Kohus Kohtukoosseis Otsuse tEmise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Apellatsioonkaebuse hind Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetluse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
Tallinna Ringkonnakohus Mare Merimaa, Ande Tänav, Ulvi Loonurm 18.06.2012, Tallinnas 2-10-17484 OÜ Santome hagi E He vastu täitedokumendist tuleneva kinnistule sissenõude pööramise õiguse tuvastamiseks 3000 eurot Harju Maakohtu 21.06.2011 otsus ja 16.08.2011 täiendav otsus E He apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Hageja OÜ Santome (registrikood 11098031), lepinguline esindaja advokaat Tambet Toomela Kostja E H (isikukood xxxxxxxxxxxxx)
1.Jätta Harju Maakohtu 21.06.2011 otsus ja 16.08.2011 täiendav otsus muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
12.06.2008 Tallinna notari Evi Paberiti tõestamisel sõlmitud korteriomandi hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu (notari ametitoimingu nr xxxxxxxxxxxxx) p-st 6.1.1. (tagatiskokkulepe hüpoteegiga tagatavate nõuete kohta) tulenevalt õigus pöörata täitemenetluses sissenõue kostja omandis olevale korteriomandile, mis on registreeritud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistriosas nr xxxxxxxx, millega rahuldada 12.06.2008 Fivecom Invest OÜ-ga sõlmitud laenulepingust ja selle lisadest tulenevad nõuded võlgniku vastu kostja korteriomandile seatud hüpoteegisumma 600 000 krooni ulatuses. Hageja palub jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt hageja ning Fivecom Invest OÜ sõlmisid 12.06.2008 laenulepingu. Laenulepingu p 1.1. kohaselt andis hageja Fivecom Invest OÜ-le laenu 300 000 krooni, mille viimane kohustus tagastama vastavalt laenulepingu lisas 1 esitatud graafikule. Laenulepingu p-s 6.2. leppisid pooled kokku, et laenulepingu nõuetekohase täitmise tagamiseks seatakse kostja omanduses olevale kinnistule aadressil xxxxxxxxxxxxx, hüpoteek summas 600 000 krooni. Ilma nimetatud tagatiseta ei oleks hageja Fivecom Invest OÜ-le laenu andnud. 12.06.2008 sõlmisid pooled Tallinna notari Evi Paberiti tõestamisel korteriomandi hüpoteegiga koormamise lepingu ning asjaõiguslepingu. Notariaalse kokkuleppe p-de 4 ning 5 järgi seati hageja kasuks kinnistule hüpoteek summas 600 000 krooni, koos selle igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Notariaalse kokkuleppe p-s 6.1.1 on kirjas tagatiskokkulepe selle kohta, milliseid nõudeid hageja kasuks seatud hüpoteek tagab. Selle sõnastuse kohaselt on hüpoteegiga tagatud nõuded, mis tulenevad hageja ning kostja vahel 12.06.2008 sõlmitud laenulepingust ning selle võimalikest lisadest. 30.10.2008 sõlmisid hageja ja Fivecom Invest OÜ, keda esindas taas kostja, laenulepingu lisa nr 2, millega pikendati laenulepingut ning laenu tagastamise tähtaega 12.aprillini 2009. Samal päeval sõlmiti laenulepingu lisa nr 3, mille alusel hageja andis Fivecom Invest OÜ-le täiendavat laenu 100 000 krooni intressimääraga 5,0% kuus koos kohustusega tagastada laen 30.märtsiks 2009. Hageja poolt täiendava laenu väljamaksmist tõendab maksekorraldus. Laenulepingu lisa nr 3 p-s 4 on hageja ning kostja, kes esindab lepingus Fivecom Invest OÜ, uuesti kinnitanud, et hageja ja Fivecom Invest OÜ vahelise laenulepingu nõuetekohast täitmist tagab kostjale kuuluvale kinnistule seatud hüpoteek hüpoteegisummas 600 000 krooni. 