K.-T. V., M. K., E. P., I. N., K. R., K. P., J. K., M. V., M. M., M. B., V. K. V., E. M. K., A. M. E. N., P. P. ja J. R. K. kaebus - Tallinna Linnavalitsuse 08.02.2017 korralduse nr 221-k „Linnavara bilansilise kuuluvuse muutmine (Vana-Kalamaja 9)“ tühistamiseks; - 22.02.2017 määruse nr 11 „Gustav Adolfi Gümnaasiumi põhimääruse“ tühistamiseks osas, millega muudeti põhimääruse § 2 nii, et kooli asukoha aadresside loetelu täiendati aadressiga Vana-Kalamaja 9; - Tallinna linna keelamiseks suurendada Gustav Adolfi Gümnaasiumis õppekohtade arvu ning teostada tegevusi ja toiminguid, mis on seotud I ja II õppeastme õppetegevuse viimisega aadressile VanaKalamaja 9, Tallinnas, kuni Tallinna Linnavolikogu või Linnavalitsus on võtnud vastu otsuse Gustav Adolfi Gümnaasiumi laiendamiseks Vana-Kalamaja 9 koolihoonesse, vastav otsus kehtib ja selle vastuvõtmisest on möödunud 30 päeva.
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
1.Tagastada K.-T. V., M. K., E. P., I. N., K. R., K. P., J. K., M. V., M. M., M. B., V. K. V., E. M. K., A. M. E. N., P. P. ja J. R. K. kaebus läbivaatamatult.
2.Jätta K.-T. V., M. K., E. P., I. N., K. R., K. P., J. K., M. V., M. M., M. B., V. K. V., E. M. K., A. M. E. N., P. P. ja J. R. K. esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p 1 peale on õigus esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
3-17-581
Määruse resolutsiooni p 2 peale saab taotleja esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
1.Tallinna linnale kuulub Vana-Kalamaja tn 9 asuv kinnistu nr 2665210 koos sellel asuvate ehitistega, mida kuni 2016. aasta novembrini kasutas Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasium kui Tallinna linna hallatav asutus.
2.Tallinna Linnavolikogu 17.11.2016 otsusega nr 182 (tl 29) otsustati: 1) liita VanaKalamaja Täiskasvanute Gümnaasium Tallinna Linnamäe Vene Lütseumiga ja lõpetada VanaKalamaja Täiskasvanute Gümnaasiumi tegevus 01.09.2017; 2) Tallinna Linnavalitsusel korraldada p-s 1 nimetatud asutuste tegevus ümber ajavahemikus 01.07. - 31.08.2017 ning moodustada Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasiumi likvideerimise komisjon.
3.Tallinna Linnavalitsus võttis 08.02.2017 vastu korralduse nr 221-k „Linnavara bilansilise kuuluvuse muutmine (Vana-Kalamaja tn 9)“ (tl 44, edaspidi korraldus nr 221k), millega Tallinna Haridusamet andis oma bilansist Gustav Adolfi Gümnaasiumi bilanssi Vana-Kalamaja tn 9 kinnisasja (kinnistusregistriosa nr 26652101, katastritunnus 78408:801:0298, pindala 5168 m2, sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa 100%) ja VanaKalamaja Täiskasvanute Gümnaasiumi bilansist Gustav Adolfi Gümnaasiumi bilanssi eelnimetatud kinnisasjal asuv koolimaja ja abihoone.
4.Tallinna Linnavalitsuse 22.02.2017 määrusega nr 11 võeti vastu Gustav Adolfi Gümnaasiumi põhimäärus (tl 45-50), mis avaldati Riigi Teatajas 02.03.2017. Põhimäärus jõustus 05.03.2017. Määruse § 3 lg 1 kohaselt on Gustav Adolfi Gümnaasium (edaspidi GAG) Tallinna Haridusameti hallatav asutus. Määruse §-s 2 on kooli tegutsemise aadressiks märgitud muu hulgas Vana-Kalamaja 9.
5.Tallinna Halduskohtule saabus 10.03.2017 K.-T. V., M. K., E. P., I. N., K. R., K. P., J. K., M. V., M. M., M. B., V. K. V., E. M. K., A. M. E. N., P. P. ja J. R. K. kaebus korralduse nr 221-k tühistamiseks ja määruse nr 11 tühistamiseks osas, millega muudeti GAG põhimääruse § 2 nii, et kooli asukoha aadresside loetelu täiendati aadressiga Vana-Kalamaja 9. Alternatiivselt paluvad kaebajad tuvastada eelnimetatud haldustoimingute õigusvastasuse. Lisaks paluvad kaebajad keelata Tallinna linnal GAG-s õppekohtade arvu suurendamise ning tegevuste ja toimingute teostamise, mis on seotud I ja II õppeastme õppetegevuse viimisega aadressile Vana-Kalamaja 9, Tallinnas, kuni Tallinna Linnavolikogu või Linnavalitsus on võtnud vastu otsuse GAG-i laiendamiseks Vana-Kalamaja 9 koolihoonesse, vastav otsus kehtib ja selle vastuvõtmisest on möödunud 30 päeva.
5.1.Koos kaebusega on esitatud esialgse õiguskaitse taotlus, milles kaebajad paluvad kuni menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni korralduse nr 11 kehtivuse vaidlustatud osas peatada ning keelata Tallinna linnal 2017/2018 õppeaastaks Gustav Adolfi Gümnaasiumisse 1. klassi õpilaste vastuvõtmise suuremas ulatuses kui kolm klassikomplekti, so 84 õpilast, ning tagada I ja II kooliastme õppetöö jätkumise senises tegevuskohas asukohaga Suur-Kloostri tn 7/Väike-Kloostri tn 2, Nunne tn 10, Gümnaasiumi tn 5.
