Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-7-17 15. märts 2017 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Viive Ligi ja Jüri Põld AS Nava kaebus Eesti Maaülikooli 3. oktoobri 2016. a korralduse nr 1-9.HD/57 p 5.1 täielikuks ning p-de 1 ja 4 osaliseks tühistamiseks Kaebaja AS Nava, esindaja vandeadvokaat Aarne Akerberg Vastustaja Eesti Maaülikool, esindaja vandeadvokaat Triin Raudsepp Kolmas isik OÜ Remexim Tartu Ringkonnakohtu 31. jaanuari 2017. a otsus haldusasjas nr 3-16-2142 Eesti Maaülikooli kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Eesti Maaülikooli kassatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 31. jaanuari 2017. a otsuse haldusasjas nr 3-16-2142 resolutsiooni p-d 1, 2 ja 3. Saata asi Tartu Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
3.Tagastada kautsjon.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Eesti Maaülikool korraldas avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke statsionaarse horisontaalse hüdrauliliselt juhitava lintsaekaatri ostmiseks. 3. oktoobri 2016. a korraldusega kvalifitseeris ta AS Nava ja OÜ Remexim (p 1), tunnistas nende pakkumused vastavaks (p 4) ja tunnistas edukaks OÜ Remexim pakkumuse (p 5.1).
2.Pärast seda, kui riigihangete vaidlustuskomisjon jättis 20. oktoobri 2016. a otsusega AS Nava esitatud vaidlustuse rahuldamata, esitas AS Nava kaebuse halduskohtule, milles palus tühistada vaidlustuskomisjoni otsuse ja Eesti Maaülikooli 3. oktoobri 2016. a otsuse p-d 1 ja 4 OÜ-d Remexim puudutavas osas ja p 5.1 tervikuna. Kaebuse kohaselt on OÜ Remexim esitanud valeandmeid hanketeate tingimuse osas, mille järgi peab pakkujal olema kogemus puidutöötlemisseadmete müügi valdkonnas viimase kolme aasta jooksul ja vähemalt 50 000 euro ulatuses (hanketeate osa III, p 2.3.1). OÜ Remexim väide, et ta on müünud OÜ-le Eriteh Service formaatsae 59 400 euro eest, ei vasta tõele. See ei kajastu OÜ Remexim ega OÜ Eriteh Service majandusaasta aruannetes.
3.Tartu Halduskohus jättis 12. detsembri 2016. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus leidis, et vastavust vaidlusalusele kvalifitseerimistingimusele ei saa kontrollida kolmanda isiku ja tema lepingupartneri majandusaasta aruannete järgi, sest lähtuda tuli hanketeates nõutud dokumenti-
dest. Vaidlusaluse müügilepingu täitmine on tõendatud 8. augusti 2014. a arve/saatelehega nr 1223. Seega ei ole OÜ Remexim valeandmeid esitanud.
4.Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja uue otsusega kaebuse rahuldada. Kaebaja arvates ei tulene kusagilt, et tõendina ei saa riigihankeasjas hinnata majandusaasta aruandeid. Majandusaasta aruannetest nähtub selgelt, et tehingut ei ole toimunud. OÜ Remexim ja OÜ Eriteh Service ainsaks juhatuse liikmeks on S. Batulin ning OÜ Remexim omab OÜ-s Eriteh Service 66,67% suurust osalust.
