Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. mai 2018, Tallinn
Haldusasja number
3-18-306
Haldusasi
Riigi Tugiteenuste Keskuse kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 30. jaanuari 2018. a otsuse nr 20917/192679 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 26. märtsi 2018. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vaidlustaja – MTÜ Avitus, volitatud esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo Vastustaja (hankija) – Riigi Tugiteenuste Keskus, volitatud esindaja Erle Eks Kolmas isik – MTÜ Päikeseringi Selts, volitatud esindaja Reimo Mets
Menetluse alus ringkonnakohtus
MTÜ Avitus apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada MTÜ Avitus apellatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 26. märtsi 2018. a otsuse haldusasjas nr 3-18-306 resolutsiooni punkt 2. Muus osas jätta halduskohtu otsus muutmata.
3.Mõista MTÜ-lt Avitus välja MTÜ Päikeseringi Selts kasuks apellatsioonimenetluse menetluskulud summas 800 (kaheksasada) eurot.
4.Muus osas jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 25. mail 2018. a (HKMS § 278 lg 1). Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
3-18-306 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Riigi Tugiteenuste Keskus (hankija) algatas Sotsiaalkindlustusameti volitusel 20.11.2017 sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusega riigihanke „Pikaajalise kaitstud töö teenuse tellimine“ (viitenumber 192679). Riigihanke osa 13 „Valgamaa“ kirjelduse kohaselt on teenuse eesmärgiks pakkuda vähenenud töövõimega inimestele jõukohast töö tegemise võimalust kaitstud ja kohandatud keskkonnas, samuti vajadusel tuge suundumisel tööturuteenustele või tööle avatud tööturul. Riigihanke hankedokumentide (HD) hulgas sisalduvate vastavustingimuste (p 116) kohaselt peavad kõik klienditööd vahetult tegevad spetsialistid (füüsilised isikud) omama hanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul töökogemust nende isikutega, kellel on nägemis- või liitpuue, psüühikahäire, püsiv ajukahjustus või on läbi elanud peaajutrauma ja omama vähemalt keskharidust või spetsialist vastama samaväärsele tingimusele. Hankija peab samaväärseks tingimuseks: spetsialist omab hanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul vähemalt 12 kuud praktilist töökogemust nende isikutega, kellel on nägemis- või liitpuue, psüühikahäire, püsiv ajukahjustus või on läbi elanud peaajutrauma ja samaaegselt vastab vähemalt ühele alljärgnevatest nõuetest: a) tal on vähemalt keskharidus ja ta on läbinud sotsiaalhoolekande seaduse § 86 lg 7 alusel kehtestatud 260-tunnise tegevusjuhendaja kava kohase koolituse. Nimetatud koolitusega on võrdsustatud enne 2009. a 1. jaanuari läbitud täienduskoolitus tööks suurema ohtlikkusastmega isikutega; b) tal on vähemalt keskharidus ning sotsiaaltööalane kutse- või kõrgharidus või kutseseaduse alusel antud sotsiaaltöötaja kutse; c) tal on eripedagoogika-, sotsiaalpedagoogika-, psühholoogia- või meditsiinialane kõrgharidus; d) tal on tegevusteraapiaalane kõrgharidus või kutseseaduse alusel antud tegevusterapeudi kutse; e) tal on keskharidus ja tegevusjuhendamis-alane kutseharidus või kutseseaduse alusel antud tegevusjuhendaja kutse; f) tal on vähemalt keskharidus ning vaimse tervise õenduse alane kutse- või kõrgharidus; g) tal on vähemalt keskharidus ja on läbinud vähemalt 120-tunnise mahuga tugiisiku koolituse. Hankija ei loe „töökogemuseks“ kogemust perekonnaliikmete / sugulaste / leibkonnaliikmete hooldamisega. Pakkuja esitab klienditööd vahetult tegevate spetsialistide CV-d vormil 2 koos haridust tõendava dokumendi koopiaga ja vajadusel spetsialisti koolituse läbimist tõendava dokumendi koopiaga.
2.Riigihanke osas 13 esitasid pakkumused teiste seas MTÜ Avitus ja MTÜ Päikeseringi Selts. Riigi Tugiteenuste Keskus tunnistas 13.12.2017 MTÜ Päikeseringi Selts pakkumuse osas 13 vastavaks, 14.12.2017 kvalifitseeris tema ja tunnistas tema pakkumuse edukaks. Hankija leidis, et MTÜ Päikeseringi Selts pakkumuses näidatud spetsialistid 5, 6, 7 ja 8 ei vasta vastavustingimusele nr 116. Spetsialist 1 (M. E.) omab sotsiaaltöötaja kutset. Spetsialist 2 (M. L.) vastab nõudele 1. Spetsialist 3 (K. P.) on läbinud tugiisiku koolituse. Spetsialist 4 (E. T.) on läbinud tugiisiku koolituse.
3.MTÜ Avitus esitas 27.12.2017 riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse hankija eelnimetatud otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Ükski MTÜ Päikeseringi Selts spetsialist ei vasta töökogemuse nõuetele.