30.03.2009 kirjutas kostja hageja (Fivecom Invest OÜ aadressil) juhatuse liikmele Raimu Pruusapuule e-kirja, kus avaldas soovi laenu pikendamiseks ja kinnitas, et „korteril on peal hageja laen 400 000 krooni“. Oma e-kirjaga tunnistas kostja veelkord seda, et kinnistuga on tagatud hageja poolt Fivecom Invest OÜ-le antud laen. 02.04.2009 pikendasidki hageja ja Fivecom Invest OÜ laenulepingu lisa nr 4 sõlmimisega 100 000 kroonise laenu tagastamistähtaega 30.juunini 2009 (intressimääraga 5, 0 % kuus). Fivecom Invest OÜ ei täitnud lepingutega võetud kohustusi nõuetekohaselt. Tagastamata on laenu põhiosa 400 000 krooni, lisaks on tasumata intress 31 000 krooni ja viivis. 02.07.2009 edastas hageja Fivecom Invest OÜ-le teatise, milles nõudis kohustuste täitmist kogusummas 553 500 krooni hiljemalt nädala jooksul. Selle aja kestel hagejale raha ei laekunud. 17.12.2009 edastas hageja kohtutäitur Kaire Põltsile täitmisavalduse Fivecom Invest OÜ vastu olevate rahaliste nõuete rahuldamiseks ning sissenõude pööramiseks kostjale kuuluvale kinnistule. Täitedokumendina esitas hageja täiturile notariaalse kokkuleppe. 22.02.2010
kirjutas kostja kohtutäitur Kaire Põltsile e-kirja, kus väitis, et hüpoteek on seatud kostja laenu tagamiseks, kuid tema pole hagejalt kunagi laenu võtnud. E-kirjas väidab kostja, et laenuvõtjaks oli hoopis Fivecom Invest OÜ, keda kostja lepingute sõlmimisel esindas. Nimetatud e-kirjaga sai selgeks, et notariaalse kokkuleppe p-s 6.1.1. esineb eksitus. Kui poolte kokkuleppe kohaselt pidi hageja kasuks seatav hüpoteek tagama hageja nõudeid Fivecom Invest OÜ vastu, siis notariaalsesse kokkuleppesse kirjutati ekslikult, et hüpoteegiga on tagatud hageja 12.06.2008 sõlmitud laenulepingust tulenevad nõuded kostja vastu, kellega hageja pole tElikult kunagi laenulepingut sõlminud. Nimetatud asjaolu ilmsiks tulekul lõpetas kohtutäitur Kaire Põlts kostja esitatud kaebuse alusel 15.03.2010 täitemenetluse. Täitemenetlust saab uuesti alustada siis, kui kohtuotsusega on tuvastatud asjaolu, et hagejal on õigus rahuldada Fivecom Invest OÜ vastu olevad nõuded kinnistule sissenõude pööramise teel. Selliseks täitedokumendi tõlgendamiseks annab menetlusliku aluse TsMS § 368 lg 2. Hagiavaldusele lisatud tõendid kinnitavad üheselt, et 12.06.2008 notariaalse kokkuleppe sõlmimisega avaldasid hageja ja kostja ühist tahet seada kostja kinnistule hüpoteek kostja äriühingu Fivecom Invest OÜ ja mitte kostja enda kohustuste täitmise tagamiseks. Esiteks kinnitab seda laenulepingu p 6.2, kus on selgelt märgitud, et hüpoteek seatakse just selle lepingu, ehk hageja ja Fivecom Invest OÜ vahel sõlmitud laenulepingu nõuetekohase täitmise tagamiseks. Juba samal päeval, s.o 12.06.2008, sõlmitigi notariaalne kokkulepe hageja ja kostja vahel, mille p-s 6.1.1. esitatud tagatise kokkuleppes tehakse selge viide 12.06.2008 sõlmitud laenulepingule. Kuivõrd 12.06.2008 sõlmiti laenuleping üksnes hageja ja Fivecom Invest OÜ, mitte hageja ja kostja vahel, on ilmne, et notariaalse kokkuleppe p-s 6.1.1. on hageja kasuks seatava hüpoteegiga tagatavate nõuetena mõeldud neid hageja nõudeid, mis tulenevad 12.06.2008 sõlmitud laenulepingust Fivecom Invest OÜ vastu. 12.06.2008 ega mistahes muul kuupäeval ei ole hageja ja kostja omavahel ühtegi laenulepingut sõlminud. See tõendab, et notariaalse kokkuleppe p-i 6.1.1 sattus eksitus, kui hüpoteegiga tagatavate nõuetena nimetati hageja 12.06.2008 sõlmitud laenulepingust tulenevaid nõudeid kostja enda vastu. Teiseks kinnitab asjaolu, et notariaalse kokkuleppe p-s 6.1.1. mõeldi hüpoteegiga tagatavate nõuetena hageja poolt Fivecom Invest OÜ vastu olevaid nõudeid, ka 30.10.2008 (ehk peale notariaalse kokkuleppe sõlmimist) sõlmitud laenulepingu lisa nr 3, mille p-s 4 on hageja ning Fivecom Invest OÜ-d esindav kostja uuesti kinnitanud, et Fivecom Invest OÜ rahalisi kohustusi hageja ees tagab kinnistule seatud hüpoteek. See tõendab, et kostja lähtus ka pärast notariaalse kokkuleppe sõlmimist arusaamast, et hüpoteek on seatud kostja äriühingu Fivecom Invest OÜ ja mitte kostja enda kohustuste täitmise tagamiseks. 