21.juuni 2011 kell 14.00, Tallinnas, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-17484
Tsiviilasi
OÜ S hagi EH vastu täitedokumendist tuleneva kinnistule sissenõude pööramise õiguse tuvastamiseks
Tsiviilasja hind
37 931,56 eurot (593 500 krooni)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ S (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja esindaja: vandeadvokaat Tambet Toomela (Advokaadibüroo Eversheds Ots & Co, Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn; [email protected] ) Kostja: EH(isikukood XXX, XXX )
Asja läbivaatamine
19.05.2011 avalikul kohtuistungil
Istungil osalenud isikud
Hageja seaduslik esindaja RP ja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tambet Toomela
Juures viibis
Sekretär Teele Roosimägi
Resolutsioon
1.Rahuldada OÜ S hagi EH vastu täitedokumendist tuleneva kinnistule sissenõude pööramise õiguse tuvastamiseks.
2.Lugeda tuvastatuks, et 12.06.2008 Tallinna notari Evi Paberiti koostatud ja tõestatud EH ja S OÜ vahel sõlmitud notariaalse korteriomandi hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu (notari ametitoimingu number XXX) alusel on OÜ-l S õigus sissenõue pöörata EH kinnistule Tallinnas XXX (Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr XXX).
4.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ning FI OÜ 12.06.2008 laenulepingu. OÜ FI ainuosanikuks ja ainsaks juhatuse liikmeks oli (ning on ka käesoleval ajal) kostja. Ka
laenulepingu sõlmimisel esindas FI OÜ-d kostja. Laenulepingu p 1.1. kohaselt andis hageja FI OÜ-le laenu 300 000 krooni, mille viimane kohustus tagastama vastavalt laenulepingu lisana 1 esitatud graafikule. Hageja poolt FI OÜ-le laenuandmist tõendavad maksekorraldused laenusumma väljamaksmise kohta. Laenulepingu p 3.1. alusel oli FI OÜ tasutavaks laenuintressiks 4,0% kuus. Laenulepingu p 5.1. alusel kohustus viimane maksma laenulepingust tulenevate maksekohustuste mittenõuetekohase täitmise korral viivist 0,5 % päevas.
2.Laenulepingu p-s 6.2. leppisid pooled kokku, et laenulepingu nõuetekohase täitmise tagamiseks seatakse kostja omanduses olevale kinnistule aadressiga XXX, Tallinn, mis on kinnistatud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistriosas nr XXX, hüpoteek summas 600 000 krooni. Seega otsustas kostja FI OÜ ainuosaniku ja juhatuse liikmena tagada oma äriühingule võetud laenu tagastamise ning teiste rahaliste kohustuste täitmist kostjale endale kuuluva kinnistuga. Ilma selle tagatiseta poleks hageja FI OÜ-le laenu andnud, sest viimasel ei olnud maksekohustuste tagamiseks ühtegi tagatist anda.
3.12.06.2008 sõlmisid pooled Tallinna notari Evi Paberiti tõestamisel korteriomandi hüpoteegiga koormamise lepingu ning asjaõiguslepingu. Notariaalse kokkuleppe p-de 4 ning 5 järgi seati hageja kasuks kinnistule hüpoteek summas 600 000 krooni, koos selle igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Kirjeldatud hüpoteegi kandmine kinnistusraamatusse on tõendatud ka kinnistusregistriosa väljavõttega. Notariaalse kokkuleppe p-s 6.1.1. on kirjas tagatiskokkulepe selle kohta, milliseid nõudeid hageja kasuks seatud hüpoteek tagab. Selle sõnastuse kohaselt on hüpoteegiga tagatud nõuded, mis tulenevad hüpoteegipidaja (hageja) ja EH(kostja) vahel 12.06.2008 sõlmitud laenulepingust ning selle võimalikest lisadest.
4.Hageja ning kostja polnud aga 12.06.2008 ega varem ühtegi laenulepingut ega ka muud lepingut sõlminud. Samuti ei ole hageja ning kostja sõlminud ühtegi lepingut peale 12.06.2008. 12.06.2008 sõlmiti laenuleping hoopis hageja ja kostjale kuuluva äriühingu FI OÜ vahel. Selle laenulepingu p-s 6.2. lepiti samuti kokku, et hageja kasuks seatakse kostja kinnistule hüpoteek hageja poolt FI OÜ vastu (mitte kostja enda vastu) olevate nõuete tagamiseks.
