Osaühingu Mapri Ehitus hagi OÜ LANDCAPITAL (pankrotis) vastu leppetrahvi ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 20. juuni 2023. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ LANDCAPITAL (pankrotis) apellatsioonkaebus Osaühingu Mapri Ehitus vastuapellatsioonkaebus
Menetlusosalised
Hageja (vastustaja, vastuapellant) Osaühing Mapri Ehitus (registrikood 10131080), lepinguline esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus Kostja (apellant, vastustaja) OÜ LANDCAPITAL (pankrotis; registrikood 11229728), lepinguline esindaja Kuldar Kirt, pankrotihaldur Urmas Tross
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu tsiviilasjas nr 2-21-7518 OÜ LANDCAPITAL (pankrotis) avaldus Tartu Maakohtu 20. juuni 2023. a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebusest loobumiseks.
2.Lõpetada apellatsioonimenetlus OÜ
LANDCAPITAL
(pankrotis) apellatsioonkaebuses Tartu Maakohtu 20. juuni 2023. a otsuse peale ja Osaühingu Mapri Ehitus vastuapellatsioonkaebuses seoses OÜ LANDCAPITAL (pankrotis) apellatsioonkaebusest loobumisega.
Jätta Riigikohtus ja ringkonnakohtus tekkinud menetluskulud OÜ LANDCAPITAL (pankrotis) kanda, v.a Osaühingul Mapri Ehitus menetluskulude katteks tagatise määramise taotluse esitamisega seotud kulud, mis jäävad Osaühingu Mapri Ehitus kanda.
4.Määrata Osaühingu Mapri Ehitus menetluskulude rahaliseks suuruseks Riigikohtus ja ringkonnakohtus kokku 4606 eurot 25 senti.
5.Mõista OÜ-lt LANDCAPITAL (pankrotis) Osaühingu Mapri Ehitus kasuks välja menetluskulud 4606 eurot 25 senti.
6.OÜ-l LANDCAPITAL (pankrotis) tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda Osaühingule Mapri Ehitus viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
7.Tagastada OÜ-le LANDCAPITAL (pankrotis) pool apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust, s.o 1050 eurot, ja kanda tagastamisele kuuluv summa OÜ LANDCAPITAL (pankrotis) pangakontole nr EE701010220093919017.
8.Tagastada Osaühingule Mapri Ehitus vastuapellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 2100 eurot ja kanda see Osaühingu Mapri Ehitus pangakontole nr EE382200221052089434. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Tartu Ringkonnakohtu menetluses on OÜ LANDCAPITAL (pankrotis; kostja) apellatsioonkaebus Tartu Maakohtu 20. juuni 2023. a otsuse peale ja Osaühingu Mapri Ehitus (hageja) vastuapellatsioonkaebus.
2.Kostja esitas 12. märtsil 2025 ringkonnakohtule avalduse apellatsioonkaebusest loobumiseks ja 13. märtsil 2025 taotluse vastuapellatsioonkaebusele vastuse esitamiseks tähtaja pikendamiseks. Kostja palus tagastada apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool ehk 1050 eurot Õigusbüroo VK & Partnerid OÜ pangakontole.
3.Hageja esitas 19. märtsil 2025 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja esindajal kulunud apellatsioonimenetluses alates 3. aprillist 2024 toimingutele 27,25 tundi. Tunnihinnaga 205 eurot on õigusabikulude suurus 5586 eurot 25 senti ilma käibemaksuta. Hageja esitas ka taotluse vastuapellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 2100 eurot tagastamiseks. Hageja leiab, et tulenevalt kostja pankrotivõlgniku staatusest kuulub riigilõivu tagastamisel riigilõiv pankrotivara hulka, mida võib kasutada pankrotiseaduse (PankrS) § 108 lg 1 alusel vaid sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. Lõivu tagastamine kostja asemel tema esindaja tegutsemiskohaks olevale õigusbüroole eelistab võlausaldajat Õigusbüroo VK & Partnerid OÜ teistele (sh Mapri Ehitus OÜ) ja kohtleb neid ebavõrdselt. Võlgniku eest riigilõivu tasunud esindaja on kostja suhtes
2
võlausaldaja, kelle nõuete rahuldamine ei või toimuda väljaspool pankrotimenetlust. Ka puudub asjas kindlus, et kostja ei ole seda lõivu oma esindajale juba hüvitanud.