30.03.2009 e-kirjas märgib kostja, et korteril (so kinnistul) on peal hageja laen 400 000 krooni, mis moodustaski hageja poolt Fivecom Invest OÜ-le antud laenusumma laenulepingu ja selle lisa nr 3 alusel. Kostja vastuväited Kostja ei nõustu hagiga ja leiab, et see on alusetu, sest puudub täitedokument. Kostja ei soovi olla vastutav kohtutäituri otsuse või notari otsuse eest. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas OÜ Santome hagi E He vastu täitedokumendist tuleneva kinnistule sissenõude pööramise õiguse tuvastamiseks. Kohus tuvastas, et OÜ-l Santome on E Hega 12.06.2008 Tallinna notari Evi Paberiti tõestamisel sõlmitud korteriomandi hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu (notari ametitoimingu nr xxxxxxxxxxxx) p-st 6.1.1. (tagatiskokkulepe hüpoteegiga tagatavate nõuete kohta) tulenevalt õigus pöörata täitemenetluses sissenõue E He omandis olevale korteriomandile, mis on registreeritud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistriosas nr 11908601,
millega rahuldada oma 12.06.2008 Fivecom Invest OÜ-ga sõlmitud laenulepingust ja selle lisadest tulenevad nõuded Fivecom Invest OÜ vastu nimetatud korteriomandile seatud hüpoteegisumma 38 346,99 euro (600 000 krooni) ulatuses. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda. Asjas esitatud tõendite alusel luges kohus tuvastatuks, et hageja laenuandjana sõlmis 12.06.2008 laenulepingu Fivecom Invest OÜ-ga. Laenusumma oli 300 000 krooni, mille hageja kandis laenusaaja arvele 13.06.2008 maksekorraldusega 50 000 krooni ja 17.06.2008 maksekorraldusega 250 000 krooni. Lepingu p 2 kohaselt tuli laen tagastada hiljemalt 12.11.2008. Nimetatud laenuandmist ei ole kostja vaidlustanud. Äriregistri teabesüsteemi kohaselt oli laenulepingu sõlmimise ajal laenuvõtja seaduslikuks esindajaks kostja. Hageja ja Fivecom Invest OÜ pikendasid 12.06.2008 sõlmitud laenulepingut lisaga nr 2 kuni 12.04.2009. Lepingu lisaga nr 3, mille hageja ja Fivecom Invest OÜ sõlmisid 30.10.2008, andis hageja Fivecom Invest OÜ-le täiendavat laenu 100 000 krooni. 31.10.2008 maksekorraldusega (lk 30) kandis hageja kokkulepitud laenusumma 100 000 krooni Fivecom Invest OÜ arvele. Laenulepingu lisa nr 3 p-s 4 lepiti kokku, et lepingu nõuetekohast täitmist tagab kostja omanduses oleva kinnistu (registriosa xxxxxxxx), asukohaga xxxxxxxxxxxxxx, hüpoteek summas 600 000 krooni. 12.06.2008 laenulepingu lisaga nr 4 pikendati laenulepingut ja selle lisas nr 3 sisalduvat laenusummat ja graafikut. Laenu tagastamise tähtajaks määrati 30.06.2009. 12.06.2008 laenulepingu p-s 6.2 leppisid hageja ja Fivecom Invest OÜ kokku, et lepingu nõuetekohase täitmise tagamiseks sõlmitakse kostja omanduses olevale kinnistule hüpoteek summas 600 000 krooni. 