5.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 31. jaanuari 2017. a otsusega apellatsioonkaebuse (p 1), tühistas halduskohtu otsuse ning tegi uue otsuse, millega rahuldas kaebuse (p 2) ja mõistis vastustajalt välja kaebaja menetluskulud 4128 eurot ja 33 senti (p 3). Lisaks arvas ringkonnakohus haldusasja menetlusest välja kaasatud haldusorgani riigihangete vaidlustuskomisjoni (p 4). Otsuse põhjendused olid järgmised: 1) nõustuda ei saa vastustaja, vaidlustuskomisjoni ja halduskohtu arusaamaga, et pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse hindamisel on võimalik lähtuda vaid neist dokumentidest, mis on sellise pädevuse hindamiseks riigihangete seaduse (RHS) §-s 41 sätestatud. Selline seisukoht võimaldaks jõuda absurdse olukorrani, kus aktsepteeritakse pakkujate esitatud ilmselgelt eksitavaid andmeid isegi olukorras, kus kõik muud asjaolud osutavad sellele, et need andmed on eksitavad. Vaidlusaluseks kvalifitseerimistingimuseks ei ole mitte kitsalt see, et esitatud oleks andmed viimase kolme aasta müügilepingute kohta vähemalt 50 000 euro ulatuses, vaid see, et pakkujal oleks kogemus puidutöötlemisseadmete valdkonnas. Asjakohaseks normiks ei ole seega ainult RHS § 41 lg 1 p 2, vaid ka RHS § 39. RHS § 39 lg 1 sätestab hankija kohustuse sisuliseks kontrolliks pakkuja vastavuse üle hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele. RHS § 39 lg-l 3 puuduks mõte, kui pakkuja peaks lähtuma ainult juba algselt esitatud dokumentidest. RHS § 39 lg 4 võimaldab hankijal nõuda pakkujalt kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud dokumentide sisu selgitamist võimaldavate andmete või dokumentide esitamist. Pole põhjust, miks sellisteks dokumentideks ei võiks olla ka majandusaasta aruanded; 2) kahtluse korral, et pakkuja kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud andmed ei vasta tõele, on hankijal seega kohustus koguda lisaandmeid ja nõuda pakkujalt selgitusi. Iseenesest on õige, et kui hankijal ei ole hankemenetluse kestel teada infot, mis võiks seada pakkuja esitatud andmed kahtluse alla, siis ei pruugi ta teadvustada vajadust kvalifikatsiooni põhjalikumalt kontrollida. Kuid kui see info hankijani jõuab, kas või kolmanda isiku esitatud vaidlustuse kaudu, ei pea hankija tingimata vaidlustusele vastu vaidlema, vaid võib asja kiirema ja odavama lahenduse huvides probleemi tunnistada ja käituda sellele vastavalt; 3) kaebaja on osutanud mitmetele asjaoludele, mis tekitavad kahtluse, kas OÜ-l Remexim on piisav kogemus puidutöötlemisseadmete müügi valdkonnas. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et tema esitatud asjaoludel on põhjendatud arvata, et näidatud müügitehingut ei ole tegelikult aset leidnud. OÜ Remexim ei ole esitanud usutavat selgitust, kuidas sai tekkida olukord, kus küllaltki suure käibega tehing ei kajastu ühelgi mõeldaval viisil kummagi äriühingu majandusaasta aruandes. Väide,
et tehingu mittekajastumise OÜ Remexim majandusaasta aruandes põhjustas raamatupidaja eksimus, on paljasõnaline ega selgita, miks ei kajastu see ka OÜ Eriteh Service majandusaasta aruandes, kusjuures tema majandusaasta aruande rahavoogusid arvestades ei saanudki ta sae eest 59 400 eurot tasuda. Arvestades, et äriühingutel on sama juhatuse liige, ei ole alust kahtlustada kokkusattumust, vaid pigem tehingu mittetoimumist. Vaidlustuskomisjoni ja halduskohtu poolt oluliseks peetud müügilepingu koopia ja koopia arve/saatelehest ei ole selles olukorras piisavad tõendamaks tehingu toimumist; 4) seega oli OÜ Remexim pakkumuse kvalifitseerimine, vastavaks ja võitjaks tunnistamine õigusvastane. Hankemenetlusega jätkamisel tuleb vastustajal võtta uus seisukoht, kas OÜ Remexim vastab kvalifitseerimistingimustele, ja koguda selleks vajalikke tõendeid. Seetõttu ei võta ringkonnakohus seisukohta, kas OÜ Remexim tuleks valeandmete esitamise tõttu hankemenetlusest kõrvaldada.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Vastustaja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1, 2 ja 3 ning jätta selles osas jõusse halduskohtu otsuse. Kassatsioonkaebuse põhiväited on järgmised: 1) pakkuja kvalifikatsiooni hindamine peab olema sisuline, kuid hankija saab tehnilist ja kutsealast pädevust kontrollida siiski üksnes hankija kehtestatud nõuete ulatuses. RHS §-dega 40 ja 41 on sätestatud ammendav loetelu dokumentidest, mida hankija võib pakkujatelt nende tehnilise ja kutsealase pädevuse kontrollimiseks nõuda; 2) hankija on õigesti hinnanud kolmanda isiku vastavust hanketeate p III.2.3 alapunktis 1 sätestatud kvalifitseerimistingimusele. Müügileping ja arve/saateleht tõendavad müügi toimumist; 3) kuna kvalifitseerimine oli õiguspärane, ei olnud alust tühistada ka OÜ Remexim pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsuseid.
