2-15-7163 Avotini Estonia OÜ hagiavaldus Roba Metals B.V ja Metexcom OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Indrek Lepsoo vastu nõude tunnustamiseks Metexcom OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses
Tsiviilasi
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Avotini Estonia OÜ (registrikood 12311076), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Denis Piskunov ja Kaidar Sultson ja vandeadvokaadi abi Sille Eerik Kostjad: Metexcom OÜ pankrotihaldur Indrek Lepsoo, lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Saar Roba Metals B.V. (välismaa registrikood 30073109), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Friedenthal
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Määrata menetluskulud hageja Avotini Estonia OÜ kanda.
3.Mõista hagejalt Avotini Estonia OÜ-lt kostja Indrek Lepsoo kasuks välja menetluskulude hüvitis 11 146 eurot.
4.Mõista hagejalt Avotini Estonia OÜ-lt kostja Roba Metals B.V. kasuks välja menetluskulude hüvitis 23 225 eurot.
Hagejal tuleb tasuda kostjatele menetluskulude tasumata osalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Avotini Estonia OÜ esitas 12. mail 2015 hagi Metexcom OÜ (pankrotis), endise pankrotihalduri Mari Männiko ja Roba Metals B.V. vastu. Halduri vahetumisel kaasati menetlusse pankrotihaldur Indrek Lepsoo. Hageja nõudis kahju hüvitamist ja alternatiivselt nõude tunnustamist summas 209 185 euro 53 sendi suurust nõuet Metexcom OÜ pankrotimenetluses teise järgu nõudena. Pankrotihaldur ja Metexcom OÜ esitasid vaidlesid võlausaldajate üldkoosolekul hageja nõude tunnustamisele vastu (12.05.2015 hagiavalduse lisa 288, digitoimiku lk dtl 340). Harju Maakohtu 10.09.2018 otsusega (dtl 1828), Tallinna Ringkonnakohtu 04.06.2019 otsusega (dtl 2170) ja Riigikohtu 19.02.2020 otsusega (dtl 2456) on hageja nõuded osaliselt lahendatud. Riigikohtu otsusega saadeti hagi nõude tunnustamise osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohtu otsusele eelnenud menetluse käik on üksikasjalikult kajastatud Riigikohtu otsuse p-des 1-9.
3.10.01.2022 määrusega selgitas kohus menetluses oleva hagi eset ja nõudis hagiavalduse tervikteksti esitamist (dtl 2801).
4.Hageja esitas 14.02.2022 hagiavalduse tervikteksti (dtl 2817). Hageja väitel põhjustas Metexcom OÜ temale kahju tsiviilasjas 2-14-60549 kohaldatud hagi tagamise abinõuga, mille tulemusel oli hagejale kuuluv kaup (metallitooted) arestitud perioodil 28.11.2014 kuni 06.04.2015. Sobimatute ladustamistingimuste tõttu sai kaup kahjustada. Arestimise hetkel oli vaidlusaluse kauba väärtus 347 601,21 eurot, mis on tõendatud täituri poolt läbiviidud inventuuriga (14.02.2022 avalduse p 26). Hageja hilisema täpsustuse kohaselt oli see summa 321 176,9 eurot (18.04.2022 avalduse lisa, dtl 2936 ja 16.06.2022 istungiprotokolli lk 1). Aresti lõppedes müüs hageja kauba edasi oma emaühingule SIA Kompanija Avotini hinnaga 159 336,82 eurot (käibemaksuta). Hageja väitel vähenes kauba turuväärtus arestimise tõttu vastavalt summas 188 264,39 ja hageja nõuab selle summa ulatuses oma nõude tunnustamist Metexcom OÜ pankrotimenetluses. Lisaks nõuab hageja kauba arestimise tõttu asjatult kantud üürikulude hüvitamise nõude tunnustamist summas 22 013,27 eurot.