5.2.Vastustaja esitas oma seisukohad esialgse õiguskaitse taotluse ja kaebuse lubatavuse ning kaebeõiguse olemasolu kohta 16.03.2017 ning kaebajate esindaja vandeadvokaat M. Tamme esitas omapoolsed vastuväited ja täiendavad tõendid 17.03.2017. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KAEBUSE LUBATAVUSE OSAS
Kaebajad leiavad, et neil on kaebeõigus ja esitavad järgmised väited
2(12)
3-17-581
6.1.Kaebajad on GAG õpilased ja õpilaste vanemad, kes on teinud valiku saada haridust GAGs lähtuvalt kooli kõrgest õppekvaliteedist, selle pedagoogilistest põhimõtetest, pikaaegsetest traditsioonidest ning väärtushinnangutest. Valikut tehes arvestasid lapsevanemad, et õppetöö jätkub senises vormis vähemalt järgmise kooliastmeni, luues seeläbi sidemed kooliga pikkadeks aastateks. Kaebajate huviks on tagada, et GAG laiendamise otsustus tehakse kaalutletult ja kaasamiskohustust täites enne vastavate tegevuste elluviimist ning et erinevate toimingute ja tegevustega kava täitmiseks (nagu laste kooli määramine, pädevate õpetajate palkamine, ebaseaduslik ehitustegevus ja vastav ulatuslik investeering), ei tekitataks vastava kaalutlusotsustuse läbisurumiseks kunstlikult uusi olulisi argumente. Kaebajad soovivad, et mõistliku ajavaruga oleks selgus, millises õppehoones alustavad 2017./2018. ning 2018./2019. õppeaastal kooliteed kaebajad ja kaebajate lapsed. Samuti, et oleksid selged muudatused progümnaasiumi osas, s.h kas kõigile 6. klassi lõpetanutele võimaldatakse GAG-s jätkata ka pärast 6. klassi lõpetamist ning luuakse vastav arv uusi 7.-12. klassi kohti. Kui korrektse kaasamisega ja korrektse kaalutlusotsustuse tulemuseks on GAG-i ümberkorraldamine ja laienemine Vana-Kalamaja koolihoonesse, siis oleks seal tagatud seadusjärgsed õpitingimused, ehitise ohutus ning liiklusohutus.
6.2.Kaebajate keskne rikutud õigus on õigus haridusele (PS § 37) ning õigus kohasele menetlusele ja ärakuulamisele (PS § 14), sh kaalutlusvigadeta otsusele (HMS § 54) ja õiguspärase ootusega arvestamisele (PS § 10) haridusega seotud oluliste otsuste tegemisel. Olulised muutused, mis kaebajaid mõjutavad: 1.-6. klassi õpilaste jaoks muutub koolimaja ja koolitee; ebaselge on, kas 6 paralleelklassiga 6. klassi lõpetajate jaoks on kavandatud piisavalt uute koolikohtade loomist 7.-12. klassis, et nad saaks samas koolis jätkata; oluliselt piiratakse juurdepääsu võimlale kehalise kasvatuse tundide läbiviimiseks, kuivõrd olemasolev võimla ei mahuta kasvavat õpilaste arvu ning võimlasse pääsemiseks tuleb kulutada täiendavalt ca 2x20 minutit (väliriietesse riietumine, 1.- 6. klassi liikumine 800-850m, väliriietest lahtiriietumine võimlasse minekul ning tulekul); kooli hüppeline kasvamine ning sellega kaasnev vanema ja noorema kooliosa füüsiline üksteisest lahutamine ning oluliselt kasvav anonüümsus ja sellega seonduvad probleemid (täiendavad stressifaktorid, õppekvaliteedi langus, õppeedukuse langus).
6.3.Kaebajatel on õigus eakohasele ja turvalisele keskkonnale (põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 4 lg 2, § 7 lg 1). Õppekeskkonnaga seonduvaid nõudeid on täpsustatud Vabariigi Valitsuse 01.09.2013. a määrusega, mille §-dega 3 ja 4 ei ole kooskõlas õppetöö toimumine mitmel erineval maa-alal (seda enam maa-aladel, mille kaugus üksteisest on enam kui 800 meetrit), õppekava täitmiseks vajaliku võimla puudumine, võimla puudumise asenduslahendus, kus 1.-6. klassi lapsed peaksid läbi tundide ajal läbi kesklinna liikluse liikuma 800-850m kaugusel asuvate majade vahel, olles ohustatud liiklusest. Lapsed võivad sattuda kõrgendatud stressi alla vajadusest kiirustada üleriietesse riietumise ja lahtiriietumisega ning majade vahel kiirustamisega, samuti on kõrgendatud külmetushaigustesse haigestumise risk vajadusest kiirustada pärast kehalise kasvatuse tundi riietumisega ning pika teekonnaga õues teise majja liikumiseks.
6.4.Lastel on õigus vabale eneseteostusele. GAG on Eesti vanim ning üks Euroopa vanimatest järjepidevalt tegutsenud haridusasutusest, millel on oluline osa Eesti kultuuriloos ning millega seonduvate väärtuste alalhoidmine on üks riigi põhiseadluslikest kohustustest. GAG arengukava keskendub olulisel määral GAG traditsioonidele ja väärtustele. Vastavalt GAG põhimääruse § 27 lg 1 on arengukava kooli arengu eesmärkide ja põhisuundade määramise aluseks. Konkurss GAG-sse õppima pääsemiseks on suur, 1. klassi kandideerib igal aastal ca 200 last. Ka kaebajate perede näitel on GAG-s õpitud põlvkondade kaupa. Kokkuvõtvalt on GAG omanäoline kool, milles soovitakse õppida just selle omanäolisuse, ajaloo, traditsioonide ja väärtuste tõttu. Kuna tegemist on piirkonnakooliga, on kus pered (kaebajate hulgas nt
3(12)
3-17-581
perekond Vähi) vahetanud elukohta ja korraldanud oma elutegevuse selle järgi, et olla GAG teeninduspiirkonnas ja tagada laste õppimine GAG-s. GAG arengukava järgi on GAG-s õppimine tihedalt seotud ka laste eneseteostusega. See ei tähenda, et koolipidajal poleks õigust koolivõrku või kooli vormiliselt või sisuliselt ümber korraldada, kuid vastav otsustus peab olema kaasav, ettenähtav ja kaalutlusvigadeta. Avalikkuses on vastustaja seni põhistanud GAG ümberkorraldamist ning 1.-6. klassi viimist Vana-Kalamaja 9 koolimajja vajadusega luua Kalamajas juurde põhikooli kohti. Vastav põhjendus on sellisena ilmselge kaalutluskohustuse rikkumine, kui sellist plaani ei näe ette kehtivad arengukavad ning kus ca 13 000 põhikooli koha loomiseks arvestatud investeeringu vastu saadakse ca 180-190 uut põhikoolikohta ning mille puhul eraldivõetuna jääb vastuseta otsustus GAG suhtes.
6.5.Kohtupraktikas on analoogsetes kohtuasjades koolide sulgemise korral jaatatud nii vanemate kui laste kaebeõigust (Tartu Ringkonnakohtu 28.02.2012 otsus haldusasjas nr 3-112982, p 24-26). Kuna Vana-Kalamaja 9 hoone ümberehitamine on vastavalt vastustaja ametnike selgitustele lahutamatult seotud GAG ümberkorraldamisega, ning GAG laiendusele on üheselt suunatud Vana-Kalamaja 9 GAG bilanssi andmine ja GAG põhimääruse muutmine, on asjas kaebeõigus nii GAG õpilastel kui nende vanematel.
