Korteriühistu Keemia 19 ja T.T. kaebus Tallinna Linnavolikogu 28.05.2015 otsuse nr 95 tühistamiseks.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja I – Korteriühistu Keemia 19, volitatud esindaja vandeadvokaat Rivo Kaldvee; Kaebaja II – T.T., volitatud esindaja vandeadvokaat Rivo Kaldvee; Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Eva Vanamb; Kolmas isik – OÜ Bravalla, volitatud esindaja vandeadvokaat Kristo Kallas.
RESOLUTSIOON
1.Lugeda Korteriühistu Keemia 19 ning T.T. kaebus esitatuks pärast seaduses sätestatud kaebetähtaja möödumist.
2.Jätta kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ning lõpetada haldusasja nr 3-151893 menetlus.
3.Pärast määruse jõustumist tagastada kaebajate poolt tasutud riigilõiv summas (15+15=) 30 eurot. Selleks tuleb kaebajatel kirjalikult täpsustada, millisele kontole nad riigilõivu tagastamist soovivad.
4.Mõista Korteriühistult Keemia 19 ning T.T.lt välja kolmanda isiku menetluskulud kokku 1320 eurot (summas sisaldub käibemaks). Teiste menetlusosaliste kulud jätta nende endi kanda.
Sekretäril saata määruse ärakiri menetlusosalistele. Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Halduskohtu menetluses on Korteriühistu Keemia 19 ning T.T. kaebus Tallinna Linnavolikogu 28.05.2015 otsuse nr 95 „Keemia tn 15 ja 17 kinnistute detailplaneeringu kehtestamine Kristiine linnaosas“ tühistamiseks.
2.17.06.2016 esitatud kaebuse uues terviktekstis (I kd tl 185-191) on kaebajad (alternatiivselt, juhul, kui kohus leiab, et kaebetähtaega on ületatud) esitanud ka kaebetähtaja ennistamise taotluse.
3.Kolmas isik OÜ Bravalla esitas oma seisukoha kaebusele 01.07.2016. Kolmas isik leiab, et kaebus ei ole esitatud tähtaegselt ning tuleks seetõttu läbi vaatamata jätta. Tallinna linn teavitas 29.05.2015 kirjaga mõlemat kaebajat detailplaneeringu kehtestamisest, samuti on linn avaldanud detailplaneeringu kehtestamise teated Päevalehes, ajalehes Pealinn ning Kristiine Lehes. Kaebajad on kirja vastuvõtmisega ebamõistlikult viivitanud. Kuivõrd 29.05.2015 kirja adressaatide seas olid mitmed Keemia tn 19 kortermaja elanikud (sh kaebaja T.T., kes on ühtlasi ka kaebaja I juhatuse liige), pidanuks info kirjast ja vastustaja otsusest jõudma kindlasti ka korteriühistuni Keemia 19.
4.Ka vastustaja Tallinna linn leidis oma 22.07.2016 esitatud seisukohas, et kaebus ei ole esitatud tähtaegselt ning tuleks seetõttu jätta läbi vaatamata. Vastustaja teatas 29.05.2015 kirjaga nr 3-2/171221 mõlemale kaebajale detailplaneeringu kehtestamisest, märkides selle põhisisu ning selgitades, kus ja kuidas on võimalik vaidlusaluse otsusega tutvuda. Kaebajad on kaebusele lisanud Eesti Posti teate, millest nähtub, et KÜ Keemia 19 juhatuse liige on käinud vastustaja poolt saadetud tähitud kirjal järel alles 30.06.2015, seega tervelt kuu aega hiljem. Veelgi selgemalt aga näitab kaebajate poolt kaebetähtaja ületamist asjaolu, et kaebaja T.T. käis Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 29.05.2015 kirjal nr 3-2/1712-21 järel juba 08.06.2016 (postisaadetise saabumise teade, II köide, tl 22). Samal ajal oli T.T. KÜ Keemia 19 juhatuse liige. Lisades kaebusele vaid ühe postisaadetise saabumise teate, on kaebajad kohut tahtlikult eksitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kaebetähtaja kontrollimine ning tähtaja ennistamise taotluse lahendamine
5.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lõikele 1 kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt. Praegusel juhul on nii vastustaja kui kolmas isik seisukohal, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ning tuleks seetõttu jätta läbi vaatamata. Kuivõrd halduskohtumenetluse seadustik näeb tähtaja rikkumisel ette menetluse lõpetamise (vrd HKMS § 124 lg 2), tõlgendab kohus vastustaja ja kolmanda isiku taotlusi menetluse lõpetamise taotlustena.
6.Kohus nõustub vastustaja ning kolmanda isiku seisukohaga ning leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes. HKMS § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse halduskohtule esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Vaidlusaluse otsuse tegemise ajal kehtinud planeerimisseaduse (PlanS v.r) § 26 sidus planeeringu kehtestamise vaidlustamise kaebetähtaja kulgema hakkamise isiku teadasaamisega planeeringu kehtestamisest. PlanS v.r § 26 lõike 1 kohaselt oli igaühel õigus pöörduda planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks kohtusse ühe kuu jooksul, arvates päevast, millal ta sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest. Seega tuleb selgitada, kas ja millal on kaevatav detailplaneeringu kehtestamise otsus kaebajale teatavaks tehtud või millal on see talle teatavaks saanud. Sisult samasugune nõue on sätestatud ka praegu kehtivas planeerimisseaduses (PlanS § 141).
