Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-3-1-6-16 17. oktoober 2016 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Indrek Koolmeister, Saale Laos, Viive Ligi, Nele Parrest, Jüri Põld ja Tambet Tampuu Vitali Kutkini kaebus Maksu- ja Tolliameti 3. septembri 2013. a vastutusotsuse nr 13-7/100-14 ja
1.novembri 2013. a vaideotsuse nr 61/1748-3 tühistamiseks Kaebaja Vitali Kutkin, esindaja vandeadvokaat Madis Uusorg Vastustaja Maksu- ja Tolliamet Tartu Ringkonnakohtu 29. septembri 2015. a otsus haldusasjas nr 3-14-218 Vitali Kutkini kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Vitali Kutkini kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Ringkonnakohtu 29. septembri 2015. a otsus haldusasjas nr 3-14-218 muutmata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3.Arvata kautsjon riigituludesse.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.
Maksu- ja Tolliamet (MTA) vähendas 10. juuni 2011. a maksuotsusega nr 12.2-3/2347-2 OÜ Intergate 2011. a jaanuari kuni aprilli tulu- ja sotsiaalmaksu, töötuskindlustus- ja kohustusliku kogumispensioni maksete maksudeklaratsiooni (TSD) lisas 6 deklareeritud maksustatava summa vähendamist kokku 116 640 eurot ja tagastamisele kuuluvat tulumaksu kokku 31 005 eurot 56 senti. Lisaks jättis MTA rahuldamata OÜ Intergate 13. mai 2011. a ja 7. juuni 2011. a tagastusnõuded kokku 13 600 eurot ning nõudis tagasi alusetult tagastatud maksusumma 15 500 eurot. MTA vähendas 28. juuni 2011. a maksuotsusega nr 12.2-3/2518-2 OÜ Intergate deklareeritud sisendkäibemaksu 4077 euro 55 sendi võrra, jättis rahuldamata tagastusnõude 3177 eurot 55 senti ning kohustas tasuma käibemaksu 900 eurot.
2.MTA kohustas 3. septembri 2013. a vastutusotsusega nr 13-7/100-14 V. Kutkinit tasuma OÜ Intergate maksuvõla 24 131 eurot 72 senti. MTA asus seisukohale, et V. Kutkin on äriühingu juhatuse liikmeks oleku ajal teadlikult ja tahtlikult esitanud OÜ Intergate maksudeklaratsioonides valeandmeid. V. Kutkini tegevus põhjustas OÜ-le Intergate täiendava maksusumma määramise ja
maksuvõla tekkimise, millest 13. märtsi 2013 seisuga oli tasumata 24 131 eurot 72 senti.
3.MTA jättis 1. novembri 2013. a vaideotsusega nr 6-1/1748-3 rahuldamata V. Kutkini vastutusotsuse kehtetuks tunnistamiseks esitatud vaide.
4.V. Kutkin esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada MTA vastutusotsus nr 137/100-14 ja vaideotsus nr 6-1/1748-3. Kaebaja põhjendused olid järgmised: 1) vastutusotsuse tegemise eeldused ei ole täidetud ning tuvastatud ei ole juhatuse liikme vastutuse aluseid. Tõele ei vasta, et V. Kutkin edastas deklaratsioonides valeandmeid või et valeandmeid esitati tema teadmisel. Puuduvad tõendid, et V. Kutkini tegevus koostöös OÜ Intergate raamatupidajaga oli kantud eesmärgist vähendada OÜ Intergate maksukohustust ja suurendada seeläbi tagastusnõuete arvel äriühingu likviidsete vahendite olemasolu; 2) vastutusotsusega nõutav summa ei ole vastavuses 10. juuni ja 28. juuni 2011. a maksuotsustes tuvastatud maksuvõlaga; 3) vastutusotsuse tagajärjel tekib topeltmaksustamine. Vastutusotsusega nõutav maksuvõlg sisaldub OÜ Intergate raamatupidajalt kriminaalasjas nr 1-13-941 tehtud kohtuotsusega riigituludesse konfiskeeritud summas. V. Kutkin ja OÜ Intergate raamatupidaja on solidaarvõlgnikud, mistõttu vähendavad raamatupidajalt konfiskeerimise teel saadud summad V. Kutkini kohustust vastustaja ees. Vastutusotsus on vastuolus põhiseaduse (PS) §-ga 32 koosmõjus §-ga 11, mis ei võimalda isikult välja mõista samadel alustel topelt summasid.