4.Kostja ei nõustu hageja menetluskulude ega nende suurusega ning vaidleb neile täies ulatuses vastu. Hageja kulud on kantud mitte pärast kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist, vaid varasemalt ning teiste asjaoludega seoses ja põhjendamatult. Seetõttu tuleks kõik hageja väidetavad menetluskulud, mis on kantud enne kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist 11. veebruaril 2025, jätta tähelepanuta. Arvestades kostja ja kohtu kirjavahetust, oli hagejale teada, et eelduslikult soovib kostja apellatsioonkaebusest loobuda. Seega ei ole hageja menetluskulud põhjendatud, hageja ei ole tegutsenud mõistlikult ega kooskõlas hea usu põhimõttega. Hageja menetluskulude hindamisel tuleb lähtuda senisest Riigikohtu praktikast, mille kohaselt 1-leheküljelise menetlusdokumendi koostamisele kulub aega 40 minutit kuni 1 tund. Seda koos kliendi kohtumistega, dokumentide ja tõenditega tutvumisega, analüüsimisega, seisukoha kujundamisega jne. Mistahes määrustega tutvumise põhjendatud ajakulu ei saa olla üle 5 minuti. Hageja on märkinud ajakuluks 15 minutit. Hageja vastuapellatsioonkaebus on sisult ca 4,5 lehekülge, korrates varasemaid seisukohti. Seetõttu ei saa selle koostamiseks kuluda põhjendatult aega üle 2 tunni. Hageja märkis ajakuluks 8 tundi. Kuna vastustaja menetluskulude tagatise taotlus jäi rahuldamata, siis on põhjendamatud ka kõik sellega seotud menetluskulud, mistõttu tuleks jätta need tähelepanuta. Sellise taotluse koostamiseks ei saa kuluda aega rohkem kui 45 minutit. Vastustaja on märkinud ajakuluks 5 tundi. Hageja kordab apellatsioonkaebuse vastuses oma varasemaid seisukohti. Seetõttu ei saa selle koostamiseks kuluda põhjendatult aega üle 3 tunni. Vastustaja on märkinud ajakuluks kokku 17 tundi. Kuna kostja ise ei ole apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasunud, puuduvad mistahes alused ja põhjendused riigilõivu kostjale tagastamiseks.
5.Kostja pankrotihaldur Urmas Trossi hinnangul ei kaeta PankrS § 431 lg 2 kohaselt menetluskulusid, mida kostja kannab käesoleva kohtuvaidluse raames, pankrotivara arvel. Samas märkis, et kuna kostja pankrotimenetluses on esialgne nõuete nimekiri veel esitamata, arvestab Urmas Tross pankrotihaldurina kohtu poolt välja mõistetud menetluskulud OÜ Mapri Ehitus kui võlausaldaja nõudesumma juurde täiendavalt. Asja lõpetamisel tagastatava riigilõivu summas 1050 eurot palub pankrotihaldur kanda OÜ LANDCAPITAL (pankrotis) pangakontole AS-s SEB Pank nr EE701010220093919017.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 644 lg-te 1 ja 4 alusel tuleb kostja apellatsioonkaebusest loobumine vastu võtta ja lõpetada apellatsioonimenetlus.
7.Apellant võib TsMS § 644 lg 1 kohaselt kaebusest loobuda kuni asja arutamise lõpetamiseni, kirjaliku menetluse puhul aga kuni avalduste esitamiseks antud tähtaja möödumiseni. Hageja ei ole kaebusest loobumisele vastu vaielnud. Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad alused apellatsioonkaebusest loobumise avalduse vastu võtmata jätmiseks. Kuna hageja on esitanud vastuapellatsioonkaebuse pärast apellatsioonitähtaja möödumist, lõpetab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse (TsMS § 644 lg 4). Apellatsioonkaebusest loobumise korral loetakse, et apellant ei ole apellatsiooniastmes menetlustoiminguid teinud. Apellatsioonkaebusest loobumise korral ei saa apellant esitada enam uut apellatsioonkaebust sama apellatsioonieseme kohta ja kannab
3
apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud (TsMS § 644 lg 3). Apellatsioonkaebusest loobumine toob kaasa asjas tehtud maakohtu otsuse jõustumise (TsMS § 456 lg 2 p 2).
