lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-13599/15

Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 31.01.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-13599/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
31.01.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1471
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 3 lg 1, 2Õigus pöörduda kohtusseKrtS § 20Korteriomanike üldkoosolekKrtS § 22 lg 1Hääleõigus üldkoosolekulKrtS § 39Kaasomandi eseme ajakohastamineTsMS § 177Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-21-13599/21Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium17.03.20222-21-13599/26Riigikohtu tsiviilkolleegium30.11.2022

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (44)

lahend.ee
2-24-19147/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium25.06.20262-25-12245/9Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium29.05.20262-24-143210/19Harju Maakohus Tallinna kohtumaja08.05.20262-25-5731/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja08.05.20262-24-14123/15Harju Maakohus Tallinna kohtumaja10.04.20262-22-142483/40Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium05.03.2026

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Tallinn, Suur-Kloostri tn 18 korteriühistu80331490(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Ants Mailend

Määruse tegemise aeg

31.01.2022

Tsiviilasja number

2-21-13599

Tsiviilasi

X avaldus Tallinn, Suur-Kloostri tn 18 korteriühistu vastu 14.05.2021 üldkoosoleku otsuste kehtivuse vaidlustamiseks

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: X (isikukood xxxxxxxxxxx) Asjast puudutatud isik: Tallinn, Suur-Kloostri tn 18 korteriühistu (registrikood 80331490)

Resolutsioon

1.Jätta avaldus rahuldamata.
2.Määrata menetluskulud avaldaja kanda.
3.Mõista Xlt (X, isikukood xxxxxxxxxxx) Tallinn, Suur-Kloostri tn 18 korteriühistu (registrikood 80331490) kasuks välja menetluskulude hüvitis 2295 eurot.
4.Mõista Xlt (X, isikukood xxxxxxxxxxx) Tallinn, Suur-Kloostri tn 18 korteriühistu (registrikood 80331490) kasuks välja viivis menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni võla tasumiseni.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