4.Riigihangete vaidlustuskomisjoni 30.01.2018 otsusega vaidlustuses nr 209-17/192679 rahuldati MTÜ Avitus vaidlustus osaliselt ja tunnistati kehtetuks Riigi Tugiteenuste Keskuse 2(11)
3-18-306 14.12.2017 otsus MTÜ Päikeseringi Selts pakkumuse edukaks tunnistamiseks riigihanke osas
13.Hankijalt mõisteti vaidlustuse esitaja kasuks välja riigilõiv summas 426,60 eurot. Kuna hankija ei ole nõudnud spetsialistide töökogemuse tõendamiseks muid tõendeid, peab nende töökogemus nähtuma nende CV-st. M. E. CV-st nähtuvalt on ME-l nõutav 12 kuuline töökogemus viimase 36 kuu jooksul. M. L. CV-st nähtuvalt puudub spetsialistil vähemalt 12 kuud praktilist töökogemust sihtrühmaga. Spetsialist on näidanud CV-s töötamist MTÜ-s Habitus (alates maist 2016) tegevusjuhendajana ning tugiisikuna. Arvestades, et MTÜ-lt Habitus võeti 30.12.2016 erihoolekande tegevusluba, ei saa M. L. praktiline töökogemus psüühikahäiretega inimestega MTÜ-st Habitus olla pikem kui 8 kuud. Tööd Valga Linnavalitsuses Aktiviseerimiskeskuse juhatajana ei saa CV-s toodud töö kirjelduse alusel käsitada kogemusena, mis vastaks vastavustingimuste p-s 116 nõutule. MTÜ-s Johannes Mihkelsoni Keskus töötamise perioodi ei ole antud. K. P. CV-st nähtuvalt puudub spetsialistil vähemalt 12 kuuline praktiline töökogemus sihtrühmaga. Spetsialist on näidanud töötamist kahe tööandja juures: MTÜ-s Habitus (21.11.2016–31.08.2017) ning MTÜ-s Päikeseringi Selts (alates 31.08.2017). Arvestades, et MTÜ-lt Habitus võeti 30.12.2016 erihoolekande tegevusluba, ei saa K. P. praktiline töökogemus psüühikahäiretega inimestega olla rohkem kui mõni kuu. E. T. CV-st nähtuvalt puudub spetsialistil vähemalt 12 kuuline praktiline töökogemus sihtrühmaga. Spetsialist on näidanud töötamise kahe tööandja juures: MTÜ-s Habitus (01.12.2016–28.08.2017) ning MTÜ-s Päikeseringi Selts (alates 31.08.2017). Arvestades, et MTÜ-lt Habitus võeti 30.12.2016 erihoolekande tegevusluba, ei saa E. T. praktiline töökogemus psüühikahäiretega inimestega olla rohkem kui mõni kuu. Vastavustingimuse nr 114 kohaselt tunnistatakse pakkumus mittevastavaks ja lükatakse tagasi, kui pakkujal ei ole selles hanke osas ühtegi nõuetele vastavat spetsialisti. Kuna MTÜ-l Päikeseringi Selts on üks nõuetele vastav spetsialist, oli pakkumuse vastavaks tunnistamine õiguspärane. Pakkumuste hindamise tulemus sõltus pakutavate ja nõuetele vastavate spetsialistide arvust. Seetõttu oli pakkumuse edukaks tunnistamine õigusvastane. Kuna sisulisi kvalifitseerimise tingimusi kehtestatud ei olnud, ei pidanud hankija nõudma pakkujatelt, sh MTÜ-lt Päikeseringi Selts andmeid, tõendamaks nende vastavust kvalifitseerimise tingimustele. Selle isiku hankemenetlusest kõrvaldamise alused puudusid. Tema puhul ei esinenud vaidlustatud otsuse tegemise päeva seisuga riigihangete seaduse (RHS) § 95 lg-s 1 sätestatud hankemenetlusest kõrvaldamise aluseid. RHS ei nõua, et hankija peaks kõrvaldama või saaks kõrvaldada sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusest pakkuja, kelle puhul esinevad RHS § 95 lg-s 4 sätestatud hankemenetlusest kõrvaldamise alused, kui hankija ei ole seda sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korras ise sätestanud. Praegusel juhul hankija seda teinud ei ole.
