Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-18-1891 1. oktoober 2019 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Heiki Loot ja Nele Parrest X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 24. septembri 2018. a ettekirjutuse tühistamiseks Kaebaja X, esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ülle Elva Tallinna Ringkonnakohtu 3. mai 2019. a otsus X kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kassatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 3. mai 2019. a otsus ja saata asi Tallinna Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
3.Määrata riigi õigusabi tasu suuruseks 273 eurot ja 60 senti (sh käibemaks 45 eurot ja 60 senti).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ametnikud pidasid 24. septembril 2018 Tallinna Vanasadamas kinni Helsingist reisilaevaga ebaseaduslikult saabunud Nigeeria Liitvabariigi kodaniku X (kaebaja). Kaebajale oli antud viisa Eestisse õppima asumiseks, kuid selle kehtivusaeg lõppes
2.PPA tegi 24. septembril 2018 kaebajale väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg 2 p 1 ja § 11 lg 1 alusel vabatahtliku täitmise tähtajata ja kohe sundtäidetava ettekirjutuse nr 1044396852 Eestist lahkumise kohta ning kohaldas VSS § 74 lg 3 alusel isikule sissesõidukeeldu kolmeks aastaks lahkumiskohustuse täitmise päevast arvates.
3.Tallinna Halduskohus tegi 26. septembril 2018 asjas nr 3-18-1843 määruse, millega rahuldas PPA taotluse ning andis loa kaebaja kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni tema väljasaatmiseni Eestist, kuid mitte kauemaks kui 26. novembrini 2018.
4.Kaebaja esitas 3. oktoobril 2018 PPA-le avalduse, et soovib naasta päritoluriiki Nigeeriasse.
3-18-1891
5.Kaebaja esitas 4. oktoobril 2018 kaebuse PPA 24. septembri 2018. a ettekirjutuse tühistamiseks või vastustaja kohustamiseks vähendama kohaldatud sissesõidukeelu kehtivusaega kolme kuuni. Kaebuse järgi ei ole PPA kolmeaastase sissesõidukeelu kohaldamist põhjendanud ega kaalunud selle proportsionaalsust. Kolmeaastane sissesõidukeeld ei ole proportsionaalne, arvestades kaebaja perekonnaga seotud asjaolusid. PPA ei ole sissesõidukeeldu kohaldades arvestanud, et kaebaja on kihlatud Eesti kodanikuga, kes ootab nende last. Kaebaja soovib abielluda ja kasvatada last Eestis. Sissesõidukeeld tuleb jätta humaansetel kaalutlustel kohaldamata (VSS § 74 lg 4). Vastasel juhul peaks noor ema kasvatama last üksinda kuni viimase kolmeaastaseks saamiseni, kuigi lapsel on olemas isa, kes teda kasvatada soovib. Kui kaebajale kohaldatakse sissesõidukeeldu, ei saa laps temaga kuni kolmeaastaseks saamiseni suhelda, sest pole võimeline seda sidevahendite abil tegema. Ei ole realistlik eeldada, et kaebaja sõbratar peaks perekonna ühtsuse tagamiseks kolima vastsündinud lapsega kolmeks aastaks Nigeeriasse, arvestades sealset olukorda, üleüldist turvalisust, tervishoidu ning heaolu. Alternatiivselt oleks PPA pidanud eeltoodud asjaolude tõttu vähendama sissesõidukeelu kehtivusaega kolme kuuni.
6.Kaebaja vabastati 18. oktoobril 2018 kinnipidamiskeskusest ning ta pöördus tagasi oma päritoluriiki.
7.PPA palus vastuses kaebusele jätta see rahuldamata. PPA märkis vastuses järgmist.
7.1.Sissesõidukeelu kohaldamise põhjendused on kantud elektroonilisse andmebaasi, mida isikule ka suuliselt selgitati.