5.Tartu Halduskohus jättis 12. detsembri 2014. a otsusega kaebuse rahuldamata järgmiste põhjendustega: 1) vastutusotsusega kaebajalt nõutav summa on põhjendatud; 2) kaebaja oli maksudeklaratsioonide esitamise ajal ainus juhatuse liige, seega vastutas ta äriühingu juhtimise ja majandustegevuse korraldamise eest. Kaebaja süü ja selle vorm on õigesti kindlaks tehtud. Kuigi kaebaja ise maksudeklaratsioone ja tagastustaotlusi MTA-le ei esitanud, koostati ja esitati need tema teadmisel ja osavõtul, seega on kaebaja tegutsenud valeandmete esitamisel otsese tahtlusega. Põhjendatud on MTA seisukoht, et kaebaja eesmärgiks oli ja sai olla OÜ Intergate maksukohustuse vähendamine ja selle kaudu tagastusnõuete suurendamine; 3) kaebaja tegevuse ja OÜ Intergate maksuvõla vahel on otsene põhjuslik seos. Kui kaebaja koostöös raamatupidajaga ei oleks esitanud ebaõigete andmetega maksudeklaratsioone, ei oleks osaühingul vastutusotsusega nõutavat maksukohustust tekkinud; 4) kriminaalasjas nr 1-13-1055 kogutud tõendid kinnitavad, et MTA-lt OÜ-le Intergate kantud raha läks kaebaja valdusesse, kes selle ära tarvitas; 5) kriminaalasjades nr 1-13-941 ja nr 1-13-1055 on konfiskeeritud süüteoga saadud vara, millel ei ole seost OÜ Intergate maksuvõlaga, mida nõutakse vastutusotsuse alusel võlglase juhatuse liikmelt. Kuna vastustaja ei ole tsiviilhagi esitanud, on ekslik kaebaja seisukoht, et kriminaalasjas on juba konfiskeerimise katteks raha väljamõistmisega välistatud maksuvõla tasumise kohustus; 6) kuna kaebus jääb vastutusotsuse tühistamise nõudes rahuldamata, puudub alus vaideotsuse tühistamiseks.
6.Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsus ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks või lõpetada asja menetlus või teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.
7.Tartu Ringkonnakohus jättis 29. septembri 2015. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata järgmiste põhjendustega: 1) vastutusotsusega tasumisele määratud summa on põhjendatud; 2) vastustaja ja halduskohus on kaebaja tahtluse õigesti kindlaks teinud; 3) maksuhalduril puudus seaduslik alus vastutusotsuse koostamata jätmiseks. Kriminaaltulu konfiskeerimine ning vastutusotsuse alusel maksuvõla tasumine ei ole käsitatavad ühe ja sama majandustehingu maksustamisena. OÜ Intergate raamatupidajalt konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele vastava summa väljamõistmine riigituludesse ei vähendanud OÜ Intergate maksukohustust, millest tulenevalt ei saanud väheneda ka kaebaja kui juhatuse liikme solidaarvastutus äriühingu maksuvõla tasumisel; 4) OÜ Intergate ei ole maksuvõlga tasunud. Seega ei saa rääkida ka vastutusotsuse tulemusena enammakse tekkimisest, kuna äriühingu maksuvõlg ei ole vähenenud ega ära langenud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Kaebaja palub kassatsioonkaebuses haldus- ja ringkonnakohtu otsused tühistada ning kaebus rahuldada. Kassatsioonkaebuse kohaselt on OÜ Intergate 2011. a jaanuari kuni aprilli TSD-de parandusdeklaratsioonide