Avotini Estonia OÜ hagiavaldus Metexcom OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Indrek Lepsoo ja Roba Metals B.V vastu nõude tunnustamiseks Metexcom OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.08.2022 otsus
Kaebuse esitaja, liik ja hind
Avotini Estonia 209 185,53 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Avotini Estonia OÜ (registrikood 12311076), esindaja vandeadvokaat Denis Piskunov
OÜ
apellatsioonkaebus,
hind
Kostjad: Metexcom OÜ pankrotihaldur Indrek Lepsoo (isikukood 37611282726), esindaja vandeadvokaat Madis Saar Roba Metals B.V (registrikood 30073109), esindaja vandeadvokaat Tarmo Friedenthal Kohtuistungi aeg
16.03.2023
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 22.08.2022 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Rahuldada kostjate taotlused ringkonnakohtu menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. 3.1 Määrata kostja Metexcom OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks apellatsioonimenetluse 1448 eurot ja mõista see summa hagejalt Avotini Estonia OÜ-lt kostja Metexcom OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepiksoo kasuks välja.
3.2 Määrata kostja Roba Metals B.V põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks apellatsioonimenetluses 3750eurot ja mõista see summa hagejalt Avotini Estonia OÜ-lt kostja Roba Metals B.V kasuks välja. 3.3 Maksta kohtuotsuse jõustumisel kohtu deposiitkontolt kostjale Metexcom OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoole välja menetluskulude tagatis 1448 eurot ja kanda Metexcom OÜ (pankrotis) arvelduskontole nr EE151010220089613013. 3.4 Maksta kohtuotsuse jõustumisel kohtu deposiitkontolt kostjale Roba Metals B.V välja menetluskulude tagatis 1875 eurot ja kanda Advokaadibüroo HEED Entsik arvelduskontole nr EE982200221025119153 Swedpangas. 3.5 Hagejal tuleb väljamõistetud menetluskulu summalt 1875 eurot tasuda kostjale Roba Metals B.V alates otsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Hageja nõue, menetluse käik ja hagi aluseks olevad asjaolud
1.Avotini Estonia OÜ (hageja) esitas 12.05.2015 Harju Maakohtule hagi Metexcom OÜ (pankrotis, võlgnik), võlgniku pankrotihalduri Mari Männiko (endine pankrotihaldur) ja Roba Metals B.V (võlausaldaja) vastu. Hageja palus mõista välja massikohustusena kahjuhüvitis 209 185,53 eurot. Teise võimalusena palus hageja tunnustada tema nõuet võlgniku pankrotimenetluses 209 185,53 euro ulatuses teise järgu nõudena. Hageja selgitas, et primaarnõue oli suunatud võlgniku ning alternatiivnõue pankrotihalduri ja võlausaldaja vastu. Pankrotihaldur ja võlausaldaja vaidlesid võlausaldajate üldkoosolekul hageja nõude tunnustamisele vastu. Maakohus kaasas 26.08.2015 hageja esimese nõude kostjana pankrotihalduri Mari Männiko. Pärast pankrotihalduri Mari Männiko vabastamist tegutses võlgniku pankrotihaldurina Indrek Lepsoo, kelle maakohus kaasas kostjana menetlusse 04.10.2017. Indrek Lepsoo kaasamise järgselt oli primaarnõue esitatud võlgniku, võlausaldaja ja mõlema pankrotihalduri vastu ja alternatiivnõue võlgniku, pankrotihaldur Indrek Lepsoo ja võlausaldaja vastu.
2.Harju Maakohtu 10.09.2018 otsusega, Tallinna Ringkonnakohtu 04.06.2019 otsusega ja Riigikohtu 19.02.2020 otsusega lahendati osaliselt hageja nõuded. Riigikohus jättis maakohtu ja ringkonnakohtu otsused jõusse osas, millega kohtud jätsid läbi vaatamata hagi võlgniku vastu massikohustuse täitmise nõudes, hagi rahuldamata pankrotihalduri Indrek Lepsoo vastu, et võlgniku pankrotivara arvel mõistetaks massikohustusena välja 209 185,53 euro suurune kahjuhüvitis ja rahuldamata hagi endise pankrotihalduri Mari Männiko vastu 209 185,53 euro suuruse kahjuhüvitise saamiseks. Riigikohus tühistas maakohtu ja ringkonnakohtu otsused ja saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks järgmiste nõuete osas: 1) alternatiivnõue võlausaldaja ja pankrotihalduri Indrek Lepsoo vastu nõude tunnustamiseks võlgniku
pankrotimenetluses; 2) hagi nõude tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses 86 183,14 euro ulatuses teise järgu nõudena ning 3) menetluskulude jaotus.
3.Hageja esitas 14.02.2022 hagiavalduse tervikteksti. Ta tõi esile, et hagi ese on tunnustada nõuet võlgniku pankrotimenetluses summas 209 185,53 eurot teise järgu nõudena. Kostjad on pankrotihaldur Indrek Lepsoo (kostja I) ja võlausaldaja Roba Metals B.V (kostja II). Menetluskulud tuli jätta kostjate kanda. Hageja selgitas, et kahjunõude õiguslik alus oli delikti üldkoosseis.