5.Riigi Tugiteenuste Keskus esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus riigihangete vaidlustuskomisjoni 30.01.2018 otsuse nr 209-17/192679 tühistada. Riigihangete vaidlustuskomisjon tõlgendas vastavustingimust ebaõigesti. Pikaajalise kaitstud töö teenuse osutamise näol ei ole tegemist klassikalise riigihankega tellitava teenusega, vaid 3(11)
3-18-306 sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse riigihankega, millele kohalduvad erimenetluse reeglid, st RHS § 126 jj. Hankija ise valib, kuidas toimub eduka pakkuja valik ning millised on selleks kvalifitseerimis- või vastavustingimused või hindamiskriteeriumid. Vastavustingimuseks ei olnud spetsialistide tööandja erihoolekande tegevusloa olemasolu nõue. Samamoodi ei olnud hanke tingimuseks erihoolekande tegevusloa olemasolu pakkujal endal. Sihtrühmaga vahetult töötamine viidatud töökohtadel ei nõua erihoolekande tegevusloa olemasolu. Hankijale teadaolevalt on Sotsiaalkindlustusametil ning kohalikul omavalitsusel (Valga linn) ka teisi teenuse osutamise lepinguid viidatud tööandjaga. Pakkuja esitas spetsialistide CV-d koos haridust tõendavate dokumentide ja spetsialisti koolituse läbimist tõendavate dokumentide koopiatega. Sotsiaalkindlustusameti töötajatest moodustatud hindamiskomisjon lähtus otsuse tegemisel pakkujate esitatud infost ja pidas seda tõeseks. Neli spetsialisti vastasid hanke alusdokumentides esitatud haridus- ja töökogemusnõudele. Järelkontrolli tulemusel selgus, et hindamiskomisjonil jäi tähelepanuta üks pakkuja esitatud dokument, millest ilmneb, et ka viies spetsialist vastab haridusnõuetele. Kolm spetsialisti ei vasta hankekomisjoni hinnangul hanke alusdokumentides esitatud nõuetele. Alusdokumentides kehtestatud tingimused on kooskõlas õigusaktidega ja ei riku MTÜ Avitus subjektiivseid õiguseid. Hankedokumente ei ole vaidlustatud ega nende kohta küsimusi esitatud.
MTÜ Avitus palus jätta kaebuse rahuldamata.
Riigihangete vaidlustuskomisjon leidis õigesti, et ainult üks kolmanda isiku spetsialist vastab nõuetele. Kahe oletatava spetsialisti töölepingust nähtub, et spetsialistid ei töötanud tugiisiktegevusjuhendajana, samuti ei olnud spetsialistid tööl enne 2016. a novembrit. Töölepingutest ei nähtu, et väidetavad spetsialistid oleks üldse tegelenud hanke sihtgruppi kuuluvate isikutega. Tegelikult ei ole väidetavad spetsialistid MTÜ-s Habitus üldse erialast tööd teinud ja väidetavad töölepingud on fiktiivsed. Isegi kui väidetavad spetsialistid on tööd teinud, siis ei vasta saadud töökogemus hanketingimustele. Igasugust töökogemust ei ole võimalik lugeda hanke tingimustes nõutud töökogemuseks. Igal spetsialistil peab olema hankes nõutud töökogemus just selle sihtgrupiga, kellele spetsialisti teenust osutama pakutakse. 21.11.2016 kuni 31.08.2017 ei olnud MTÜ-l Habitus ühtegi klienti. MTÜ-lt Habitus võeti Sotsiaalkindlustusameti poolt 2016. a-l ära tegevusluba erihoolekande teenuste osutamiseks. Mitmed väidetavad spetsialistid on kolmanda isiku moodustanud või sinna tööle asunud MTÜ-st Habitus. MTÜ Habitus juhatuse liikme suhtes on algatatud kriminaalasi seoses MTÜ Habitus rahaliste vahendite omastamisega suures ulatuses. Arvestades vaidlusaluses hankes tellitavat teenust ja MTÜ Habitus lubade kaotamist, oleks äärmiselt vastuoluline, kui samadel isikutel oleks võimalik lihtsalt teise juriidilise isiku kaudu samu teenuseid edasi osutada. MTÜ-l Habitus on 08.01.2018 seisuga jätkuvalt maksuvõlg ja intressivõlg.
MTÜ Päikeseringi Selts toetas kaebust.
MTÜ-lt Habitus tegevusloa äravõtmine ei tähenda, et ühing oleks lõpetanud erihoolekandeteenuse osutamise isikutele, kes seda vajavad. Erihoolekannet saab teostada ka omafinantseeringu toel. MTÜ Habitus ning selle spetsialistid tegelesid missioonitundest erihoolekandega edasi, et nende kliendid formaalsuse tõttu abita ei jääks. MTÜ-l Habitus teisigi
4(11)
3-18-306 lepinguid, näiteks Eesti Töötukassaga ning Sotsiaalkindlustusametiga, mille raames tegeleti muu hulgas ka vaidlusaluse hanke sihtgrupiks olevate isikute abistamisega. Vaidlustuse esitaja väited seoses kolmanda isiku pakkumusega on paljasõnalised. MTÜ-l Avitus ei ole objektiivselt võimalik hinnata, millised on pakkuja ja pakkujaga seotud MTÜ-de kliendid, milliseid teenuseid täpselt pakutakse ja millise kvalifikatsiooniga on need inimesed, kes neid teenuseid pakuvad.