esitamise tulemusena väidetavalt alusetu tagastusnõudega riigile tekkinud kahju juba kriminaalasjades nr 1-13-941 ja nr 1-13-1055 (Riigikohtu menetlus asjas nr 3-1-1-62-14) toimunud konfiskeerimiste tulemusena kahekordselt hüvitatud. Kui kaebaja tasuks talle vastutusotsusega määratud maksusumma, hüvitataks riigile sama summa juba kolmandat korda. Tekitatud kahju mitmekordne sissenõudmine kahju tekitajalt omandab reaalselt karistusliku iseloomu. See tähendab lisaks ka mitmekordset karistamist sama teo eest. Isegi kui karistusseadustik (KarS) ei näe ette topeltnõuete välistamiseks konfiskeerimisest loobumist, siis maksuõiguses kehtib topeltmaksustamise vältimise põhimõte. Lisaks jättis ringkonnakohus tähelepanuta ka vastutusotsuse kui institutsiooni olemuse. Vastutusotsusega toimub määratud, kuid tasumata jäetud maksukohustuse sisse nõudmine kolmandatelt isikutelt, kes vastutavad maksukohustuse tekkimise eest. Olukorras, kus valeandemete esitamisega riigile tekitatud maksukahju on konfiskeerimise tulemusena riigile hüvitatud, ei ole vastutusotsuse tegemine enam kooskõlas selle eesmärgiga. Alusetu tulumaksu tagastusnõude tekitamisega sai toimuda rikastumine üksnes maksusumma võrra. OÜ-l Intergate tekkis alusetult tagastatud tulumaksu riigile tagastamise kohustus sama alusetu tagastusnõude tekitamisest, mille tasumist vaidlusaluse vastutusotsusega kassaatorilt nõutakse. Isegi kui nõustuda, et topeltnõuete tekkimise riski ei saa erinevate menetluste ja seadusandja tegevusetuse tõttu välistada, tuleb kahtlusteta välistada seesuguste topeltnõuete mitmekordse realiseerimise võimalus, kuna topeltnõuete mitmekordne realiseerimine on vastuolus PS §-st 32 tuleneva omandi-
kaitse põhimõttega. Põhiseadusest tuleneva omandikaitse põhimõtte rikkumist ei saa õigustada erinevate menetlustega või asjaoluga, et seadusandja ei ole näinud ette metoodikat topeltnõuete mitmekordse realiseerimise vältimiseks. Lisaks eeltoodule ei saa riik enda tegevusetuse tõttu topeltnõuete tekkimise ja realiseerimise vältimisel alusetult rikastuda.
9.MTA palub vastuses kassatsioonkaebus rahuldamata jätta järgmiste põhjendustega: 1) vaidlustatud vastutusotsusega on tuvastatud kaebaja solidaarvastutus 24 131 eurot 72 senti, kuid kriminaalmenetluses oli konfiskeerimisnõue vaid 15 500 eurot. Seega sisaldab vastutusotsus ka OÜ Intergate tasumata makse, mis ei ole konfiskeerimisega seotud. Samas ei saa süüteoga saadud vara konfiskeerimine ja konfiskeerimise asendamine lõpetada konfiskeerimise aluseks oleva teoga küll seotud, kuid maksuõigusest tulenevat maksuhalduri nõuet; 2) vastutusotsuse tegemise eeldused on täidetud ja puuduvad vastutusotsuse tegemist välistavad asjaolud. Vastutusotsuse tegemise ajal ei olnud kaebaja kriminaalasjas jõustunud kohtuotsust, seega ei saanud maksuhaldur vaideotsuses konfiskeerimise kohta seisukohta võtta. Vaidlustatud haldusakti õiguspärasust ei saa hiljem toimunud sündmused mõjutada; 3) selle vaidluse puhul on viitamine PS §-le 32 asjakohatu, sest nimetatud õigusnorm kaitseb