7.2.Kaebaja puhul esinevad raskendavad asjaolud: ta varjas ennast, ei soovinud pärast viisa lõppemist vabatahtlikult lahkuda, ei teinud võimudega koostööd ning esitas valeinfot. Kaebaja oleks pidanud Schengeni viisaruumist lahkuma hiljemalt 7. novembril 2017, kuid asus vahepealsel ajal elama Soome Vabariiki. Kaebaja väitis, et ta on asunud Soomes õppima, kuid PPA ei saanud Soomest kinnitust, et isik oleks esitanud seal elamisloataotluse õppima asumiseks.
7.3.Kaebaja suhtes kohaldatud sissesõidukeeld on proportsionaalne. VSS § 74 lg 2 näeb viieaastase sissesõidukeelu kohaldamise ette kõigi välismaalaste suhtes, kellele on tehtud lahkumisettekirjutus vabatahtliku lahkumise tähtaega andmata. Tegemist on seadusest tuleneva kohustusliku tähtajaga. PPA-l on viieaastast tähtaega võimalik muuta või loobuda sissesõidukeelu kehtestamisest VSS § 74 lg-tes 3 ja 4 sätestatud alustel. PPA lühendas VSS § 74 lg 3 alusel sissesõidukeelu tähtaega kolme aastani. Praegusel juhul ei esine ka selliseid perekondlikke asjaolusid, mis tingiksid VSS § 74 lg 4 kohaldamise. Kui kaebaja kinni peeti, selgitas ta ametnikele, et Eestis elab tema sõbratar, kes on neljandat kuud rase. Kaebaja ei ole olnud oma sõbratariga kuigi kaua tuttav. Nad ei ela perekonnaelu välismaalaste seaduse (VMS) tähenduses. Üksnes soovist abielluda ja alustada kooselu Eestis ei saa kaebajal tekkida ootust, et see annab kaebajale aluse viibida Eestis seaduslikult või jätta kaebaja suhtes sissesõidukeeld kohaldamata. Kui isik on otsustanud Eestis ebaseaduslikult viibides siin kooselu alustada, väärib tema kooselu puutumatus vähem kaitset. Kaebajale kehtestatud sissesõidukeeld ei takista kaebajal ja tema sõbrataril koos olla. PPA-le teadaolevalt ongi kaebaja sõbratar lahkunud Eestist Nigeeriasse. Kaebajal on side kodakondsusriigiga, kuna tal on Nigeerias vanemad, kes kaebajat rahaliselt toetavad.
8.Kaebaja abiellus oma Eesti kodanikust sõbratariga 18. novembril 2018 Nigeerias.
9.PPA selgitas täiendavas seisukohas, et lahkumisettekirjutuse tegemise ajal puudusid kaebaja väidetava kihlatu kohta usaldusväärsed tõendid. Seda, et kaebajal on Eesti kodanikust kihlatu, ei kinnitanud miski peale kaebaja ütluste. Kaebaja tõi selle asjaolu välja 4. oktoobril 2018 esitatud kaebuses. 24. septembril 2018 allkirjastatud Eestis seadusliku aluseta viibiva ja viibinud välismaalase 2(5)
3-18-1891 arvestuskaardil on kaebaja märkinud perekonnaseisuks „vallaline“, kuigi valikute hulgas oli ka „vabaabielus“. Samuti on kaebaja märkinud, et tal pole Eestis elukohta.
10.Tallinna Halduskohus jättis 29. jaanuari 2019. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus selgitas, et sissesõidukeelu kohaldamise ajal ei olnud PPA-le teada, et kaebaja sõbratar, kellega ta Nigeerias abiellus, ootab last. Seega ei saanud vastustaja seda asjaolu kaalumisel arvesse võtta. Eestis seadusliku aluseta viibiva ja viibinud välismaalase arvestuskaardil on kaebaja märkinud oma perekonnaseisuks „vallaline“. Sellel polnud ka märget, et isikul on sõbratar, kes ootab nende ühist last. Isik peab olema hoolas ja esitama PPA-le tõendid, mis võivad otsust mõjutada.