7.Vastustaja esitatud postisaadetise saabumise teatest (II kd, tl 21) nähtub selgelt, et T.T. on Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 29.02.2015 kirja nr 3-2/1712-21 (I kd, tl 169) kätte saanud 08.06.2015. Nimetatud kirjast nähtus selgelt, et Keemia 15 ja 17 detailplaneering kehtestati ning et selle alusel määratakse liidetavale kinnistule ehitusõigus kuni 6 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega äriruumidega mitme korteriga elamu ehitamiseks. Kirja sisu silmas pidades ei saa tekkida kahtlust, et isik sai või pidi detailplaneeringu kehtestamisest teada saama. Samuti olid kirjas viited otsusega tutvumise (elektroonilistele ja füüsilistele) võimalustele. Seega oli kaebajal võimalik hõlpsasti ja
elektrooniliselt ka koheselt detailplaneeringu otsuse ning seletuskirjaga tutvuda. Kaebaja ei ole väitnud, et tal elektroonilise tutvumise võimalus puudus või haldusakti ja seletuskirja sellel hetkel tegelikult avaldatud ei olnud. Nii PlanS v.r § 26 lg 1 kui ka PlanS § 141 järgi tulnuks tal tühistamiskaebusega kohtusse pöörduda hiljemalt 08.07.2015. Esitades kaebuse alles 28.07.2015 on kaebaja ületanud kaebuse esitamise tähtaega.
8.Kohus leiab, et ka Korteriühistu Keemia 19 kaebus on esitatud tähtaega rikkudes. Korteriühistut esindab ja juhib juhatus. Äriregistrist ei nähtu, et juhatuse liikmete esindusõigust oleks piiratud, mistõttu võis KÜ-d Keemia 19 esindada kõikide tehingute tegemisel iga juhatuse liige. Vaidlusaluse detailplaneeringu kehtestamise ning Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 29.02.2015 kirja nr 3-2/171221 saatmise ajal olid Korteriühistu Keemia 19 juhatuse liikmeteks I. V., E. O. ning T.T. (äriregistri väljavõte, II kd, tl 25). T.T. on juhatuse liige ka praegu. Asjaolu, et KÜ-le Keemia 19 saadetud kiri adresseeriti ühele juhatuse liikmele (E. O.le), kes kirja alles 30.06.2015 postiasutusest kätte sai, ei oma praegusel juhul kaebetähtaja arvestamise juures tähendust, kuna juhatuse liige T.T. sai kirja kätte ning seega ka detailplaneeringu kehtestamisest teadlikuks juba 08.06.2015. Olukorras, kus korteriühistu juhatuse liige on detailplaneeringu kehtestamisest teadlikuks saanud, pidi ka korteriühistu juriidilise isikuna sellest teada saama. Käesoleval juhul soovisid nii T.T. ise kui KÜ Keemia 19 detailplaneeringu kehtestamise otsuse tühistamist. Seega oli neil mõlemal ühine eesmärk, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et T.T. soovinuks detailplaneeringu kehtestamisest teadasaamist teiste juhatuse liikmete eest varjata. Eeltoodust tulenevalt pidi ka kaebaja I ehk Korteriühistu Keemia 19 detailplaneeringu kehtestamise otsusest juba 08.06.2015 teadlikuks saama. Kuivõrd KÜ Keemia 19 ning T.T. ühine kaebus esitati kohtule alles 28.06.2015, on kaebus ka KÜ Keemia 19 osas esitatud tähtaega rikkudes.
9.Juhul, kui kohus tuvastab kaebetähtaja rikkumise, on kaebajad palunud kaebetähtaja ennistamist arvestades „eeltoodud asjaolusid“ (I kd tl 186 pöördel). Riigikohtu lahendis asjas nr 3-3-1-59-00 märgitu kohaselt saavad tähtaja ennistamise mõjuvateks põhjusteks olla üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Ühtlasi on Riigikohus lahendis asjas nr 33-1-26-06 märkinud, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid. Sealjuures on teiste isikute huvid haldusakti kehtimajäämise suhtes seda kaalukamad, mida enam on tähtaega ületatud. Kaebajad ei ole välja toonud ühtegi mõjuvat põhjust, mis kaebetähtaja möödalaskmist vabandaksid. Mõjuvaks põhjuseks saaks olla vaid sündmus, mille tekkimist või kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Ühtegi sellist põhjust kohtule ei nähtu. Kaebajad on faktilisi asjaolusid moonutanud ning väitnud, et nii kaebaja I (KÜ Keemia 19) ning kaebaja I liikmena kaebaja II (T.T.) on kehtestamise otsusest teada saanud alles 30.06.2015 (vrd I kd, tl 186). Nimetatud olukorras ei oma tähtsust kaebaja selgitused otsuse ajalehtedes avaldamise kohta, kuna vastustaja on postisaadetise saabumise teatega tõendanud, et T.T. (ja tema juhatuse liikme staatusest tulenevalt ka KÜ Keemia 19) sai kehtestamise otsusest teada hiljemalt 08.06.2015. Pelgalt asjaolu, et haldusasja menetlus on praeguseks ajaks küllaltki pikalt kestnud, ei anna samuti alust kaebetähtaja ennistamiseks, kuna kaebuse tähtaegsus sellest ei sõltu. Seega jätab kohus mõlema kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata.