üldjuhul üksnes õiguspärasel teel saadud vara. Maksuõiguses puudub säte, mis välistaks vastutusotsuse tegemise, kui isiku vastu on alustatud kriminaalmenetlust. Haldusasjas nr 3-3-1-12-12 leidis Riigikohus, et paralleelmenetluste korral ei saa maksuhaldur maksusumma määramise kohustust jätta täitmata, kui ta leiab, et maksustamiseks on alused olemas; 4) kassatsioonkaebuses esitatud riigi alusetu rikastumise väited on paljasõnalised ja valed. Riigi alusetu rikastumine on välistatud juba selle tõttu, et kaebaja ei ole asunud kriminaalasjas tehtud otsust täitma. KarS § 831 lg-s 3 ja §-s 84 sätestatud konfiskeerimist ei saa käsitada riikliku maksu tasumisena ning kuna kaebaja ei ole 15 500 eurot tasunud, ei ole maksuõiguslikult topeltmaksustamist tekkinud; 5) kassaatori viide Riigikohtu halduskolleegiumi otsuses asjas nr 3-3-1-33-12 esitatud seisukohale topeltmaksustamise kohta ei ole selle vaidluse puhul kohane. Juhatuse liikme solidaarne vastutus äriühingu maksuvõla eest on olemuselt aktsessoorne kõrvalkohustus, mis tähendab, et kõrvalkohustuse kehtivuse eelduseks on põhikohustuse kehtivus ja kõrvalkohustus jagab põhikohustuse saatust. Praeguseks ei ole OÜ Intergate maksuvõlg vähenenud; 6) selles olukorras ei ole maksuhalduril võimalik lähtuda maksuõiguses kehtiva tehingu majandusliku sisu muutmisest (maksukorralduse seaduse (MKS) § 83 või 84), sest maksupettus ei saa olla ettevõtluse vormiks ning puudub tehing, mille majanduslikku sisu maksuõigusest tulenevalt muuta. Kui Riigikohtu kriminaalkolleegium märkis otsuses asjas nr 3-1-1-62-14, et maksumenetluses esitatud nõude osaline kattumine kriminaalasjas konfiskeerituga ei ole konfiskeeritava summa vähendamise aluseks, siis ei ole ka haldusmenetluses vastutusotsuse tegemisel alust võtta arvesse konfiskeeritava summa kattuvust isiku solidaarse vastutusega, sest OÜ Intergate maksuvõlg ei olnud vastutusotsuse tegemise ajal (ega ole ka praeguseks) tasutud. Kriminaalmenetluse seadustik ega maksukorralduse seadus ei välista kriminaalmenetluse ja maksumenetluse paralleelset läbiviimist.
Seadusandja ei ole näinud ette võimalust paralleelmenetluste vältimiseks ega praeguses olukorras vastutusotsuse muutmiseks; 7) Riigikohtu üldkogu on asjas nr 3-1-1-120-03 tehtud otsuses märkinud, et maksukuriteo tunnuste ilmnemisel kriminaalmenetluse alustamine ei tähenda seda, et selles asjas alustatud maksumenetluse võiks jätta lõpule viimata. Kui on tuvastatud kõik maksu määramiseks vajalikud asjaolud ega ole takistusi maksusumma määramiseks haldusmenetluses, ei ole maksuhalduril õigust jääda ootama kriminaalmenetluse tulemusi, vaid ta on tulenevalt MKS §-dest 10 ja 11 kohustatud tegema maksuotsuse; 8) kriminaalmenetluse eesmärk ei ole asendada maksumenetlust ja maksuhaldur ei saa samal ajal kulgeva kriminaalmenetluse tõttu jätta oma kohustusi täitmata. Paralleelmenetlustes tehtud lahendite puhul on isikute õigused kaitstud nii maksumenetluses (MKS § 104 lg 2) kui ka kriminaalmenetluses (kriminaalmenetluse seadustiku § 366 p 5).