4.Hagiavalduse asjaolude kohaselt põhjustas võlgnik hagejale kahju tsiviilasjas nr 2-14-60549 kohaldatud hagi tagamise abinõuga, mille tulemusel oli hagejale kuuluv kaup (metallitooted) arestitud 28.11.2014 – 06.04.2015. Alates 10.10.2014 kuulus seni võlgniku metallkaup hagejale, sest hageja oli müügihinna tasunud tasaarvestuse teel. Kaup oli ladustatud Maardus laohoones. Sobimatute ladustamistingimuste tõttu sai kaup kahjustada. Arestimise ajal oli vaidlusaluse kauba väärtus 321 176,90 eurot (16.06.2022 istungil avaldatud summa, hagi terviktekstis 347 601,21 eurot). Aresti lõppedes müüs hageja metalli oma emaühingule SIA Kompanija Avotini 159 336,82 euro (käibemaksuta) eest. Alusetu ja ebaseadusliku arestiga tekitati hagejale varaline kahju, sest arestimine takistas metalli ümbertöötlemist ja edasimüümist, mida varem aktiivselt tehti. Just aresti tõttu metall seistes korrodeerus ja kaotas olulise osa väärtusest. Hagejal olnuks võimalik ilma alusetu aresti kohaldamiseta oma tavapärast majandustegevust jätkata, s.o metalli ümber töödelda ja turuhinnaga realiseerida enne selle roostetamist. Kauba turuväärtus vähenes 188 264,39 euro võrra ja hageja nõudis selle summa ulatuses oma nõude tunnustamist. Lisaks nõudis hageja kauba arestimise tõttu asjatult kantud üürikulude 22 013,27 eurot hüvitamise nõude tunnustamist. Hagejal ei saanud aresti ajal üüritud laos asuva metalli töötlemise ja võõrandamisega tegeleda, siis tema majandustegevus seiskus. Seetõttu ei saanud hageja üüritud sihtotstarbeliselt kasutada ja tal tekkis kahju kantud, kuid kasutuks muutunud vältimatute kulutustena: 1) üür 18 102,86 eurot (29.11.2014 – 09.03.2015); 2) valvekulu 162 eurot (01.12.2014 – 28.02.2015); 3) kontoriruumide küttekulu 3656,55 eurot (29.11.2014 – 28.02.2015) ja 4) prügiveoteenuse kulu 91,86 eurot (29.11.2014 – 28.02.2015). Kostja I (pankrotihaldur) vastuväited hagile
5.Kostja I vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja ei toonud esile ega tõendanud ühtegi deliktilise vastuse eeldust. Hagist ei selgu võlgniku väidetav õigusvastane tegu, hageja ei tõendanud kahju tekkimist ega põhjuslikku seost väidetava kahju ja võlgniku teo vahel. Võlgnik pole väidetava kahju tekitamises süüdi. Kui kohtu hinnangul oli hagejal võlgniku vastu kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue, siis tuli kahjuhüvitist vähendada nullini. Kostja II (võlausaldaja) vastuväited hagile
6.Kostja II vaidles samuti hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hagi on tõendamata. Hageja ei tõendanud, et laos oli arestimise ajal võlgnikult 2014 oktoobris ostetud teras. Hageja väitis varem, et lattu jäi hoopis 18.07.2013 ettevõtte üleandmise lepingu lisas 2 loetletud teras. Samuti hageja ei tõendanud arestimise ajal lattu jäänud terase omandiõigust ega saanud tugineda enda omandiõiguse rikkumisele. Hageja ei tõendanud laos olnud terase seisundit ja väärtust 28.11.2014 ega ka aresti lõppemisel. Tõendite põhjal oli laos arestitud teras kaotanud oma väärtuse hageja väidetud ulatuses juba enne kauba arestimist. Lisaks oli hageja väited 07. ja 09.10.2014 arvete tasumise kohta vähemalt osaliselt valed. Hagejale kahju tekkimise ja selle suuruse kohta puudusid tõendid. Hageja käsitlus võlgniku õigusvastasest teost oli ebaõige ja hageja ei nimetanud õigusnorme ega asjaolusid, millest saaks järeldada, et võlgnik rikkus hageja kaitseks kehtestatud kaitsenormi. Võlgnik ei tekitanud
hagejale kahju. Kui ka hagejale kahju tekkis, siis oli see tingitud kohtutäituri läbi viidud arestimistoimingust ja terase ebaõigetest hoiustamistingimustest, mitte pankrotiavalduse tagamise taotlusest. Võlgnik polnud kahju tekkimises süüdi. Hageja oli ise vastutav talle tekkinud kahju eest, mistõttu tuli kahjuhüvitist vähendada nullini. Maakohtu otsus
7.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus määras, et hagejal tuli kostjale I hüvitada menetluskulude hüvitis 11 146 eurot ja kostjale II 23 225 eurot koos kohustusega tasuda seadusjärgses määras viivist.