5.30.10.2008 sõlmisid hageja ja FI OÜ, mida esindas taas kostja, laenulepingu lisa nr 2, millega pikendati laenulepingut ning laenu tagastamise tähtaega 12.aprillini 2009. Samal päeval sõlmiti laenulepingu lisa nr 3, mille alusel hageja andis FI OÜ-le täiendavat laenu 100 000 krooni intressimääraga 5,0% kuus koos kohustusega tagastada laen 30.märtsiks 2009. Hageja poolt täiendava laenu väljamaksmist tõendab maksekorraldus.
6.Laenulepingu lisa nr 3 p-s 4 on hageja ning kostja, kes esindab lepingus FI OÜ-d, uuesti kinnitanud, et hageja ja FI OÜ vahelise laenulepingu nõuetekohast täitmist tagab kostjale kuuluvale kinnistule seatud hüpoteek hüpoteegisummas 600 000 krooni.
7.30.03.2009 kirjutas kostja läbi FI OÜ aadressi hageja juhatuse liikmele RPe-kirja, kus avaldas soovi laenu pikendamiseks ja kinnitas, et „korteril on peal hageja laen 400 000 krooni“. Oma ekirjaga tunnistas kostja veelkord seda, et kinnistuga on tagatud hageja poolt FI OÜ-le antud laen (selle laenu põhisummaks oli 400 000 krooni, mis moodustus laenulepingu alusel antud 300 000 kroonist ja lisa nr 3 alusel antud 100 000 kroonist).
8.02.04.2009 pikendasidki hageja ja FI OÜ laenulepingu lisa nr 4 sõlmimisega 100 000 kroonise laenu tagastamistähtaega 30.juunini 2009 (intressimääraga 5, 0 % kuus).
9.FI OÜ ei täitnud lepingutega võetud kohustusi nõuetekohaselt. Tänaseni on tagastamata laenu põhiosa 400 000 krooni, lisaks on tasumata intresse 31 000 krooni ja viivis, mis suureneb iga päevaga, mil laenu põhiosa on hagejale tagastamata.
10.02.07.2009 edastas hageja FI OÜ-le teatise, millega nõudis kohustuste täitmist kogusummas 553 500 hiljemalt nädala jooksul. Selle aja kestel hagejale raha ei laekunud, mistõttu viivis suurenes jätkuvalt.
11.17.12.2009 edastas hageja kohtutäitur Kaire Põltsile täitmisavalduse FI OÜ vastu olevate rahaliste nõuete (summas 593 500 krooni) rahuldamiseks sissenõude pööramiseks kostjale kuuluvale kinnistule. Täitedokumendina esitas hageja täiturile notariaalse kokkuleppe. 22.02.2010 kirjutas kostja kohtutäitur Kaire Põltsile e-kirja, kus väitis, et hüpoteek on seatud kostja laenu tagamiseks, kuid tema pole hagejalt kunagi laenu võtnud. E-kirjas väidab kostja, et laenu võtjaks oli hoopis FI OÜ, keda kostja lepingute sõlmimisel esindas. Nimetatud kostja e-kirjaga sai selgeks, et notariaalse kokkuleppe p-s 6.1.1. esineb eksitus. Kui poolte kokkuleppe kohaselt pidi hageja kasuks seatav hüpoteek tagama hageja nõudeid FI OÜ vastu, siis notariaalsesse kokkuleppesse kirjutati ekslikult, et hüpoteegiga on tagatud hageja 12.06.2008 sõlmitud laenulepingust tulenevad nõuded kostja vastu, kellega hageja pole tegelikult kunagi laenulepingut sõlminud. Nimetatud asjaolu ilmsiks tulekul lõpetas kohtutäitur Kaire Põlts kostja esitatud kaebuse alusel 15.03.2010 täitemenetluse hageja nõuete rahuldamiseks kostja kinnistule sissenõude pööramise teel.
12.Kuna hageja soovib rahuldada FI OÜ vastu olevad nõuded kostja kinnistule sissenõude pööramise teel (nagu pooled tegelikult kokku leppisid), esineb käesoleval puhul vajadus täitedokumenti – notariaalset kokkulepet – tõlgendada. Täitemenetlust saab uuesti alustada siis, kui kohtuotsusega on tuvastatud asjaolu, et hagejal on õigus rahuldada FI OÜ vastu olevad nõuded kinnistule sissenõude pööramise teel. Selliseks täitedokumendi tõlgendamiseks annab menetlusliku aluse TsMS § 368 lg 2.