5.Kostjad vaidlesid hagile vastu (kostja Lepsoo 28.02.2022 avaldus, dtl 2846; kostja Roba 01.03.2022 avaldus, dtl 2861). Kostjad tuginesid muuhulgas kauba väärtuse vähenemise tõendamatusele. Kostja Lepsoo tugines protsessuaalsele tasaarvestusele haginõude täies ulatuses (25.05.2022 avalduse p 3.2, dtl 2942).
6.Kohus selgitas 10.03.2022 määruses hagiavalduse tervikteksti probleemsust ja tõendamiskoormist (dtl 2895). Ühtlasi tegi kohus pooltele ettepaneku võimaliku kompromissilepingu tingimuste kohta.
7.Kohus arutas tõendamiskoormist ja nõude perspektiivikust pooltega 17.03.2022 eelistungil (dtl 2908). Kohus vaatas hagi läbi 16.06.2022 istungil (2991).
8.Poolte soovil pidas kohus maakohtu uues menetluses tsiviilasja toimikut ainult digitaalsena (dtl 2908). Otsuse põhjendused
9.Kohus leiab, et hagi on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus kontrollis esmalt kahju tekkimise väidete tõendatust. Kui kahju tekkimine on tõendamata, on hagi alusetu ja hageja teiste põhjenduste käsitlemine pole vajalik. Nii kohus alljärgnevalt selgitatud põhjustel leidiski.
Kauba väärtuse vähenemisega põhjustatud kahju tõendamatus
10.Hageja on tuginenud kauba turuväärtuse vähenemisele tsiviilasjas 2-14-60549 kohaldatud hagi tagamise abinõu – kauba arestimise - kohaldamise ajal 28.11.2014 – 06.04.2015. Kauba turuväärtus arestimise alguses ja selle lõppedes on aga tõendamata.
11.Vaidlusalune kaup – arestimise käigus väidetavalt korrosioonikahjustusi saanud metallitooted - on loetletud 23.12.2014 allkirjastatud arestimisakti lisas (dtl 2958, esitatud hageja 08.06.2022 avaldusega. Hageja 14.02.2022 avalduse p-s 26 ja 61 ning 02.07.2015 avalduse p-s 10.3 on selle dokumendi koostamise kuupäevaks ilmse eksitusena märgitud ka 23.01.2015 ja 23.01.2014. Täituri digiallkiri on vormistatud 23.12.2014). Kuna arestitud kauba hulgas oli ka selliseid esemeid, mis hagi alusesse ei puutu, esitas hageja vaidlusaluse kauba loetelu arestimisakti lisa väljavõttena (hageja 18.04.2022 avaldus, dtl 2924).
12.Hageja väitel koostas täitur arestitud kauba nimekirja Metexcom OÜ laoarvestuste alusel (17.03.2022 istungiprotokolli lk 3, dtl 2910). Samas on hageja hinnanud Metexcom OÜ laoarvestusi puudulikuks (16.06.2022 istungiprotokolli lk 5, dtl 2995). Arusaamatu on ka see, miks hageja temale enesele kuulunud kauba osas oma raamatupidamisarvestustele ei tugine.
13.Arestimisakti sisust ei ole põhjust järeldada, et täitur oleks hinnanud vara loetelu üksikutel ridadel kajastatud väärtusi muudel alustel. Kohtutäitur on hiljem selgitanud, et hinnad määrati sissenõudja (Metexcom OÜ) ettepanekute alusel (täituri 20.09.2016 ekiri, dtl 1426; kostja Roba 01.03.2022 avalduse p 2.3.3, dtl 2866).
14.Raamatupidamisarvestuses kajastatud vara väärtusest ei saa iseenesest järeldada vara turuväärtust. Pole teada, kas Metexcom OÜ kajastas kauba väärtust oma raamatupidamises soetusmaksumuse või kuidagi korrigeeritud hindade alusel. Arvestuste vastavust turuväärtusele oleks pidanud tõendama hageja.