1.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 17.08.20262-25-6084/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20262-26-10703/5Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 12.08.20262-24-17076/19Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20262-24-4648/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20262-24-8928/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20262-25-10376/15Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
2-18-13710/113
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
18.02.2026
2-24-11462/16Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium04.11.2025
2-24-125157/23Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium24.09.2025
2-24-6078/37Harju Maakohus Tallinna kohtumaja19.08.2025
2-25-5170/19Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja18.06.2025
2-23-18261/15Harju Maakohus Tallinna kohtumaja18.03.2025
2-23-8817/10Viru Maakohus Narva kohtumaja13.03.2025
2-22-17505/17Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium11.03.2025
2-22-10127/22Riigikohtu tsiviilkolleegium26.02.2025
2-23-144455/15Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja19.02.2025
2-22-670/11Viru Maakohus Narva kohtumaja31.01.2025
2-24-14192/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja13.12.2024
2-23-15087/18Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja11.11.2024
2-22-6941/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium06.11.2024
2-21-7044/59Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium02.10.2024
2-22-10377/37Harju Maakohus Tallinna kohtumaja06.09.2024
2-24-6663/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja21.08.2024
2-23-1282/37Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium05.07.2024
2-22-12646/36Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium22.05.2024
2-22-1248/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja15.05.2024
2-23-15931/16Viru Maakohus Narva kohtumaja08.05.2024
2-21-10660/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium29.02.2024
2-21-9796/80Riigikohtu tsiviilkolleegium29.01.2024
2-18-11370/31Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium11.01.2024
Käesolevas tsiviilasjas menetletakse X 12.07.2021 avaldust Tallinn, Suur-Kloostri tn 18 korteriühistu korteriomanike 14.05.2021 üldkoosoleku päevakorrapunkt 5 raames vastu võetud otsuste tühisuse tuvastamiseks või nende kehtetuks tunnistamiseks. Selle päevakorrapunkti all kiideti heaks küttesüsteemi rekonstrueerimise projekt ja otsustati täpsustada tööde tegemiseks tehtud hinnapakkumisi. Avaldus esitati tsiviilasja 2-19-16450 menetluses. Kõnealuses tsiviilasjas vaidlustas avaldaja sama korteriühistu 23.08.2019 otsuste kehtivust, mille hulgas oli samuti küttesüsteemi projekti kinnitamine. 2019 otsus tehti Kütteprojekt OÜ projekti kohta. 2021 otsus tehti sama projekti parandatud versiooni kohta. Avaldaja arvates on selliste tööde tegemise otsustamiseks vajalik kõigi korteriomanike kokkulepe, otsust ei saanud teha hääletamisega. Kavandatud tööd on vajalikud ainult katusekorrusele kavandatud ruumide kütmiseks. Uue süsteemi rajamine on kulukam ja korteriomanikele ebamugavam kui oleks olemasoleva süsteemi parandamine. Pole teada, kui palju tööd maksavad ja kuidas neid rahastada kavatsetakse. Tööde tegemine võib osutuda võimatuks muinsuskaitsenõuete tõttu. Uue süsteemi rajamisega lisandub avaldaja korteris üheksale läbiviigule veel viis. Neli otsuse poolt hääletanud korteriomanikku olid oma volikirjas esitanud tingimusi tööde rahastamise kohta, mida otsuses ei arvestatud. Nende korteriomanike poolthääli seega vaidlusaluse otsuse hääletamistulemuste kindlakstegemisel arvestada ei saanud.
2.30.08.2021 määrusega eraldati avaldus tsiviilasja 2-19-16450 menetlusest (dtl 27) ja võeti 14.09.2021 määrusega menetlusse uue tsiviilasjana (dtl 29).
3.Ühistu vaidles avaldusele vastu. Elamu on vana, küttesüsteem ehitati teadaolevalt juba 1970ndatel aastatel. Süsteem on avariiline ja vajab perspektiivis igal juhul väljavahetamist. Vajadus küttesüsteemi väljavahetamiseks tehti kindlaks juba 2013 ekspertarvamusega. Järgnevalt on korteriomanikud korduvalt arutanud tööde vajalikkust. Samal ajal on jooksvalt ilmnenud probleeme lahendatud vana süsteemi parandamisega. 23.08.2019 üldkoosolekul kiideti heaks Kütteprojekt OÜ koostatud küttesüsteemi uuendamise ehitusprojekt. Arvestades avaldaja etteheiteid sellele otsusele, telliti kütteprojekti kohta Novarc Group AS-lt eksperdiarvamus. Kütteprojekt OÜ tegi nimetatud eksperdiarvamust arvestades projektis 11.05.2020 muudatused. Muudetud projekti arutati mitmel korteriomanike üldkoosolekul ja see kiideti korteriomanike 14.05.2021.a otsusega heaks. Avaldaja on rajanud oma korterisse omavoliliselt põrandakütte, mis häirib teiste korterite kütmist. Kavandatud tööd ei välistaks siiski avaldaja korteris põrandakütte kasutamise jätkamist. Tööde tegemine on projekteerija kinnitusel võimalik muinsuskaitsereegleid rikkumata. Avaldaja pole selgitanud, kuidas rikub täiendavate läbiviikude tegemine korteris tema huve, kuid avaldaja soovi korral saaks läbiviikude arvu vähendada avaldaja korteri all oleva keldri kütmata jätmisel. Uue küttesüsteemiga saavad liituda kõik korteriomanikud, kes seda soovivad. Avaldaja pole esitanud arvestusi põhjendamaks oma väidet kavandatud tööde majandusliku ebaotstarbekuse kohta. Vaidlusaluste otsuste tegemiseks ei olnud õiguslikult vaja sõlmida korteriomanike kokkulepet.
4.Kohus selgitas menetluse seisu ja tõendamiskoormist 15.10.2021 ja 28.12.2021 määrustega (dtl 369 ja 410). Ärakuulamist menetlusosalised ei taotlenud.