10.Kassaator esitas lõplikus seisukohas järgmised seisukohad: 1) vastutusotsuse alusel OÜ Intergate maksuvõla nõudmine tekitab majandusliku topeltmaksustamise. OÜ Intergate TSD parandusdeklaratsioonide esitamise tulemusena väidetavalt alusetu tagastusnõudega riigile tekkinud kahju on kriminaalasjades konfiskeerimise ja väljamõistmise tulemusena juba kaks korda hüvitatud. Vastutusotsusega nõutakse OÜ Intergate TSD parandusdeklaratsioonide esitamise tulemusena tekkinud maksuvõla tasumist ja seega tekkinud kahju hüvitamist kassaatorilt sisuliselt kolmandat korda; 2) kuna OÜ Intergate raamatupidaja ja kassaatori vara konfiskeerimine on kantud eesmärgist vältida isiku rikastumist kuriteo toimepanemise tagajärjel ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju ning sama eesmärk on ka vastutusotsusel, toimub majanduslik topeltmaksustamine; 3) erinevate menetlustega ei saa õigustada topeltnõuete realiseerimist. Isegi kui nõustuda Riigikohtuga, et topeltnõuete tekkimise riski ei saa erinevate menetluste ja seadusandja tegevusetuse tõttu välistada, tuleb kahtlusteta välistada seesuguste topeltnõuete mitmekordse realiseerimise võimalus; 4) kuigi vastutusotsuse tegemise ajal ei olnud kassaatori kriminaalasjas jõustunud kohtuotsust, oli jõustunud kohtuotsus OÜ Intergate raamatupidaja kriminaalasjas, kus konfiskeeriti sama vara, mida nõutakse vastutusotsusega; 5) ebaõige on vastustaja seisukoht, et kuivõrd kassaator ei ole asunud kriminaalasjas tehtud otsust täitma, on väited riigi võimaliku rikastumise kohta valed. Riigikohtu otsusest asjas nr 3-1-1-62-14 tuleneb, et kassaatorilt on maakohtu otsusega konfiskeeritud 37 700 eurot, mis katab OÜ-dele Intergate ja Gerimo alusetult tagastatud maksusummad; 6) jõustunud kohtuotsusega on kassaatoril tekkinud riigi ees kohustus tasuda konfiskeeritud summad ning riigil on sellest tulenevalt kehtiv nõue kassaatori vastu. Asjaolu, et kassaator ei ole kohtuotsusega nõutud summat riigile veel tasunud, ei muuda seda, et tal on selline kohustus ja riigil on kehtiv nõue tema vastu; 7) vastutusotsusega kolmanda isiku maksuvõla sissenõudmisel ei saa lähtuda üksnes vormilisest küljest, vaid tuleb lähtuda ka tegelikust sisust. Nii konfiskeerimise kui ka maksuvõla sissenõudmise
eesmärgiks on ühelt poolt välistada võimalus, et isik saab õigusvastast kasu, ja teiselt poolt hüvitada kannatanule (riigile) tekitatud kahju. Õige ei ole vastustaja seisukoht, mille kohaselt on tegemist kahe erineva menetlusega, mistõttu on õigustatud isiku asetamine ebasoodsasse olukorda ja riigi alusetu rikastumine.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Kassatsioonkaebuses tuginetakse üksnes sellele, et vastutusotsusega on tekkinud topeltmaksustamine, kuna vastutusotsusega kaebajalt nõutav OÜ Intergate maksuvõlg on äriühingu raamatupidajalt ja kassaatorilt konfiskeerimise asendamise korras välja mõistetud kriminaalasjades nr 1-13-941 ja nr 1-13-1055 (Riigikohtu menetlus asjas nr 3-1-1-62-14) tehtud jõustunud otsustega.