15.Hageja pole suutnud menetluses selgitada, kellelt, kunas ja mis tingimustel on vaidlusalune kaup soetatud. Hageja väitel müüs tema ise selle kauba Metexcom OÜ-le juulis ja augustis 2013 sõlmitud lepingute alusel (05.12.2014 määruskaebuse p 2 ja 3, dtl 149 ja hageja 14.02.2022 avalduse p 2. Vt ka kostja Lepsoo 28.02.2022 avalduse p 5.3.4, dtl 2852. Sama on kinnitanud hagejat esindav vandeadvokaat Piskunov ka Metexcomi nimel 02.01.2015 vastuses määruskaebusele, dtl 1893. Vt ka kostja Roba 01.03.2022 avalduse p 2, dtl 2862).
Järgnevalt on hageja vastuoluliselt väitnud, et 2013 tema poolt Metexcom OÜ-le müüdud kaup oli Metexcom OÜ poolt võõrandatud ja vaidlusaluse kauba müüs Metexcom OÜ hagejale oktoobris 2014 (hageja 08.06.2022 avalduse p 4, dtl 2952; 16.06.2022 istungiprotokolli lk 5. 2014 müügiarved esitati kohtule 12.05.2015 hagiavalduse lisana 2, dtl 243jj).
16.Hageja pole väitnud, et vaidlusaluse kauba turuväärtust arestimise alguses saab järeldada Metexcom OÜ 2014 müügiarvetest. Selge põhjendusena on hageja tuginenud ainult täituri poolt tehtud inventuuri tulemustele ehk eespool p-s 11 käsitletud dokumendile. Tõenditena on hageja käsitlenud ka 2014 müügiarveid, kuid pole nendes kajastatud konkreetseid kaubaartikleid ega hindasid seostanud arestitud vara koosseisu ja väärtusega (14.02.2022 avalduse p 61. Vt ka 16.06.2022 istungiprotokolli lk 1). Sellist järeldust polekski olnud võimalik teha, sest tegemist on seotud isikute vahelise tehinguga – hageja on Metexcom OÜ 50% osalusega osanik. Kohus selgitas seda hagejale 10.03.2022 määruses (dtl 2895. Vt ka 17.03.2022 istungiprotokolli lk 4). Tuleb ka märkida, et 2014 müügiarvetel kajastatud hinnad ei ühti täituri 23.12.2014 akti lisas kajastatuga. Näiteks täituri akti lisa real 38 märgitud kaup 861859659 HANSA 10023 kogusega 5,672 hind on 3 737,85 eurot, OÜ Metexcom 09.10.2014 arve INV 141009001 lk 2 real 33 on sama nimetusega kauba sama koguse hinnaks 3 403,2 eurot (dtl 244); täituri akti lisa real 41 märgitud kaup M63301 kogusega 0,46 hind on 379,18 eurot, OÜ Metexcom 09.10.2014 arve INV 141009002 lk 7 real 131 on sama nimetusega kauba sama koguse hinnaks 299 eurot (dtl 249); täituri akti lisa real 43 märgitud kaup M63304 kogusega 0,85 hind on 610,27 eurot, OÜ Metexcom 09.10.2014 arve INV 141009002 lk 7 real 133 on sama nimetusega kauba sama koguse hinnaks 552,5 eurot (dtl 249). Need on tõendite analüüsimisel tehtud pistelise kontrolli järeldused, pooled ei ole täituri akti lisa ja 2014 müügiarvete andmete võrdusi kohtule esitanud ja kohus ei pidanud vajalikuks kõnealuste tõendite ammendavamat kõrvutamist ise läbi viia.
17.Hageja väitel toimusid tema ja Metexcom OÜ vahelised tehingud kaubaga ajal, mil see oli juba arestimise asukohaks olnud laos. Hageja ei osanud kohtule selgitada, kunas see kaup lattu veeti (17.03.2022 istungiprotokolli lk 4). Vähemalt ühe vaidlusaluse kauba hulka kuuluva eseme osas on tõendatud, et see müüdi tootja Ruukki poolt hageja ainuosanikule SIA Kompanija Avotini 08.01.2014.a (Ruukki Products AS 19.08.2016 ekiri, dtl 1221; kostja Roba 01.03.2022 avalduse p 2.3.5). Kauba turuväärtust võiks olla võimalik tõendada hagejast sõltumatu tootja müügiarvetega, kuid neid pole kohtule esitatutud.