7.Kaebaja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Kaebaja nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et on põhjendatud arvata, et müügitehingut ei ole tegelikult aset leidnud. RHS § 41 ei sisalda ammendavat loetelu andmetest ja dokumentidest, mille alusel hankija saab kontrollida pakkuja kvalifikatsiooni, vaid piirab üksnes hanketeates esitatavaid nõudeid. Kvalifikatsiooni kontrollimine ei saa olla nii formaalne toiming, nagu hankija arvab. Valeandmeid esitanud pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamine on hankija kohustus, mitte õigus. Hankelepingu sõlmimine sellise pakkujaga on keelatud.
8.Kolmas isik nõustub kassatsioonkaebusega. Ringkonnakohtu seisukohad, et hankijal on kohustus kontrollida pakkuja tehnilist ja kutsealast kvalifikatsiooni laiemalt, kui seda võimaldavad RHS §-d 39 ja 41, ning kaebaja kahtlustest kantud seisukoht, et kolmanda isiku tehniline ja kutsealane pädevus ei ole tõendatud, viisid ebaõige kohtuotsuseni. Hankija ei saa pelgalt kahtluse alusel ühtegi pakkujat hankemenetlusest kõrvaldada. Kolmas isik leiab, et müügitehingu toimumine on tõendatud müügilepingu ja arve/saatelehega. Ei kolmas isik ega ka kaebaja ei saa põhimõtteliselt sekkuda OÜ Eriteh Service raamatupidamise aruannete koostamise põhimõtetesse. Tehing ei kajastunud kolmanda isiku
majandusaasta aruandes raamatupidaja eksimuse tõttu ning praeguseks on nii kolmas isik kui ka OÜ Eriteh Service oma majandusaasta aruandeid parandanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.RHS § 41 lg 1 p-st 2 tulenevalt võib hankija nõuda hanketeates pakkuja või taotleja tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks, et pakkuja või taotleja esitaks olulisemad, kuni viimase kolme aasta jooksul täidetud hankija poolt määratletud tunnustele vastavad asjade müügi või teenuste osutamise lepingud, sh otstarbekuse ja olemasolu korral asjade või teenuste hankelepingute nimekirja koos nende maksumuse, sõlmimise kuupäevade ja infoga teiste lepingupoolte kohta. RHS § 39 lg 1 kohaselt peab hankija kontrollima, kas pakkuja või taotleja majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus vastavad hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele. RHS § 39 lg 3 järgi on hankijal õigus kontrollida pakkuja või taotleja kvalifikatsiooni kogu hankemenetluse vältel, ja kui talle saab teatavaks asjaolu, et pakkuja või taotleja majanduslik ja finantsseisund või tehniline ja kutsealane pädevus ei vasta hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele, teha uus otsus pakkuja või taotleja kvalifitseerimise kohta ning jätta pakkuja või taotleja kvalifitseerimata. RHS § 39 lg 4 kohaselt võib hankija nõuda pakkujalt või taotlejalt kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud dokumentide sisu selgitamist või selgitamist võimaldavate andmete või dokumentide esitamist. RHS § 38 lg 1 p 6 kohaselt ei sõlmi hankija hankelepingut isikuga ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kes on esitanud valeandmeid RHS 2. peatüki 3. jaos sätestatud või selles jaos sätestatu alusel hankija kehtestatud nõuetele vastavuse kohta.
Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et RHS §-st 39 tuleneb hankijale õigus
kontrollida pakkuja vastavust kvalifitseerimise tingimustele ka muude dokumentide alusel kui need, mis on nimetatud RHS § 41 lg-s 1, ega pea vajalikuks korrata ringkonnakohtu põhjendusi. RHS § 41 lg 1 loetleb üksnes need dokumendid, mille esitamist võib tehnilise ja kutsealase pädevuse kinnituseks nõuda hanketeates. Valeandmete esitamise tuvastamiseks, mis on pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise aluseks, on üldjuhul vaja koguda täiendavaid andmeid lisaks pakkumuses esitatule.
Kolleegium nõustub vastustaja väitega, et enne vaidlusaluse otsuse tegemist ei pruukinud tal
olla alust kahelda OÜ Remexim esitatud andmete õigsuses. RHS § 38 lg 1 p 6 kohustab aga hankija valeandmeid esitanud pakkuja hankemenetlusest kõrvaldama ning keelab temaga hankelepingut sõlmida. Tegemist on absoluutse keeluga, mis muudab sellise pakkuja kvalifitseerimise ning tema pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise õigusvastaseks, sõltumata sellest, kas hankija oli sellise otsuse tegemise ajal valeandmete esitamisest teadlik. Ka haldusorgani vabandatav mitteteadmine konkreetse sisuga haldusakti andmist välistavast asjaolust ei muuda keelunormivastaselt antud haldusakti materiaalses mõttes õiguspäraseks.
Ringkonnakohus väljendas praeguses asjas kahtlust, et vaidlusalust müügitehingut ei pruugi
olla tegelikult aset leidnud, kuid ei võtnud selle kohta lõplikku seisukohta. Ringkonnakohus leidis, et riigihankemenetlusega jätkamisel tuleb vastustajal uuesti hinnata, kas OÜ Remexim vastab kvalifitseerimistingimustele, juhindudes RHS §-st 39. Ringkonnakohus pidas võimalikuks kolmanda isiku vastavust kvalifitseerimistingimustele, kui ilmnevad asjaolud, mis kinnitavad majandusaasta aruannetest erinevalt, et tehingud siiski tegelikult toimusid ja tehingute toimumine on eluliselt usutav. Ringkonnakohus viitas haldusorgani võimalusele võtta küsimuses uus seisukoht ja koguda selleks vajalikke tõendeid.
Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 sätestab, et kohus tagab omal algatusel asja
lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Haldusasjas nr 3-3-1-24-13 selgitas kolleegium, et vaidlustuskomisjon ja kohtud peavad ka hankeasjas juhinduma uurimispõhimõttest ning tagama omal initsiatiivil kõigi oluliste asjaolude väljaselgitamise (otsuse p 26). Praeguses asjas ei järginud ringkonnakohus uurimispõhimõtet ega selgitanud välja asja lahendamiseks olulist asjaolu, vaid tühistas hankija otsuse üksnes kahtluse põhjal. Tegemist on menetlusnormi rikkumisega. Kuivõrd pakkuja menetlusest kõrvaldamine valeandmete esitamise korral ei ole hankija kaalutlusotsus, ei olnud ringkonnakohtul vajadust jätta küsimus hankijale uueks otsustamiseks. Ringkonnakohtul tuli selle kohta ise seisukoht võtta. Kolleegium märgib ka, et asjaolu tuvastamine kohtu poolt aitab vältida uut kohtuvaidlust, mistõttu see on põhjendatud menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes. Samuti võivad kohtul olla hankijast ulatuslikumad võimalused asjaolude väljaselgitamiseks.
Eeltoodud põhjustel tühistab kolleegium ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1, 2 ja 3. Asi
tuleb saata ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, mille käigus tuleb tuvastada, kas vaidlusalune tehing on tegelikult toimunud või mitte. Kuivõrd kolleegium saadab asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, mitte ei jäta jõusse halduskohtu otsust, on kassatsioonkaebus rahuldatud osaliselt.
Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb HKMS § 107 lg 4 esimese lause alusel
tagastada. Kuna Riigikohus ei tee asjas lõplikku otsust, ei jaga ta menetluskulusid (HKMS § 109 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.