6.6.Vastustaja väide, et määrus nr 11 on üldakt ja korraldus nr 221-k siseakt, ei oma tähtsust. Haldustegevuse liigi väljaselgitamisel ei ole määrav mitte vorm, vaid sisu. Määrav on puudutatud isikute ring ning kas haldustegevus toob kaasa puudutatud isikute õiguste tekkimise, muutumise või lõppemise. Määrus nr 11 on üldkorraldus HMS § 51 lg 2 mõttes, kuna see puudutab piiritletud territooriumi ja ühte asutust. Riigikohus on nt lugenud haldusaktiks GAG vastuvõtu korra (3-3-1-85-08, p 21), mis vastustaja loogika järgi peaks olema samuti üldakt. Sarnaselt on vangla kodukorda loetud kohtupraktikas haldusaktiks. Vastustaja 22.02.2017. a määrus nr 11 vastab vähemalt osaliselt haldusakti tunnustele ning on seeläbi kohtulikult vaidlustatav.
6.7.Kavandatavad tegevused vastavad oma materiaalselt sisult PGS § 80 reguleerimisalasse. Põhjendamatu on lähtuda üksnes formaalsest käsitlusest. Ümberkorraldamise materiaalne sisu tuleb kavandatavate muudatuste ulatusest: kesklinna teeninduspiirkonnaga koolist eraldatakse 1.-6. klass, need viiakse üle Põhja-Tallinna teeninduspiirkonda ning vastavalt vastustaja ametnike selgitustele on muudatuste üheks eesmärgiks just uute kohtade loomine PõhjaTallinna jaoks; kooli õpilaste arvu suurendatakse hüppeliselt (räägitud on 720-840 ja rohkemast õpilasest Vana-Kalamaja 9 koolimajas), ning kui samad õpilased jätkavad GAG-s ka 7. klassis ja sealt edasi, on tulemuseks kooli suurenemine 60%-90% ulatuses; faktiliselt luuakse PGS § 2 lg 3 p 2 vormile vastav põhikool ning PGS § 2 lg 3 p 51 vormile vastav gümnaasium koos sellele eelneva progümnaasiumi osaga. Vahetegu on eriti ilmne, kui tegelikult ei kavatseta tagada GAG olemasolevas hoonetekompleksis (pro)gümnaasiumi osale niipalju õpilaskohti, nagu eeldaks 6. paralleelklassikomplekti edasiõppimine 7. ja vanemates klassides.
6.8.Kaebajad on pöördunud oma õiguste kaitseks kohtusse mh põhjusel, et vastustaja ei ole GAG sedavõrd suuremahuliste ümberkorraldamiseks ja/või ümberkujundamiseks nõuetekohast haldusmenetlust läbi viinud, ehkki PGS seda nõuab. Täpsemalt ei ole vastustaja võtnud vastu haldusakti mille sisuks on GAG laiendamine täiendavate õppekohtade loomise teel ning I ja II õppeastme õppetegevuse viimisega aadressile Vana-Kalamaja 9. Tallinna Halduskohus on 03.03.2017. a seotud haldusasjas nr 3-17-381 tehtud kohtumääruse punktis 11 leidnud, et sellises olukorras on kaebajatel õigus esitada vastustaja toimingutele keelamiskaebus.
6.9.Vastustaja on kaebuse asjaolud vähemalt keelamisnõude osas osaliselt õigeks võtnud, s.o osas, mis puudutab asjakohaste menetluste läbiviimata jätmist. Sellele viitab ka vastustaja ning GAG juhtkonna tegevus pärast keelamiskaebuse esitamist. Kaebuse üheks väiteks oli ka kavandatud tegevuse vastuolu GAG ja vastustaja arengudokumentidega. GAG direktor Hendrik
4(12)
3-17-581
Agur esitas 15.03.2017 ettepaneku kutsuda erakorraliselt kokku GAG hoolekogu, andmaks arvamuse GAG arengukava 2015-2017 muudatustele. Hendrik Aguri e-kirjas on märgitud, et muudatuste eelnõu saadetakse 25.03.2017. Seega on pärast kaebuse esitamist asutud kiirkorras muutma kooli pikaajalisi arengudokumente. Kuigi PGS § 67 lg 2 kohaselt valmistatakse arengukava ja selle muudatused ette koostöös hoolekoguga (kaasates vajadusel eksperte), siis Hendrik Aguri kirjast nähtuvalt esitatakse hoolekogule arvamuse andmiseks juba koostatud arengukava eelnõu. Ei saa olla mõistlikku kahtlust, et lastel ja lastevanematel on õiguspärane ootus PGS § 67 järgse kooli arengukava täitmisele. Kuigi arengukava muutmist selle kehtivuse perioodil ei saa välistada, saavad selle tingida üksnes muutunud asjaolud, mida ei olnud arengukava koostamisel võimalik ette näha. Tegemist on aga pikaajalise protsessiga, mis eeldab kõikide huvigruppide kaasamist, vajaduste, võimaluste ning tagajärgede väljaselgitamist ning võimalike alternatiivide kaalumist. Vastustaja ning GAG juhtkonna tegevus välistab igasuguse sisulise analüüsi ja arutelud muudatuste vajalikkuse üle ning tulemuseks saab olla üksnes vormiline kooskõla, sisulisi seaduse nõudeid eirates. Tegemist on vastustaja väljakujunenud (õigusvastase) halduspraktikaga, kus kitsas isikute ringis langetatud suvaotsuseid asutakse jõuliselt ellu viima õiguspäraseid menetlusi läbi viimata. Ebameeldivatest küsimustest (õppekohtade arv koolis, õppekavajärgse õppetöö jätkumine, õppe- ja arenemistingimused, õpilaste vaimne ja füüsiline turvalisus ning heaolu) libisetakse aga üle. Näiteks võimla küsimuse juures räägitakse küll GAG olemasoleva võimla kasutamisest ja liikumisprobleemist, selgitamata, kuidas sellesse võimlasse samaaegselt 4-5 klassikomplekti igal tunnil mahtuma peaks. Ruumipuudusest võimlas on räägitud juba kooli tänase suuruse puhul.
6.10.Muudatuste vajadus jääb tänaseni ebaselgeks. Näiteks iga-aastane GAG õppekohtade suurendamine, milleks tegelikult puudub piirkondlik vajadus ning koolil võimalus. Tegelikkuses Põhja-Tallinna linnaosas õppekohtade puudust ei ole ning Kesklinna piirkonnas on õppekohtade puudus kunstlik. „Tallinna munitsipaalüldhariduskoolide võrgu korrastamise kava 2013-2021“ kohaselt on Kesklinna munitsipaalkoolide õpilaste arvuks kokku 11 796, kellest enam kui pool, s.o 6 100 liiguvad igapäevaselt kooli teistest linnaosadest (vt lk 3-4). Kohaseks ja proportsionaalseks meetmeks ebamõistlikku linnasisest rännet piirata on vastustaja jaoks elukohajärgse kooli määramine vastavalt kehtestatud korrale, mitte kesklinnas asuvate ning pikkade traditsioonidega koolide arutu laiendamine. Vastustaja kava on ilmselge valimiseelne populism, millel puudub sisuline seos avaliku huviga või sooviga parandada õppetingimusi GAG-s.