13.Kõigi hagiavalduses nimetatud lepingute ja kokkulepete tõlgendamisel tuleb lähtuda VÕS § 29 lg 1, 2, 3, 5. Seoses VÕS § 29 lg 1 reguleeritud ühisest tegelikust tahtest lähtuva tõlgendamisreegli kohaldamisega on Riigikohus nentinud, et siin tuleb lähtuda sellest, kuidas lepingupooled ise sõlmitud lepingut mõistsid (Riigikohtu 18.06.2008 kohtuotsus nr 3-2-1-45-08 p 12). Hageja hinnangul kinnitavad hagiavaldusele lisatud tõendid üheselt, et 12.06.2008 notariaalse kokkuleppe sõlmimisega avaldasid hageja ja kostja ühist tahet seada kostja kinnistule hüpoteek kostja äriühingu FI OÜ ja mitte kostja enda kohustuste täitmise tagamiseks. Nii mõistsid notariaalset kokkulepet nii hageja kui kostja. Esiteks kinnitab seda laenulepingu p 6.2., kus on selgelt märgitud, et hüpoteek seatakse just selle lepingu, ehk hageja ja FI OÜ vahel sõlmitud laenulepingu nõuetekohase täitmise tagamiseks. Juba samal päeval, 12.06.2008, sõlmitigi notariaalne kokkulepe hageja ja kostja vahel, mille p-s
6.1.1.esitatud tagatise kokkuleppes tehakse selge viide 12.06.2008 sõlmitud laenulepingule. Kuivõrd 12.06.2008 sõlmiti laenuleping üksnes hageja ja FI OÜ, mitte hageja ja kostja vahel, on ilmselge, et notariaalse kokkuleppe p-s 6.1.1. on hageja kasuks seatava hüpoteegiga tagatavate nõuetena mõeldud neid hageja nõudeid, mis tulenevad 12.06.2008 sõlmitud laenulepingust FI OÜ vastu. 12.06.2008 ega mistahes muul kuupäeval ei ole hageja ja kostja omavahel ühtegi laenulepingut sõlminud. See tõendab, et notariaalse kokkuleppe p-i 6.1.1. sattus eksitus kui hüpoteegiga tagatavate nõuetena nimetati hageja 12.06.2008 sõlmitud laenulepingust tulenevaid nõudeid kostja enda vastu. Teiseks kinnitab asjaolu, et notariaalse kokkuleppe p-s 6.1.1. mõeldi hüpoteegiga tagatavate nõuetena hageja poolt FI OÜ vastu olevaid nõudeid, ka 30.10.2008 (ehk peale notariaalse
kokkuleppe sõlmimist) sõlmitud laenulepingu lisa nr 3, mille p-s 4 on hageja ning FI OÜ-d esindav kostja uuesti kinnitanud, et FI OÜ rahalisi kohustusi hageja ees tagab kinnistule seatud hüpoteek. See tõendab, et kostja lähtus ka peale notariaalse kokkuleppe sõlmimist arusaamast, et hüpoteek on seatud kostja äriühingu FI OÜ ja mitte kostja enda kohustuste täitmise tagamiseks. 30.03.2009 e-kirjas märgib kostja samuti, et korteril (so kinnistul) „on peal hageja laen 400 000 krooni“, mis moodustaski hageja poolt FI OÜ-le antud laenusumma laenulepingu ja selle lisa nr 3 alusel.
14.Ülalesitatu ei tekita kahtlust selles, et täitedokumendiks oleva notariaalse kokkuleppe sõlmimisel 12.06.2008 eksiti selle p 6.1.1. sõnastuslikul formuleerimisel, kui kirjutati, et hageja kasuks kinnistule seatava hüpoteegiga on tagatud nõuded, mis tulenevad hageja ja kostja vahel 12.06.2008 sõlmitud laenulepingust ja selle võimalikest lisadest. Kostja asemel soovisid pooled kirjutada notariaalse kokkuleppe p 6.1.1. kostja äriühingu FI OÜ. Säärane ebaõige väljendamine ei saa siiski tähendada, et hageja nõuded FI OÜ vastu ei olegi hüpoteegiga tagatud kui pooled tegelikult notariaalse kokkuleppega nii soovisid. Viidatud tõlgendus on kooskõlas ka VÕS § 29 lg-ga 3, mille järgi tuleb notariaalset kokkulepet tõlgendada nii nagu mõistis seda hageja, kui kostja sellest notariaalse kokkuleppe sõlmimise ajal teadis või pidi teadma. Kuna kostja väljendas enda äriühingu FI OÜ esindajana laenulepingus ja selle lisas nr 3, samuti oma 30.03.2009 e-kirjas, et kinnistule seatud hüpoteegiga on tagatud hageja nõuded FI OÜ ja mitte kostja enda vastu, oli ta teadlik sellest, et hageja mõistab hüpoteegiga tagatavate nõuetena just nõudeid FI OÜ vastu. Veel enam, viidatud lepingutes ja ekirjas avaldatuga aitas kostja sellise hageja arusaama kujunemisele veel ise kaasa.