12.06.2008 sõlmisid hageja ja kostja notariaalse korteriomandi hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu. Nimetatud lepingu p 4.1 järgi seadis kostja hageja kasuks korteriomandile (registriosa nr xxxxxxxxxxx) 600 000 kroonise hüpoteegi. Lepingu p 6.1 kohaselt lepiti kokku, et hüpoteegiga on tagatud hageja nõuded, mis tulenevad hageja ja kostja vahel 12.06.2008 sõlmitud laenulepingust ning selle võimalikest lisadest. Kohtutäitur lõpetas täitemenetluse tekkinud õigusliku vaidluse tõttu. Kuna kohtutäituril puudub täitemenetluses kehtivast formaliseerituse printsiibist tulenevalt õigus täitedokumendi tõlgendamiseks ning kohtutäitur võib täita vaid selget täitedokumenti, on hagejal õigus esitada hagi TsMS § 368 lg 2 alusel. Käesoleval juhul tuleb välja selgitada 12.06.2008 notariaalse korteriomandi hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu p 6.1.1 sisu. Nimetatud lepingu punkti tõlgendamisel arvestas kohus lepingulise suhte olemust ja eesmärki. Seda, et leping sõlmiti laenulepingu tagamiseks ning laenulepingute sõlmimisega seonduvat tava ja praktikat. Tavapäraselt antakse kohustuse täitmiseks tagatis, eriti laenulepingute täitmise tagamiseks. Tagatise andmise näeb ette ka VÕS § 98. Vaidlusaluse lepingu p 6.1.1 tõlgendamisel tuleb arvestada ka VÕS § 29 lg 2, kuna nimetatud lepingu punktis on kasutatud ebaõiget tähistust ja/või väljendusviisi. Kuna üheks lepingupooleks oli kostja, on lepingu p-s 6.1.1 märgitud, et tagatakse hageja ja kostja vahelisest laenulepingust tulenevad nõuded. Kohtu poolt tuvastatu põhjal on ilmne, et lepingupooled kasutasid kostja märkimist laenusaaja tähenduses eksimuse tõttu. Hageja esitatud tõenditest, sh kostja saadetud e-kirjast järeldub, et lepingupooled andsid E Hele tähenduse „Fivecom Invest OÜ“. Hageja on väitnud, et üheks asjaoluks, miks on tagatud notariaalse lepinguga Fivecom Invest OÜ ja mitte kostja kohustus hageja ees, on see, et 12.06.2008 sõlmis hageja laenulepingu Fivecom Invest OÜ-ga, mitte kostjaga ja et kostjaga ei ole ta kunagi ühtki laenulepingut sõlminud. Kostja hageja väidet vaidlustanud ei ole.
Hageja seisukohta, et vaidlusaluse notariaalse lepinguga tagati Fivecom Invest OÜ kohustus, kinnitavad ka asjaolud, et: 1) 12.06.2008 laenulepingu lisa nr 3 p-s 4 märgitud hüpoteegi summa kattub 12.06.2008 notariaalses korteriomandi hüpoteegiga koormamise lepingus ja asjaõiguslepingus märgitud hüpoteegisummaga; 2) kostja on hageja seaduslikule esindajale 30.03.2009 saadetud e-kirjas teatanud, et saab 15 000 krooni ära maksta, aga 100 000 krooni tagastamine on lahtine ning, et korteril on kirja kirjutamise päeva seisuga 400 000 kroonine laen hagejale; 3) 02.07.2009 teatis, mille hageja saatis Fivecom Invest OÜ-le, mille kohaselt oli laenusaaja hagejale võlgu laenusumma 400 000 krooni suuruses, s.o sama summa, ning millest kostja kirjutab hagejale 30.03.2009, nimetades seda 30.03.2009 seisuga korteril olevaks laenuks. Kirjast saab teha vaid ühe järelduse: Fivecom Invest OÜ 400 000 kroonist laenu tagas kostja korteriomand xxxxxxxxxxx, mis on märgitud vaidlusalusesse notariaalsesse lepingusse. Kostjale muid korteriomandeid ei kuulunud. Sellest järeldub, et lepingu sõlmimisel oli ka kostja tahe tagada Fivecom Invest OÜ kohustust hageja ees (VÕS § 29 lg 1). Vastupidist ei ole kostja tõendanud. Asjaolu, et hageja ja kostja laenulepinguid ei sõlminud, kinnitab ka kostja 22.02.2010 e-kiri kohtutäiturile. 12.06.2008 laenulepingu ja selle lisad kirjutas kostja alla Fivecom Invest OÜ seadusliku esindajana ning 12.06.2008 notariaalse korteriomandi hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu füüsilise isikuna. 