6.11.Vastustaja on käsitlenud seisukohas avaliku huvina koolivõrgu korrastamist viisil, mis tagaks linnaelanikele piisava arvu õppekohti vastavalt kooliastmele. Iseenesest mõistetavalt ei saa avalikuks huviks olla, et iga Tallinna laps saaks õppida GAG-s. Avalikuks huviks saab olla, et õpilasel on võimalik õppida kodulähedases koolis. Vastustaja on senini hoidunud andmete esitamisest, millest nähtuks, et piirkonnas on õppekohti puudu. 08.03.2017 esitati Tallinna Haridusametile teabenõue, milles paluti teavet Kesklinna ning Põhja-Tallinna linnaosas asuvate munitsipaalkoolide õppekohtade arvu kohta 2017/2018 õppeaastal, samuti 1. klassi õppekohtade arvu kohta (08.03.2017. a teabenõue). Tallinna Haridusameti juhataja Andres Pajula vastas, et sellist teavet ei ole kogutud. Seega on vastustaja pädev asutus kinnitanud, et tegelikult neil ülevaade olemasolevatest õppekohtadest puudub. Sellest järelduvalt ei saa võtta tõsiselt ka väidet, et piirkonnas oleks õppekohtade puudus.
6.12.Kaebajad ei nõustu, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisega otsustakse ette ära põhivaidluse tulemus. Jättes kõrvale vastustaja ametnike poliitilised ambitsioonid, ei puuduta vastustaja elluviidavad tegevused üksnes 2017/2018 õppeaastat, vaid tõenäoliselt õppetegevust järgnevateks kümneteks aastateks. Samuti ei piira taotletud esialgse õiguskaitse abinõu VanaKalamaja õppehoone jätkuvat renoveerimist ning hoone kasutuselevõttu 2017/2018 õppeaastaks. Põhimõtteliselt on võimalik vastustajal luua aadressile Vana-Kalamaja 9
5(12)
3-17-581
eraldiseisev kool ning õppekohad, kui selleks peaks vajadus eksisteerima. Samuti on võimalik vastustajal võtta valmivad ruumid kasutusele mõne teise kooli poolt.
7.Vastustaja leiab, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata ning kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 ja 2 alusel kaebajatele läbivaatamatult tagastada. Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu kaebuse lubamatuse ja kaebeõiguse puudumise tõttu ning kaebajatel ei ole võimalik kaebusega saavutada soovitud eesmärki.
7.1.Määrus nr 11 on halduse üldakt (määrus HMS § 88 ja KOKS § 7 lg 1 tähenduses). Halduskohtumenetluses saab vaidlustada vaid haldusakte ning toiminguid, mitte õigusakte (HKMS § 6 lg 1). Määrus nr 11 on õigusakt, mille kehtestamise näeb ette PGS § 66 lg 1 ning see reguleerib piiritlemata hulka juhtumeid. Muuhulgas näeb PGS § 66 lg 1 p 2 ette, et kooli tegevuskohad peavad olema märgitud kooli põhimääruses. Põhimääruse muudatusega on sätestatud GAG kõik senised tegevuskohad ning lisatud ka Vana-Kalamaja 9 õppehoone, kus kool hakkab tulevikus õppetööd läbi viima (määruse § 2). Kaebus on esitatud eesmärgiga takistada GAG õppetöö läbiviimist Vana-Kalamaja 9 õppehoones alates 2017/2018 õppeaastast Kooli tegevuskoha sätestamine on üldregulatiivse toimega ega reguleeri üksikjuhtumit. Seega ei saa kaebajad seda halduskohtus vaidlustada. Tulenevalt HKMS § 5 lg-st 1 ei saa halduskohus õigusakti tühistada ega selle kehtivust esialgse õiguskaitse korras peatada.
7.2.Kaebuses ei ole välja toodud, millist konkreetselt igale kaebajale kuuluvat subjektiivset avalikku õigust vaidlustatud haldusakt või õigusakt (määruse ja korraldus) rikub (HKMS § 44 lg 1 ja 2). Kaebeõigus on üksnes neil isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming otseselt puudutab (Riigikohtu 23.03.2005 otsus asjas nr 3-3-1-86-04, p 13). Kaebuse väidetest saab järeldada, et kaevatav haldusakt võib hakata riivama kaebajate (ja kolmandate isikute) õigusi alles tulevikus. Kaebajad on abstraktselt ja üldsõnaliselt viidanud PS §-st 37 tulenevale hariduspõhiõigusele, andmata sellele konkreetsemat sisu. Vaidlustatud õigusakt ning haldusakt ei puuduta kaebajate õigust haridusele (PS § 37). Õigus haridusele ei anna isikutele õigust nõuda kindlas asukohas paiknevat ning kindlas juriidilises vormis tegutsevat õppeasutust. Kaebajatel puudub ka subjektiivne õigus nõuda, et õppeasutuses peaks olema mingi kindel arv õpilasi või klassikomplekte ning keelata kooli õppekohtade suurendamist ning täiendava õppehoone kasutuselevõttu. Õpilaste õigusi võiks kooli asukoha (osaline) muutmine riivata siis, kui muudatuse tulemusena satub ohtu õpilaste juurdepääs haridusele. Kaebajad on kaebuse punktis 64 selgesõnaliselt väljendanud, et vastustaja kohustus tagada ligipääs haridusele püsib sõltumata sellest, millisel konkreetsel aadressil kool tegutseb. Kaebus ei ole kantud soovist kaitsta kaebajate subjektiivseid õigusi, vaid vaidlustada koolivõrgu ümberkujundamise poliitilist otstarbekust lähtuvalt kaebajate erahuvist ning hoiduda koolivõrgu korrastamisest kaebajate äranägemise järgi. Sellist seadusest tulenevat subjektiivset õigust kaebajatel ei ole ning halduskohus ei hinda tehtud otsuste otstarbekust.