15.Hageja taotleb tuvastada, et hagejal on kostjaga 12.06.2008 Tallinna notari Evi Paberiti tõestamisel sõlmitud korteriomandi hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu (notari ametitoimingu nr XXX) p-st 6.1.1. (tagatiskokkulepe hüpoteegiga tagatavate nõuete kohta) tulenevalt õigus pöörata täitemenetluses sissenõue kostja omandis olevale korteriomandile, mis on registreeritud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistriosas nr XXX, millega rahuldada oma 12.06.2008 FI OÜ-ga, registrikood XXX, sõlmitud laenulepingust ja selle lisadest tulenevad nõuded FI OÜ vastu nimetatud korteriomandile seatud hüpoteegisumma 600 000 krooni ulatuses. Hageja palub jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kostja vastuväited
16.Kostja arvates on hagi alusetu. Hagejal oli õigus esitada hagi registripidaja vastu või kohtutäituri otsuse peale kaevata, või notari vastu, sest kehtetul lepingul ei saa olla õiguslikke tagajärgi millegi muu kui notari enda jaoks. Täitedokument puudub. Kostja ei soovi olla vastutav kohtutäituri otsuse või notari otsuse eest.
17.Kohtuistungile kostja ei ilmunud. Kohtukutse sai kostja kätte, mida tõendab kostja poolt kohtule 4.05.2011 saadetud e-kiri. Kirjas avaldab kostja lootust, et kohus suudab eristada füüsilist isikut juriidilisest isikust. 18.05.2011 e-kirjas märgib kostja, et talle jääb arusaamatuks, miks ja mille alusel teda istungile kutsutakse. Kostja ja hageja vahel ei ole mingit lepingut ja ei ole dokumenti, mida pidada täitedokumendiks ning kostja ei saa kohtule keelata lõbu pidada füüsilist isikut juriidiliseks isikuks. Kostja teatas kirjas ka, et ei soovi istungil osaleda. Kohtuotsuse põhjendused
18.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, poolte poolt menetluse käigus esitatud seisukohtadega ja tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
19.Hageja taotlusel otsustas kohus asja läbi vaadata TsMS § 414 alusel 19.05.2011 kohtuistungil kostja kohalolekuta. Kohus hoiatas kostjat sellise tagajärje eest talle saadetud kohtukutses.
Kostja teatas kohtule, et ei soovi istungil osaleda.
20.Hageja esitas kohtule TsMS § 368 lg 2 märgitud tuvastushagi.
21.Asjas esitatud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks, et hageja laenuandjana sõlmis 12.06.2008 laenulepingu (lk 12-13) FI OÜ-ga (laenuvõtja). Laenusumma oli 300 000 krooni (lepingu p 1.1), mille hageja kandis laenusaaja arvele 13.06.2008 maksekorraldusega 50 000 krooni ja 17.06.2008 maksekorraldusega 250 000 krooni (lk 18, 19). Lepingu p 2 kohaselt tuli laen tagastada hiljemalt 12.11.2008. Nimetatud laenuandmist ei ole kostja vaidlustanud. Äriregistri teabesüsteemi kohaselt oli laenulepingu sõlmimise ajal laenuvõtja seaduslikuks esindajaks kostja (lk 15-17). Hageja ja FI OÜ pikendasid 12.06.2008 sõlmitud laenulepingut lisaga nr 2 (lk 28) kuni 12.04.2009. 12.06.2008 laenulepingu lisaga nr 3 (lk 29), mille hageja ja FI OÜ sõlmisid 30.10.2008 andis hageja FI OÜ-le täiendavat laenu 100 000 krooni. 31.10.2008 maksekorraldusega (lk 30) kandis hageja kokkulepitud laenusumma 100 000 krooni FI OÜ arvele. Laenulepingu lisa nr 3 p-s 4 lepiti kokku, et lepingu nõuetekohast täitmist tagab kostja omanduses olev kinnistu (registriosa XXX) Tallinn XXX hüpoteek summas 600 000 krooni. 12.06.2008 laenulepingu lisaga nr 4 (lk 32) pikendati laenulepingut ja selle lisas nr 3 sisalduvat laenusummat ja graafikut. Laenu tagastamise tähtajaks määrati 30.06.2009.
