N.D, J.D, W.G, A.M-i (end V), H.V , Q.M, B.C, M.J-i, J.P, R.E, A.Z-i, U.Z-i , H.Y, K.O ja W.Q hagi Tallinna linna (Tallinna Kiirabi kaudu) vastu töövaidluses Harju Maakohtu 23.09.2022.a otsus
Vaidlustatud kohtulahend
Kaebused ja tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Tallinna linna (Tallinna apellatsioonkaebuses Hageja I osas 11 619,29 eurot Hageja II osas 5303,82 eurot Hageja III osas 1073,76 eurot Hageja IV osas 10 369,94 eurot Hageja V osas 9713,48 eurot Hageja VI osas 3682,20 eurot Hageja VIII osas 2543,66 eurot Hageja IX osas 5966,01 eurot Hageja X osas 3487 eurot Hageja XI osas 2859,85 eurot Hageja XII osas 3452,35 eurot Hageja XIII osas 8505,26 eurot Hageja XIV osas 17 568,06 eurot Hageja XV osas 2823,11 eurot
Kiirabi
kaudu)
1(44)
Hagejate apellatsioonkaebuses Hageja I osas 1369,26 eurot Hageja II osas 9417,48 eurot Hageja III osas 2140,12 eurot Hageja IV osas 320,04 eurot Hageja V osas 703,88 eurot Hageja VI osas 4962,24 eurot Hageja VII osas 30805,64 eurot Hageja VIII osas 611,64 eurot Hageja IX osas 8599,32 eurot Hageja X osas 1846,19 eurot Hageja XI osas 8866,6 eurot Hageja XII osas 2112,06 eurot Hageja XIII osas 2974,68 eurot Hageja XIV osas 2409,84 eurot Hageja XV osas 3444,57 eurot 09.03.2023 ja edasi kirjalikus menetluses Istungi toimumise aeg
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
(Nimekiri eemaldatud) Hagejate I-XV lepingulised esindajad: advokaat Jaanika Reilik-Bakhoff (e-post:XXX) ja advokaat Kristina Sööt (end Viznovitš; (e-post:XXX) Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Tallinna linn (Tallinna Kiirabi kaudu, registrikood 75019371, aadress Retke tee 1, Tallinn), lepingulised esindajad vandeadvokaat Ants Nõmper (e-post:XXX) ja vandeadvokaat Hanna Pahk (epost:XXX)
I. Harju Maakohtu 23.09.2022 otsus tühistada osaliselt, osas, milles maakohus mõistis kostjalt W.G, A.M-i (end V), H.V , Q.M, M.J-i, J.P, R.E, A.Z-i, U.Z-i, H.Y, ja W.Q kasuks välja TLS § 109 lg-s 1 märgitud hüvitise teistmoodi kui kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, J.D kasuks TLS § 109 lg-s 1 märgitud hüvitise vähem kui nelja kuu keskmise töötasu ulatuses, K.O ja N.D kasuks välja TLS § 109 lg-s 1 märgitud hüvitise rohkem kui nelja kuu keskmise töötasu ulatuses, nimetatud summadelt arvestatud viiviste osas, samuti eelnimetatud hagejate menetluskulude jaotuse osas. Tühistatud osas teha uus otsus, millega mõista kostjalt hagejate W.G, A.M-i (end V), H.V , Q.M, M.J-i, J.P, R.E, A.Z-i, U.Z-i, H.Y, ja W.Q kasuks välja TLS § 109 lg-s 1 märgitud hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, J.D, K.O ja N.D kasuks välja TLS § 109 lg-s 1 märgitud hüvitis nelja kuu keskmise töötasu ulatuses ja neilt summadelt viivis ning anda uus menetluskulude jaotus. Muus osas jätta otsus muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu põhjendusi.
2(44)
II. Hagejate apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt, apellatsioonkaebus, mis jätta rahuldamata. III.Kostja apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. IV. Kehtiv kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:
1.Rahuldada N.D hagi osaliselt.
va
hageja
B.C
2.Tuvastada Tallinna Kiirabi poolt 15. juulil 2021. a esitatud töölepingu nr 195 erakorralise ülesütlemise tühisus ja lõpetada Tallinna Kiirabi ja N.D vahel sõlmitud tööleping nr 195 alates 01. augustist 2021. a kohtu poolt TLS § 107 lg 2 alusel.