8.Kuna Riigikohtu 3. aprilli 2024. a määruse p 26 kohaselt jäi Riigikohtus kantud menetluskulude jaotus asja lõplikult lahendava kohtu otsustada, jaotab ringkonnakohus ka Riigikohtus kantud kulud. Nagu eespool märgitud, siis TsMS § 644 lg 3 järgi kannab apellatsioonkaebusest loobumise korral apellant apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud. TsMS § 169 lg 3 kohaselt võib rahuldamata jäänud taotluse või arvestamata jäänud väite või tõendi esitamisega ja vaidlustamisega seotud menetluskulud menetluse tulemusest sõltumata jätta menetlusosalise kanda, kes taotluse, väite või tõendi on esitanud. Hageja menetluskulude katteks tagatise määramise taotluste esitamisega seotud hagejal tekkinud menetluskulud tuleb jätta ringkonnakohtu hinnangul TsMS § 169 lg 3 alusel hageja enda kanda. Ülejäänud menetluskulud, mis tekkisid Riigikohtus ja ringkonnakohtus, tuleb jätta TsMS § 644 lg 3 alusel kostja kanda.
9.TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse TsMS § 174 lg-st 1 tulenevalt kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses. TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (vt RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (vt RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164/62, p 9). Kohus ei pea lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel andma detailset hinnangut iga üksiku menetlustoimingu kulude põhjendatusele, küll aga peab väljamõistetava lepingulise esindaja kulu suurus tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale.
9.1.Riigikohtule 11. märtsil 2024 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kandis hageja määruskaebemenetluses Riigikohtus õigusabikulusid 1462 eurot 50 senti (käibemaksuta). Esindajal kulus kostja määruskaebusele vastuse koostamisele 7 tundi, kohtunõudega tutvumisele 0,25 tundi ja menetluskulude nimekirja koostamisele 0,25 tundi, kokku 7,5 tundi. Esindaja tunnihind oli 195 eurot. Kostja ei nõustu ühegi hageja menetluskulu, selle mahu ega suurusega. Kuna määruskaebemenetluses ei olnud keeruline vaidlus, ei saa kostja hinnangul olla põhjendatud esindaja tunnitasu, mis on suurem kui 150 eurot tund (millele lisandub käibemaks). Arvestades määruskaebuse mahtu (4,5 lehekülge), ei saa selle koostamiseks põhjendatud ajakulu olla üle 3 tunni ja kohtu nõudega tutvumisele ei saanud kuluda üle 0,2 tunni. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja Riigikohtus tehtud toimingutele kulunud aeg arvestades vaidluse keerukust, esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu vajalik ja põhjendatud osaliselt. Määruskaebusele vastuse koostamisele kulunud põhjendatud aeg on 5,5 tundi. Hageja esindaja ajakulu kohtu kirjaga, millega määratakse menetlusosalistele tähtajad, tutvumise aeg tuleb lugeda hõlmatuks kohtule esitatava menetlusdokumendi koostamise ajakuluga, st vastaspoolelt kuuluvad väljamõistmisele eelkõige need lepingulise esindaja toimingud, mille väljundiks on konkreetne menetlusdokument. Menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud 0,25 tundi on vajalik ja põhjendatud. Seega hageja lepingulisel esindajal Riigikohtus toimingutele kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik kokku 5,75 tunni 4
ulatuses. Lepingulise esindaja tunnitasu suurus 195 eurot (käibemaksuta) on põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Seega on hageja menetluskulud Riigikohtus põhjendatud 1121 eurot 25 senti (käibemaksuta).