11.Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada.
12.Tallinna Ringkonnakohus jättis 3. mai 2019. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märkis ringkonnakohus järgmist.
12.1.Halduskohtul tuli hinnata, kas vaidlustatud ettekirjutus oli selle andmise hetkel õiguspärane (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 2). Kuna kaebaja ei avaldanud kinnipidamisel PPA-le, et tal on Eestis rase sõbratar, ei saanud PPA seda asjaolu kaebajale lahkumisettekirjutust tehes ja sissesõidukeeldu kohaldades kaaluda. Seetõttu ei pidanud seda analüüsima ka halduskohus. Enne kaebuse esitamist avaldas kaebaja PPA-le soovi naasta Nigeeriasse. Kaebaja soovi Eestist lahkuda kinnitab ka see, et koos lahkumisettekirjutuse vaidlustamisega ei esitanud ta kohtule esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlust. Neid asjaolusid arvesse võttes ei saa kaebaja suhtes vähendatud mahus kohaldatud sissesõidukeeldu pidada ebaproportsionaalseks VSS § 74 lg-te 3 ja 4 kontekstis.
12.2.Kaebajal on õigus esitada PPA-le taotlus sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamiseks (VSS § 75). Selles menetluses on kaebajal asjakohane esitada kõik tema abikaasat ja last puudutavad põhjendused ja tõendid. Kui kaebaja peaks saavutama sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamise või kehtivusaja muutmise, on tal õigus taotleda elamisluba Eesti kodanikust abikaasa juurde elama asumiseks (VMS § 118 p 1, § 137 jj).
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
13.Kaebaja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega rahuldada kaebus. Kaebaja leiab, et ringkonnakohus ei ole hinnanud sissesõidukeelu proportsionaalsust ega kõiki kaebajaga seotud asjaolusid. Kaebaja selgitab, et ta esitles end vallalisena, kuivõrd Nigeerias ei tunnustata selliseid kooseluvorme nagu vabaabielu. Kaebaja soovi naasta kodumaale ei saa võrdsustada sissesõidukeeluga nõustumisega. Kaebaja soovis kodumaale naasta, et teavitada oma sugulasi eesootavatest pulmadest ja peatselt sündivast lapsest. Ringkonnakohus on jätnud täielikult arvestamata kaebaja perekonnas toimunud muutustega ja lapse huvidega. Kaebajal on õigus osaleda oma lapse kasvatamises. Kaebajale kohaldatud kolmeaastane sissesõidukeeld on lapse huvidega vastuolus. Kaebaja on seisukohal, et kõiki eeltoodud asjaolusid arvesse võttes on sissesõidukeeld ebaproportsionaalne. Ringkonnakohtul tuli kaaluda sissesõidukeelu tähtaja lühendamist.
14.PPA oma seisukohta ei esitanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3(5)
3-18-1891
15.Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada ja ringkonnakohtu otsus tühistada menetlusnormi rikkumise tõttu. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule (HKMS § 230 lg 5 p 2).
16.VSS § 7 lg 2 ja § 74 kohaldamisel tuleb igal üksikjuhtumil kaaluda, kas sissesõidukeeld kehtestada ja milline sissesõidukeelu kestus on asjaolusid arvestades proportsionaalne. Sealjuures tuleb juba lahkumisettekirjutuse tegemisel korrektselt kaaluda lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja määramata jätmist, kuna sellega kaasneb imperatiivselt sissesõidukeelu kohaldamine (VSS § 74 lg 2; Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-17-1545/81, p-d 33 ja 34).
