Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Malle Seppik
Kohtuasi
G.L. R ja K. R hagi A. R vastu elatise suurendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 27. juuni 2017. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A. R kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
Kostja kassatsioonkaebuse hind iga hageja vastu 1710 eurot
Menetlusosalised ja esindajad Riigikohtus
nende Hageja G.L. R Hageja K. R Hagejate seaduslik esindaja O. R Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Marina Valge Kostja A. R Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Rein Napa
Asja läbivaatamise kuupäev
22. jaanuar 2018. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 27. juuni 2017. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
Tagastada A. R kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon Actum Consult OÜ-le.
4.Jätta menetluskulude jaotus asja lahendava kohtu otsustada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.G.L. R ja K. R (hagejad) esitasid 12.02.2016 Tartu Maakohtule hagi A. R (kostja) vastu väljamõistetud elatise suurendamiseks pooleni Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast kummagi hageja kohta kuni hagejate täisealiseks saamiseni. 14.03.2016 toimunud kohtuistungil vähendasid hagejad nõuet 190 euroni ühe hageja kohta. Lõplikus seisukohas palusid hagejad siduda elatise töötasu alammääraga ja olid nõus, et sellest lahutatakse pool lapsetoetusest. Hagiavalduse kohaselt on hagejate vanemad A. R ja O. R. Tartu Maakohus mõistis 23.11.2011 otsusega tsiviilasjas nr 21130020 A. R-lt kummagi lapse kasuks välja elatise 95,87 eurot kuus. Elatist tuleb suurendada, kuna hagejate majanduslik seisund on muutunud hagejate perre kolmanda
2-16-2343
lapse sündimisega (M. R, sündinud xx.xx.2013). Hagejate ema sissetulek on 590 eurot kuus, millele lisanduvad peretoetused. Kostja ei panusta hagejate kasvatamisse võrdväärselt hagejate emaga ning on pidevalt elatise tasumisega võlgu kaks kuni kolm kuud. Kaheteistkümne kuu jooksul on kostja tasunud elatist vaid üheksa kuu eest, s.t 72 eurot kuus. Hagete arvates varjab kostja oma tegelikke tulusid. Kostja on lapsele väitnud, et töötab Norras ja Ameerika Ühendriikides, lisaks on ta renoveerinud Kalda talu ning saab sissetulekut talu sadamas seisvate laevade eest.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et puudub alus muuta varasemates kohtulahendites otsustatut. Vastuse kohaselt on kostja töötu tema halvenenud tervisliku seisundi tõttu. Kostjal on südameklapi rike, talle on Sotsiaalkindlustusameti otsusega määratud töövõimetus 40%. Kostja elab vanematekodus, et hoida kokku kommunaalkulusid. Kostja hoiab elamist korras, kuid ei ole rajanud uusi ehitisi. Sadama rajamine on tegelikult talu Emajõeni ulatuvate maade puhastamine ahjukütteks ning kanali puhastamine vastavalt normidele. Kostja ei ole saanud tasu paatide hoidmise eest, kuna paadid kuuluvad tema tuttavale.
3.Tartu Maakohus rahuldas 29.09.2016 otsusega hagi. Maakohus suurendas G.L. R kasuks Tartu Maakohtu 23.11.2011 otsusega tsiviilasjas nr 21130020 väljamõistetud elatist alates 12.02.2016 ja mõistis kostjalt G.L. R kasuks välja elatise 190 eurot kuus kuni tema täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalgast, millest on maha arvatud pool riiklikust lapsetoetusest. Maakohus suurendas K. R kasuks Tartu Maakohtu 23.11.2011 otsusega tsiviilasjas nr 21130020 ülalpidamiseks väljamõistetud elatist alates 12.02.2016 ja mõistis kostjalt K. R kasuks välja elatise 190 eurot kuus kuni tema täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalgast, millest on maha arvatud pool riiklikust lapsetoetusest. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Maakohtu otsuse kohaselt sündis hagejate emal 2013. a, s.t pärast 23.11.2011 otsust kolmas laps ning hagejate ema kulutused laste ülalpidamiseks on suurenenud, mis saab olla elatise suurendamise aluseks. Kohus nentis, et ka kostja perre on pärast 23.11.2011 otsust juurde sündinud üks laps ning kostjal on lisaks hagejatele kaks alaealist last. Võrreldes eelmise otsuse tegemise ajaga on hagejad kasvanud suuremaks ning laste vanust ja nende vajadusi arvestades on selge, et seni väljamõistetud elatis ei kata laste vajadusi. Hagejate ema sissetulek on 590 eurot + peretoetused (sellest lapsetoetused 200 eurot). Kulutusteks on ta märkinud kokku 630 eurot + lisanduvad kulud + M. R poolt kantavad kulutused. Kostja ei ole tõendanud, et ta on teinud kõik endast oleneva, et tal oleks piisavalt rahalisi vahendeid oma laste ülalpidamiseks. Maakohus ei välistanud, et kostjal on kaasasündinud terviserike, kuid südameprobleemide raskus ja ulatus on jäänud tõendamata. Puuduvad tõendid, et kostja tervislik seisund oli nii raske, et tal ei olnud võimalik sellest tulenevalt tööle minna. Kohtul on õigus koguda andmeid kostja elustiili kohta. Kostja tervislikku seisundit kirjeldab mh asjaolu, et ta osaleb nii Tartu Rattamaratonil kui ka Tartu Rattarallil. Kostja ei ole vahepealsel ajal ennast töötuna arvele võtnud, kuigi tema sõnul on ta töötu ja tervislikust seisundist tulenevalt ei saa tööd teha. Hoolimatut suhtumist hagejatele elatise maksmisel ilmestab ka asjaolu, et alles pärast hagi esitamist on kostja asunud endale töövõimetust taotlema. Elatise väljamõistmine ei kahjusta kostja enda ega tema teiste laste ülalpidamist.