12.Vaidlustatud vastutusotsusega nõutakse kassaatorilt järgmiste maksusummade tasumist: 1) maksuotsusega nr 12.2-3/2347-2 määratud OÜ Intergate 2011. a veebruari, märtsi ja aprilli TSD alusel deklareeritud 23 254 eurot 17 senti; 2) maksuotsusega nr 12.2-3/2518-2 määratud OÜ Intergate 2011. a aprilli eest määratud käibemaks 877 eurot 55 senti. Kriminaalasjas nr 1-13-1055 (Riigikohtus nr 3-1-1-62-14) mõisteti kaebajalt KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks riigi kasuks välja 37 700 eurot. Nimetatud summa sisaldas OÜ Intergate 2011. a märtsi ja aprilli TSD parandusdeklaratsioonide alusel tagastatud tulumaksu (kokku 15 500 eurot). Kriminaalasjas nr 1-13-941 süüdimõistmise aluseks olnud kokkuleppe kohaselt ei sisaldunud OÜ Intergate raamatupidajalt välja mõistetud summas ebaõigete TSD parandusdeklaratsioonide alusel OÜ Intergate arvelduskontodele tagastatud raha. Eelnevast tulenevalt ei hõlma kriminaalasjas nr 1-13-1055 kaebajalt konfiskeerimise asendamise korras välja mõistetud summad OÜ Intergate käibemaksuvõlga 877 euro 55 sendi ega ka tulumaksuvõlga 7754 euro 17 sendi ulatuses. Seega ei ole nende summade puhul asjakohane kassaatori väide, nagu oleks tegemist samadest asjaoludest tuleneva rahalise kohustuse mitmekordse määramisega. Tõele ei vasta ka kassaatori väide, mille kohaselt nõutakse temalt sama summa tasumist, mis mõisteti OÜ Intergate raamatupidajalt välja kriminaalasjas nr 1-13-941.
13.Kolleegium on selgitanud, et majandusliku topeltmaksustamisega on tegemist juhtudel, kus juriidiliselt on küll maksumaksjateks erinevad subjektid, kuid tegelikult maksustatakse ühte ja sama maksuobjekti mitu korda ning seetõttu avaldub maksukoormuse tegelik mõju mitmekordsena. Kolleegium on olnud järjepideval seisukohal, et topeltmaksustamine on vastuolus maksuõiguse üldpõhimõtetega ja et topeltmaksustamine võib toimuda üksnes erandlikel asjaoludel, kui see on sõnaselgelt seadusega sätestatud (3-3-1-33-12, p-d 19-20). OÜ Intergate märtsi- ja aprillikuu TSD parandusdeklaratsioonides tulumaksu tagastusnõude kohta ebaõigete andmete esitamise tõttu tagastas riik äriühingule alusetult 15 500 eurot, mille kaebaja kriminaalasjas tuvastatu kohaselt ühingu pangakontolt välja võttis ning ära tarvitas. Riigi poolt alusetult tagastatud 15 500 eurot käsitati kriminaalasjas süüteoga saadud varana KarS § 831 mõttes ja
kaebajalt mõisteti KarS § 84 alusel välja summa, mis vastas selle vara väärtusele. Selle sama alusetu maksutagastuse tõttu tekkis OÜ-l Intergate 15 500 euro suurune tulumaksuvõlg, mille tasumist nõutakse kaebajalt vaidlustatud vastutusotsusega MKS § 40 alusel. Kohtud ei nõustunud kaebajaga, et kriminaalmenetluses kohaldatud konfiskeerimise asendamise tõttu tekib vaidlustatud vastutusotsuse tagajärjel topeltmaksustamine. Kohtud leidsid, et kuriteoga saadud vara konfiskeerimise eesmärk on vältida isiku rikastumist kuriteo toimepanemise tagajärjel, mistõttu ei ole tegemist MKS mõttes isiku maksustamisega. Kriminaaltulu konfiskeerimine ning vastutusotsuse alusel maksuvõla tasumise nõudmine ei ole käsitatavad ühe ja sama majandustehingu maksustamisena. Seega puudus maksuhalduril seaduslik alus vastutusotsuse koostamata jätmiseks. Kolleegium nõustub kohtutega, et kuriteoga saadud vara väärtusele vastava summa väljamõistmine konfiskeerimise asendamise korras ei ole isiku maksustamine MKS tähenduses. Riigikohtu praktika kohaselt on konfiskeerimise asendamise eesmärk takistada süüdlase rikastumist süüteo toimepanemise tagajärjel (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. märtsi 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-4-11, p 9). Maks on maksumaksjale pandud otsese vastutasuta vaieldamatult täitmisele kuuluv rahaline kohustus, mis kehtestatakse eelkõige avalike ülesannete täitmiseks raha kogumise üldisel eesmärgil (Riigikohtu üldkogu 15. detsembri 2015. a otsus asjas nr 3-2-1-71-14, p 94). Maksustamine ei eelda isikult süüteo toimepanemist ning ei kanna ka eeltoodud konfiskeerimise asendamise eesmärki. Vastutusotsusega nõutakse olemasoleva maksuvõla tasumist isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja MKS §-s 8 nimetatud kohustuste täitmise eest.