3.Mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kiirabi kaudu) N.D kasuks välja TLS § 109 lg 1 hüvitis 5 390,16 eurot (bruto).
4.Mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kiirabi kaudu) N.D kasuks välja viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras alates 12.08.2021 kuni põhinõude kohase täitmiseni.
5.Rahuldada J.D hagi osaliselt.
6.Tuvastada Tallinna Kiirabi poolt 13. juulil 2021. a esitatud töölepingu nr 2165 erakorralise ülesütlemise tühisus ja lõpetada Tallinna Kiirabi ja J.D vahel sõlmitud tööleping nr 2165 alates 01. augustist 2021. a kohtu poolt TLS § 107 lg 2 alusel.
7.Mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kiirabi kaudu) J.D kasuks välja TLS § 109 lg 1 hüvitis 9 552,28 eurot (bruto).
8.Mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kiirabi kaudu) J.D kasuks välja viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras alates 12.08.2021 kuni põhinõude kohase täitmiseni.
9.Rahuldada W.G hagi osaliselt.
10.Tuvastada Tallinna Kiirabi poolt 13. juulil 2021. a esitatud töölepingu nr 2399 erakorralise ülesütlemise tühisus ja lõpetada Tallinna Kiirabi ja W.G vahel sõlmitud tööleping nr 2399 alates 01. augustist 2021. a kohtu poolt TLS § 107 lg 2 alusel.
11.Mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kiirabi kaudu) W.G kasuks välja TLS § 109 lg 1 hüvitis 3 134,33 eurot (bruto).
12.Mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kiirabi kaudu) W.G kasuks välja viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras alates 12.08.2021 kuni põhinõude kohase täitmiseni.
13.Rahuldada A.M-i (end V) hagi osaliselt.
14.Tuvastada Tallinna Kiirabi poolt 27. juulil 2021. a esitatud töölepingu nr 1655 erakorralise ülesütlemise tühisus ja lõpetada Tallinna Kiirabi ja A.M-i (end V) vahel sõlmitud tööleping nr 1655 alates 01. augustist 2021. a kohtu poolt TLS § 107 lg 2 alusel.
15.Mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kiirabi kaudu) A.M-i (end V) kasuks välja TLS § 109 lg 1 hüvitis 7 441,38 eurot (bruto).
3(44)
16.Mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kiirabi kaudu) A.M-i (end V) kasuks välja viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras alates 12.08.2021 kuni põhinõude kohase täitmiseni.
17.Rahuldada H.V
hagi osaliselt.
18.Tuvastada Tallinna Kiirabi poolt 13. juulil 2021. a esitatud töölepingu nr 1955 erakorralise ülesütlemise tühisus ja lõpetada Tallinna Kiirabi ja H.V vahel sõlmitud tööleping nr 1955 alates 01. augustist 2021. a kohtu poolt TLS § 107 lg 2 alusel.
20.Mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kiirabi kaudu) H.V kasuks välja viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras alates 12.08.2021 kuni põhinõude kohase täitmiseni.
21.Rahuldada Q.M hagi osaliselt.
22.Tuvastada Tallinna Kiirabi poolt 13. juulil 2021. a esitatud töölepingu nr 2347 erakorralise ülesütlemise tühisus ja lõpetada Tallinna Kiirabi ja Q.M vahel sõlmitud tööleping nr 2347 alates 01. augustist 2021. a kohtu poolt TLS § 107 lg 2 alusel.
23.Mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kiirabi kaudu) Q.M kasuks välja TLS § 109 lg 1 hüvitis 6 278,77 eurot (bruto).
24.Mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kiirabi kaudu) Q.M kasuks välja viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras alates 12.08.2021 kuni põhinõude kohase täitmiseni.
25.Jätta B.C hagi rahuldamata.
26.Rahuldada M.J-i hagi osaliselt.