7.3.Haldusasjas nr 3-17-381 on Tallinna Halduskohus 03.03.2017 kohtumääruses sedastanud, et kooli vilistlastele ja lapsevanematele või õpilastele ei ole seadusega antud õigust keelata kooli pidajal kooli reorganiseerimist lähtuvalt koolis kunagi õppinud inimeste arusaamadest kooli arenguteedest ja vajadustest või näiteks ehitada koolile uusi ja rekonstrueerida olemasolevaid hooneid. Asjakohatu on viide haldusasjale nr 3-11-2982, kuna tehiolud ei ole võrreldavad. Tihedalt asustatud ning laialdaselt kättesaadava ühistranspordivõrguga linnas 800 m vahemaa, mille puhul saaks rääkida hariduse kättesaadavuse ohustamisest. Kuna vaidlustatud otsus kaebajate õigusi ei puuduta, on tegu ilmselgelt populaarkaebusega, mis on HKMS § 44 lg 2 kohaselt lubamatu.
7.4.Korraldus nr 221-k on oma olemuselt halduse siseakt (seda möönavad ka kaebajad), millel puudub välismõju. See on puhtalt linnavara valitsemise põhimõtetest tulenev raamatupidamislik korraldus, millega on kinnistu ja sellel paiknev hoone antud ühe vastustaja
6(12)
3-17-581
hallatava asutuse raamatupidamislikust bilansist teise. Kaebajatel puudub subjektiivne õigus nõuda selle korralduse tühistamist. Tegu on ilmselgelt õiguspärase haldusaktiga ning kaebajatel puudub subjektiivne õigus selle vaidlustamiseks.
7.5.Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Kaebajad on ka vääralt ja eksitavalt rajanud oma kaebuse väitele, et tegu on kooli ümberkorraldamisega PGS § 80 lg 1 mõistes. Tegu ei ole ühegi PGS § 80 lg-s 2 nimetatud kooli ümberkorraldamise vormiga ning erinevalt kaebajate poolt väidetust ei ole vastustajal ka plaanis GAG-i ümber korraldada. Seetõttu on väär ka seisukoht, et Vana-Kalamaja 9 õppehoone GAG-le kasutamiseks andmiseks peab eksisteerima Tallinna Linnavolikogu otsus. Kehtiv õigus ei käsita täiendava õppehoone kasutuselevõttu kooli ümberkorraldamisena PGS § 80 tähenduses. Selleks ei ole iga muudatus kooli tegevuses või õppetöö korralduses. GAGi 1.-6. klassidele eraldi õppehoone loomine ei vasta ühelegi PGS § 80 lg-s 2 toodud ümberkorraldamise vormile.
7.6.Kaebajate väited, et tegu on „sisuliselt kahe kooli loomisega“ on sisutud ning paljasõnalised. Asjaolu, et kooli algklasside õpe toimub teises õppehoones, on Tallinna koolivõrgus tavapärane nähtus. Ükski õigusakt ei näe ette, et ühel koolil ei tohiks olla mitu tegevuskohta ning, et need peaks tingimata asuma kõrvuti. PGS § 66 lg 1 p 2 sõnastus näeb ette, et koolil võib olla mitu tegutsemiskohta, mis peavad olema märgitud kooli põhimääruses. Seega on otsus Vana-Kalamaja 9 õppehoone kasutuselevõtu osas vastu võetud kohase õigusaktiga (määrus nr 11, jõustus 05.03.2017) ning kaebajate väited kohase haldusmenetluse puudumisest on sisutühjad. Ttäiendavate haldusaktide andmist kehtiv õigus sellises olukorras ette ei näe. Määrus nr 11 vastab HMS § 88 lg 1 nõuetele, on kehtestatud PGS § 66 lg 2, Tallinna põhimääruse § 52 lg 7 ja Tallinna Linnavolikogu 2. detsembri 2010 määruse nr 60 „Põhikoolija gümnaasiumiseaduses kooli pidaja pädevusse antud ülesannete osaline delegeerimine Tallinna Linnavalitsusele ja Tallinna Haridusameti juhatajale” § 1 alusel.
7.7.PGS § 66 lg 2 ja kooli põhimääruse § 5 lg 2 kohaselt esitatakse põhimäärus ja selle muudatused enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule. Vastustaja on kuulanud ära kõik seadusjärgsed kooli organid ning põhimääruse muutmisel nende arvamusega arvestanud. Kooli õppenõukogu ja õpilasesindus toetasid selgelt põhimääruse muutmist. Vastustaja on aegsasti teavitanud nii kooli õpilasi kui ka vanemaid planeeritavatest muudatusest (esmalt juba 09.06.2016, st 14 kuud enne 2017/2018 õppeaasta algust. Kooli ümberkorraldamisest teatamiseks on seadusandja näinud ette näiteks oluliselt lühema tähtaja (PGS § 80 lg 3).
7.8.Kaebajate väide, et Vana-Kalamaja 9 hoone ei pruugi vastata PGS § 4 lg 2 ja § 7 lg 1 kohastele nõuetele on ebaõige. Käesoleval hetkel on hoone renoveerimisprotsess ja ehitustegevus pooleli. Vastustaja huviks nii tellija kui ehitus- ja kasutusloa andmiseks pädeva asutusena on, et valmiv hoone vastaks kõikidele ehituslikele nõuetele ja oleks ohutu kasutamiseks õppehoonena. Hetkel ei saa järeldada, et hoone oleks pärast renoveerimistöid õppetööks sobimatu või ohtlik. Kaebajate väited ebaseaduslikust ehitustegevusest on tõendamata (Vana-Kalamaja 9 õppehoone rekonstrueerimiseks on väljastatud kohased ehitusload, seadusest tulenevaid keelde ehitustegevuse läbiviimiseks ei ole).
7.9.Keelamiskaebus on lubamatu, kuna selle esitamise eeldused (HKMS § 45 lg 1) ei ole täidetud. Kaebajad ei ole toonud välja ühtegi asjaolu, mis kinnitaks seda, et vastustaja annaks tulevikus haldusakte või teeks toiminguid, mille puhul oleks võimalik tõsikindlalt sedastada kaebaja õiguste rikkumise ohtu. Kaebajatel puudub subjektiivne õigus nõuda GAG-i õppekohtade arvu suurendamise keelamist ning õppetöö läbiviimise jätkamist senises asukohas alates 2017. aasta 1. septembrist. Paljasõnalised ja eluliselt mitteusutavad on kaebajate väited vaimse ja füüsilise turvalisuse, tervisekaitse, õppetöö kvaliteedi ja õppetöö korraldamise põhimõtete rikkumisest, juhul kui GAG 1.-6. klasside õppetöö peaks toimuma Vana-Kalamaja
7(12)
3-17-581
9.Keelamiskaebus on lubatav ainult siis, kui tõhusamaid vahendeid võimaliku rikkumise ärahoidmiseks ei leidu. Muudatus kooli asukohas leiab aset alles järgmisest õppeaastast ning kasutusele võetavat õppehoonet alles renoveeritakse. Alles päras hoone valmimist on võimalik võtta seisukoht, kas hoone vastab nõuetele. Puudub põhjus arvamaks, et vastustaja kohustaks GAG-i õppetööd läbi viima ohtlikus hoones või, et selles läbiviidav õpe ei vastaks riiklikule õppekavale ja PGS-i põhimõtetele. Ka keelamiskaebus on läbivalt suunatud GAG täiendavate õppekohtade loomise otstarbekuse vaidlustamisele.
