Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Karin Sonntak
Määruse tegemise aeg ja koht
09. jaanuar 2015. a kell 14.00 Kentmanni 13 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-14-60549
Tsiviilasi
XXXOÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Asja läbivaatamise kuupäev
Kohtuistungil 07.01.2015. a
Menetlusosalised
Võlgnik: XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX; epost XXX); Võlgniku esindajad: juhatuse liige XXX(IK XXX elukoht Tallinn, e-post XXX); juhatuse liige: XXX(Läti Vabariigi isikukood XXX elukoht XXX, e-post XXX); lepinguline esindaja: vandeadvokaat Denis XXX (e-post [email protected]) Ajutine haldur: vandeadvokaat Mari XXX (Advokaadibüroo LEXTAL, Rävala pst 4, 10143 Tallinn; e-post [email protected]).
Resolutsioon
pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.
tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2 500 eurot. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 2 500 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku püsiv maksejõuetus tekkis hiljemalt 2014. a oktoobris, mil AS SEB Pank ütles ühepoolselt üles arvelduslaenulepingu, mille tõttu jäi võlgnik ilma käibevahenditest. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on võlgniku juhatuse liikme XXX selgituste kohaselt XXX ja XXX tegevus. Võlgniku juhatuse liikme XXX hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjustanud lisaks metallituru hinnalangusele XXX juhtimisvead. Ajutisel halduril ei ole võimalik anda objektiivset hinnangut võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta, kuid pankroti olukorra võisid eeltoodud asjaolud põhjustada. Samuti võis maksejõuetuse põhjustada võlgniku juhatuse liikmete vahel tekkinud konfliktsituatsioon, mis oluliselt halvas võlgniku igapäevast majandustegevust. Välistatud aga ei ole, et edasise menetluse käigus võivad selguda asjaolud, mis viitavad, et juhatuse liikmete tegevuses on esinenud juhtimisvigu, mis on ühtlasi põhjustanud võlgniku maksejõuetuse. Samuti võib ilmneda, et juhatuse liikmed on pannud toime kuriteo tunnustega teo(d). Ajutise halduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt tuleb maksejõuetuse tekkimise põhjuseks lugeda käesolevas menetlusstaadiumis muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur on tuvastanud, et selged vara tagasinõudmise või tagasivõitmise võimalused puuduvad. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku juhatuse liikmete selgitused ning esitatud pankrotiavaldused vastukäivad, mis takistab pankrotimenetluse korrakohast läbiviimist. PankrS § 85 lg 1 ja 89 ning § 90 alusel kohus kohustab juhatuse liikmeid andma teavet haldurile võlgniku vara, sealhulgas kohustuste kohta. Võlgniku poolt oma põhilise kohustuse – teabe andmise kohustuse rikkumine on KarS § 385 lg 1 kohaselt karistatav rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud juhatuse liikmed. Ajutine pankrotihaldur Mari XXX on esitanud tasunõude 26,40 töötunni eest kokku summas 2 400 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 2 400 eurot ning tehtud kulutuste katteks 270 eurot. Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse PankrS § 23 alusel. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.