17.Kolleegium märgib esmalt, et PPA ettekirjutus on raskete põhjendamispuudustega. Iseäranis puuduvad selles põhjendused, miks PPA jättis lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja määramata ühes sellest tuleneva imperatiivse sissesõidukeeluga. PPA märkis vastuses kaebusele, et ettekirjutuse põhjendused on kantud PPA elektroonilisse andmebaasi ja et seda on kaebajale suusõnal selgitatud. Selline lahendus ei ole õiguspärane. Praegusele juhtumile ei ole alust kohaldada ka erisätet, mis lubab isikule põhjendused avaldamata jätta (vt VSS § 71 lg 1). Haldusakti põhjendus tuleb esitada haldusaktis endas või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele haldusaktis viidatakse (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 1 teine lause). Kohtul peab olema võimalik veenduda põhjenduste ehtsuses. Praegusel juhul ei olnud kaebajal andmebaasile juurdepääsu ning pole dokumenteeritud seda, millise sisuga põhjendusi kaebajale tutvustati. Kolleegiumi hinnangul ei saa siiski välistada, et kohus arvestab andmebaasi kandeid vastustaja kaalutluste sisulisel hindamisel (vt kolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-29-12, p 20). Andmebaasi väljavõtte võtmine asja materjalide juurde tuleb ringkonnakohtul vajaduse korral otsustada asja uuel läbivaatamisel.
18.Kaebaja heidab haldus- ja ringkonnakohtule ette, et kohtud ei ole arvestanud sissesõidukeelu kohaldamise ja selle kestuse kaalumisel kõikide oluliste asjaoludega. Kaebaja leiab, et kohtud oleksid pidanud arvestama, et kohtumenetluse ajal on kaebaja abiellunud Eesti kodanikuga ning neil sündis laps. Kolleegium ei nõustu kaebajaga. Sissesõidukeelu kehtestamine on vastustaja, mitte kohtu pädevuses ning kohus ei või asuda vastustaja asemel sissesõidukeelu kohaldamist kaaluma. Kohtu pädevuses on üksnes kontrollida, kas vastustaja kaalutlusotsus on õiguspärane (HKMS § 158 lg 3). Sissesõidukeelu kehtestamise õiguspärasust tuleb hinnata ettekirjutuse tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2, vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-16-2088/69, p 18). Seetõttu pole pärast sissesõidukeelu kohaldamist tekkinud asjaolud (abielu ja lapse sünd) praeguses kohtuasjas olulised.
19.Kaebaja praegune abikaasa ootas juba vaidlusaluse ettekirjutuse tegemise ajal last. See pole asjaolu, mis välistaks igal juhul lahkumisettekirjutuse tegemise ja sissesõidukeelu kohaldamise, kuid tegemist on olulise asjaoluga, mida tuleb lahkumisettekirjutuse tegemisel ning sissesõidukeelu kohaldamise ja kehtivusaja määramise kaalumisel arvesse võtta (VSS § 74 lg-d 3 ja 4). Kaalutlusõigust teostavalt haldusorganilt saab aga HMS § 4 lg 2 kohaselt nõuda üksnes selliste asjaoludega arvestamist, mis olid talle teada. Haldusorganil on küll kohustus juhtumi asjaolud omal initsiatiivil välja selgitada (HMS § 6), kuid uurimispõhimõte pole piiramatu. Asjaolu uurimiseks peab esinema mõistlik ajend (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-17-1110/84, p 23, ja otsus asjas nr 3-3-1-6-07, p-d 9–13). Kolleegium on hiljem asunud rangemale seisukohale haldusakti andmise ajal eksisteerinud, kuid haldusorganile mitte teada olnud asjaolude puhul, mis rangelt välistavad haldusakti andmise. Haldusorgani vabandatav mitteteadmine haldusakti andmist välistavast asjaolust ei muuda keelunormivastaselt antud haldusakti materiaalses mõttes õiguspäraseks (otsus asjas nr 3-3-1-7-17, p 11). See seisukoht vastab HKMS § 158 lg 2 teises lauses sätestatule, sest asjaolu mitteteadmine ei tähenda, et asjaolu haldusakti andmise ajal ei eksisteeri. Eeltoodu ei mõjuta kolleegiumi praktikat ohuhinnangute ja muude prognoosotsuste kohta, mille sisulise õiguspärasuse 4(5)
3-18-1891 hindamisel tuleb lähtuda haldusorganile teada olnud asjaoludest (vt nt kolleegiumi seisukohad asjades nr 3-3-1-10-17, p 17; 3-3-1-36-15, p 14.4; 3-3-1-88-14, p 16; 3-3-1-63-09, p 16). Nagu märgitud, ei eksitud praegusel juhul range keelunormi vastu, vaid jäeti arvestamata asjaoluga, millega piisava teabe korral oleks tulnud kaalumisel arvestada. Kolleegiumi hinnangul ei pidanud PPA praegusel juhul uurima kaebaja eraelu detaile enda initsiatiivil. Vaidlus taandub seega küsimusele, kas kaebaja avaldas vastustajale teabe enda tulevase abikaasa kohta või oli see vastustajale muul viisil teada.