8.Tallinna Halduskohtu 26.03.2018 otsusega rahuldati kaebus, tühistati riigihangete vaidlustuskomisjoni 30.01.2018 otsus osas, milles vaidlustus rahuldati. MTÜ-lt Avitus mõisteti hankija kasuks välja menetluskulud (hankija tasutud riigilõiv kaebuse esitamisel) summas 1280 eurot ja kolmanda isiku kasuks menetluskulud (esindajatasu) summas 1600 eurot. Ülejäänud osas jäeti menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Puudub alus järelduseks, nagu välistaks MTÜ-lt Habitus erihoolekande tegevusloa äravõtmine MTÜ Habitus või selle spetsialistide vaidlusaluses vastavustingimuses nimetatud tingimusele vastava teenuse osutamise. Spetsialisti töökogemuse nõue ei eelda vastava töökogemuse omandamist erihoolekandeteenuse osutaja tegevusloaga tööandja juures. Majandustegevuse registrist nähtub, et MTÜ-l Habitus on alates 24.05.2016 rehabilitatsiooniteenuse tegevusluba, mis viitab sellele, et isikul on õigus tegutseda sotsiaalhoolekande valdkonnas. HD-st ei nähtu, et hankega tellitava teenuse osutamine eeldaks erihoolekandeteenuse osutaja tegevusluba või mõnda muud (sotsiaalteenuse osutamise) tegevusluba. Tegevusluba nõudvad sotsiaalteenused on loetletud sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) §-s 151 ning sinna ei kuulu üheselt mõistetavalt pikaajalise kaitstud töö teenus, mida kõnealuse riigihanke raames hangiti. Seega ei saa spetsialisti tööandja tegevusloa nõuet tuletada ka asjaolust, et hangitav teenus eeldab vastavat tegevusluba. RHS § 124 lg 1 kohaselt on sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlus riigihange, mis korraldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL XIV lisas nimetatud sotsiaal- või eriteenuste tellimiseks. Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlus RHS tähenduses ei seostu automaatselt SHS-st tuleneva erihoolekandeteenuse loakohustuslikkusega. Riigihangete vaidlustuskomisjon ei ole asunud seisukohale, et hankijal oleks pidanud tekkima CV-s kajastatu osas kahtlus mingil muul ajendil kui seonduvalt tegevusloa puudumisega MTÜ-l Habitus. Sellist kahtlust ei nähtu ka toimiku materjalidest. Hankija poolt pakkuja vastavaks hindamise otsuse õiguspärasusele tuleb anda hinnang vastava otsuse tegemise aja seisuga. Asja materjalidest ei nähtu, et hankijal pidi mõistlikult tekkima kolmanda isiku spetsialistide CV-de pinnalt kahtlus, et seal on kajastatud ebaõiget infot. Üldjuhul on põhjendatud eeldada, et pakkuja ei esita pakkumuses väärinfot. Igasuguste pakkumuses sisalduvate faktiväidete ülekontrollimist vastavaks ja edukaks tunnistamise faasis ei saa pidada eesmärgipäraseks. Kui tagantjärele ilmnevad asjaolud, mis annavad aluse kahtluse tekkeks, et pakkumus sisaldas ebaõiget teavet, siis saab see olla ajendiks hankijale järelkontrolli läbiviimiseks ja vajadusel ka hankelepingu ülesütlemiseks (RHS § 124 lg 1 p 2).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.MTÜ Avitus apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 26.03.2018 otsus ja uue otsusega jätta kaebus rahuldamata.
5(11)
3-18-306 Halduskohtu otsus on üldsõnaline ja põhjendamata ning selles ei ole riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse põhjendusi ümber lükatud. Halduskohtu otsusest ei nähtu, et kohus oleks hinnanud vaidlusaluse kolme spetsialisti CV-sid. Apellandi juurdepääsu neile dokumentidele piirati. Apellandil on kahtlus, et kohtul neid dokumente ei olegi. RHS § 114 lg-te 1 ja 2 kohaselt lasus hankijal kohustus kontrollida kolmanda isiku spetsialistide vastavust hankija enda poolt hanke alusdokumentides kehtestatud töökogemuse nõudele. Rehabilitatsiooniteenus ja erihoolekandeteenused on erinevad teenused, mis eeldavad erinevate tegevuslubade olemasolu. SHS § 147 sätestab loakohustuse rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks. SHS § 151 sätestab loakohustuse sotsiaalteenuse osutamiseks, kusjuures sotsiaalteenuse alla liigituvad ka kõik erihoolekandeteenused. Erihoolekandeteenused on loetletud sotsiaalkindluse seaduse 3. jaos ja nendeks on