7.10.Esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav, kuna kaebajatel puudub kaebeõigus ning kaebus on perspektiivitu. Taotlusest ei nähtu, milline konkreetne kaebajale kuuluv subjektiivne õigus saab rikutud või ohustatud juhul, kui esialgse õiguskaitse taotlust ei rahuldata. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi usutavat argumenti, miks vajavad nende õigused kaitset juba esialgse õiguskaitse korras ning millised kahjulikud ja pöördumatud tagajärjed saabuvad, kui õiguskaitse taotlus jääb rahuldamata – kaebusest nähtuvalt on kaebajate eesmärgiks, et otsus Vana-Kalamaja 9 õppehoone GAG-le andmiseks tehtaks õiguspäraselt ja õppehoone oleks kasutajatele ohutu. GAG-le täiendava õppehoone andmine on otsustatud õiguspäraselt ning käesoleval ajahetkel Vana-Kalamaja 9 hoones õppetööd ei toimu. Kaebajatel saaks õiguskaitsevajadus tekkida, kui õppetöö hoones reaalselt toimuma hakkab.
7.11.Esialgse õiguskaitse korras põhivaidluse ette ära otsustamine (keelamistaotlus) ei ole põhjendatud, selle kohaldamiseks puudub ülekaalukas vajadus. Lisaks on keelamiskaebus ilmselgelt perspektiivitu või väga väheste eduväljavaadetega ning pole kaebajatele ebasoodsate tagajärgede tekkimise ohtu. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel saaks kahjustatud oluline avalik huvi koolihoone renoveerimiseks ja koolivõrgu korrastamiseks viisil, mis tagaks linnaelanikele piisava arvu õppekohti vastavalt kooliastmetele ning GAG algkoolile võimaluse viia õpet läbi ühes vahetuses. Kartus, et kooli tegevuse osaline üleviimine uude õppehoonesse halvendab õppe kvaliteeti või kooli identiteeti, ei ole objektiivselt põhjendatud. Kaebajad ei saa oma erahuvi samastada avaliku huviga ja seda endale sobival moel sisustada ning seega on avalik huvi kaebajate erahuvist kaalukam.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
Kaebajad soovivad: -
-
tühistada vastustaja korralduse nr 221-k, millega vastustaja andis Tallinna Haridusameti bilansist GAG bilanssi Vana-Kalamaja tn 9 kinnisasja ja Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasiumi bilansist GAG bilanssi eelnimetatud kinnisasjal asuva koolimaja ja abihoone; tühistada vastustaja määruse nr 11 osas, millega muudeti GAG põhimääruse § 2 nii, et kooli asukoha aadresside loetelu täiendati aadressiga Vana-Kalamaja 9; keelata vastustajal GAG õppekohtade arvu suurendamise ning tegevuste ja toimingute teostamise, mis on seotud I ja II õppeastme õppetegevuse viimisega aadressile VanaKalamaja 9, Tallinnas, kuni Tallinna Linnavolikogu või Linnavalitsus on võtnud vastu otsuse GAG laiendamiseks Vana-Kalamaja 9 koolihoonesse, vastav otsus kehtib ja selle vastuvõtmisest on möödunud 30 päeva.
10.HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtu poole pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Kaebeõiguse olemasoluks peab esinema
8(12)
3-17-581
kaebuse esitaja subjektiivsete õiguste võimalik riive (Riigikohtu määrus haldusasjas nr 3-3-155-15, p 9).
11.Kohus järeldab kaebusest ning kaebajate täiendavast seisukohast, et kaebajate eesmärk on säilitada juba GAG-s õppima asunud laste jaoks võimalus jätkata alustatud kooliteed tuttavaks saanud keskkonnas harjumuspärase korralduse juures nende elukohajärgses koolis, kuhu neid on õppima võetud. Kaebajateks olevate lapsevanemate huvi on, et lapsed saaksid jätkata õppimist väljakujunenud turvaliseks peetavas keskkonnas ja säilitada elukorraldus, mis on tingitud laste õppimisega konkreetses GAG hoones ning vältida algklasside õppetegevuse viimist Vana-Kalamaja 9 hoonesse, mis kätkeb endas kaebuses välja toodud ohte ja negatiivseid mõjusid. Seega ei saa praegusel juhul eitada õiguste riivet ei õpilaste ega nende vanemate puhul. Kuna kõikide kaebajateks olevate õpilaste vanemad on samas menetluses osalised ka kaebuse esitajatena, mõistab kohus, et ühtaegu on nad nii iseseisvad kaebajad kui ka oma laste seaduslikud esindajad (HKMS § 26).
12.HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki
13.Kohus nõustub vastustajaga ja sisuliselt ei eita seda ka kaebajad, et vaidlustatud määrus ja korraldus ei riku kaebajateks olevate õpilaste hariduspõhiõigust põhiseaduse § 37 tähenduses. Küsimus ei ole praegusel juhul selles, et õpilaste juurdepääsu kohustuslikule haridusastmele piirataks ning isegi haldusasja materjalidest välja loetavad kavatsused ei ole kohtu hinnangul sellised, mis võiksid juurdepääsu haridusele põhiseadusvastaselt häirida. Õigus haridusele ei tähenda õigust nõuda hariduse saamist ühes kindlas õppeasutuses, kindlal aadressil või kindlas juriidilises vormis, samuti õigust nõuda mõistlike ümberkorralduste ärahoidmist, mis on vajalikud avalikke huvisid ja kogukonna vajadusi arvestades ega ole ka üksikisiku tasandil ülemääraselt koormavad.
