Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
KOHTUMÄÄRUS
3-2-1-152-10 Tartu, 26. jaanuar 2011. a Eesistuja Jaak Luik, liikmed Henn Jõks ja Lea Laarmaa Korteriühistu Nafta 6 avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks Tallinna Ringkonnakohtu 2. septembri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-07-52272 Osaühingu Digrim määruskaebus Hageja Osaühing Digrim (registrikood 10095728), esindaja vandeadvokaat Gennadi Kull Kostja Korteriühistu Nafta 6 (registrikood 80136435) 3. jaanuar 2010. a, kirjalik menetlus
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 2. septembri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-07-52272. Teha uus määrus, millega välja mõista Osaühingult Digrim Korteriühistu Nafta 6 kasuks menetluskulud 11 000 krooni (koos käibemaksuga).
1.Osaühing Digrim (hageja) esitas 17. detsembril 2007 hagi Korteriühistu Nafta 6 (kostja) vastu üürilepingu lõpetamise tühisuse tuvastamiseks ja 580 000 krooni saamiseks. Hagiavalduse täpsustuse kohaselt palus hageja teha üürilepingu lõpetamise tühisuse tuvastamise nõudes osaotsus.
2.Harju Maakohus jättis 20. veebruari 2009. a osaotsusega hageja üürilepingu lõpetamise tühisuse tuvastamise nõude rahuldamata ja asja menetluskulud hageja kanda.
3.Tallinna Ringkonnakohus jättis 27. oktoobri 2009. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jättis ringkonnakohus hageja kanda.
4.Riigikohus jättis 13. jaanuari 2010. a määrusega hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.
5.Kostja esitas 12. veebruaril 2010 maakohtule menetluskulude kindlaksmääramise taotluse. Kostja palus hagejalt välja mõista menetluskuluna tasu esindaja õigusabi eest kokku 45 658 krooni 80 senti.
6.Hageja leidis, et kostja menetluskulud on põhjendamatult suured. Hageja arvates ei ületa vajalikud menetluskulud 3300 krooni.
7.Maakohus rahuldas 15. juuni 2010. a määrusega kostja avalduse osaliselt ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 5000 krooni (koos käibemaksuga). Maakohus määras, et hageja peab väljamõistetud summalt tasuma alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist
võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 ettenähtud määras. Maakohtu määruse kohaselt on taotluses näidatud ajakulu 42,42 tundi asja vähest keerukust arvestades ebaproportsionaalselt suur ja ilmselgelt põhjendamatu. Kostja esindaja ei ole tõendanud, et tema tunnihind on 1100 krooni, ning ka tunnihind on näidatud põhjendamatult kõrgena. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 128 järgi on hagihind 31 200 krooni. Hagi menetlemise ajal kehtisid Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määrus nr 306 (edaspidi määrus nr 306) ja Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrus nr 137 (edaspidi määrus nr 137). Nimetatud määruste järgi on märgitud tsiviilasja hinna puhul lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär vastavalt 11 000 krooni ja 25 000 krooni. Osaotsusega lahendatud vaidluses tuvastati üksnes see, kas äriruumi üürileping lõppes erakorraliselt üürileandja lepingu ülesütlemise teate või hiljem sõlmitud kokkuleppe alusel ning kas üürilepingu lõpetamine oli tühine. Maakohus luges TsMS § 175 lg-le 1 tuginedes ja asja vähest keerukust arvestades vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks 5000 krooni (koos käibemaksuga).
8.Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega määrata menetluskulude suuruseks 25 000 krooni. Kostja osutas muu hulgas, et ta ei ole taotlenud 42,42 tunni ajakulu, vaid 34,35 tunni ajakulu hüvitamist. Maakohus menetles esialgu kahte hageja nõuet, tehes seejärel ühe nõude (üürilepingu ülesütlemise tühisus) kohta osaotsuse, ning sellest tulenevalt tuli ka tsiviilasjaga tegelemise ajakulu jagada kahe vaidluse vahel.
9.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
10.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 2. septembri 2010. a määrusega maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis kostja taotluse rahuldamata, ja tegi selles osas uue määruse, millega kohustas hagejat hüvitama kostja 19 250 krooni suuruse menetluskulu. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus põhjendanud oma seisukohta, et asjas on vajalikuks ja põhjendatud õigusabikuluks ainult 5000 krooni. Kostja esitatud õigusabiarvel märgitud esindaja tunnihind 1100 krooni ei ole keskmisi õigusabituru tasusid arvestades üleliia suur. Samuti ei nähtu määrusest, miks on hagiga tegelemiseks kulunud aeg 34 tundi maakohtu arvates põhjendamatu. Toimingutele kulunud aeg on märgitud menetluskulude taotlusele lisatud tööajaarvestuse tabelis. Maakohus ei ole näidanud, milliseid toiminguid peab ta tarbetuteks või vaidlusega mitteseotuiks. Tegemist on küllaltki keeruka üürilepingu lõpetamise vaidlusega, mille lahendamine kestis kaks aastat ja läbis kaks kohtuastet. Pooled ei vaidle enam selle üle, et hageja on esitanud varalise nõude hinnaga 31 200 krooni. Menetluse kestel muutus menetluskulude sissenõudmise piirmäära sätestav Vabariigi Valitsuse määrus. Kuna menetlusosalisel peab olema võimalik võimalikku õigusabitasu suurust ette näha, tuleb maakohtus kantud õigusabikulu väljamõistmisel kohaldada hagi esitamise ajal kehtinud määrust nr 306. Selle määruse järgi on lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmääraks
tsiviilasjalt hinnaga kuni 35 000 krooni 11 000 krooni. Apellatsioonkaebuse esitamise ajal kehtis määrus nr 137, mille kohaselt on eelnimetatud piirmääraks tsiviilasjalt hinnaga kuni 50 000 krooni 25 000 krooni. Seega pidi hageja apellatsioonkaebust esitades arvestama, et õigusabikulu võib kokku ulatuda kuni 25 000 kroonini. Eeltoodu alusel tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista esimeses astmes kantud õigusabikulust 11 000 krooni ja teises astmes kantud õigusabikulu 8250 krooni, kokku 19 250 krooni.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
11.Määruskaebuses palub hageja ringkonnakohtu määruse tühistada ja jõustada asjas tehtud maakohtu määruse. Ringkonnakohus rikkus menetlusõiguse norme, kui ei põhjendanud, miks tema arvates ei vasta maakohtu kindlaksmääratud õigusabikulude suurus tegelikult tehtud kulutustele. Jääb selgusetuks, millest lähtuvalt mõistis ringkonnakohus hagejalt määruse nr 306 järgi välja maksimaalselt lubatava summa 11 000 krooni ja sellele lisaks veel määruse nr 137 järgi 8250 krooni (s.o peaaegu 1/3 selle määruse järgi lubatavast maksimaalsest summast). Ringkonnakohtu põhjendused ja tehtud järeldused ei ole jälgitavad.