27.Tuvastada Tallinna Kiirabi poolt 13. juulil 2021. a esitatud töölepingu nr 1954 erakorralise ülesütlemise tühisus ja lõpetada M.J ja Tallinna Kiirabi vahel sõlmitud tööleping nr 1954 alates 01. augustist 2021. a kohtu poolt TLS § 107 lg 2 alusel.
28.Mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kiirabi kaudu) M.J-i kasuks välja TLS § 109 lg 1 kohane hüvitis 2 966,89 eurot (bruto).
29.Mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kiirabi kaudu) M.J-i kasuks välja viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras alates 12.08.2021 kuni põhinõude kohase täitmiseni.
30.Rahuldada J.P hagi osaliselt.
31.Tuvastada Tallinna Kiirabi poolt 13. juulil 2021. a esitatud töölepingu nr 1862 erakorralise ülesütlemise tühisus ja lõpetada Tallinna Kiirabi ja J.P vahel sõlmitud tööleping nr 1862 alates 01. augustist 2021. a kohtu poolt TLS § 107 lg 2 alusel.
32.Mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kiirabi kaudu) J.P kasuks välja TLS § 109 lg 1 hüvitis 7 061,7 eurot (bruto).
4(44)
33.Mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kiirabi kaudu) J.P kasuks välja viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras alates 12.08.2021 kuni põhinõude kohase täitmiseni.
34.Rahuldada R.E hagi osaliselt.
35.Tuvastada Tallinna Kiirabi poolt 13. juulil 2021. a esitatud töölepingu nr 2424 erakorralise ülesütlemise tühisus ja lõpetada R.E ja Tallinna Kiirabi vahel sõlmitud tööleping nr 2424 alates 01. augustist 2021. a kohtu poolt TLS § 107 lg 2 alusel.
36.Mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kiirabi kaudu) R.E kasuks välja TLS § 109 lg 1 hüvitis 5 074,89 eurot (bruto).
37.Mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kiirabi kaudu) R.E kasuks välja viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras alates 12.08.2021 kuni põhinõude kohase täitmiseni.
38.Rahuldada A.Z-i hagi osaliselt.
39.Tuvastada Tallinna Kiirabi poolt 15. juulil 2021. a esitatud töölepingu nr 2427 erakorralise ülesütlemise tühisus ja lõpetada A.Z-i ja Tallinna Kiirabi vahel sõlmitud tööleping nr 2427 alates 01. augustist 2021. a kohtu poolt TLS § 107 lg 2 alusel.
40.Mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kiirabi kaudu) A.Z-i kasuks välja TLS § 109 lg 1 hüvitis 5 667,31 eurot (bruto).
41.Mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kiirabi kaudu) A.Z-i kasuks välja viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras alates 12.08.2021 kuni põhinõude kohase täitmiseni.
42.Rahuldada U.Z-i hagi osaliselt.
43.Tuvastada Tallinna Kiirabi poolt 13. juulil 2021. a esitatud töölepingu nr 2455 erakorralise ülesütlemise tühisus ja lõpetada U.Z-i ja Tallinna Kiirabi vahel sõlmitud tööleping nr 2455 alates 01. augustist 2021. a kohtu poolt TLS § 107 lg 2 alusel.
44.Mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kiirabi kaudu) U.Z-i kasuks välja TLS § 109 lg 1 hüvitis 5 308,68 eurot (bruto).
45.Mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kiirabi kaudu) U.Z-i kasuks välja viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras alates 12.08.2021 kuni põhinõude kohase täitmiseni.
46.Rahuldada H.Y hagi osaliselt.
47.Tuvastada Tallinna Kiirabi poolt 27. juulil 2021. a esitatud töölepingu nr 1772 erakorralise ülesütlemise tühisus ja lõpetada H.Y ja Tallinna Kiirabi vahel sõlmitud tööleping nr 1772 alates 01. augustist 2021. a kohtu poolt TLS § 107 lg 2 alusel.
48.Mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kiirabi kaudu) H.Y kasuks välja TLS § 109 lg 1 hüvitis 8 137,45 eurot (bruto).