8.Hageja tugines kauba turuväärtuse vähenemisele tsiviilasjas nr 2-14-60549 kohaldatud hagi tagamise abinõu (kauba arestimise) kohaldamise ajal 28.11.2014 – 06.04.2015. Kohtu hinnangul oli kauba turuväärtus arestimise alguses ja selle lõppedes tõendamata. Vaidlusalune kaup (arestimise käigus väidetavalt korrosioonikahjustusi saanud metallitooted) olid loetletud arestimisakti lisas. Kuna arestitud kauba hulgas oli ka selliseid esemeid, mis hagi alusesse ei puutunud, esitas hageja vaidlusaluse kauba loetelu arestimisakti lisa väljavõttena. Hageja väitel koostas kohtutäitur arestitud kauba nimekirja võlgniku laoarvestuste alusel. Samas hindas hageja võlgniku laoarvestusi puudulikuks. Hageja ei selgitanud, miks ta ei tugine endale kuulunud kauba osas oma raamatupidamisarvestustele. Arestimisakti sisust polnud põhjust järeldada, et täitur oleks hinnanud vara loetelu üksikutel ridadel kajastatud väärtusi muudel alustel. Kohtutäitur hiljem selgitas, et hinnad määrati sissenõudja (käesoleval juhul võlgniku) ettepanekute alusel. Raamatupidamisarvestuses kajastatud vara väärtusest ei saanud iseenesest järeldada vara turuväärtust. Polnud teada, kas võlgnik kajastas kauba väärtust oma raamatupidamises soetusmaksumuse või korrigeeritud hindade alusel. Arvestuste vastavust turuväärtusele oleks pidanud tõendama hageja. Hageja ei suutnud menetluses selgitada, kellelt, millal ja mis tingimustel vaidlusalune kaup soetati. Hageja algsel väitel müüs ta ise kauba võlgnikule juulis ja augustis 2013 sõlmitud lepingute alusel. Järgnevalt väitis hageja vastuoluliselt, et 2013 tema müüdud kauba võlgnik võõrandas ja vaidlusaluse kauba müüs hoopis võlgnik hagejale oktoobris 2014. Hageja polnud väitnud, et vaidlusaluse kauba turuväärtust arestimise alguses sai järeldada võlgniku 2014 müügiarvetest. Selge põhjendusena oli hageja tuginenud ainult kohtutäituri inventuuri tulemustele. Tõenditena käsitles hageja ka 2014 müügiarveid, kuid ta ei seostanud neis kajastatud kaubaartikleid ega hindasid arestitud vara koosseisu ja väärtusega. Sellist järeldust polekski saanud teha, sest tegemist oli seotud isikute vahelise tehinguga – hageja oli võlgniku 50% osalusega osanik. Ka 2014 müügiarvete hinnad ei ühtinud kohtutäituri mägituga. Hageja väitel toimusid tema ja võlgniku vahelised tehingud kaubaga ajal, mil kaup oli arestitud. Hageja ei osanud kohtule selgitada, millal kaup lattu veeti. Vähemalt ühe vaidlusaluse kauba hulka kuuluva eseme osas on tõendatud, et selle müüs tootja Ruukki hageja ainuosanikule SIA Kompanija Avotini 08.01.2014. Kauba turuväärtust võiks olla võimalik tõendada hagejast sõltumatu tootja müügiarvetega, mida kohtule ei esitatutud. Isegi kui võlgniku raamatupidamises kajastatud vara väärtus lähtus turutingimustel tehtud ostutehingute maksumusest, ei saa sellest järeldada vaidlusaluse kauba väärtust arestimise alguses 28.11.2014. Hageja väitis, et sai kauba omanikuks ajal, mil see juba oli samas laos, kus kaup hiljem arestiti. Hageja ei teadnud kui kaua kaupa laos oli hoitud ning kunas oli avatud kauba pakendeid. Hageja väitel kaotas kaup pisut rohkem kui 4 kuud kestnud arestimise jooksul 75% oma väärtusest. Kui kaup oli soetatud turutingimustel, siis selle väärtus pidi samas laos hoituna vähenema juba enne arestimist. Näiteks 08.01.2014 soetatud kaup oli samas laos juba 2014 talvel ja polnud põhjust arvata, et kaup püsis puudusteta seisukorras muutumatult kuni arestimise alguseni, siis aga kaotas enamuse oma väärtusest mõne kuu jooksul. Osa kaubast
võis olla samas laos juba 2013 suvele eelnenud ajal. Kui kohtutäituri akti sai käsitleda kohtutäituri hinnanguna kauba turuväärtuse kohta, siis ei saanud ignoreerida täituri märget hinna kohta („Kohtutäitur / 11.12 ja 12.12.2014.a. läbiviidud inventuuri alusel on vara hinnaks määratud 232 927,43 EUR“). Kohtu hinnangul ei saanud nimetatud aktist usaldusväärselt järeldada vaidlusaluse kauba turuhinda. Vaidlusalune kaup oli tööstuses laialdaselt kasutatav lehtmetall. Sellise kauba turuväärtuse kindlaks tegemine ei saanud hageja jaoks olla keeruline. Kauba väärtust arestimise lõppedes ei saanud usaldusväärselt järeldada hinnast, millega hageja müüs kauba oma ainuosanikule edasi. Puudusid tõendid kauba turuväärtuse kohta arestimise lõppus 06.04.2015. Kohtule esitati andmeid kahjustuste (korrosioon) ulatuse kohta arestimise alguses ja lõpus, kuid polnud andmeid, mille alusel saaks teha järeldusi väidetavate kahjustuste mõjust kauba turuväärtusele, kuna turuväärtuse kohta tõendid puudusid. Kohtule esitati asjatundjate ja eksperdi arvamused. Asjatundjad VL ja PP ei hinnanud kauba turuväärtust rahas. Seda ei teinud ka ekspert JM Kauba turuväärtust aresti algul ja lõpus ei saa esitatu põhjal tuvastada. Kuna väidetava kahju rahaline suurus on tõendamata, puudub vajadus kontrollida teiste aluste olemasolu kahju hüvitamise nõudmiseks.