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja palus alternatiivselt maakohtu otsuse 2(5)
2-16-2343
tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus kostja jätta hagejate kanda.
5.Hagejad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tartu Ringkonnakohus tühistas 27.06.2017 otsusega Tartu Maakohtu 29.09.2016 otsuse osas, millega määrati, et elatise suurus muutub miinimumpalga muutumise korral ning elatisest tuleb maha arvata pool riiklikust lapsetoetusest. Muus osas jäi maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus sõnastas otsuse resolutsiooni selliselt, et alates 12.02.2016 on kostjalt kummagi hageja kasuks välja mõistetud elatis 190 eurot kuus kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega laste vajaduste ja elatise suuruse põhjendatuse kohta ning ei korranud neid kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lgga 6. Ringkonnakohus võttis asja juurde apellandi tervise kohta uue tõendi, millest nähtub, et 14.06.2016 tuvastati apellandil üldhaigestumise alusel töövõimetuse kaotus 40% ulatuses ja määrati töövõimetuse kestuseks kuus kuud. Ringkonnakohtus väitis apellant, et praegu on tal pooleli töövõimetuse protsendi määramine, kuid tõendeid ei esitanud. Ringkonnakohus lähtus eeldusest, et apellandi töövõime on taastunud. Elatis on välja mõistetud väiksemas summas, kui näeb ette elatise miinimum, seega on arvestatud ka apellandi võimalikke terviseprobleeme. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et elatise suuruse määramisel saab arvestada ka laste isa elustandardi ja harrastustega. Ringkonnakohtu istungil märkis apellant, et 150 euro tasumine on talle jõukohane ning ta asus püsivale tööle osalise koormusega. Ringkonnakohus ei pidanud möödapääsmatuks, et elatise suurust tuleb muuta iga kord, kui muutub lapsetoetuse suurus. On piisav, kui kohus tuvastab laste esmased vajadused ja kohustatud vanema maksevõime. Käesolevas asjas ei ole esile toodud asjaolusid, mis nõuaksid elatise suuruse muutmist alates 2017. aasta jaanuarist. Riigikohus on asjas nr 3213517 tehtud lahendi ps 30 kinnitanud, et miinimumpalk ei seostu laste vajadustega ega ole praeguses olukorras sobiv vahend elatise määramiseks.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Kostja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus ringkonnakohtu ja maakohtu otsused tühistada ja saata asi läbivaatamiseks maakohtule või ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata asi läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Kostja põhjenduste kohaselt ei arvestanud kohtud elatise määramisel, et kostja ülalpidamisel on veel kaks alaealist last, ning rikkusid sellega materiaalõiguse ja menetlusõiguse norme. Lisaks leidis kostja, et ringkonnakohtu otsuse reolutsioonist ei ole võimalik aru saada, kas 190 eurot kuus on perekonnaseaduse (PKS) § 102 alusel vähendatud elatise määr ja kas sellest saab maha arvata veel peretoetused. Ringkonnakohus ei selgitanud, miks jäeti lapse- ja peretoetused arvestamata, kuigi Riigikohus on seda korduvalt selgitanud. Elatise sidumata jätmine miinimummääraga on menetlusõiguse normi oluline rikkumine, kuna see võimaldab hagejatel kostja vastu korduvalt uuesti kohtusse pöörduda.
8.Hagejad palusid jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja maa- ja ringkonnakohtu otsused muutmata. 3(5)
2-16-2343
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 pde 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi vale kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata TsMS § 691 p 2 järgi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
10.Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega laste vajaduste ja elatise suuruse põhjendatuse kohta ning enda põhjendusi ei lisanud. Kolleegium loeb õigeks maakohtu seisukoha, et perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Samuti on maakohus õigesti leidnud, et lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lgs 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus (vt ka Riigikohtu 16. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 32116012, p 17). Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lgs 1 sätestatud määra mh juhul, kui vanem on töövõimetu või kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lgs 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Teiste laste olemasolu annab alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra. Seega tuleb kohtul elatise vähendamise eeldustena tuvastada, et kostjal on veel mõni alaealine laps, ning analüüsida, kas kostjal on võimalik maksta kõigile lastele miinimumelatist (s.t analüüsida kostja sissetulekuid ja laste vajadusi).