12.06.2008 poolte vahel sõlmitud notariaalses korteriomandi hüpoteegiga koormamise lepingus ja asjaõiguslepingus on ekslikult punkti 6.1.1 märgitud, et hüpoteegiga on tagatud hageja ja kostja vahel 12.06.2008 sõlmitud laenulepingust ning selle võimalikest lisadest tulenevad nõuded. Hageja esitatud tõenditest tuleneb üheselt, et hageja ja kostja soovisid hüpoteegiga tagada hageja ja Fivecom Invest OÜ vahel 12.06.2008 sõlmitud laenulepingust ning selle võimalikest lisadest tulenevaid nõudeid. Lepingu sõlmimise ajal teadsid nii hageja kui ka kostja, et hüpoteegiga tagati tegelikult hageja ja Fivecom Invest OÜ vahel 12.06.2008 sõlmitud laenulepingust ning selle võimalikest lisadest tulenevaid nõudeid. Seega kuulub kohaldamisele VÕS § 29 lg 3, s.o lepingut tuleb tõlgendada nii nagu hageja seda mõistis. Praktikas on tavapärane, et juriidilisele isikule antud laenu tagatakse laenu saanud juriidilise isiku seadusliku esindaja kinnisasjale seatud hüpoteegiga. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jättis kohus menetluse kulud kostja kanda. Apellatsioonkaebus Kostja palub kohtu otsuse ja täiendava otsuse tühistada täies ulatuses, menetlus lõpetada ja jätta menetluskulud hageja kanda. Hagiavalduse varjatud eesmärgiks on tekitada uus dokument, mida täitur saaks sundtäitmisel kasutada täitedokumendina. Täitemenetlust alustati 2 aastat enne sundtäitmisele mittekuuluva dokumendi olemasolu. Hagilt on tasumata riigilõiv vastavalt TsMS §-le 125. Kostja raha arestiti ilma seadusliku aluseta, sest seaduslik alus hagi tagamiseks tekitati alles kuu aega hiljem Riigikohtu 14.04.2011 lahendiga. Riigikohtu otsusest nähtub, et tuvastushagi ei ole sundtäidetav ja Riigikohus tegi otsuse tuvastushagi tagamise kohta, mida ei ole võimalik sundtäita. OÜ Santome nõue E He vastu ei ole tuvastushagi, sest puudub tuvastamise objekt, Sundtäidetav peaks olema dokument, mida tuvastatakse, aga antud asjas seda dokumenti ei ole. Täitedokumendina ei saa käsitada kohtule esitatud dokumente, milledest üks on firma OÜ Fivecom Invest laenuleping, mis ei ole seotud kostjale kuuluva kinnisvaraga ning teine on
notarileping, mida ei ole kohtule esitatud. Kohus ei ole kostjale selgitanud kummast dokumendist täitedokumenti tehakse ja kuidas see peaks juriidiliselt võimalik olema. OÜ Fivecom Invest laenulepingu alusel ei saa müüa kostjale kuuluvat korterit. Notariaalne leping ilma tagatava laenulepinguta ei saa olla täitedokument. Puudub täitedokument, mida soovitakse asjas menetleda. Seda on ka kohtutäitur Kaire Põltsi 15.03.10 otsuses selgitatud. Notar Evi Paberiti koostatud hüpoteegiga koormamise leping ei ole täitedokument. TMS § 368 lg 2 alusel saab hagi esitada käimasolevas täitemenetluses, mis lõpetati 15.03.10 täitedokumendi puudumise tõttu. Seega puuduvad hagi esitamise alused. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja leiab, et apellatsioonkaebus on võetud valesti menetlusse ning tuleks jätta läbi vaatamata. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Esmalt kontrollib kolleegium vastustaja vastuväiteid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise ebaõigsuse kohta. KIS-i andmetel sai apellant Harju Maakohtu 16.08.2011 otsuse kätte 17.11.2011 ning esitas apellatsioonkaebuse 18.11.2011, seega TsMS § 632 lg 1 ja 3 järgi tähtaegselt. Tsiviilasja hinna apellatsioonimenetluses määras ringkonnakohus, lugedes selleks 3000 eurot. Kolleegium nõustub vastustaja vastuses oleva väitega, et tEmist ei ole sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudega, kuid seda ei ole väidetud ka Tallinna Ringkonnakohtu 24.11.2011 määruses. Eelnimetatud määruses on põhjendatud, miks