9.Üürilepingu alusel tehtud kulutusi ei saa käsitleda arestimisega põhjustatud kahjuna. Hageja ei selgitanud, kuidas oleks ta saanud neid kulutusi vältida juhul, kui kaupa poleks arestitud. Hageja väitel seiskus tema majandustegevus kauba arestimisega. Kohe pärast kauba aresti alt vabastamist müüs hageja selle edasi. Kui hageja oleks kauba müünud edasi enne aresti, poleks kohtule esitatud andmetest võimalik järeldada üürilepingu alusel tehtud kulutuste kasulikkust ega nende kulutuste tegemise vältimise võimalikkust. Hageja ei toonud esile, kuidas oleks ta saanud üüritud pinda tulu teenimiseks kasutada, kui vaidlusalust kauba arestimist poleks toiminud. Hageja enda väidete kohaselt oli üürilepingu eseme hulgas ka muud vara peale laoruumi, kus vaidlusalust kaupa arestituna hoiti. Kohus ei pidanud ise otsima esitatud tõenditest andmeid, mis võimaldaksid eristada laoruumile tehtud kulutusi muudest kuludest. Kauba arestimise käigus ei piiratud hageja juurdepääsu lattu ega teistesse üüritud ruumidesse. Arestitud kauba hoidja oli DS, mitte võlgnik. Kauba hoiustamine hagejale üürile antud pinnal võis seega luua õigussuhte nimetatud isiku ja hageja vahel, mitte aga võlgniku ja hageja vahel. Põhjusliku seose üürilepingu alusel tekkinud kulude asjatuse ja arestimise vahel lükkas ümber ka see, et hageja ei olnud nõus halduri 18.12.2014 ettepanekuga ladustada arestitud kaup teise lattu. Üürikulude kasutuks muutumise seisukohalt ei omanud tähendust see, et pakutud asenduspind oli hoiustamistingimuste osas hageja hinnangul samaväärne – kui kauba arestimine üldse takistas üüripindade kasutamist hageja majandustegevuses, siis kauba ladustamine mujal oleks selle takistuse kõrvaldanud, sõltumata asenduspinna kvaliteedist. Hageja apellatsioonkaebus
10.Hageja palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda. Otsus jäi olulises ulatuses põhjendamata, sest kohus hindas esitatud ja eelmiste kohtuastmete analüüsitud ja kohtuotsustes käsitletud tõendeid üksnes valikuliselt ja täiesti erinevalt võrreldes varasemate kohtuastmetega. Maakohus rikkus menetlusnormi (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 8), mille kohaselt peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima ning kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Eelnevate rikkumiste tõttu tuvastas kohus ebaõigesti, et hagejale kahju tekkimine oli tõendamata ja jättis seejuures täielikult analüüsimata teised õigusvastase kahju hüvitamise nõude eeldused (kahjustaja teo õigusvastasuse ja süü tuvastamine ja kahjuhüvitise vähendamise lubamatuse kooskõlas Riigikohtu juhistega).