20.Kohtumenetluses on PPA väitnud, et PPA-le ei olnud kaebaja suhe tema praeguse abikaasaga ja viimase rasedus haldusmenetluse ajal teada. Kohtud on lähtunud PPA väitest, jättes tähelepanuta ilmselge vastuolu PPA seisukohtades. Nimelt on PPA vastuses kaebusele märkinud, et kaebaja selgitas kinnipidamisel ametnikele, et tal on Eestis sõbratar, kes on neljandat kuud rase. Hiljem kohtumenetluses on PPA aga väitnud, et sai nimetatud asjaolu teada alles kaebusest.
21.Ringkonnakohus peab asja uuesti lahendades kindlaks tegema, kas PPA teadis haldusmenetluse ajal, et kaebajal on lähedane suhe Eesti kodanikuga, kes ootab tema last. Kui PPA seda teadis, on ta lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja määramata jätmisel ning sissesõidukeelu kohaldamise ja selle kestuse kaalumisel jätnud olulise asjaolu arvesse võtmata (vt käesoleva otsuse p 19).
22.Kaebaja oli kautsjoni tasumisest vabastatud. Kaebaja esindaja taotleb kassatsiooniastmes riigi õigusabi osutamise eest tasu 316 eurot ja 80 senti (koos käibemaksuga). Taotluse kohaselt koosnesid riigi õigusabi osutamise korras tehtud toimingud kohtuotsuse, -määruse ja -teatega tutvumisest, kliendiga kirjavahetusest ja Riigikohtule esitatud kassatsioonkaebuse koostamisest (kokku 3 tundi ja 40 minutit). Kolleegiumi väljakujunenud kohtupraktika järgi ei ole menetluskulud kõrgemas kohtuastmes üldjuhul suuremad kui eelmises kohtuastmes, sest kõrgema astme menetluses kulub õigusabi osutajal asjaga tegelemiseks eeldatavasti vähem aega (nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-84-15, p 31). Kaebaja advokaat esitas ringkonnakohtule taotluse määrata riigi õigusabi osutamise eest tasuks 403 eurot ja 20 senti (koos käibemaksuga). Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 3. mai 2019. a määrusega riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramise taotluse osaliselt ja määras tasu suuruseks 273 eurot ja 60 senti (koos käibemaksuga). Kuna kassatsioonkaebusest ega tasutaotlusest ei nähtu toiminguid või analüüsi, mis eeldaksid ringkonnakohtu määratust suuremat tasu, peab kolleegium põhjendatuks määrata riigi õigusabi osutamise eest saadava tasu suuruseks 228 eurot, millele lisandub käibemaks 20% ehk 45 eurot ja 60 senti (kokku 273 eurot ja 60 senti).
23.Kolleegium asendab avaldatavas otsuses omal algatusel kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.