Eesistuja Jaak Luik, liikmed Villu Kõve ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
K. K ja E. K hagi T. V vastu elatise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 6. juuli 2018. a hagi tagamise määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
E. K ja K. K määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hagejad E. K ja K. K, seaduslik esindaja ema K. K ja lepinguline esindaja vandeadvokaat Senny Pello Kostja T. V, lepinguline esindaja vandeadvokaat Äili Rodi
Asja läbivaatamise kuupäev
15. oktoober 2018, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 6. juuli 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-6491 muutmata, kuid täpsustada ringkonnakohtu määruse õiguslikke põhjendusi.
1.E. K ja K. K (hagejad) esitasid 25. aprillil 2018 T. V (kostja) vastu hagi, paludes kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatisena kummagi hageja kohta 1485 eurot ning igakuise elatise miinimummääras. Hagejad esitasid koos hagiga ka hagi tagamise taotluse, milles palusid kohustada kostjat maksma menetluse kestel elatist miinimummääras. Hagiavalduse kohaselt leppisid kostja ja lapse ema, K. K (ema) kokku, et kostja maksab hagejatele elatist miinimummääras. Kostja täitis seda kokkulepet märtsist kuni novembrini 2017, kuid lõpetas igakuise elatise maksmise detsembris 2017. Hagejad palusid kohustada kostjat hagi tagamise korras menetluse kestel miinimumelatist maksma, sest ema võimalused mõlema vanema eest hagejate ülalpidamiskulusid kanda hakkavad ammenduma. Asjaolu, et kostja elatist ei maksa, võib kahjustada hagejate huve. Ema töötab ajutiselt osalise koormusega SMIT-s (netopalk 1342 eurot), viibib lapsehoolduspuhkusel ja tema tööleping Advokaadibüroos Deloitte Legal on peatatud 16. detsembrini 2019.
2-18-6491
2.Harju Maakohus rahuldas 27. aprilli 2018. a määrusega hagejate hagi tagamise taotluse ja mõistis kostjalt hagejate kasuks välja igakuise elatise miinimummääras alates 25. aprillist 2018 kuni käesolevas asjas lõpplahendi jõustumiseni. Maakohus leidis hagiavalduses ja hagi tagamise avalduses esitatud asjaolusid vaagides, et kostja ei asu oma ülalpidamiskohustust täitma ka kohtumenetluse kestel. Hagejad on kostja alaealised lapsed ning seega on neil õigus kostjalt ülalpidamist saada. Hagejate huvidega on kooskõlas kohustada vanemat täitma kohtumenetluse ajal ülalpidamiskohustust perekonnaseaduses sätestatud alammääras (vt Riigikohtu 16. jaanuari 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-12, p 10). Võttes arvesse hagis esitatud andmeid kostja varalise seisundi kohta, ei ole hagi tagamise ulatus kostjat ebaproportsionaalselt koormav.
3.Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata.
4.Hagejad vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta maakohtu määruse muutmata.
5.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 6. juuli 2018. a määrusega kostja määruskaebuse, tühistas maakohtu hagi tagamise määruse ning tegi uue määruse, millega jättis hagi tagamise taotluse rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, kui jättis hagi tagamise taotluse rahuldamiseks üldised hagi tagamise eeldused kontrollimata. Hagi tagamise avalduses tuleb nõude tagamise aluseks olevaid asjaolusid põhistada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 381 lg 2 kohaselt. Hagejad ei toonud aga välja asjaolusid, millest nähtuks, et hagi tagamine on vajalik. Ema on üldsõnaliselt viidanud, et kui kostja menetluse kestel hagejatele ülalpidamist ei anna, saavad hagejate huvid kahjustada, sest ema võimalused hagejate ülalpidamiskulude kandmiseks hakkavad ammenduma. Hagejad ei teinud aga neid järeldusi eluliste asjaoludega usutavaks. Asjaolust, et ema on lapsehoolduspuhkusel ja töötab osalise koormusega, ei saa järeldada, et hagejate vajadused jäävad katmata, kui hagi ei tagata. Kostja tõi ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses välja, et emal on lisaks töötasule ka lisasissetulekud, ning hagejate ema ei lükanud neid asjaolusid ümber. Üksnes elatisehagi esitamine ei anna alust kohustada kostjat menetluse kestel elatist maksma. Kuna kohtulahendi täitmist saab nõuda pärast kohtulahendi jõustumist, saab kohus kohustada kostjat hagis taotletud kohustusi täitma üksnes juhul, kui esinevad erandlikud asjaolud. Hageja ei ole erandlikke asjaolusid põhistanud ning maakohus ei ole selliste asjaolude esinemist ka tuvastanud. Hagejad võtsid määruskaebuse vastuses omaks, et nad viibivad kostjaga suhtluskorra alusel, sh suvel ligikaudu poole ajast, ning kostja väitis, et kannab sel ajal hagejate ülalpidamiskulud vahetult. Kui hagejad viibivad olulise osa ajast lahuselava vanema juures, mil vanem kannab laste ülalpidamiskulud vahetult, võib tekkida olukord, mil kumbki vanem kannab kulusid vahetult ning elatist ei tulegi välja mõista. Kostja vastuväiteid arvestades ei ole seetõttu välistatud, et elatist ei mõisteta välja täies ulatuses. Seetõttu ei ole põhjendatud ka kohustada kostjat etteruttavalt lõpplahendit täitma. Hagi 2(5)