Kohus leidis vääralt, et hageja ei selgitanud, et millal ja millistel tingimustel vaidlusalune kaup soetati. Hageja tõendas vaidlusaluse metalli omandiõiguse, kuid kohus jättis tõendid hindamata ja hageja esile tooduga arvestamata. Kohus jättis arvestamata, et hageja ei saa tõendada negatiivseid asjaolusid, vaid seda pidid tegema kostjad. Kohus pidanuks tuvastama, et kauba omanik oli hageja. Tõendeid õigesti hinnates ja tõendamiskoormise õigel jaotamisel oleks kohus jõudnud järeldusele, et hagejale tekkis kahju. Nõudesumma 187 172,26 eurot oli põhjendatud ja tõendatud. Kohus tuvastas ebaõigesti, et hageja üüritaval kinnistul asuva hageja vara õigusvastase arestimise ja hageja kulude (üüri- valve-, kütte- ja prügiveokulude) kandmise vahel puudus põhjuslik seos. Nii jäid hageja kulud ekslikult arvamata hagejale vara õigusvastase arestiga tekitatud kahju hulka. Hageja põhistas põhjusliku seose kulude kasutuks muutumisega. Võlgniku pankrotihalduri tegevus/tegevusetus põhjustas hagejale õigusvastaselt kahju. Kohus rikkus otsuse põhjendamise kohustust ja jättis tõendid hindamata. Kui kohus oleks tõendeid õigesti hinnanud, siis oleks kohus jõudnud järeldusele, et hagi tuli ka selles osas rahuldada. Vastustajate seisukohad
11.Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta kaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu põhjendused
12.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja asja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg st 6 tulenevalt neid ei korda. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
13.Pooltel ei olnud vaidlust selles, et: − Metexcom OÜ juhatusel oli 2 liiget DS ja PR (II kd, lk 98); − PR on samaaegselt ka Avotini Estonia OÜ juhatuse liige (II kd, lk 97); − Metexcom OÜ juhatuse liige (allkirjastas lepinguline esindaja vandeadvokaat Denis Piskunov) esitas 10.11.2014 maakohtule võlgniku pankrotiavaldus (I kd, lk 56-62); − juhatuse liikme PR allkirjastatud võlgniku pankrotiavaldus laekus maakohtule 12.11.2014 (I kd, 63-67); − maakohus tagas 28.11.2014 määrusega pankrotiavalduse ja arestis Maardu linnas, Vana-Narva mnt 21 ruumides asuva vara (I kd, lk 68-90); − kohtutäitur täitis määruse ja koostas vallasvara arestimisakti 28.11.2014 (I kd, lk 91101) , märkides aktis, et visuaalsel vaatlusel on vara ca 30% vähem (PR ja AL sõnul), et põhivara vastab nimekirjale ja et vara hinna määramisel on vaja teha inventuur, hind määratakse hiljemalt 20.12.2014 (I kd, lk 91-101); − ringkonnakohus tühistas 06.04.2015 maakohtu 28.11.2014 määruse põhjendusel, et maakohus lähtus ekslikult eeldusest, et arestitud vara kuulub pankrotivõlgnikule. Vara kuulus hagejale. Ringkonnakohus jättis pankrotiavalduse tagamise taotluse rahuldamata (I kd, lk 167-170); − 09.01.2015 kuulutas maakohus välja võlgniku pankroti; − 13.04.2015 toimunud võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul jäi hageja nõue 209 185,53 eurot kostjate vastuväite tõttu tunnustamata;
− 12.05.2015 esitas hageja maakohtule hagi (terviktekst 14.02.2022- IX kd, lk 88) kostjate vastu nõude 209 185,53 eurot tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses teise järgu nõudena; − maakohus jättis 22.08.2022 otsusega hagi rahuldama ja hageja vaidlustas otsuse. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
14.Esmalt märgib ringkonnakohus, et hageja on kaebuses korranud maakohtu menetluses esitatud seisukohti, antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Kuivõrd maakohtu otsuses on käsitletud ka enamust apellatsioonkaebuses esitatud väidetest, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neile väidetele veelkord vastata. Kõiki hagi lahendamise seisukohalt olulisi asjaolusid on maakohus arvestanud ning kõiki tõendeid vajalikus ulatuses kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 hinnanud. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi. Samuti ei tuvastanud kaebust lahendades maakohtu menetluses muid menetlusnormide rikkumisi, mis võiksid anda aluse otsuse tühistamiseks.
15.Käesolevas kohtuasjas on jõustunud maakohtu 10.09.2018 otsus ja ringkonnakohtu 04.06.2019 otsus osas, millega: − jäeti läbi vaatamata Avotini Estonia OÜ hagi Metexcom OÜ (pankrotis) vastu massikohustuse täitmise nõudes; − jäeti rahuldamata Avotini Estonia OÜ hagi Metexcom OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Indrek Lepsoo vastu, et Metexcom OÜ (pankrotis) pankrotivara arvel mõistetaks massikohustusena välja 209 185 euro 53 sendi suurune kahjuhüvitis; − jäeti rahuldamata Avotini Estonia OÜ hagi Metexcom OÜ (pankrotis) endise pankrotihalduri Mari Männiko vastu 209 185 euro 53 sendi suuruse kahjuhüvitise saamiseks. Ringkonnakohus leiab, et asja lahendamisel ei oma enam tähendust apellatsioonkaebuses käsitlenud väited seoses võlgniku vastu esitatud masskohustuse nõudega ning ajutise halduri ja hilisema pankrotihalduri M. Männiko tegevusega seotud kahju tekitamise nõudega. Need nõuded on eelnimetatud jõustunud kohtuotsustega lahendatud. Maa- ja ringkonnakohus ei leidnud, et hageja nõue oleks massikohustus või et pankrotihaldur M. Männiko oleks rikkunud ajutise halduri ja pankrotihaldurina oma kohustusi. Nende väidete taasesitamine hageja poolt apellatsioonkaebuses on asjakohatu, mistõttu ringkonnakohus neid väiteid enam ei käsitle.