18.Isegi kui Metexcom OÜ raamatupidamises kajastatud vara väärtus lähtub turutingimustel tehtud ostutehingute maksumusest, ei saaks selle alusel järeldada vaidlusaluse kauba väärtust arestimise algushetkel 28.11.2014. Hageja väidab, et sai kauba omanikuks ajal, mil see juba oli samas laos, kus kaup hiljem arestiti. Hageja ei tea kui kaua kaupa selles laos oli hoitud ning kunas oli avatud kauba pakendeid (17.03.2022 istungiprotokolli lk 4). Hageja väitel kaotas kaup pisut rohkem kui 4 kuud kestnud
arestimise jooksul 75% oma väärtusest. Kui kaup oli soetatud turutingimustel, siis selle väärtus pidi samas laos hoituna vähenema juba enne arestimist. Näiteks 08.01.2014 soetatud kaup (vt eelmist punkti) oli samas laos juba 2014 talvel ja pole põhjust arvata, et kaup püsis puudusteta seisukorras muutumatult kuni arestimise alguseni, siis aga kaotas enamuse oma väärtusest mõne kuu jooksul. Osa kaubast võis olla samas laos juba 2013.a suvele eelnenud ajal.
19.Kohtutäitur Marek Laanemetsa poolt 23.12.2014 allkirjastatud aktis on digiallkirja andmisel tehtud märkus „Kohtutäitur / 11.12 ja 12.12.2014.a. läbiviidud inventuuri alusel on vara hinnaks määratud 232 927,43 EUR“ (dtl 2988. Kohtu väljatrükk hageja 08.06.2022 avalduse lisast). Kui kohtutäituri akti saab käsitleda kohtutäituri hinnanguna kauba turuväärtuse kohta, siis ei saa ignoreerida kõnealust märget hinna kohta. Kohtu hinnangul ei saa nimetatud aktist usaldusväärselt järeldada vaidlusaluse kauba turuhinda.
20.Vaidlusalune kaup on tööstuses laialdaselt kasutatav lehtmetall. Sellise kauba turuväärtuse kindlaks tegemine ei saa olla keeruline. Hindamise õigeaegse teostamise ja tõendite fikseerimise tegemata jätmine on tõendamiskoormise jaotuse tõttu käesoleval juhul hageja probleem.
21.Kauba väärtust arestimise lõppedes ei saa usaldusväärselt järeldada hinnast, millega hageja kauba oma ainuosanikule edasi müüs. Puuduvad tõendid kauba turuväärtuse kohta arestimise lõppedes 06.04.2015.
22.Kohtule on esitatud andmeid materjalikahjustuste (korrosioon) ulatuse kohta arestimise alguses ja arestimise lõppedes. Pole aga mingisuguseid andmeid, mille alusel saaks kohus teha järeldusi väidetavate kahjustuste mõjust kauba turuväärtusele, kuna turuväärtuse kohta tõendid puuduvad. Asjatundja VL (AS Favor) hindas 08.03.2015 e-kirjas 17.02.2015 tehtud ülevaatuse põhjal, et rikutud on „vähemalt 80% materjalist“ (hagiavalduse lisa 24, dtl 521. Asjatundja kuulati üle ka tunnistajana 13.06.2017, dtl 1506). Asjatundja PP leidis 08.04.2015 tehtud vaatluse põhjal, et toodete välimus ja pinna kvaliteet on puudulik ja väärtus vähenenud (hagiavalduse lisa 27, dtl 582. Asjatundja kuulati üle ka tunnistajana 13.06.2017, dtl 1507). P täpsustas defektide ulatust 26.09.2016 arvamuses (hageja 26.09.2016 avalduse lisa, dtl 1323) ja väitis, et laos olnud tsingitud materjale „on võimalik turustada vähendatud turuhinnaga“ ning et külmvaltsmaterjali „jääkväärtust saab arvutada kehtivast vanametalli hinnast“ (dtl 1325). Kumbki asjatundja ei hinnanud vaidlusaluse kauba turuväärtust rahas. Seda ei teinud ka ekspert JM, kuigi temalt hinna kohta küsiti (05.04.2016 määruse resolutsiooni p 3.2, dtl 984; eksperdiarvamuse p 3, dtl 1149, ütlused 07.09.2016 istungil, dtl 1306). Vaidlusaluse kauba turuväärtust aresti alates ja lõppedes pole kohtule esitatu põhjal võimalik tuvastada.