igapäevaelu toetamise teenus, töötamise toetamise teenus, toetatud elamise teenus, kogukonnas elamise teenus ja ööpäevaringne erihooldusteenus. Hankega tellitav teenus on SHS mõistes erihoolekandeteenus (töötamise toetamise teenus SHS §-de 91–93 tähenduses), mille osutamine eeldab tegevusloa olemasolu. SHS § 77 lg 5 kohaselt võib erihoolekandeteenuse osutamiseks halduslepingu sõlmida isikuga, kellele on väljastatud tegevusluba SHS 3. jaos nimetatud teenuse osutamiseks. Halduskohtu seisukoht, et nõutavat kogemust saab omandada ka töötades erihoolekandeteenuse osutaja tegevusluba mitteomava isiku juures, on ekslik. Kogemuse omandamine ei saa olla võimalik isiku juures, kes tegutseb teenuse osutamisel ilma tegevusloata. Sel juhul kaoks vastava teenuse üle igasugunegi kontroll ja riigihankemenetluses kogemuse nõude kehtestamisel poleks hankijatel reaalselt võimalik kontrollida kogemuse olemasolu. Hankija ei tohi SHS § 77 lg-st 5 ja § 151 p-st 6 tulenevalt sõlmida hankelepingut isikuga, kellel puudub tegevusluba töötamise toetamise teenuse osutamiseks. MTÜ Habitus omas erihoolekande tegevusluba kuni 30.12.2016, mistõttu ei tohtinud MTÜ Habitus pärast nimetatud kuupäeva erihoolekandeteenust osutada ja kolmanda isiku spetsialistid M. L., K. P. ja E. T. ei saanud pärast nimetatud kuupäeva MTÜ-s Habitus töötamisega omandada hankija poolt nõutud töökogemust. RHS 3. peatükk näeb ette erihangete korra, sh RHS § 126 sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse reeglid. Kuna hankija kasutas erimenetluse võimalust, järeldub, et hankija tellib sotsiaalteenust, mis kuulub SHS reguleerimise valdkonda. Halduskohus piirdus ekslikult vaid riigihangete vaidlustuskomisjoni põhjenduste hindamisega. Vaidlustuses selgitati, et 21.11.2016 kuni 31.08.2017 ei olnud MTÜ-l Habitus ühtegi klienti. Vaidlustaja esitas selle väite kinnistuseks ka erihoolekandeteenuse osutajate nimekirja ja erihoolekandeteenuse järjekorrad. Kuna halduskohus piiras vaidlustaja juurdepääsu toimikule ja seetõttu ei olnud vaidlustajal võimalik kolmanda isiku spetsialistide CV-dega tutvuda, siis ei tea vaidlustaja, kas kolmas isik esitas valeandmeid või ei olnud CV-dest võimalik järeldada kolmanda isiku spetsialistide nõuetele vastavust. Mõlemal juhul on hankija otsus õigusvastane. Riigikohtu 15.03.2017 otsuses asjas nr 3-3-1-7-17 (p-d 10 ja 11) on käsitletud pakkuja poolt valeandmete esitamise tagajärgi olukorras, kus hankija ei pruukinud olla valeandmete esitamisest teadlik, ning selgitatud, et valeandmete esitamise tuvastamiseks, mis on pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise aluseks, on üldjuhul vaja koguda täiendavaid andmeid lisaks pakkumuses esitatule. RHS § 38 lg 1 p 6 kohustab hankija valeandmeid esitanud pakkuja hankemenetlusest kõrvaldama ning keelab temaga hankelepingut sõlmida. Tegemist on absoluutse keeluga, mis muudab sellise pakkuja kvalifitseerimise ning tema pakkumuse 6(11)
3-18-306 vastavaks ja edukaks tunnistamise õigusvastaseks sõltumata sellest, kas hankija oli sellise otsuse tegemise ajal valeandmete esitamisest teadlik. Ka haldusorgani vabandatav mitteteadmine konkreetse sisuga haldusakti andmist välistavast asjaolust ei muuda keelunormivastaselt antud haldusakti materiaalses mõttes õiguspäraseks. Pakkuja menetlusest kõrvaldamine valeandmete esitamise korral ei ole hankija kaalutlusotsus ning kohtul on kohustus tähtsust omavad asjaolud välja selgitada ka juhul, kui hankija ei ole seda teinud. Kui riigihankeleping tuleb hankijal hiljem üles öelda, siis on juba hankemenetluse läbiviimisel tehtud hankija poolt viga. Hankija tasutud riigilõivu väljamõistmine vaidlustuse esitajalt on põhjendamatu ka juhul, kui hankija kaebus kuulub rahuldamisele. HKMS § 104 lg 10 kohaselt on riigilõivu tasumisest vabastatud Eesti Vabariik kui menetlusosaline. Hankija on riigiasutus, kes ei pidanud tasuma riigilõivu, mistõttu ei ole tegemist vajaliku ega põhjendatud kuluga. Hankija võib taotleda põhjendamatult makstud riigilõivu tagastamist.