16.Apellatsioonkaebuses esitas hageja uue asjaolu, mille kohaselt oli ta laos olnud kauba juba enne selle arestimist võõrandanud. Seni tugines hageja asjaolule, et laos oli tema kaup, mis alates arestimisest kahjustus ja mille ta peale aresti lõppu müüs oma emaettevõttele. Tegemist on uue väitega, mille lubatavust hageja kaebuses ei põhjendatud ja mille ringkonnakohus jätab kooskõlas TsMS § 652 lg-ga 4 tähelepanuta.
17.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt selle üle, kas hagejal on võlgniku vastu kahju hüvitamise nõue, mis jäi kostjate vastuväidete tõttu võlgniku pankrotimenetluses tunnustamata. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Ringkonnakohtu hinnangul jaotas maakohus tõendamiskoormise õigesti. Kuivõrd hageja väitel oli tal võlgniku vastu lepinguväliselt tekitatud kahju nõue, oli tal kohustus tõendada kahju tekkimine, võlgniku tegu, selle teo õigusvastasus ning põhjuslik seos võlgniku teo ja kahju tekkimise vahel.
Hageja tugines nõudes väitele, et laos olnud kauba väärtus vähenes kohtumääruse alusel kohaldatud aresti alguse ja lõpu ajavahemikul 28.11.2014 – 06.04.2015. Tulenevalt tõendamisreeglitest tuli hagejal tõendada kauba väärtuse langus aresti ajal, so kahju tekkimine. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kui kahju tekkimine hagejal jääb tõendamata, ei ole ülejäänud hageja nõude eelduste kontrollimine vajalik.
18.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei tõendanud kahju tekkimist. Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, milline oli laos olnud kauba väärtus selle arestimise ajal 28.11.2014. Hagejal tuli tõendada kauba kohalik keskmine müügihind ehk turuhind. Hageja esitatud kohtutäituri 28.11.2014 koostatud arestimisakt ja selle lisad kauba turuhinda ei tõenda. Kohtutäitur märkis aktis, et visuaalsel vaatlusel on vara ca 30% vähem (DM ja AL sõnul), et põhivara vastas nimekirjale ja et vara hinna määramisel oli vaja teha inventuur, hind määratakse hiljemalt 20.12.2014 (I kd, lk 91-101). Arestimisakti lisaks olevad vara nimekirjad ei olnud koostatud kohtutäituri poolt, vaid võlgniku laoarvestuse alusel, millist asjaolu hageja ka kinnitas. 17.03.2022 istungil selgitas hageja esindaja, et kohtutäitur kasutas laoprogrammi väljavõtet ja kui tabelis oli ka kilerull, kruvid, tüüblid, mis ei ole metall, siis hagi terviktekstis kasutati nn välistusmeetodit. Kohtutäituri 23.12.2014 aktis loetletud kauba inventuurijärgne hind oli 232 927,42 eurot. Nõustuda saab maakohtuga, et nimetatud aktist ei saa usaldusväärselt järeldada vaidlusaluse kauba hinda. Hageja on olnud menetluses erineval seisukohal, väites ühel korral, et arvestada tuleks võlgniku laoarvestuse väljavõttega, teisel korral jälle, aluseks tuleks võtta kohtutäituri arestimisakt. Samas avaldas kohtutäitur 20.09.2016 e-kirjas, et ta vara seisundit arestimise juures ei hinnanud (V kd, lk 183). Seega ei ole põhjendatud hageja väide, et kostjad ei saa käesolevas menetluses kauba väärtust vaidlustada, kuna nad pole kohtutäituri määratud hinda vaidlustanud. Arestimisel märkuste puudumine seisundi kohta, oli seletatav sellega, et arestimisel kohtutäitur kauba seisundit üldse ei hinnanud. Täitemenetluse seadustik (TMS) ei sätesta kohtutäituri kohustust tuvastada arestitava vara seisukorda ja vara puudusi. Hageja on hagiavalduses ja apellatsioonkaebuses rõhutanud, et väidetavalt olid hagejale kuulunud kauba pakendid omandamise ajal, so enne arestimist avatud. 