22.12.06.2008 laenulepingu (lk 12-13) p-s 6.2 leppisid lepingupooled – hageja ja FI OÜ kokku, et lepingu nõuetekohase täitmise tagamiseks sõlmitakse kostja omanduses olevale kinnistule (Harju Maakohtu kinnistusosakond, Tallinn, XXX, XXX) hüpoteek summas 600 000 krooni.
23.12.06.2008 sõlmisid hageja ja kostja notariaalse korteriomandi hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu (lk 20-25). Nimetatud lepingu p 4.1 järgi seadis omanik (kostja) hüpoteegipidaja (hageja) kasuks korteriomandile (registriosa nr XXX) Tallinnas Tartu mnt 30, reaalosana eluruum nr 15, hüpoteegi rahalise suurusega 600 000 krooni. Lepingu p 6.1 kohaselt lepiti kokku, et hüpoteegiga on tagatud hageja nõuded, mis tulenevad hageja ja kostja vahel 12.06.2008 sõlmitud laenulepingust ning selle võimalikest lisadest. Kuna pärast hageja poolt täitmisavalduse (lk 34-35) ja viidatud notariaalse korteriomandi hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu täitedokumendina kohtutäiturile esitamist asus kostja seisukohale, et leping ei taga FI OÜ poolt hagejalt võetud laenu ning kohtutäitur lõpetas täitemenetluse (lk 37, 76-79), tuleb kohtul vaidluse lahendamiseks notariaalset korteriomandi hüpoteegiga koormamise lepingut ja asjaõiguslepingut tõlgendada.
24.TsMS § 368 lg 2 sätestab, et täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral võib sissenõudja või võlgnik esitada hagi teise poole vastu nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus. Sellise nõudega tuvastushagi võib esitada täitedokumendi selgitamiseks ka muul juhul, kui täitedokumendi täitmise või toime üle on menetlusosaliste vahel tekkinud vaidlus. Hageja poolt esitatud hagi vastab viidatud sätte eeldustele. Kohtutäitur lõpetas täitemenetluse tekkinud õigusliku vaidluse tõttu. Kuna kohtutäituril puudub täitemenetluses kehtivast formaliseerituse printsiibist tulenevalt õigus täitedokumendi tõlgendamiseks ning kohtutäitur võib täita vaid selget täitedokumenti, on hagejal õigus esitada hagi TsMS § 368 lg 2 alusel.
25.Lepingu tõlgendamist reguleeriva VÕS § 29 lg 1 alusel lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 3 näeb ette, et kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust
selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Lepingu tõlgendamise eesmärgiks on lepingu sisu väljaselgitamine. Käesoleval juhul tuleb välja selgitada 12.06.2008 notariaalse korteriomandi hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu p 6.1.1 sisu. Nimetatud lepingu punkti tõlgendamisel arvestab kohus lepingulise suhte olemust ja eesmärki – seda, et leping sõlmiti laenulepingu tagamiseks ning laenulepingute sõlmimisega seonduvat tava ja praktikat. Tavapäraselt antakse kohustuse täitmiseks tagatis, eriti laenulepingute täitmise tagamiseks. Tagatise andmise näeb ette ka VÕS § 98. Vaidlusaluse lepingu p 6.1.1 tõlgendamisel tuleb arvestada ka VÕS § 29 lg 2, kuna nimetatud lepingu punktis on kasutatud ebaõiget tähistust ja/või väljendusviisi. Kuna üheks lepingupooleks oli kostja, on lepingu p-s 6.1.1 märgitud, et tagatakse hageja ja kostja (lepingu p-s 6.11 - EH) vahelisest laenulepingust tulenevad nõuded. Kohtu poolt tuvastatu põhjal on ilmne, et lepingupooled kasutasid kostja märkimist laenusaaja tähenduses eksimuse tõttu. Hageja poolt esitatud tõenditest, sh kostja poolt hagejale saadetud ekirjast järeldub, et lepingupooled andsid sõnale „EH“ tähenduse „FI OÜ“.