14.Kohus leiab, et vastustaja korraldus nr 221-k ja määrus nr 11 ei saa kaebajate subjektiivseid õigusi rikkuda. Kohus nõustub vastustajaga, et korraldus nr 221-k on halduse siseakt, millega on otsustatud vara kandmine ühe linnaasutuse bilansist teise. Kohtu hinnangul ei saa GAG bilansi varaline koosseis kaebajate õigusi rikkuda. Kaebajatel puudub subjektiivne õigus nõuda, millist vara nad kooli bilanssi soovivad ja millist vara mitte. Asja materjalidest ilmneb, et vara bilansis üleandmine on seotud kavandatavate muudatustega Tallinna koolivõrgus (Tallinna munitsipaalüldhariduskoolide võrgu korrastamise kava 2013-2021; tl 1426) ning kavatsusega laiendada GAG tegevust Vana-Kalamaja 9 hoones. Selle korraldusega ei tehta aga ühtegi otsustus, mis ajast ja mil moel see hoone kasutusse võetakse ja kuidas õppetööd seda hoonet kasutades korraldama hakatakse. Muuhulgas ei sätestata selle korraldusega, et Vana-Kalamaja 9 hoones hakkaks toimuma I-VI klassi õppetöö ning veelgi enam, et õppetöö selles hoones toimuks selliselt, et see ilmselgelt kaebajate õigusi rikkuda võiks. Juhul, kui otsustused GAG arengute ja õppetöö ümberkorralduse üle saavad olema teistsugused ega puuduta Vana-Kalamaja 9 hoonet, on mõeldav bilansilise kuuluvuse uus otsustamine. Hoone bilanssi andmise otsustus ei ole siduv ega määrav eeltingimus GAG õppetöö korraldamisele viisil, mida kaebajad näevad enda õigusi riivavana.
15.Kaebajate subjektiivseid õigusi ei saa rikkuda kohtu hinnangul ka asjaolu, et vastustaja on määrusega nr 11 lisanud GAG tegevuskohana lisaks varasematele kooli aadressidele ka Vana-Kalamaja 9. Kohus nõustub vastustajaga, et vähemalt põhiosas on määrus nr 11, millega kehtestati muudatus GAG põhimääruses (§ 2), õiguse üldakt, st määrus KOKS § 7 lg 1 ja HMS § 88 tähenduses. Nagu kaebajad õigesti märgivad, ei saa pelgalt õigusakti pealkirja või vormi järgi teha järeldusi tema õigusliku olemuse ega üld- ning üksikakti eristamise osas ning ei saa 9(12)
3-17-581
välistada, et ka määrusena pealkirjastatud ja määrusena menetletud akt võib sisaldada üksikregulatsiooni, mis on halduskohtus vaidlustatav (nt Riigikohtu üldkogu 31.05.2011 otsus haldusasjas nr 3-3-1-85-10, p 31). Kohtu hinnangul ei ole vähemalt vaidlusalune määrusega nr 11 kehtestatud GAG põhimääruse muudatus, millega lisati §-i 2 kooli täiendava asukohana Vana-Kalamaja 2, selliseks üksikakti tunnustele vastavaks sätteks, mida saaks halduskohtus vaidlustada. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Isegi kui kooli asukoha või tegevuskoha aadressi ja selle muutmist reguleerivat sätet pidada halduskohtus vaidlustatavaks, ei riku selline säte vähemalt praegusel juhul kaebaja õigusi. Kohus ei nõustu kaebajatega, nagu poleks Vabariigi Valitsuse 30.05.2013 nr 84 määruse „Tervisekaitsenõuded koolidele“ §-dega 3 ja 4 kooskõlas kooli paiknemine mitmel maa-alal. PGS § 66 lg 1 p 2 kohaselt märgitakse kooli põhimääruses kooli asukoht ja tegutsemiskohad. Nii on see sätestatud ka GAG põhimääruse §-s 2, mille kohaselt Vana-Kalamaja 9 on üks kooli tegutsemiskohtadest. Määruse nr 84 § 4 lg 1 kohaselt peab koolil olema omaette maa-ala ning § 3 lg-st 1 ja § 4 lg-st 3 tulenevalt peab kooli tegevuseks kasutatav ala olema õppetegevusega seonduvalt sobiv, turvaline ning koos juurdepääsuteedega pimedal ajal vajadustekohaselt valgustatud. Seega ei saa iseenesest rikkuda kaebajate õigusi kooli tegevuskohtade täiendamine veel ühe aadressiga. Pelgalt aadressi lisamisega tegevuskohtade loetelus ei kaasne õppetöö korraldamist sellel aadressil vähemalt selliselt, et see hakkaks rikkuma kaebajate õigusi.
16.Kuigi kohtupraktikas on jaatatud lastevanemate kaebeõigust kohaliku omavalitsuse otsuste vaidlustamisel, mis puudutavad koolivõrgu ümberkorraldamist kooli sulgemise teel (nt haldusasi nr 3-11-2982) ning teatud juhtudel võib ka haridusasutuse asukoha muutmine isikute õigusi rikkuda, on kohus seisukohal, et vaidlustatud korralduse ja määrusega ei ole vastustaja otsustanud GAG asukoha muutmist ega GAG ümberkorraldamist PGS § 80 tähenduses. PGS § 80 lg-s 2 on toodud ammendavalt, mida loetakse koolide ümberkorraldamiseks ning täiendava koolihoone kasutuselevõttu ja õpilaste arvu suurendamist selleks nimetada ei saa. Kohtule esitatud materjalist ei nähtu, et täiendava koolihoone kasutuselevõtt rikuks kaebajate subjektiivseid õigusi. Praegusel hetkel ei ole selgunud, kas ja kes vaidlusalust koolihoonet õppetööks kasutama hakkab. Seadus ei keela õppetöö läbiviimist erinevates hoonetes. Viidatud määruse ja korralduse vaidlustamiseks ei tekita kaebeõigust pelgalt asjaolu, et Tallinna linn on kavandanud juba mõnda aega GAG-ga seonduvaid muudatusi.
17.Isegi kui vaidlustatud korraldus ja määrus saaksid rikkuda kaebajate õigust hariduse omandamisele konkreetsetel tingimustel, mis tuleneb näiteks kooli ja õpilase vahelisi suhteid reguleerivatest üld- või üksikaktidest (puuduks põhjus eitada kaebeõiguse olemasolu), esineks alus kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki, st et kaebuses märgitud muudatusi seoses GAG-ga ellu ei viidaks. Vaidlustatud korralduse ja määrusega ei ole kavandatud GAG-i ümberkorraldusi või asukoha muutmist. Seega kuuluks kaebus tagastamisel ka HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel.
18.Kohus nõustub vastustajaga, et võrdlus kaebajate viidatud haldusasjaga nr 3-11-2982 ei ole praegusel juhul asjakohane, kuna nimetatud kaasuses käsitleti mõju, mis kaasneb hajaasustusega piirkonnas kooli sulgemisega, kuid käesoleval juhul ei ole tegemist kooli sulgemisega, vaid täiendava õppehoone kasutuselevõtuga 800 meetri kaugusel senisest tegevuskohast.