28.11.2014 arestimise ajal tehtud fotodelt (IV kd, lk 79,80.82,88-93,102-104,106) nähtub, et valdavalt oli kaup avatud pakendites ja osaliselt (rullteras) ladustatud välitingimustes või telgis. See on vastuolus hageja väidetega, mille kohaselt oli kaup arestimise ajal heas seisundis. Et kaup võis olla ebasobivates tingimustes oluliselt kauem, kinnitab 30.08.2016 esitatud Ruukki Products AS müügijuhi ekiri, et TTÜ hinnangu osaks oleval fotol kujutatud etiketiga kaup (rullteras) oli müüdud nende poolt SIA-le Kompanija Avotini 08.01.2014. Hageja väitel roostetab avatud pakendis kaup (metalltooted) 1,5–2 kuu jooksul. Asja materjalidest nähtuvalt oli kaup arestimise alguseks olnud laos umbes 1,5 kuud, st võis olla arestimise alguses juba roostetanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kauba väärtus oli arestimise alguses tõendamata. Samuti jäi tõendamata, et kauba seisukord arestimise ajal muutus ja milline oli selle väärtus aresti lõpus. Hageja selgitas maakohtu 16.06.2022 istungil vastuseks kohtu küsimusele kauba väärtuse kohta arestimise alguses ja lõpus, et turuväärtust tõendavad arestimise aktis märgitu ja 08.04.2015 arved (IX kd, lk 164p). Põhjendamatu on hageja etteheide, et maakohus rikkus menetlusnorme, kui jättis hindamata VL e-kirja, ütlused ja TTÜ ekspertide arvamuse. Maakohus ei rikkunud oluliselt menetlusnorme, kuivõrd otsuses on põhjendused, et eelnimetatud tõendid ei sisalda andmeid kauba arestimise järgse rahalise väärtuse kohta. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega. Hageja selgitas maakohtus, et Metexcomi majandus- ja äritegevus oli metalli ost- ja müük, mistõttu polnud usutav, et kaup seisaks pikalt laos. Seega on põhjendatud maakohtu arutlus, et kuivõrd inventuur teostati ligi kuu aega pärast kauba arestimist, siis pole üheselt selge, milline kaup ja mis seisundis arestiti. Inventuuri aktis puudusid viited vara seisundile . Samas polnud vaidlust, et kohtutäitur vara arestimisel selle seisundit ei hinnanud.
19.Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu seisukohaga, et kauba väärtust ei saa määrata seotud isikute vahelise tehingu hindade alusel. Vaidlust pole, et hageja on võlgniku 50% osaluse omanik ja hageja ainuosanik on SIA Kompanija Avotini, kes omandas kogu vaidlusaluse kauba peale aresti. Kauba müügihinna määras hageja ja SIA Kompanija Avotini juhatuse liige AA, so mõlemalt poolt sama isik. Sel viisil kujunenud hind ei tarvitse vastata turutingimustele. Nõustuda saab maakohtuga, et kauba turuhinna määramisel nii arestimise algul kui ka lõpul ei olnud hageja tõendid kokkuvõttes piisavad.
20.Põhjendatud on kostjate kahtlus, et kaup võis olla ladustatud ebasobivates tingimustes oluliselt kauem. Kostjad tõid maakohtus esile, et nii hageja kui võlgnik tuginesid asjaolule, et 18.07.2013 ettevõtte üleandmise lepingu lisas nr 2 (I kd, lk 114-115) olid nimetatud kaubad, kuid 28.11.2014 pankrotiavalduse tagamise määruse resolutsiooni alusel ei olnud vastavaid kaupu võimalik eristada muust laos olnud kaubast. Hageja taganes 16.09.2014 avaldusega ettevõtte üleandmise lepingust (I kd, lk 35), millest oli võimalik järeldada, et arestimise ajal laos olnud kaup võis olla seal vähemalt osaliselt seisnud alates 18.07.2013. Hageja ei lükanud kostjate eelloetletud vastuväiteid hagile omapoolsete tõenditega ümber.
21.Järgnevalt vastab ringkonnakohus üüri- ja kõrvalkulude tasu nõudega seonduvatele kaebuse väidetele. Nõustuda saab maakohtuga, et kahju hüvitamise nõue tuleb jätta tunnustamata kaupade hoiustamiseks kasutatud laohoone üüri, kütte-, valve- ja prügiveo kulude osas. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et hagejale väidetava kahju tekkimine ei ole põhjuslikus seoses kauba arestimisega. Esiteks ei taotletud pankrotiavalduse tagamise abinõuna hageja laoruumide arestimist, sulgemist, lukkude vahetamist või muul viisil kasutamise keelamist. Kohtutäitur ei piiranud kauba arestimise käigus hageja juurdepääsu lattu ja ka teistesse üüritud ruumidesse. Kui arestitud vara asumine hageja üüritud laoruumides takistas hageja majandustegevust, siis oli tal võimalik TMS § 72 kohaselt nõuda asjade hoiuleandmist kolmandale isikule. Hageja seda ei teinud, olles metalltoodete mujal hoiustamisele vastu. Kaup oli antud hoiule DS-le, mitte võlgnikule. Kuivõrd hagejal oli lao valdus ja ta keelas laos oleva kauba teisaldamise, siis jättes ladustamistingimused parandamata, soodustas hageja väidetava kahju tekkimist.