9.2.Hageja apellatsioonimenetluses esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks apellatsioonimenetluses lepingulise esindaja kulu 5586 eurot 25 senti (käibemaksuta). Hageja esindaja ajakulu oli 27,25 tundi ja tunnihind 205 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja lepingulisel esindajal ringkonnakohtu 18. septembri määrusega tutvumisele 0,25 tundi, ringkonnakohtu 22. oktoobri määrusega tutvumisele 0,25 tundi, vastuapellatsioonkaebuse koostamisele 8 tundi, tagatise määramise taotluse koostamisele 5 tundi, vastuapellatsioonkaebuse menetlusse võtmise määrusega tutvumisele 0,25 tundi, tagatise taotluse mitterahuldava määrusega tutvumisele 0,25 tundi, vastuse koostamisele apellatsioonkaebusele (kuni 29. november 2024) 14 tundi, kostja esindaja päringuga tutvumisele 0,25 tundi, kohtu seisukohaga tutvumisele seoses menetluse peatumisega 0,25 tundi, uuesti vastuse koostamisele apellatsioonile, vastuväitele menetluse korraldamisele ja tagatise taotluse koostamisele 3 tundi, apellatsioonkaebusest loobumise avaldusega tutvumine 0,25 tundi, kohtu kirjaga tutvumisele seoses apellatsioonkaebusest loobumisega 0,25 tundi, menetluskulude nimekirja koostamisele 0,5 tundi. Kuna hageja menetluskulude katteks tagatise määramise taotluste esitamisega seotud kulud jäid hageja kanda, siis ringkonnakohus nende vajalikkust ja põhjendatust ei hinda. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja menetluskulud, mis on kantud enne kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist 11. veebruaril 2025, tuleb jätta tähelepanuta. Asjaolu, et menetlus vahepeal peatus, ei saanud hageja mõjutada. Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonimenetluses tehtud toimingutele kulunud aeg arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu on vajalik ja põhjendatud osaliselt. Ringkonnakohus peab põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks vastuapellatsioonkaebuse koostamisele 8 tundi, apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele 8 tundi, kostja taotluste ja päringutega tutvumisele kokku 0,5 tundi ning menetluskulude nimekirja koostamisele 0,5 tundi, kokku 17 tundi. Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas on arvukalt toiminguid, mis sisaldavad kohtumääruste ja -kirjadega tutvumist, mille ringkonnakohus loeb hõlmatuks tutvumisele järgnevate menetlusdokumentide koostamise ajakuluga. Lepingulise esindaja tunnitasu suurus 205 eurot (käibemaksuta) on põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Seega on hageja (käibemaksuta).
menetluskulud
apellatsioonimenetluses
põhjendatud
3485
eurot
Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 4606 eurot 25 senti ja mõistab need kostjalt hageja kasuks välja. Ringkonnaohus märgib hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 kohaselt, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
10.Kostja taotlus poole apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostja on Tartu Maakohtu 20. juuni 2023. a otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 2100 eurot, millest pool, s.o 1050 eurot, tuleb tema nõudel analoogia alusel TsMS § 150 lg 2 p-s 2, lg-s 4 ja § 639 lg-s 1 sätestatut arvestades pärast käesoleva määruse jõustumist tagastada, kuna ringkonnakohus lõpetab apellatsioonimenetluse seoses kostja
5
apellatsioonkaebusest loobumisega. Ringkonnakohus ei rahulda kostja taotlust osas, milles kostja taotles riigilõivu tagastamist Õigusbüroo VK & Partnerid OÜ pangaarvele. Tagastatav riigilõiv tuleb kanda OÜ LANDCAPITAL (pankrotis) pangakontole. Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt PankrS § 36 lg-le 1 läheb pankroti väljakuulutamisega võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub pankrotimääruse alusel võlgniku vara pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. Lõike 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Seega vaatamata sellele, kes kostja asemel riigilõivu tasus, kuulub riigilõivu tagastamise nõue TsMS § 150 lg 4 alusel vaid kostjale. Tagastatav riigilõiv on kostjale kuuluv vara, mis on kolmanda isiku valduses. See ei ole enam riigilõivu tasunud isiku vara. Seega väide, et kostja ise ei ole riigilõivu tasunud, ei ole asjakohane. PankrS § 108 lg 1 alusel muutus tagastatav riigilõiv pankrotivaraks. Kuna kostja suhtes on välja kuulutatud pankrot, tuleb tagastatav riigilõiv tagastada kostja pankrotihalduri poolt teatatud kostja pangakontole.
11.Hageja taotlus vastuapellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu 2100 euro tagastamiseks kuulub rahuldamisele. Seoses kostja apellatsioonkaebuse menetluse lõpetamisega jääb hageja vastuapellatsioonkaebus sisuliselt läbi vaatamata ja hagejale tuleb vastuapellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 2100 eurot TsMS § 150 lg 1 p 3, lg 4 ja § 639 lg 1 alusel pärast käesoleva määruse jõustumist tagastada. (allkirjastatud digitaalselt)
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.