14.Kohtud ei ole seadnud kahtluse alla kaebaja väidet, et OÜ Intergate maksuvõlg, mille tasumist kaebajalt vaidlustatud maksuotsusega nõutakse, tekkis osaliselt samadel faktilistel asjaoludel, mille alusel kohaldati kaebaja suhtes kriminaalmenetluses konfiskeerimise asendamist. Mõlemal juhul nõutakse isikult summat, mille riik tagastas enammakstud tulumaksuna OÜ-le Intergate viimase 2011. a märtsi ja aprilli TSD parandusdeklaratsioonides ebaõigete andmete esitamise tõttu. Kolleegium leiab, et vaatamata sellele ei ole alust vastutusotsust tühistada. Praegusel juhul toimusid kriminaal- ja maksumenetlused paralleelselt. OÜ Intergate suhtes tehti maksuotsus 20. juunil 2011. Vastutusotsus tehti kaebajale 3. septembril 2013. Kriminaalasjas nr 1-131055 kaebaja suhtes tehtud kohtuotsus jõustus konfiskeerimise asendamist puudutavas osas
23.veebruaril 2015. Seega ei olnud vastutusotsuse tegemise ajal kaebaja suhtes kriminaalasjas tehtud otsus jõustunud. Riigikohtu üldkogu on märkinud, et maksukuriteo tunnuste ilmnemisel kriminaalmenetluse alustamine ei tähenda seda, et selles asjas alustatud maksumenetluse võiks jätta lõpule viimata. Kui on tuvastatud kõik maksu määramiseks vajalikud asjaolud ega ole takistusi maksusumma määramiseks haldusmenetluses, ei ole maksuhalduril õigust jääda ootama kriminaalmenetluse tulemusi, vaid ta on kohustatud tegema maksuotsuse. Kriminaalmenetluse eesmärk ei ole asendada maksumenetlust ja maksuhaldur ei saa samal ajal kulgeva kriminaalmenetluse tõttu jätta oma kohustusi täitmata (Riigikohtu üldkogu 17. veebruari 2004. a otsus asjas nr 3-1-1-120-03, p 21). Kolleegiumi hinnangul kehtib see seisukoht ka vastutusotsuse tegemise kohta. Maksumenetluses
kehtivale legaliteedipõhimõttele ja maksuhalduri kohustusele seaduses sätestatud aluste esinemisel maksusumma määrata on korduvalt viidanud nii haldus- kui ka kriminaalkolleegium (nt Riigikohtu halduskolleegiumi 14. mai 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-12-12, p 31; Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. juuni 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-52-15, p 31). Seetõttu ei ole alust vastutusotsuse tühistamiseks põhjusel, et kaebajalt vastutusotsusega nõutav summa määrati osaliselt samade faktiliste asjaolude alusel, millele tugineti ka kriminaalmenetluses.
15.Kolleegiumi hinnangul puuduvad ka muud alused vastutusotsuse tühistamiseks. Vastutusotsuses on mh tuginetud MKS § 40 lg-le 1, mille kohaselt kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Kohtud on tuvastanud, et OÜ-l Intergate oli vastusotsuse tegemise ajal vastutusotsusega nõutav maksuvõlg, mis tekkis kaebaja MKS §-s 8 sätestatud kohustuste tahtlikust rikkumisest ajal, mil ta oli äriühingu juhatuse liige. Maksuvõlg ei olnud aegunud ning maksuhalduril ei õnnestunud selle sissenõudmine äriühingult. Kohtud on seega tuvastanud, et kaebajale vastutusotsuse tegemise eeldused olid täidetud ja esines alus vastutusotsuse tegemiseks. Kaebaja ei väida ja asjas ei nähtu menetluslikke rikkumisi, mis võiksid anda põhjuse vastutusotsuse tühistamiseks.