22.Riigikohus on 12.12.2016 otsuses nr 3-2-132-16 p-s 14 ja selles viidatud lahendites selgitanud, et kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva süül põhineva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja üldjuhul tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt kahju, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab oma süü puudumise. Kui hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt kahju, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab oma süü puudumise.
23.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuna väidetavalt põhjustatud kahju suurus (kauba kahjustumise osas) ja põhjuslik seos (kulutuste osas) jäid tõendamata, ei olnud kohtul vaja kontrollida teisi kahju hüvitamise aluseid. Samas märgib ringkonnakohus, et hageja neid aluseid ka maakohtus ei tõendanud. Hageja ei tõendanud, et võlgnik pani toime õigusevastase teo nii juhatuse liikme kui ka ajutise halduri või pankrotihalduri kaudu. Pankrotiavalduse tagamise taotluse esitamine ei ole iseenesest õigusvastane tegu, vaid toimus võlausaldajate huvide kaitseks. Samuti ei leidnud maakohtus tõendamist seos vaidlusaluse kauba väärtuse muutumise ja võlgniku tagamisavalduse vahel. Asjas ei ole tõendatud, et kaup hakkas roostetama arestimise tõttu, st väidetav kahju oli põhjuslikus seoses sündmustega, mis roostetamise protsessi käivitas. VÕS § 1050 kohaselt vastutab kahju tekitaja kahju eest süü korral. Praeguses vaidluses on võlgniku vastutus välistatud, kuivõrd deliktilise vastutuse eeldus
– võlgniku süü – tõendamist ei leidnud. Pankrotiavalduse tagamise taotluse esitamine on õiguslikult lubatav ja seda ei saa käsitleda süülise kahju tekitamisena.
24.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik. Lahendades asja sisuliselt õigesti, jaotas maakohus asjakohaselt ka menetluskulud. Kulude rahalist kindlaksmääramist pole vaidlustatud. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust otsuse tühistamiseks. Menetluskulud
25.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda. Maakohus määras hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt, mistõttu teeb seda TsMS § 174 lg 3 järgides ka ringkonnakohus.
26.Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need kindlaks määrata kostjate kulunimekirjade põhjal. Kostja I taotleb 1296 euro hüvitamist 10 t 48 min õigusabi eest, millel lisandub kohtuistungil osalemise aeg 1 t 17 min tasumääraga 120 eurot tunnis (käibemaksuta). Kostja I koostas menetluskulude tagatise taotluse, vastuse apellatsioonkaebusele, valmistus ja osales kohtuistungil.
27.Kostja II taotleb 4025 euro hüvitamist 24 t 50 min õigusabi eest, millele lisandub kohtuistungil osalemise aeg tasumääraga 150 eurot tunnis (käibemaksuta) Kostja II tutvus maakohtu otsusega, pidas nõu kliendiga, suhtles kohtutäituriga, koostas vastuse apellatsioonkaebusele, valmistus ja osales kohtuistungil, koostas menetluskulude nimekirja, valmistus ja osales kohtuistungil.
28.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb kohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes.
29.Kohus leiab, et kostjate lepinguliste esindajate tunnitasumäärad on põhjendatud. Riigikohus on märkinud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (vt nt Riigikohtu 11.02.2015 lahendit nr 3-2-1-115-14, p 14). Kostjate lepinguliste esindajate tunnitasumäärad on põhjendatud.
30.Kostja I õigustoiminguteks kulunud aeg on vajalik ja põhjendatud. Kostja II õigustoiminguteks kulunud aeg on veidi ülepaisutatud telefoninõupidamisele ja kaebusele vastuse koostamise aja osas ning ringkonnakohus peab põhjendatuks ja vajalikuks õigusabi osutamisele kulunud ajaks 25 t. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjale I hüvitamisele menetluskulu 1448 eurot (12t 4 min x 120) ja kostjale II hüvitamisele 3750 eurot (25x150).
31.Ringkonnakohus rahuldas 16.11.2022 määrusega osaliselt kostjate taotlused menetluskulude katteks tagatise saamiseks. Hageja tasus 01.12.2022 kostja I eeldatavate menetluskulude katteks kohtu deposiitkontole 1500 eurot ja kostja II eeldatavate menetluskulude katteks kohtu deposiitkontole 1875 eurot.
32.Ringkonnakohus määrab, et kohtuotsuse jõustumisel tuleb kohtu deposiitkontolt välja maksta kostja I menetluskulude 1448 eurot ja kanda kostja I arvelduskontole nr EE151010220089613013 ja kostja II kasuks maksta välja menetluskulude tagatis 1875 eurot ja
kanda Advokaadibüroo HEED Entsik arvelduskontole nr. EE982200221025119153 Swedpangas.
33.Hagejal tuleb vastavalt kostja II taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tasuda menetluskuludelt 1875 (3750-1875) eurot viivist seadusjärgses määras ja ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.