49.Mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kiirabi kaudu) H.Y kasuks välja viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras alates 12.08.2021 kuni põhinõude kohase täitmiseni.
5(44)
50.Rahuldada K.O hagi osaliselt.
51.Tuvastada Tallinna Kiirabi poolt 27. juulil 2021. a esitatud töölepingu nr 159 erakorralise ülesütlemise tühisus ja lõpetada K.O ja Tallinna Kiirabi vahel sõlmitud tööleping nr 159 alates 01. augustist 2021. a kohtu poolt TLS § 107 lg 2 alusel.
52.Mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kiirabi kaudu) K.O kasuks TLS § 109 lg hüvitis 9 338,28 eurot (bruto).
53.Mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kiirabi kaudu) K.O kasuks välja viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras alates 12.08.2021 kuni põhinõude kohase täitmiseni.
54.Rahuldada W.Q hagi osaliselt.
55.Tuvastada Tallinna Kiirabi poolt 29. juulil 2021. a esitatud töölepingu nr 2143 erakorralise ülesütlemise tühisus ja lõpetada Tallinna Kiirabi ja W.Q vahel sõlmitud tööleping nr 2143 alates 01. augustist 2021. a kohtu poolt TLS § 107 lg 2 alusel.
56.Mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kiirabi kaudu) W.Q kasuks välja TLS § 109 lg 1 hüvitis 3 029,28 eurot (bruto).
57.Mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kiirabi kaudu) W.Q kasuks välja viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras alates 12.08.2021 kuni põhinõude kohase täitmiseni.
58.Rahuldada hagejate taotlus Tallinna Ringkonnakohtu 09.03.2023 istungi protokollis parandamiseks kuna protokolli on saanud kirja ekslikult valed kohtu poolt määratud kuupäevad menetlustoiminguteks: aprilli asemel on märgitud märts. Vead parandada järgmiselt- Kohus määrab: 24.04.2023 esitab kostja seisukoha hagejate dokumendile. Kohus määrab: menetluskulud esitada koos teiste dokumentidega. Vastaspoolel on õigus esitada oma seisukoht menetluskulude kohta hiljemalt 27.04.2023. Menetluskulude jaotus V. Hageja J.D, W.G, A.M-i (end V), H.V , Q.M, M.J-i, J.P, R.E, A.Z-i, U.Z-i , H.Y W.Q, K.O ja N.D menetluskulud maa – ja ringkonnakohtus tuleb jätta 75 % ulatuses kostja kanda, ülejäänud nimetatud poolte menetluskulud nende endi kanda. B.C hagis kostja vastu menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus jätta B.C kanda. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.
6(44)
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluse eelnev käik ja hagiavalduse asjaolud
1.Hagiavaldusest nähtub, et 2021. a jaanuarikuus andis kostja juures töötav vanemõde X teada, et kõigi töötajatega, kellel 28. veebruariks 2021. a pole vaktsineerimise tõendit või antikehade olemasolu, lõpetatakse töölepingud (vt 12.08.2021. a esitatud hagiavalduse lisa 4). Selleks, et survestada veel vaktsineerimata töötajaid vaktsineerima, hakati looma erikorda sõltuvalt töötajate vaktsineeritusest. Tööandja võttis vastu otsuse, et COVID-19 vastu vaktsineeritud töötajad ei pea kandma isikukaitsevahendeid vabal ajal ning kontaktkoolitustel võivad osaleda vaid vaktsineeritud töötajad (vt 12.08.2021. a esitatud hagiavalduse lisa 8). Osa kiirabitöötajate lisasissetulekust saadakse ka erinevate ürituste nn turvamistelt või meditsiinilisest transpordist. Tööandja aga võttis ka selle võimaluse töötajatelt, kes ei olnud veel vaktsineeritud (vt 12.08.2021. a esitatud hagiavalduse lisa 9). Sellise otsuse taga ei olnud ühtegi ohuhinnangut ega ratsionaalset põhjendust, vaid lihtsalt tööandja otsus, millega sooviti survestada töötajaid vaktsineerima.