26.Hageja on väitnud, et üheks asjaoluks, miks on tagatud notariaalse lepinguga FI OÜ ja mitte kostja kohustus hageja ees, on see, et 12.06.2008 sõlmis hageja laenulepingu FI OÜ-ga, mitte kostjaga ja et kostjaga ei ole ta kunagi ühtki laenulepingut sõlminud. Kostja hageja väidet vaidlustanud ei ole. Hageja seisukohta, et vaidlusaluse notariaalse lepinguga tagati FI OÜ kohustus kinnitavad ka asjaolu, et: 1) 12.06.2008 laenulepingu lisa nr 3 p-s 4 märgitud hüpoteegi summa kattub 12.06.2008 notariaalses korteriomandi hüpoteegiga koormamise lepingus ja asjaõiguslepingus märgitud hüpoteegisummaga; 2) kostja on hageja seaduslikule esindajale 30.03.2009 saadetud ekirjas (lk 31) teatanud, et saab 15 000 krooni ära maksta, aga 100 000 krooni tagastamine on lahtine ning, et korteril on kirja kirjutamise päeva seisuga 400 000 kroonine laen hagejale. 02.07.2009 teatise, mille hageja saatis FI OÜ-le, kohaselt oli laenusaaja hagejale võlgu laenusumma 400 000 krooni suuruses, s o sama summa, millest kostja kirjutab hagejale 30.03.2009 nimetades seda 30.03.2009 seisuga korteril oleva laenuna. Kirjast saab teha vaid ühe järelduse – FI OÜ 400 000 kroonist laenu tagas kostja korter, mis on märgitud vaidluslausesse notariaalsesse lepingusse – korteriomand Tallinnas XXX. Kostjale muid korteriomandeid ei kuulunud. Sellest järeldub, et lepingu sõlmimisel oli ka kostja tahe tagada FI OÜ kohustust hageja ees (VÕS § 29 lg 1). Vastupidist ei ole kostja tõendanud. Asjaolu, et hageja ja kostja laenulepinguid ei sõlminud kinnitab ka kostja 22.02.2010 e-kiri kohtutäiturile (lk 36).
27.12.06.2008 laenulepingu ja selle lisad kirjutas kostja alla FI OÜ seadusliku esindajana ning 12.06.2008 notariaalse korteriomandi hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu füüsilise isikuna. Asjaolu näol, et 12.06.2008 notariaalse korteriomandi hüpoteegiga koormamise lepingus ja asjaõiguslepingu p-s 6.1.1märgiti, et nõuded, mida hüpoteegiga tagatakse tulenevad hüpoteegipidaja ja kostja vahel 12.06.2008 sõlmitud laenulepingut ning selle võimalikest lisadest, on tegemist ilmse ebatäpsusega, mida ei märganud dokumenti koostanud notar ega ka lepingupooled ilmselt seetõttu, et FI OÜ seaduslik esindaja ja kostja füüsilise isikuna olid sama isik – käesolevas vaidluses kostja. Ülalmärgitud tõenditest tulenevalt teadsid lepingu sõlmimise ajal nii hageja kui ka kostja, et hüpoteegiga tagati tegelikult hüpoteegipidaja (hageja) ja FI OÜ vahel 12.06.2008 sõlmitud laenulepingust ning selle võimalikest lisades tulenevaid nõudeid. Seega kuulub kohaldamisele VÕS § 29 lg 3, mis tähendab, et lepingut tuleb tõlgendada nii nagu hageja seda mõistis. Praktikas on tavapärane, et juriidilisele isikule antud laenu tagatakse laenu saanud juriidilise isiku seadusliku esindaja kinnisasjale seatud hüpoteegiga.
28.Ülalmärgitud põhjendustel asub kohus seisukohale, et 12.06.2008 poolte vahel sõlmitud notariaalses korteriomandi hüpoteegiga koormamise lepingus ja asjaõiguslepingus on ekslikult punkti 6.1.1 märgitud, et hüpoteegiga on tagatud hageja ja kostja vahel 12.06.2008 sõlmitud laenulepingust ning selle võimalikest lisadest tulenevad nõuded. Hageja poolt esitatud tõenditest
tuleneb üheselt, et hageja ja kostja soovisid hüpoteegiga tagada hageja ja FI OÜ vahel 12.06.2008 sõlmitud laenulepingust ning selle võimalikest lisadest tulenevaid nõudeid.
30.Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega menetluse kulud jätta kostja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on hagejal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.