Kohtumääruse põhjendused

5.Kohus jätab avalduse rahuldamata, põhjendades seda alljärgnevaga.
6.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 4 lahendab kohus käesoleva asja hagita menetluses.
7.Tallinna Ringkonnakohus leidis 01.12.2021 määruses tsiviilasjas nr 2-19-16450, et 23.08.2019 koosolekul otsustati küttesüsteemi uuendamine õiguspäraselt ja puudus vajadus korteriomanike kokkuleppeks (nimetatud määruse p 11). 23.08.2019 üldkoosoleku otsus ja käesolevas tsiviilasjas vaidlustatud 14.05.2021 üldkoosoleku otsus on tehtud põhimõtteliselt samade tööde kohta, varasemalt heaks kiidetud projektis tehti täiendusi, mis vaidlusalusel üldkoosolekul heaks kiideti (vt p 3 eespool). Avaldaja on otsuste vaidlustamisel tuginenud samadele alustele ega ole väitnud, et uus otsus oli tema õigusi varasemaga võrreldes rohkem riivav. Harju Maakohus rahuldas 17.11.2021 määrusega tsiviilasjas 2-21-11317 korteriühistu avalduse ja kohustas avaldajat lubama tema korterisse sisenemist 14.05.2021 üldkoosolekul heaks kiidetud tööde tegemiseks. Kohus leidis, et otsus tehti õiguspäraselt ega eeldanud korteriomanike kokkulepet (nimetatud määruse p 31). Eelnimetatud lahendid on edasi kaevatud ega ole veel jõustunud, kuid asjas esitatu põhjal puudub käesolevat tsiviilasja lahendaval kohtul põhjus asuda vaidlusaluste otsuse tegemise õiguspärasuse osas teistsugusele seisukohale. Kohus selgitas seda avaldajale 28.12.2021 määruses (p 2, dtl 410).
8.Vaidlusaluste otsustega (ühistu 07.10.2021 avalduse lisa 20, dtl 210) kiideti heaks küttesüsteemi uuendamise projekt (Kütteprojekt OÜ muudetud ehitusprojekt, ühistu 07.10.2021 avalduse lisa 11, dtl 143) ja otsustati täpsustada selle teostamiseks tehtud hinnapakkumisi. Tegemist on elamu korteriomandite kaasomandi eseme ajakohastamisega KrtS § 39 tähenduses. Kavandatud muudatustega ei muudeta eriomandi esemete otstarvet. Avaldaja väited tema ja teiste korteriomanike huvide kahjustamisest on kontrollimatuseni ebamäärased. Kohus selgitas avaldajale, et kohtu sekkumine korteriomanike otsustuspädevusse saaks toimuda ainult väga erandlike ja selgelt probleemsete asjaolude esinemisel (15.10.2021 määruse p 3, dtl 369). Avaldaja pole esitanud sisulisi vastuväiteid ega tõendeid ühistu poolt küttesüsteemi uuendamise vajalikkuse kohta esitatud faktiväidetele ja tõenditele (ühistu 07.10.2021 avaldus, dtl 37 ja 22.11.2021 avaldus, dtl 376). Avaldaja ei ole esitanud sisulisi ettepanekuid küttesüsteemis esinevate probleemide kõrvaldamise ja kaasajastamise saavutamiseks vähem kulukal viisil. Avaldaja pole vaidlustanud ühistu väiteid, et heaks kiidetud projekt nägi varasemast erinevalt ette võimaluse avaldaja poolt omavoliliselt rajatud põrandaküttesüsteemi kasutamise jätkamiseks ning vähemate läbiviikude tegemise avaldaja korterisse. Seega on ühistu püüdnud arvestada avaldaja

erihuvidega. Avaldaja kahtlus projekti teostatavuses muinsuskaitse reeglite tõttu ei põhine kontrollitava täpsusega esitatud asjaoludel. Probleemide tegeliku ilmnemise korral on korteriomanikel võimalik teha täiendavaid otsustusi muudatuste tegemiseks kavandatud töödes.