10.Riigi Tugiteenuste Keskus palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Riigihanke tehnilise kirjelduse kohaselt on pikaajalise kaitstud töötamise teenuse eesmärk pakkuda võimalust tööelus osalemiseks neile vähenenud töövõimega inimestele, kes ei ole suutelised töötama avatud tööturu tingimustes. Selle teenuse sihtgrupiks on vähenenud töövõimega tööealised isikud, kellel on kas raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire, liitpuue, nägemispuue või ta on läbi elanud peaajutrauma või ajukahjustust tekitava haiguse. Teenus ei kuulu SHS §-des 97–107 nimetatud riigi korraldatavate erihoolekandeteenuste hulka. Erihoolekandeteenused on viidatud paragrahvides ammendavalt loetletud. Seega ei ole selle teenuse osutamiseks vajalik vastava tegevusloa olemasolu. Kuna SHS ei sätesta ammendavat loetelu võimalikest sotsiaalteenustest, siis ei ole erihoolekandeteenused ainukesed psüühikahäirega isikutele suunatud teenused, mistõttu võivad spetsialistid osaleda ka nende teenuste osutamisel. Töötamise toetamise teenuse eesmärk ja saamise tingimused on sätestatud SHS §-des 91–93. SHS § 92 p 1 kohaselt on õigus saada töötamise toetamise teenust täisealisel isikul, kellel on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire, kusjuures välistatud on SHS § 72 lõikes 2 nimetatud juhud. Hangitav teenus on mõeldud laiemale sihtgrupile kui vaid psüühikahäirega isikud ning mingisuguseid eraldi terviseseisundist tulenevaid välistusi teenuse saamiseks ette nähtud ei ole. Vastavalt riigihanke tehnilise kirjelduse p-le 3.3 ei tohi pikaajalise kaitstud töötamise teenusel olev isik samaaegselt saada töötamise toetamise teenust (Sotsiaalkindlustusametist) ega lühiajalise kaitstud töö teenust (Töötukassast). Sellise piirangu kehtestamine näitab, et hangitava teenuse puhul ei ole tegemist töötamise toetamise teenusega kui Sotsiaalkindlustusameti korraldatava erihoolekandeteenusega. Erihoolekandeteenuse osutamise lepingu sõlmimiseks ei ole vaja korraldada riigihanget, kuna lepingu sõlmimine toimub vastavalt SHS §-s 77 sätestatule. SHS §-s 77 on ette nähtud, et erihoolekandeteenuse osutamise lepingu sõlmimiseks avaldab Sotsiaalkindlustusamet sellekohase teate ning sõlmib lepingu kõigi taotluse esitanud teenuseosutajatega, kellele on väljastatud tegevusluba erihoolekandeteenuse osutamiseks. SHS ei sätesta ammendavat loetelu kõigist osutatavatest sotsiaalteenustest ning makstavatest sotsiaaltoetustest. SHS § 14 lg 2 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus korraldada sotsiaalteenuseid ja maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest 7(11)
3-18-306 kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud tingimustel ja korras. Seetõttu ei ole erihoolekandeteenused ainsad psüühikahäirega isikutele suunatud teenused, mistõttu võivad spetsialistid osaleda ka nende teenuste osutamisel. Kuna SHS ei reguleeri ammendavalt kõiki osutatavaid sotsiaalteenuseid, siis ei tähenda igasugune sotsiaalteenuse hankimine SHS reguleerimisalasse kuuluva teenuse hankimist. Hankijale teadaolevalt ei ole pakkujad vaidlusaluses hankemenetluses valeandmeid esitanud ning ühtegi pakkujat ei ole vastaval alusel hankest kõrvaldatud. Apellandi sellekohased arvamused on spekulatiivsed ja asjakohatud.
11.MTÜ Päikeseringi Selts palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Sotsiaal- ja eriteenuste hankemenetlusele kohalduvad klassikalisest hankemenetlusest erinevad reeglid. RHS § 126 lg 7 sätestab, et hankija järgib küll riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, kuid võtab ka arvesse tellitava teenuse eripärasid. Halduskohus leidis õigesti, et hankija sai kontrollida pakkumuste vastavust spetsialistide töökogemuse osas üksnes CV-de põhjal. Apellandi seisukoht, et arvesse tuli võtta ka MTÜ Habitus tegevusloaga seonduvat, on ekslik. Hankija ei saanud pakkujalt nõuda selliste täiendavate dokumentide esitamist, mida ei olnud nõutud hanketingimustes. Hankemenetluse objektiks ei olnud sotsiaalhoolekande seaduse §-s 151 sätestatud teenus, vaid Euroopa Sotsiaalfondist rahastatav projekt kaitstud töö teenuse tellimisele. Seega on asjakohatud vaidlustaja viited SHS-le. MTÜ-l Habitus olid kehtivad lepingud samalaadsete teenuste pakkumisel nii Eesti Töötukassaga kui ka Sotsiaalkindlustusametiga. Seega tegeles spetsialistide tööandja nõutud teenuse pakkumisega ning spetsialistid olid seal klienditööd tegevad isikud. Halduskohus on põhjendamatult jätnud välja mõistmata osa kolmanda isiku menetluskuludest halduskohtus (1600 eurot tegelikult kantud 3952,80 eurost). Kolmas isik ei saanud valida, kas praeguses kohtuasjas osaleda. Menetlus on olnud keerukas ja mahukas ning õigusteadmistega esindaja osalemine oli vältimatu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Õige on apellandi seisukoht, et kaebuse esitamisel oli Riigi Tugiteenuste Keskus HKMS § 104 lg 10 kohaselt riigilõivu tasumisest vabastatud. Riigi Tugiteenuste Keskus on tema põhimääruse § 1 kohaselt valitsusasutus ja esindab kohtumenetluses seega riiki. Riigilõivuseaduse § 60 lg 5 ei ole HKMS § 104 lg 10 suhtes erinorm ega nõua riigilt kui menetlusosaliselt hankeasjades kaebuse esitamisel riigilõivu tasumist. Riigilõivuseaduse viidatud säte käsitleb mistahes isiku poolt hankeasjas kaebuse esitamisel riigilõivu tasumist ning riigiasutuse vabastamine riigilõivu tasumisest kui üldreeglist laieneb ka hankeasjades kaebuse esitamisele. Hankijal on seetõttu võimalik esitada taotlus riigilõivu tagastamiseks. Seda summat ei saa apellandilt hankija kasuks välja mõista.