Menetluse lõpetamine
10.HKMS § 152 lg 1 p-i 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lõikele 2. Nimetatud sätte kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.
11.Käesoleval juhul on kohus leidnud, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ning tähtaja ennistamiseks aluseid ei esine. Seega lõpetab kohus HKMS § 124 lg-le 2 ja § 152 lg 1 p-le 2 tuginedes haldusasja nr 3-15-1893 menetluse. Menetluskulud
12.HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv muu hulgas menetluse lõpetamisel, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Mõlemad kaebajad on kaebuselt tasunud 15 eurot riigilõivu (I kd, tl 89 ning tl 128). Kohus tagastab riigilõivu pärast määruse jõustumist. Selleks tuleb kaebajatel kohtule teatada, millisele kontole riigilõiv tagastada.
13.HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbivaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui HKMS §-s 108 ei ole teisiti sätestatud. HKMS § 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid kandma, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Kolmas isik esitas 09.02.2017 menetluskulude nimekirja ja taotluse kulude väljamõistmiseks. Taotluse kohaselt on kolmandale isikule tekkinud õigusabiteenuse kasutamisega kulu summas 2277 eurot. Kolmas isik on õigusabikulu eest tasunud (II kd, tl 35). HKMS § 108 lg-st 4 lähtudes ning HKMS § 108 lg-t 8 silmas pidades peab käesoleval juhul menetluskulud kandma kaebaja.
14.Kaebajad esitasid taotluse kohta seisukoha 13.02.2017 ning leidsid, et menetluskulude täies ulatuses hüvitamine oleks põhjendamatu. Samuti leiavad kaebajad, et menetluskuludest tuleks maha arvata käibemaks.
15.Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust (Riigikohtu 15.12.2014 otsus nr 3-3-1-67-14, punkt 32.1). Kohtul on kohtuasja keerukuse hindamisel ulatuslik hindamisruum (Riigikohtu 30.11.2005 määrus nr 3-3-1-70-05, punkt 14). Õigusabikulude väljamõistmine, sh kolmanda isiku kasuks, ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane (Riigikohtu 30.11.2005 määrus nr 3-3-1-70-05, punkt 11; 19.04.2007 otsus nr 3-3-1-12-07, punkti 22; 16.09.2009 otsus nr 3-3-1-7-09, punkt 13 ja 05.05.2011 otsus nr 3-3-1-17-11, punkt 18). Väljamõistetavate menetluskulude umbkaudne suurus peab olema menetlusosalistele ettenähtav (Riigikohtu 15.10.2013 otsus nr 3-3-1-35-13, punkt 32). Kohus ei nõustu kaebajatega selles, et menetluskuludest tuleks maha arvata käibemaks. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb halduskohtumenetluses mõista menetluskulud välja koos käibemaksuga. Riigikohus on selgitanud, et menetluskulude väljamõistmisel ei tule halduskohtul lõplikult välja selgitada, kas isikul on hiljem õigus tasutud käibemaks maha arvestada või mitte (Riigikohtu halduskolleegiumi 15.11.2007 otsuse nr 3-3-1-58-07 p-d 14–16; Riigikohtu halduskolleegiumi 19.12.2012 otsuse nr 3-3-1-54-12 p 21). Seega kuulub tasutud menetluskulu väljamõistmisele koos käibemaksuga. Siiski leiab kohus, et menetluskulusid ei saa kogu ulatuses põhjendatuks pidada. Olukorras, kus kolmanda isiku esindaja on juba määruskaebemenetluses mitme tunni vältel haldusasja materjalidega tutvunud, ei saa kaebuse tervikteksti läbivaatamist ning seisukoha koostamisele väidetavalt kulunud aega (8 tundi) täies ulatuses põhjendatuks pidada. Lisaks on osa kaebuse vastuses esitatud põhjendusi (nt kaebuse tähtaegsuse osas) samad, mis määruskaebuse kohta esitatud seisukohas. Ilmselgelt ülepaisutatud on ka ajakulu, mis seondub dokumentide vastuvõtmise ning kliendile edastamisega.
Arvestades haldusasja keerukust, materjalide mahukust ning kolmanda isiku esitatud menetlusdokumente, peab kohus põhjendatud menetluskuluks 1320 eurot (koos käibemaksuga). Seega mõistab kohus kaebajatelt OÜ Bravalla kasuks menetluskuludena välja 1320 eurot.