9.Kaasomandi eseme ajakohastamise otsustamiseks KrtS § 39 järgi on vaja sama seaduse § 9 lg-s 3 sätestatud häälteenamust. Otsuse vastuvõtmiseks oli vaja üle poole kõigi korteriomanike häältest, kusjuures otsuse poolt hääletanud korteriomanikele pidi kuuluma üle poole kaasomandi osadest. Koosolekul oli esindatud 10 korterit 12-st (ühistu 07.10.2021 avalduse lisa 20, dtl 210 ja 213) ja kõik osavõtjad hääletasid vaidlusaluse otsuse poolt (dtl 212). KrtS § 22 lg 1 ja ühistu põhikirja p 7.8.2 järgi on igal korteriomanikul üks hääl. Kinnistusraamatust nähtuvalt on elamus 12 korteriomandit. Koosolekul mitteosalenud korterite 12 ja 13 kaasomandi mõtteliste osade summa on 1888 (973 + 915) / 5886, mis on vähem kui pool kaasomandi osadest.
10.Kohus ei nõustu avaldaja väidetega osade korteriomanike volituste ületamise kohta (22.11.2021 avalduse p 2.4, dtl 405). Nimetatud korteriomanikud on andnud volikirjades sõnaselgelt volituse hääletada vaidlusaluste otsuste tegemise poolt (dtl 214, 221, 222, 223). Arvestades eespool (p 9) selgitatut, oli vaidlusaluste otsuste vastuvõtmiseks antud poolthäälte arv piisav. Samas tuleb arvestada, et avaldajal puudub õigus pöörduda kohtusse teiste isikute huvide kaitseks. Avaldaja poolt esitatud asjaoludel saaks otsuse kehtivust vaidlustada ainult kõnealused korteriomanikud ise. Koosolekul osalejate esindusõiguse olemasolu peab tegema kindlaks koosoleku juhataja ja selle kontrolli tulemused tuleb protokollida (KrtS § 20, Mittetulundusühingute seadus § 21). Võimalikud eksimused võivad tuua kaasa koosoleku otsuste tühisuse kvooruminõude rikkumise tõttu või hääletamistulemuste kehtetuse vajalike tahteavalduste puudumise tõttu. Koosoleku juhataja poolt tuvastatud ja protokollis fikseeritud osalemise ebaõigsusele saab tugineda ainult isik, kelle osalemine või esindusõigus on valesti tuvastatud. Ei saa olla mõistlikku õigustust selleks, et korteriomanikud võiksid vaidlustada korteriomanike üldkoosoleku otsuste kehtivust teiste korteriomanike esindamise väidetavatele puudustele tuginedes. Avaldaja tugineb teiste korteriomanike õiguste väidetavale rikkumisele olukorras, kus need teised korteriomanikud ise oma õiguste rikkumisele ei tugine ja selle vastu õiguskaitset ei otsi. TsMS § 3 lg 1 sätestab, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 3 lg 2 võimaldab seaduses ettenähtud juhul pöörduda kohtusse ka teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks, aga korteriomaniku ja korteriühistu ning korteriomanike omavahelistes suhetes seadus sellist õigust ette ei näe.
11.Seega puudub alus vaidlusaluste otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Pole ka teada asjaolusid, millest saaks järeldada otsuste tühisust.
12.Juhindudes 172 lg 1 teises lauses sätestatust, peab kohus õiglaseks määrata menetluskulud avaldaja kanda.
13.Ühistu menetluskuluks on lepingulise esindaja tasu 2295 eurot esindaja 12,75 töötunni eest tasumääraga 150 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks (ühistu 07.01.2022 avaldus, dtl 415). Ühistu on esitanud üksikasjaliku aruande esindaja tehtud töö kohta ning on kinnitanud kulude vajalikkust ja seost käesoleva asjaga. Ühistu ei ole käibemaksukohustuslane ja on kinnitanud, et ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu tagasi arvestada. Avaldaja vastuväited ei lükka ümber kulude põhjendatust (14.01.2022 avaldus, dtl 424). Ühistu esindaja tunnitasumäär ei ole kohtu hinnangul ülemäärane. Avaldaja põhjendus sama esindaja kasutamisest teistes tsiviilasjades ei anna iseenesest põhjust kahelda ühistu menetluskulude nimekirja õigsuses. Ühistu esindaja konkreetsete toimingute vajalikkust ja nendeks kulutatud aja põhjendatust pole avaldaja vaidlustanud. Avaldaja enda õigusabikulud on umbes kolmandiku võrra ühistu omadest väiksemad, kuid ühistu on oma seisukohtade põhjendamisel olnud avaldajaga võrreldes oluliselt põhjalikum (vt ühistu 07.10.2021 avaldust, milles esitatud faktiväidetele ja tõenditele avaldaja vastas vaid mõne üldise märkusega 22.11.2021 avalduses). Kohtu arvates on ühistu menetluskulud põhjendatud ja vajalikud ning kohus mõistab avaldajalt ühistu kasuks välja menetluskulude hüvitise 2295 eurot.
14.Ühistu taotluse (dtl 416) alusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ants Mailend kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 06.08.20262-26-8778/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 05.08.20262-25-14764/28Riigikohtu tsiviilkolleegium