13.Hangitavat teenust ei saa samastada töötamise toetamise teenusega, kuigi teenused on sarnased. Töötamise toetamise teenuse eesmärk on juhendada ja nõustada isikut, et toetada tema iseseisvat toimetulekut ning parandada elukvaliteeti tema võimetele sobiva töö otsimise ja töötamise ajal. Töötamise toetamise teenuse sisu on avatud SHS § 91 lg-s 2: alates isiku motiveerimisest tööle asuma ja isiku huvidest lähtuvalt talle võimetekohase sobiva töö leidmisest kuni isiku ettevalmistamiseni iseseisvalt ilma toetuseta tööle asumiseks, sealjuures 8(11)
3-18-306 isikut ja tööandjat nõustades. Pikaajalise kaitstud töö teenuse eesmärgiks on hanketeate kohaselt pakkuda vähenenud töövõimega inimestele jõukohast töö tegemise võimalust kaitstud ja kohandatud keskkonnas, samuti vajadusel tuge suundumisel tööturuteenustele või tööle avatud tööturul. Kaitstud tingimustes töötamisel saavad suuremat tuge vajavad inimesed omandada tööalaseid oskusi nende vajadusi arvestavas keskkonnas ja jõukohases töötempos, seejuures tagatakse neile vajalikus ulatuses juhendamine ja abi. Sotsiaalkindlustusameti selgitusest veebilehel http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/kaitstud-too nähtub, et pikaajalise kaitstud töö teenuse saaja ei tohi saada samaaegselt töötamise toetamise teenust. Tegemist on seega sarnaste, kuid erinevate teenustega.
14.Vaidlusaluse vastavusnõude (p 116) tingimuseks ei ole töökogemus töötamise toetamise teenuse osutamisel. Vastavusnõudes ei ole nõutud töökogemust ka laiemalt SHS §-s 151 nimetatud teenuste osutamisel, vaid on kirjeldatud tehtud tööd sisuliselt, seostamata seda ühegi loakohustusliku tegevusega. Isikud, kellega töötamise kogemus peab spetsialistidel olema, ei pea vastama töötamise toetamise teenuse saajale esitatud nõuetele (SHS § 92). Kui SHS § 92 järgi peab teenuse saajal olema raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire, siis spetsialistil võib vastavusnõude kohaselt olla töökogemus ka nägemis- või liitpuudega või peaajutrauma läbi elanud isikuga. Töötamise toetamise teenuse ja nõutava töökogemuse klientide ring saab kattuda seega vaid osaliselt (isikud, kellel on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire ning kes seejuures vastavad SHS § 92 p-des 2 ja 3 sätestatud täiendavatele tingimustele).
15.Seetõttu leidis halduskohus õigesti, et spetsialistidelt ei nõutud töötamist tööandja juures, kes oleks osutanud SHS §-s 151 nimetatud teenust. MTÜ Habitus tegevusloa kehtetuks tunnistamine ei too kaasa kolmanda isiku spetsialistidel nõutava töökogemuse puudumist ja sellest lähtudes hankija otsuse õigusvastasust.
16.M. L., K. P. ja E. T. CV-dest (riigihangete vaidlustuskomisjoni toimiku lehed 212, 214 ja 220 juurdepääsupiirangutega dokumentide hulgas) nähtub, et spetsialistide nõutav töökogemus on omandatud töötamisel MTÜ-s Habitus töötamisel tegevusjuhendajana või tugiisikuna. Vaidlustus tuli kohtumenetluses vaidluse all olevas osas rahuldada üksnes juhul, kui kolmanda isiku kolm nimetatud spetsialisti ei omandanud MTÜ-s Habitus vajalikku töökogemust.