23.Kohus selgitas korduvalt hagejale vajadust tõendada kauba turuväärtus aresti alguse ja lõpu seisuga, samuti seni esitatu ebapiisavust (10.03.2022 määrus, dtl 2894; 17.03.2022 istungiprotokoll lk 5. Sama oli tehtud ka varasemas maakohtu menetluses – 07.09.2016 istungiprotokolli lk 3, dtl 1305). Kohtu järeldus kahju tõendamatusest ei saa seega olla hagejale üllatuslik.
24.Kuna kauba kahjustumisega väidetavalt põhjustatud kahju rahaline suurus on tõendamata, puudub vajadus kontrollida teiste aluste olemasolu selle kahju hüvitamise nõudmiseks.
Üürikulude kaudu põhjustatud kahju tõendamatus
25.Üürilepingu alusel hageja poolt tehtud kulutusi (hageja 14.02.2022 avalduse p 67, 7478) ei saa käsitleda arestimisega põhjustatud kahjuna. Pole mõistetav, kuidas oleks hageja saanud neid kulutusi vältida juhul, kui kaupa poleks arestitud. Hageja väitel seiskus tema majandustegevus kauba arestimisega (14.02.2022 avalduse p 74). Kohe pärast kauba aresti alt vabastamist müüs hageja selle edasi. Kui hageja oleks vaidlusaluse kauba müünud edasi enne aresti kohaldamist, poleks kohtule esitatud andmetest võimalik järeldada üürilepingu alusel tehtud kulutuste kasulikkust ega nende kulutuste tegemise vältimise võimalikkust. Hageja pole kohtule selgitanud, kuidas oleks ta saanud üüritud pindasid tulu teenimiseks kasutada, kui vaidlusalust kauba arestimist poleks toiminud.
26.Kohus pööras hageja tähelepanu vajadusele täiendavalt selgitada üürikulude kaudu põhjustatud kahju väidetavat seost arestimisega (17.03.2022 istungiprotokolli lk 5 ja 16.06.2022 istungiprotokolli lk 4). Hageja teatas, et kohtule esitatu on piisav (16.06.2022 istungiprotokolli lk 4).
27.Hageja enda väidete kohaselt oli üürilepingu eseme hulgas ka muud vara peale laoruumi, kus vaidlusalust kaupa arestituna hoiti. Kohus ei pea otsima esitatud tõenditest otsida ise andmeid, mis võimaldavad eristada laoruumile tehtud kulutusi muudest kuludest. Kohus on seda hagejale selgitanud 10.01.2022 määruses.
28.Metalli arestimise käigus ei piiratud hageja juurdepääsu lattu ega ka teistesse üüritud ruumidesse (07.09.2016 istungiprotokolli lk 2, dtl 1304).
29.Arestitud kauba hoidja oli DS, mitte Metexcom OÜ (28.11.2014 arestimisakt, dtl 2959). Kauba hoiustamine hagejale üürile antud pinnal võis seega luua õigussuhte nimetatud isiku ja hageja vahel, mitte aga Metexcom OÜ ja hageja vahel.