16.Vastutusotsuse tegemine või isikult konfiskeerimise asendamise korras rahasumma väljamõistmine ei taga, et vastutusotsusega või konfiskeerimise asendamise korras nõutavad summad ka tasutakse. Seega ei teki ainuüksi vastutusotsuse tegemisest ja isikult konfiskeerimise asendamise korras rahasumma väljamõistmisest veel olukorda, kus isik oleks täitnud samade asjaolude alusel tekkinud erinevates menetlustes esitatud nõuded. Kolleegiumi hinnangul ei ole siiski lubatav, et riik nõuaks isikult samadest faktilistest asjaoludest tuleneva rahalise kohustuse topelt täitmist, sh korraga mitmes täitemenetluses. See rikuks kaebaja põhiseadusest tulenevaid õigusi. Lisaks rahalise kohustuse (vähemasti osaliselt) korduvale täitmisele ja täitemenetluse kulude võimalikule topelt kandmisele võivad täitemenetluse toimingutega kaasneda ka muud kassaatori õiguste riived. Isiku õiguste rikkumise vältimiseks tuleb seadusandjal kehtestada regulatsioon, mis väldiks samadest asjaoludest tulenevate topeltnõuete tekkimist või rahalise nõude puhul nii maksumenetluses tehtud otsus(t)e kui ka kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse paralleelset täitmisele pööramist ja mõlema nõude osas täitemenetluse alustamist. Täitemenetluse puhul tuleb järgida konkreetse menetlusliigi otsuste täitmisele pööramise tähtaegu ja aegumise regulatsiooni. Sõltumata sellest, millises menetluses esitatud nõude katteks raha laekub, tuleb maksuhalduril korrigeerida maksuarvestust ning täitemenetluses laekunud summade jagamisel tuleb riigil vajaduse korral arvestada maksusumma jagunemist riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel.
17.Kirjeldatud regulatsiooni puudumine praegusel hetkel ei tähenda siiski seda, et kaebajal puuduks võimalus vältida kriminaalmenetluses tehtud otsusest ja vastutusotsusest osaliselt samadest faktilistest asjaoludest tulenevate nõuete mitmekordset täitmist. MKS § 114 lg 3 sätestab, et riiklike maksude maksuhaldur võib maksukohustuslase põhjendatud
kirjalikul taotlusel kustutada tema maksuvõla, kui selle sissenõudmine oleks ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude tõttu. Taotluse menetlemist reguleerib täpsemalt rahandusministri 2. mai 2002. a määrus nr 61 "Maksuvõla mahakandmise ja kustutamise kord". Selle määruse § 51 lg 1 järgi võib maksukohustuslane esitada taotluse maksuvõla kustutamiseks, kui esinevad MKS § 114 lg-s 3 sätestatud maksuvõla kustutamise alused. Seega saab kaebaja taotleda maksuhaldurilt vastutusotsusega nõutava maksuvõla kustutamist osas, milles see kattub konfiskeerimise asendamise korras väljamõistetuga. Maksuhaldur on maksuvõla kustutamisel kohustatud kaalutlusõigust teostama, järgides õiguse üldpõhimõtteid ja ka käesolevas kohtuotsuses sisalduvat. Kolleegiumi hinnangul on maksuhalduri kaalutlusõigus, kas maksuvõlg kustutada, antud olukorras redutseerunud.
18.Halduskolleegium ei anna hinnangut MTA kassatsioonkaebuse vastuses viidatud võimalusele vältida samadest asjaoludest tuleneva nõude teistkordset täitmist kriminaalmenetluses konfiskeerimise asendamise otsustuse teistmise teel.
19.Eeltoodu tõttu jääb kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Ringkonnakohtu 29. septembri 2015. a otsus haldusasjas nr 3-14-218 muutmata.
20.Pooled ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad menetluskulud poolte endi kanda (halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). Kautsjon arvatakse halduskohtumenetluse seadustiku § 107 lg 4 kolmanda lause alusel riigituludesse.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.