2-18-6491 tagamise korras ei ole põhjendatud kohustada vanemat elatist maksma suuremal määral kui ulatuses, milles elatis arvestatava tõenäosusega asja lõpplahendiga välja mõistetakse.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Hagejad esitasid ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule, milles paluvad ringkonnakohtu hagi tagamise kohta tehtud määruse tühistada ning jätta jõusse maakohtu määrus, millega hagi tagati. Määruskaebuse kohaselt leidis ringkonnakohus ekslikult, et hagi tagamise korras elatise väljamõistmiseks on vajalik, et esineksid erandlikud asjaolud ning et hagejate toimetulek oleks elatise tasumata jätmise tõttu raskendatud. Hagejad ei pea ümber lükkama kostja valeväidet, et ema saab üüritulu. Ema on lapsehoolduspuhkusel ja elab säästudest. Ema varaline seis ei puutu asjasse, sest hagejad on alaealised lapsed. Hagi tagamise avaldust on vaja üksnes põhistada, mitte tõendada. Elatise vähendamise võimalus on asja sisuline küsimus, mida ei tuleks hagi tagamise faasis hinnata. Ringkonnakohus jättis põhjendamatult kõrvale asjaolu, et menetluse ajal elatise maksmise kohustuse eesmärk on peamiselt see, et kantaks hagejate ülalpidamisega menetluse kestel seotud kulud. Hagi tagamine on oluline ka selleks, et sellest sõltub hagejate võimalus saada elatisabi. Ei ole alust kõrvale kalduda sellest, et mõlemad vanemad peavad võrdselt lapse ülalpidamises menetluse kestel osalema. Kostja ei ole kordagi väitnud, et hagejatele ülalpidamise maksmine menetluse ajal kuidagi teda koormaks. Ema õigusi rikub see, kui talle pannakse kohustus kanda laste ülalpidamiskulusid menetluse kestel üksi, see on ka vastuolus perekonnaseaduse § 105 lg 3 põhimõttega, mille kohaselt osaleb iga vanem lapse ülalpidamises proportsionaalselt.
8.Kostja vaidleb hagejate määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja ringkonnakohtu hagi tagamise määruse muutmata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 691 p 1 ja lg 2 ning § 695 alusel jätta muutmata ja hagejate määruskaebus rahuldamata, kuid täpsustab ringkonnakohtu määruse õiguslikke põhjendusi.
10.Kolleegium selgitab, et kohus võib kohustada kostjat TsMS § 378 lg 3 p 4 alusel tasuma hagi tagamise korras menetluse ajal elatist abieluasjas, ülalpidamisasjas või muus perekonnaasjas. Kuna hagejad esitasid hagi elatise saamiseks, oleks hagi tagamisena menetluse kestel elatise maksmine iseenesest kohane hagi tagamise abinõu.
11.Kohus võib kohustada kostjat hagi tagamise korras menetluse kestel elatist maksma, kui ta leiab, et hagi tagamise eeldused on täidetud. Hagi tagamisena kostjat menetluse kestel elatist maksma kohustamine on eriline hagi tagamise abinõu. Selle eesmärk on osalt kohtuotsuse täitmise tagamine, kuid peamiselt on abinõu suunatud sellele, et tagada õigustatud isikule menetluse kestel ülalpidamiseks piisavad vahendid.
12.Kolleegium leiab, et hagi tagamisena kostjat menetluse kestel elatist maksma kohustamisel tuleb esmajoones hinnata TsMS § 377 lg 2 eeldusi, mille kohaselt on hagi tagamine põhjendatud juhul, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Hagi tagamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus langetab kõigi asjaoludega arvestades (vt nt Riigikohtu 7. veebruari 3(5)
2-18-6491 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-15386/57, p 14). TsMS § 377 lg-s 1 nimetatud hagi tagamise eelduseid ei pea TsMS § 378 lg 3 p 4 kohaldamiseks esinema.
13.Hagejad soovisid, et kostja tasuks neile menetluse kestel miinimumelatist, kuid ringkonnakohus jättis hagi tagamata, leides, et esile toodud asjaoludest ei saa järeldada, et laste vajadused jäävad hagi tagamisel katmata, hagi tagamiseks ei esine erandlikke asjaolusid ning hagejad võtsid omaks, et nad viibivad isa juures suhtluskorra kohaselt. Kolleegium nõustub nende põhjendustega osaliselt.