12.Vastuses määruskaebusele vaidleb kostja sellele vastu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
13.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 ja § 695 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asjas on võimalik teha TsMS § 691 p 5 alusel uus määrus, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud (lepingulise esindaja tasu) 11 000 krooni (koos käibemaksuga).
14.TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad on TsMS § 175 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega. Praeguses asjas kehtis hagi esitamise ajal määrus nr 306, apellatsioonkaebuse esitamisel aga määrus nr 137. Esimesena nimetatud määruses on menetluskulude sissenõudmise piirmääraks hageja nõuet arvestades 11 000 krooni, teise määruse järgi on selliseks piirmääraks 25 000 krooni.
15.Kostja palus hagejalt tasuna esindaja õigusabi eest välja mõista 45 658 krooni 80 senti. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 5000 krooni (koos käibemaksuga), märkides määruse põhjendustes, et hagi menetlemise ajal kehtisid mõlemad viidatud määrused. Ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse menetluskulude väljamõistmise osas ja mõistis uue määrusega hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 19 250 krooni (koos käibemaksuga). Ringkonnakohtu põhjendustel tuleb asjas kohaldada mõlemat kõnealust määrust - hagi esitamise ajal määrust nr 306 ning apellatsioonkaebuse esitamise ajal määrust nr 137. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Kolleegium on varasemates lahendites korduvalt märkinud, et menetluskulude kindlaksmääramisel
peab kohus lahendama küsimuse, kas aluseks tuleb võtta üks või teine määrus, sest sellest sõltub kulude sissenõudmise piirmäärasid arvestades poolelt väljamõistetavate menetluskulude suurus. Riigikohus on rõhutanud, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Eeltoodust lähtudes on Riigikohus selgitanud, et juhul, kui hüvitist soovitakse toimingute eest, mis tehti nii määruse nr 306 kui ka määruse nr 137 kehtivusajal, saavad pooled arvestada nende menetluskulude hüvitamise piirmääradega, mis on kehtestatud hagi esitamise ajal kehtinud määrusega (vt Riigikohtu 31. märtsi 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-10, p 11-12 ja 6. jaanuari 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-09, p 8-9). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Seega ei kohaldu asjas määrus nr 137, mis kehtis siis, kui maakohus tegi otsuse, millega määrati kindlaks menetluskulude jaotus poolte vahel, ning siis, kui kostja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et ringkonnakohtule võib asjas mõlema kõnealuse määruse kohaldamisel ette heita põhjenduste mõnetist ebaselgust.
16.Menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele on lisatud dokumendid, mis võimaldavad hinnata, kas menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Õigusabiarvest nähtub tunnihind 1100 krooni ning tööajaarvestuse tabelist nähtuvad õigusabi osutamiseks tehtud toimingud ning neile kulunud aeg. Ringkonnakohus on hinnanud, et märgitud tunnihind ei ole keskmist õigusabituru tasude suurust arvestades ülemäärane, ning on pidanud põhjendatuks hüvitada kostja õigusabikulud 34 tunni ulatuses. Ringkonnakohus on hinnanud kohtuasja keerukaks. Kolleegium nõustub selles osas ringkonnakohtuga ja leiab, et praegusel juhul on põhjendatud kohaldada hagejalt väljamõistetavate menetluskulude määrusest nr 306 tulenevat piirmäära 11 000 krooni.
17.TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kolleegiumi arvates jättis ringkonnakohus tähelepanuta, et maakohus on viidatud sätet valesti kohaldanud. Toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole kostja avalduses ega muus dokumendis taotlenud viivise väljamõistmist. Seega ei saa hagejalt kostja kasuks viivist välja mõista. Kolleegium jääb 15. oktoobril 2009 tsiviilasjas nr 3-2-1-87-09 tehtud määruse p-s 17 märgitud seisukoha juurde, et TsMS § 177 lg 2 selline rikkumine on menetlusõiguse normi oluline rikkumine TsMS § 669 lg 1 p 5 tähenduses. Seetõttu tühistab kolleegium ringkonnakohtu määruse selles osas kaebusest olenemata.
18.Kolleegium märgib, et TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.
19.Hageja määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon. Praeguses asjas on kautsjoni tasunud hageja eest Gennadi Kull. Hageja on kooskõlas TsMS § 149 lg-ga 8 Riigikohtule teatanud, et kautsjon tuleb tagastada Gennadi Kullile.
Jaak Luik, Henn Jõks, Lea Laarmaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.