2.Tallinna Kiirabi kinnitas 4. märtsil 2021. a töökeskkonna riskianalüüsi, mille tegevuskavas nähti ette nakatumisohu vähendamiseks ning riskide maandamiseks töötajate vaktsineerimine.
3.16. juuni 2021. a otsustas tööandja hakata lõpetama vaktsineerimata töötajatega töölepinguid (vt 12.08.2021. a esitatud hagiavalduse lisa 11). Siiski ootasid töötajad veel enne ülesütlemisavalduste edastamist terve kuu teadmatuses, mis neist saab (sarnane teadmatus oli valitsenud juba tegelikkuses aasta algusest alates). Lisaks anti välja 16. juunil 2021. a käskkiri, mille kohaselt antakse lisapuhkust vastavalt sellele, kas töötaja on vaktsineeritud või mitte (vt 12.08.2021. a esitatud hagiavalduse lisa 12). Selline töötajate ebavõrdse kohtlemise käsitlus käskkirjas, tuginedes kollektiivlepingu punktile, on töötajate hinnangul tühine ning põhiseadusevastane.
4.Kõik hagejad on seisukohal, et neid on koheldud ebavõrdselt teiste töötajatega, neid on diskrimineeritud nende vaadete tõttu, et nad soovisid veel veidi oodata niivõrd uue vaktsiini süstimisega enda kehasse, kuni saabuvad lõplikud teaduslikud uuringud vaktsiinide ohutuse kohta ning töötajate suhtes on toime pandud töökius märgistades neid maskidega vabal ajal, mitte lubades neid koolitustele ning nn turvamisüritustele.
5.Hagejatega öeldi töölepingud üles, kuna nad ei olnud ennast vaktsineerinud. COVID-19 vastu vaktsineerimine ise ei ole töötajate tööülesanne ega näita töötajate tööoskusi, mistõttu vaktsineerimisest keeldumine ei saa ole töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks TLS § 88 lg 1 p 2 mõttes. Tegemist saab olla tööandja kehtestatud töökorralduse reegliga, kuid see ei allu TLS § 88 lg 1 p 2 regulatsioonile, millele oli viidatud tööandja
29.aprilli 2021. a teatises.
6.Töötaja II töölepingu ülesütlemise aluseks oli lisaks ka TLS § 88 lg 1 p 3, mille kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi. Kui korralduse sisu on töötajate sundimine vaktsineerimisele (st sisuliselt töötaja isikupuutumatuse riive), siis on tegemist hea usu põhimõtte, (põhi)seaduse ning mõistlikkuse põhimõttega vastuolus oleva korraldusega, mis on tühine. Tühise korralduse mittetäitmise tõttu ei ole võimalik töösuhet lõpetada. Vaktsineerimise kui korralduse seaduslikkust analüüsime alljärgnevalt eraldiseisvalt.
7.Töötajad on seisukohal, et olemasoleva õigusruumi raames ei ole võimalik töötajaid sundida ennast vaktsineerima või seda neilt töösuhte jätkamise eeldusena nõuda. Veelgi
7(44)
vähem annab selleks tööandjale õigust, kui tegemist on erakorralise tingimustega antud müügiloaga vaktsiiniga.
8.Töötajad on seisukohal, et Eesti Vabariigis on vaktsineerimine vabatahtlik, kuni Riigikogu pole otsustanud teisiti. Töötajate hinnangul on täna küsitav ka asjaolu, kas COVID-19 vaktsiinid liigituvad tõhusa vaktsiini alla ning kas kasu kaalub üle kahjud.
9.COVID-19 kuulub 3. ohurühma, kuhu kuuluvad ka nt A-gripi viirused. Tööandja ei ole varasemalt nõudnud vaktsineerimist nt A-gripi vastu. Tööandja on varasemalt avaldanud teate vaktsineerimise võimalikkuse kohta ning võimaldanud igal töötajal ise otsustada, kas vaktsineerida või mitte. Ka varasemalt on osad töötajad otsustanud mitte vaktsineerida ning sellega ei ole kaasnenud selliseid tagajärgi nagu antud juhul (töölepingu erakorraline ülesütlemine töötajatega, kes ei soovi ennast COVID-19 vastu vaktsineerida).