17.Kõigi eelnimetatute CV-dest nähtuvad tööülesanded: klientide kaardistamine, ressursside hindamine, vajadusel suunamine lisateenusele, erinevatesse sihtrühmadesse kuuluvate klientide nõustamine ja jõustamine, samuti kodukülastused. Üksnes CV-de põhjal ei ole võimalik veenduda nende töötajate täpsetes tööülesannetes, sh isikutes, kellega töötati (st kas tegelemine erinevatesse sihtrühmadesse kuuluvate klientidega hõlmas ka praktilist töökogemust nende isikutega, kellel on nägemis- või liitpuue, psüühikahäire, püsiv ajukahjustus või kes on läbi elanud peaajutrauma). Hankija ei pea piirduma kahtluse korral – olukorras, kus CV-st täpne tööalane tegevus ei nähtu – vaid nende dokumentide põhjal hinnangu andmisega, mis tuli esitada koos pakkumusega. Apellandi viide Riigikohtu halduskolleegiumi otsusele nr 3-3-1-717 on asjakohane, sest pakkumuste vastavuse hindamisel ei pidanud kontroll piirduma üksnes pakkumusele lisatud dokumentide hindamisega. RHS § 114 lg 2 võimaldab hankijal nõuda täiendavaid tõendeid ja selgitusi pakkumuse vastavuse kontrollimiseks. Ka vastavusnõudele nr 116 vastavuse kontrollimisel oli hankijal selline võimalus olemas, kui tal tekkis kahtlus, et CVdes näidatud andmed ei ole piisavad.
18.Vaidlustusmenetluses ja kohtumenetluses on esitatud sellised tõendid, mis kinnitavad kolmanda isiku vaidlusaluste spetsialistide töötamist just vastavusnõude p-s 116 nimetatud isikutega. Muu hulgas on Eesti Töötukassa sõlminud MTÜ-ga Habitus kaitstud töö teenuse tellimise hankelepingu, mille mittetäitmise kohta pärast Sotsiaalkindlustusameti 9(11)
3-18-306 erihoolekandeteenuste osutamise riikliku järelevalve akti koostamist puuduvad andmed. Kaitstud töö teenus on suunatud vastavusnõudes nr 116 nimetatud isikutele. Vastavustingimuste p 116 ei nõua, et töötamine isikutega oleks toimunud tegevusloa alusel või õiguslikult reguleeritud viisil. Nõude eesmärk on faktiliste kogemuste olemasolu, mida ei saa eitada ka juhul, kui tegevus klientidega toimus ilma tegevusloa nõudeid järgimata või korrektse aruandluseta. Apellandi väited, et kolmandal isikul puudusid pikka aega nõuetele vastavad kliendid, on paljasõnaline ja eluliselt ebausutav, arvestades, et teenust vajavate isikute puudumine ei ole tegevuspiirkonna suurust (Valgamaa) arvestades usutav.
19.Eeltoodud põhjustel tuleb halduskohtu otsus jätta ülejäänud osas peale hankija menetluskulude apellandilt väljamõistmise muutmata.
20.Kolmas isik ei ole esitanud apellatsioonkaebust halduskohtu otsuse peale osas, millega osa tema menetluskuludest jäeti tema enda kanda. Hankeasjas ei ole võimalik esitada ka vastuapellatsioonkaebust, mistõttu kolmanda isiku vastuväiteid ei ole võimalik vastuapellatsioonkaebusena käsitada. Apellatsioonkaebuse alusel ei ole võimalik halduskohtu otsuse muutmine apellandile ebasoodsal viisil. Seetõttu jätab ringkonnakohus kolmanda isiku väited menetluskulude jaotuse kohta halduskohtus tähelepanuta.
21.Apellant on tasunud apellatsioonimenetluses riigilõivu ja esindajatasu kokku 2432 (sh riigilõiv 1280 eurot ja esindajatasu 1152 eurot). Kuna vaidlustus jääb rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud tema enda kanda vaatamata apellatsioonkaebuse osalisele rahuldamisele.
22.Apellatsioonimenetluses on kolmas isik tasunud esindajatasu 936 eurot. Arvestades, et apellatsioonimenetluses ei ole menetlusosalised esitanud uusi tõendeid vaidluse sisu kohta ning menetlusdokumentide maht on väike, tuleb pidada piisavaks esindajatasu väljamõistmist summas 800 eurot. See summa tuleb apellandilt kolmanda isiku kasuks HKMS § 108 lg-te 1 ja 8 alusel välja mõista.
23.Vastustaja ei ole menetluskulude kandmist apellatsioonimenetluses väitnud.
(allkirjastatud digitaalselt) Jõustunud Riigikohtu 27.06.2018 otsuses toodud muudatustega
RESOLUTSIOON
1.Jätta Avitus MTÜ kassatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 15. mai 2018. a otsuse resolutsioon asjas nr 3-18-306 muutmata, muutes otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
3.Mõista Avitus MTÜ-lt MTÜ Päikeseringi Selts kasuks välja kassatsiooniastme menetluskulud 1404 eurot. Ülejäänud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.
4.Arvata kautsjon riigituludesse. 10(11)
3-18-306
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.