14.Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga selles, et hagi tagamisena kostjat elatist maksma kohustamine on põhjendatud üksnes siis, kui esinevad erandlikud asjaolud. Kolleegium leiab, et hagi tagamiseks ei pea esinema erandlikke asjaolusid. Piisab sellest, et hagi tagamiseta ei ole võimalik kindlustada hagejatele menetluse kestel piisavat ülalpidamist. Kuna ringkonnakohus leidis, et hagejatele on võimalik kindlustada piisav ülalpidamine kohtumenetluse kestel ka kostjat elatist maksma kohustamata, jättis ringkonnakohus hagi lõpptulemusena põhjendatult tagamata. Vastusena hagejate määruskaebuse väidetele toob kolleegium aga välja järgmist.
15.Hagejad leidsid määruskaebuses, et hagi tagamine on põhjendatud, sest mõlemad vanemad on kohustatud hagejaid ülal pidama. Hagejad soovisid saada hagi tagamise korras elatist kostjalt. Kolleegium selgitab, et kui hagi on esitatud alaealisele lapsele elatise saamiseks, tuleb hagi tagamisel hinnata lapse ja ülalpidamist andma kohustatud vanemate varalist seisundit. Hagi tagamine TsMS § 378 lg 3 p 4 alusel eeldab, et hagejad on TsMS § 377 lg 2 mõttes põhistanud, milles seisneb vajadus vältida olulist kahju. Ringkonnakohus leidis, et hagejate ülalpidamine on kindlustatud ka hagi tagamiseta. Ema varanduslikust seisundist tulenevalt võinuks olla hagi tagamine põhjendatud aga siis, kui hagi tagamata jätmisega oleks kaasnenud oht, et hagejate toimetulekuks menetluse kestel ei jätku piisavalt vahendeid. Ekslik on hagejate seisukoht, et hagi tagamiseks annab aluse ainuüksi see, et vanemad on kohustatud hagejaid võrdselt ülal pidama. Hagi tagamine võinuks käesolevas asjas olla kostja varandusliku seisundi tõttu põhjendatud siis, kui oleks oht, et hagi tagamata jätmise korral osutub osaliselt või täielikult võimatuks täita hagi rahuldava kohtulahendi jõustumise ajaks sissenõutavaks muutunud elatise nõuet. Sellisele asjaolule hagejad aga hagi tagamise avalduses ei tuginenud. Kolleegium rõhutab, et eelnimetatud ohu põhistatuse korral saanuks kohus hagi TsMS § 378 lg 3 p 4 alusel tagada ka siis, kui emal oleks piisavalt vahendeid, et üksi hagejaid kohtumenetluse ajal täielikult ülal pidada.
16.Kolleegium nõustub määruskaebuses esitatud väitega, et hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid tuleb TsMS § 381 lg 2 kohaselt hagi tagamise avalduses põhistada, mitte tõendada. Sama seisukohta on rõhutatud ka varasemas praktikas (vt nt Riigikohtu 13. juuni 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-16889/38, p 12). Kohus saab aga hagi tagada vaid siis, kui esinevad TsMS §-s 377 sätestatud eeldused, hagi tagamise taotlus ja hagiavaldus vastavad seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele, hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning lisaks on hageja nõude aluseks olevad faktilised asjaolud ja hagi tagamise aluseks olevad asjaolud ka põhistatud (vt Riigikohtu 3. veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3‐2‐1‐83‐16, p 16). Kolleegium märgib lisaks, et kui hagi tagamise korras soovitakse kohustada kostjat menetluse kestel elatist tasuma, on üldjuhul mõistlik kostja enne hagi tagamist ära kuulata. Kostja ärakuulamine on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 384 lg 3 teise lause kohaselt võib kohus kostja enne hagi tagamist 4(5)
2-18-6491 ära kuulata, kui see on ilmselt mõistlik, eelkõige, kui taotletud on vaidlusaluse õigussuhte esialgset reguleerimist (vt ka nt Riigikohtu 13. juuni 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-16889/38, p 19).
17.Kolleegium leiab, et ringkonnakohus leidis hagi õiguslikku perspektiivikust hinnates õigesti, et hagi tagamine ei ole põhjendatud, sest kostja vastuväiteid arvestades ei ole välistatud, et kuna hagejad elavad suure osa ajast ka kostja juures, ei pruugita kostjalt hagejate kasuks elatist täies ulatuses välja mõista. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga ka selles, et asjakohane on vältida olukorda, mil hagi tagamise korras mõistetakse välja elatis suuremas ulatuses kui see, mis arvestatava tõenäosusega mõistetakse välja asja lõpplahendis. Hagi tagamisel esitatud seisukohad ei ole siiski asja sisulisel lahendamisel asja arutavale kohtule siduvad (vt Riigikohtu 3. veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p 29).
18.Kuna käesolev määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes, jaotatakse hagi tagamisega seotud menetluskulud hagi lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest.
19.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb kautsjon TsMS § 149 lg 4 teise lause kohaselt arvata riigituludesse. Jaak Luik
Villu Kõve
Tambet Tampuu
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.