ringkonnakohus loeb hagihinnaks 3000 eurot. Riigilõiv on apellandi poolt tasutud ning esitatud on tõendid kostja haiguse kohta, millest tulenevalt puudus alus jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata. Hageja on ise hagiavalduse esitamisel märkinud hagihinnaks 25 000 krooni, s.o 1597,79 eurot. Juhul, kui hageja on tasunud maakohtus enam riigilõivu, siis TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel saab nõuda selle tagastamist. Õige on, et Harju Maakohtu 16.08.2011 otsusele on ekslikult kantud kohtuotsuse jõustumise kohta märge. Kolleegium tuvastas, et vaidlustatud maakohtu otsus ei ole jõustunud. Kolleegium, olles tutvunud toimikus olevate materjalidega, ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõiguse normi ebaõiget kohaldamist ega menetlusõiguse normi rikkumist. Maakohus on otsust põhjendanud TsMS § 442 lg 8 nõuete kohaselt. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda maakohtu otsuses olevaid põhjendusi. Apellatsioonkaebuses olevatele väidetele on maakohus otsuses vastanud. Apellandi väidetel on OÜ Santome täitemenetlusse kaasatud seadusliku aluseta, kuid see ei ole käesoleva vaidluse objektiks. Maakohtule on esitatud OÜ Santome hagi E He vastu täitedokumendist tuleneva kinnistule sissenõude pööramise õiguse tuvastamiseks, mille suhtes võttiski maakohus seisukoha, hinnates tõendeid. Maakohus on tõendeid hinnanud TsMS § 232 lg 1 nõuete kohaselt. Maakohus põhjendas, miks esitatud tõenditest saab teha järelduse, et 12.06.2008 notariaalse korteriomandi hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepinguga tagati nimelt OÜ Santome ja Fivecom Invest OÜ vahelist 12.06.2008 laenulepingut ja selle lisasid. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et Fivecom Invest OÜ seaduslikuks esindajaks oli kostja, kellele pidi olema teada lepingupoolte tahe, millise nõude tagamiseks hüpoteek seati. Kohus tuvastas, et poolte vahel puudub laenulepingust tulenev õigussuhe. Laenuleping on sõlmitud OÜ Santome ja Fivecom Invest OÜ vahel, keda esindas seadusliku esindajana kostja. 12.06.2008 notariaalse korteriomandi hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu p 5.2. kohaselt seati kostjale kuuluvale korteriomandile Tallinnas Tartu mnt
30-15 hüpoteek 600 000 krooni ulatuses lepingu eseme igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegile tagatud nõuete rahuldamiseks OÜ Santome kasuks. Seega ei saanud kostjale olla üllatuseks, et kui Fivecom Invest OÜ laenulepingust tulenevaid kohustusi ei täida, on OÜ-l Santome õigus pöörata nõue sundtäitmiseks ning üllatuseks ei saa olla ka hüpoteegi suurus. Hageja tõendas nõude olemasolu, mida kostja ümber lükata ei suutnud. Maakohus on välja selgitanud poolte tahte 12.06.2008 notariaalse korteriomandi hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimisel ning on põhjendatult tuginenud VÕS § 29 lg-le 1 ja 3. Väited OÜ Santome enampakkumusel osalemisest ei ole asjakohased. Väited hagi tagamise määruse seisukohtade kohta ei oma tähendust vaidlustatud kohtulahendite läbivaatamisel. Väide sellest, et käesolevat hagi ei ole võimalik menetleda, on ekslik. Kolleegium asub seisukohale, et apellatsioonkaebuses olevad väited ei võimalda otsust tühistada ega teha maakohtust erinevat otsust. Kuivõrd apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis apellatsioonimenetluse kulud tuleb jätta apellandi kanda TsMS § 171 lg 1 alusel.
Mare Merimaa
Ande Tänav
Ulvi Loonurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.