11.Kohtud on tuvastanud, et kostjal on lisaks hagejatele veel kaks alaealist last. Tulenevalt PKS § 102 lgst 2 tuli kohtul välja selgitada, millised on kostjaga koos elavate laste vajadused ning kas ja kui suures osas osaleb kostja nende laste ülalpidamisel. Kostja on kogu menetluse kestel viidanud, et hagejatele välja mõistetud elatise suurendamisel jääksid kaks kostjaga koos elavat last üldse ilma igasugusest ülalpidamisest. Kostja on 09.05.2016 vastuses maakohtule selgitanud, et ühe temaga koos elava lapse lasteaiakulu on kuni 79,34 eurot kuus ja teisel kuni 77,22 eurot kuus. Sellele lisanduvad tavapärased söögi-, riiete- ja hariduskulud. Maakohus on küll viidanud PKS § 102 lgle 2 ning ringkonnakohus on maakohtu otsuse põhjendustega nõustunud, kuid kumbki kohtutest ei ole kostja ülejäänud kahe lapse vajadusi analüüsinud. Maakohus on üldsõnaliselt leidnud, et kostja on võimeline hankima piisavalt rahalisi vahendeid, et ülal pidada hagejaid seaduses sätestatud miinimumis, ilma et see kahjustaks tema teiste alaealiste laste ja iseenda ülalpidamist (maakohtu otsuse p 41). Ringkonnakohtu otsuses ei ole kostjaga koos elavate laste kohta midagi öeldud. Otsustest ei nähtu, et kostja ülejäänud kahe lapsega oleks üldse arvestatud. Seega ei sisalda ka ringkonnakohtu otsus faktilisi asjaolusid, sh arvestusi, mis võimaldaksid teha järeldusi kostja teiste laste vajaduste ja nende rahuldamise võimaluste kohta. Kostja leidis apellatsioonkaebuses, et maakohtu lahendi tõttu jäävad kostja peres elavad kaks alaealist last üldse ilma igasugusest ülalpidamisest. Ringkonnakohus rikkus kohtuotsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8, § 654 lgd 4 ja 5), kui jättis sellele apellatsioonkaebuse väitele vastamata. Olukorras, kus maakohus oli jätnud nõuetekohaselt põhjendamata kostja teiste laste vajadused, pidi ringkonnakohus võtma kostja väidete kohta põhjendatud seisukoha, hinnates vajadusel esitatud tõendeid ja tuvastades asja lahendamiseks olulisi asjaolusid (vt ka Riigikohtu 29. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3212115, p 12).
12.Kolleegium nõustub kohtute järeldusega, et elatise suuruse määramisel saab arvestada ka laste isa elustandardi ja harrastustega. Samas ei ole selge, kuidas kohtud on sellega arvestanud. Maakohus 4(5)
2-16-2343
on leidnud, et kostja osalemine erinevatel spordiüritustel viitab sellele, et tema tervislik seisund lubab ka tööd teha. Ringkonnakohus leidis oma otsuses, et elatis on välja mõistetud väiksemas summas kui näeb ette elatise miinimum, seega on arvestatud ka apellandi võimalikke terviseprobleeme (ringkonnakohtu otsuse p 10). Maakohus ei ole elatist seoses kostja tervisliku seisundiga vähendanud (maakohtu otsuse pd 39 ja 40). Seega on ringkonnakohtu otsuse põhjendused maakohtu otsusega vastuolus. Kui ringkonnakohus ise leidis, et kostja tervisliku seisundi tõttu on põhjendatud miinimumist väiksema elatise väljamõistmine, siis oleks ringkonnakohus pidanud oma seisukohta täpsemalt põhjendama.
13.Arvestades sellega, et kostjal on nelja lapse ülalpidamise kohustus, tuleks kohtutel selgeks teha kostja võimalused elatist tasuda. Riigikohus on varem asunud seisukohale, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 32111812, p 15). Samas ei tähenda Riigikohtu varasem seisukoht, et nelja lapse vanemal oleks kohustus teenida lastele ülalpidamise maksmiseks vähemalt kahe palga alammäära suurust töötasu. Mitme lapse puhul tuleb kohtul analüüsida, millised on kostja sissetulekud ning kas kostjale kuulub muud vara, mille arvel ülalpidamist maksta. Seejuures tuleb vanemate varaline seisund tuvastada võimalikult täpselt. Kui kostja neid andmeid omal algatusel ei esita, on kohtul võimalik tõendeid koguda TsMS § 230 lgte 3–6 alusel. Selle sätte alusel tõendite kogumist peab kolleegium mõistlikuks ka olukorras, kus hagejad viitavad sellele, et kostja varjab oma tegelikke tulusid. Kohtud ei ole kostja varalist seisundit vajaliku põhjalikkusega tuvastanud.
14.Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel kostja kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon tagastada. Kuna ringkonnakohtu otsus tühistatakse ja asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada. Ants Kull
5(5)
Peeter Jerofejev
Malle Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.