19.Kaebajad on esitanud ka keelamiskaebuse, mille eesmärgiks on vältida ümberkorraldusi, mis seisneksid juba õppima asunud algklassiõpilaste õppetöö korraldamise Vana-Kalamaja 9 hoones või jagunemise erinevate hoonete vahel. Samas soovitakse ka vältida õpilaste arvu kasvu, mis võiks kaasa tuua ruumikitsikuse ja kooli traditsioonide nõrgenemise, 10(12)
3-17-581
pikemas perspektiivis aga kooli I ja II õppeastme ning gümnaasiumiosa lahutamise ja ebakindluse, kas kõikidele haridusteed GAG-s alustanutele jätkub ka kohti gümnaasiumiastmes. HKMS § 45 lg 1 kohaselt võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Riigivastutuse seaduse § 5 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmata jätmist või halduse toimingu sooritamata jätmist, kui haldusakt või toiming rikuks tema õigusi ja tooks tõenäoliselt endaga kaasa tagajärje, mida ei saaks kõrvaldada haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel.
20.Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole keelamiskaebuse esitamine lubatav. Kaebajatel puudub kehtivast õigusest tulenev subjektiivne õigus nõuda, et GAG ei suurendaks õppekohtade arvu ega korraldaks õppetööd erinevate hoonete vahel. Kaebajatel ei ole seadusega antud õigust keelata kooli pidajal kooli tegevuses muudatusi teha üksnes lähtuvalt pikaajalistest traditsioonidest (mis vaieldamatult on haridustegevuse kui terviku seisukohalt väga olulised) ning kooliga seotud isikute arusaamadest kooli arenguteedest ja vajadustest. Kaebajad ei saa keelamiskaebusega takistada kooli pidajal näiteks kasutusse võtta uusi hooneid. Kooli pidamise ja tema tegevuse organiseerimise küsimustes on kehtiva õiguse kohaselt otsustav sõna kooli pidajal (Tallinna linnal). GAG on munitsipaalkool, mille omanikuks (pidajaks) on Tallinna linn (PGS § 1 lg 2), kes kooliga seotud otsuste langetamisel peab lisaks õpilaste ja lastevanemate huvidele kaaluma ka Tallinna linna huvi koolivõrgu arendamisel ja kujundamisel ning linna elanike juurdepääsu haridusele tervikuna. Kaebajatel ei ole õigust nõuda, et kooli tegevuses ei toimuks muudatusi, kuid neil on õigus olla muudatustest teavitatud ja ulatuslikku kaalutlusruumi ning paljusid isikuid puudutavate otsuste tegemisse kaasatud.
20.1.Kohus nõustub, et kooli tegevuses oluliste otsuste tegemisel tuleb läbi viia korrakohane ja kaasav menetlus ning kindlasti küsida arvamust puudutatud isikutelt ja kooli organitelt. Praegusel hetkel ei ole kohtule teadaolevalt otsustatud, kas GAG õpilased alustavad 2017. aastal kooliteed aadressil Vana-Kalamaja 9 või mitte. Kõnealusel aadressil asuv koolimaja on renoveerimisel ning õppetöö alustamine viidatud aadressil ei ole veel kindel. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajate õigusi saab kaitsta ka siis, kui kooli asukoha muudatus reaalselt aset leiab. Päras hoone valmimist ja kasutusele lubamist selgub, kas seal alustatakse õppetööd või mitte. Samuti on ennatlikud väited Vana-Kalamaja 9 hoone sobimatusest.
20.2.Kohus ei pea asjakohaseks kaebajate viidet haldusasjale nr 3-17-381. Nimetatud haldusasjas on kohus selgitanud kaebajatele et, kui linn ei otsusta GAG osalist ümberkolimist Vana-Kalamaja 9 hoonesse, kuid asub sooritama vastavaid toiminguid, siis on kaebajatel võimalik vaidlustada need toimingud sh sellisel juhul on kaebajatel õigus esitada ka keelamiskaebus ning seda näiteks ka argumendil, et ruumid, kuhu kool plaanitakse viia, ei ole seaduse nõuetele vastavalt ehitatud või on ohtlikud õpilastele. Praegusel juhul ei tähenda vaidlustatud määruse ja korralduse vastuvõtmine, et GAG-i tegevus viiakse järgneval õppeaastal üle Vana-Kalamaja 9 hoonesse ning millised klassikomplektid üle viiakse ja kuidas õppetöö korraldatakse. Samuti ei ole praegusel hetkel kohus veendunud, et isegi kui kooli üheks tegevuskohaks saab Vana-Kalamaja 9, et vastava otsuse võtab vastustaja vastu õigusvastaselt. Kohus ei saa otsustada haldustegevuse otstarbekuse üle ega sekkuda halduse ulatuslikku kaalumisruumi võimaldavatesse otsustustesse, seejuures on reeglina välistatud ennetav sekkumine ning keelamiskaebust tuleb pidada erandlikuks õiguskaitsevahendiks. Hiljutises kohtupraktikas (Riigikohus asjas nr 3-3-1-75-16, määruse p 10) on rõhutatud, et kaebaja õiguste kaitseks tõhusamate vahendite olemasolu välistab keelamiskaebuse esitamise õiguse.
11(12)
3-17-581
20.3.Kaebajate esindaja on kohtule 17.03.3017 esitanud täiendavalt tõendid (e-kirjad), millest nähtub GAG hoolekogu kokkukutsumine, mille päevakorras on nii aktuaalne ülevaade planeeritavast koolikorraldusest 2017/2018 õppeaastal, ülevaade seoses I ja II kooliastme uue õppehoone (Vana-Kalamaja 9) kasutuselevõtmise plaaniga ning arvamuse andmine arengukava muudatustele. Eeltoodu võimaldab järeldust, et tõstatatud probleemide arutelu ei ole lõppenud, ning arvestades Rando Antsmäe 16.03.2017 e-kirja adressaatide ringi, on teavitatud ja kaasatud lisaks hoolekogu liikmetele ka vanematekogu, vilistlaskogu ja sihtasutuse nõukogu. Seetõttu ei näe kohus hetkel, et keelamiskaebus oleks ainus tõhus võimalus õiguste kaitseks ka I ja II õppeastme õppetöö korraldamise muutuste vältimiseks või selleks, et tagada muudatuste õiguspärane läbiviimine.
20.4.Seega ei ole keelamiskaebuse esitamine lubatav ning kaebus kuulub ka selle nõude osas tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
21.HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti seadusega ettenähtud korras kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
22.Kuna kaebus kuulub tagastamisele, puudub vajadus esialgse õiguskaitse taotluse sisuliseks lahendamiseks ja kohus jätab taotluse läbi vaatamata.
23.HKMS § 104 lg 5 p 2 järgi ei tagastata tasutud riigilõivu, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 2 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.