30.Põhjusliku seose üürilepingu alusel tekkinud kulude asjatuse ja arestimise vahel lükkab ümber ka see, et hageja ei olnud nõus halduri 18.12.2014 ettepanekuga ladustada arestitud kaup teise lattu (e-kirjavahetus samast päevast, dtl 941; 17.03.2022 istungiprotokolli lk 6; hageja 14.02.2022 avalduse p 15 ja 16). Üürikulude kasutuks
muutumise seisukohalt ei omanud mingit tähendust see, et pakutud asenduspind oli hoiustamistingimuste osas hageja hinnangul samaväärne – kui kauba arestimine üldse takistas üüripindade kasutamist hageja majandustegevuses, siis kauba ladustamine mujal oleks selle takistuse kõrvaldanud, sõltumata asenduspinna kvaliteedist.
31.Eelnimetatust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. Hageja nõude alusetuse tõttu puudub ka vajadus käsitleda kostja protsessuaalse tasaarvestuse vastuväidet.
Menetluskulud
32.Kuna hagi jääb rahuldamata, määrab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
33.Kostja Lepsoo on maksnud apellatsioonimenetluses riigilõivu 300 eurot (dtl 1987, märgitud ka 08.05.2019 menetluskulu nimekirjas, dtl 2142). Nimetatud kostja lepingulise esindaja tasu on olnud kokku 10 846 eurot (käibemaksuta). Lepingulise esindaja toimingute kohta on kostja esitanud üksikasjaliku nimekirja (dtl 3016 ja 3047). Töötundide arv kokku on ca 88 tundi ja tunnitasumäär on olnud vahemikus 120 eurot (käibemaksuta). Kohtu arvates on need kulud põhjendatud ja vajalikud. Hageja ei ole kostja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Hageja enese kulud õigusabile olid ainuüksi asja uuel menetlemisel maakohtus 24 120 eurot (käibemaksuta) esindaja ca 159 töötunni eest (dtl 3004). Puudub põhjus hinnata, et käesolevas tsiviilasjas hageja huvide kaitsmiseks objektiivselt vajalik töömaht oleks olnud kostja esindamiseks vajalikust suurem. Kohus rahuldab kostja Lepsoo taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja mõistab hagejalt kostja Lepsoo kasuks välja hüvitise kogusummas 11 146 eurot.
34.Kostja Roba on maksnud apellatsioonimenetluses riigilõivu 300 eurot (dtl 1923). Nimetatud kostja lepingulise esindaja tasu on olnud kokku 22 925 eurot (käibemaksuta). Lepingulise esindaja toimingute kohta on hageja esitanud üksikasjaliku nimekirja (dtl 3021, 3026 - 3033). Tunnitasumäär on olnud vahemikus 120-125 eurot (käibemaksuta). Kohtu arvates on need kulud põhjendatud ja vajalikud. Hageja ei ole kostja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Hageja enese kulud õigusabile olid ainuüksi asja uuel menetlemisel maakohtus suuremad (vt p 35 eespool). Puudub põhjus hinnata, et maakohtu uues menetluses hageja esindamiseks objektiivselt vajalik töömaht oleks olnud kostja esindamiseks vajalikust suurem. Kohus rahuldab kostja Roba taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja mõistab hagejalt kostja Roba kasuks välja hüvitise kogusummas 23 225 eurot.
35.Väljamõistetud menetluskulude hüvitise osana maksab kohus kummalegi kostjale välja 2 400 eurot hageja poolt 13.09.2021 Rahandusministeeriumi kontole makstud tagatise arvel. Selleks tuleb kostjatel pärast käesoleva otsuse jõustumist teatada kohtule pangakonto andmed.
36.Kostjate taotluse alusel (dtl 3007 ja 3039) ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
Tsiviilasja hind
37.Vastavalt kuni 31.01.2021 kehtinud TsMS § 132 lg 4 p-le 9 on tsiviilasja hind 3500 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ants Mailend kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.