10.Vaktsineerimine ei aita täielikult ära hoida nakatumist ega viiruse levikut. Terviseameti juhiste järgi aitab nakatumist ja viiruse levikut vältida tihe kätepesu, siseruumides maskikandmine, hingamisteede hügieeni järgimine ja lähikontakti vältimine. Seega on käesoleval juhul olemas ka muud meetmed viiruse leviku tõkestamiseks ja ohutuse tagamiseks. Lisaks tuleb antud juhul arvestada ka asjaoluga, et kasutusel olevad COVID-19 vaktsiinid on alles katsetusjärgus ning nendele ei ole antud lõplikku müügiluba
11.TLS § 88 lg 3 kohaselt, juhul kui tööandja soovib töölepingut erakorraliselt üles öelda töötaja töövõime vähenemise tõttu, peab ülesütlemisele eelnema hoiatus (vt ka RKTKo nr 3-2-1-70-16 p 14). Seega tulnuks tööandjal teha töötajale sõnaselge avaldus, milles seisneb tööandja tahe öelda töötajaga sõlmitud tööleping erakorraliselt ülesse juhul, kui töötaja ei vaktsineeri. Töötajate hinnangul ei ole tööandja oma hoiatamiskohustust täitnud.
12.Töötajate hinnangul ei ole tööandja järginud mõistliku aja nõuet (TLS § 88 lg 4). Nimelt, töötajate survestamine, et nad ennast COVID-19 vastu vaktsineeriksid hakkas juba 2021. aasta alguses. 30. aprillil 2021. a edastati enamikule töötajatele teatis uuendatud ametijuhendiga (allkirjastatud 29. aprillil 2021. a), mille peale osad töötajad avaldasid ka kirjalikult oma arvamuse (vt nt 12.08.2021. a esitatud hagiavalduse lisa 43), teised aga andsid tööandjale suuliselt teada, et ei soovi hetkel ennast vaktsineerida.
29.aprilli 2021. a teatise kohaselt pidid töötajad esitama hiljemalt 17. maiks 2021. a immuniseerimispassi (vt nt lisa 42). Töötajad, kellega töölepingud erakorraliselt üles öeldi (s.t kõik hagejad, v.a töötaja VII) ei ole tööandjale eeltoodud kuupäevaks, s.t 17. maiks 2021. a immuniseerimispassi esitanud. Eeltoodust nähtub, et tööandjale hiljemalt 18. mai 2021. a teada, et töötajad kellega ta töölepingud erakorraliselt üles ütles, ei ole vaktsineeritud. Seega tulnuks tööandjal koheselt reageerida, mitte oodata juulikuu keskpaigani. Tööandja aga seda ei teinud, mis tekitas töötajates õigustatud ootuse, et töötajate töösuhted tööandjaga jätkuvad.
13.TLS § 3 näeb ette, et tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele. Muuhulgas on isikutel tervisepõhiõigusest tulenevalt õigus otsustada ning võtta vastutus oma tervisega seotud küsimustes, seega saab ka näiteks enda vaktsineerimisega seotud põhimõtteid pidada veendumusteks eelviidatud PS sätete kohaselt. Üldjuhul tohib isikule raviteenuseid osutada vaid tema vaba ja teavitatud nõusoleku alusel. Tahtevastase ravi rakendamine (sh vaktsineerimine) on kooskõlas PS §-ga 28 õigustatud üksnes siis, kui ravimata inimene kujutab teiste inimeste tervisele arvestatavat ohtu. Seega võib Tallinna Kiirabi sekkumine inimese enesemääramisõigusesse ja sundvaktsineerimine olla iseenesest mõne nakkushaiguse leviku korral õigustatud, kuid see eeldab, et sundvaktsineerimiseks on seaduslik alus ja ülekaalukas avalik huvi ning puuduvad muud leebemad vahendid viiruse tõrjeks. 8(44)
Tööandja keelas survestamiseks mittevaktsineeritud töötajate osalemise brigaadivälistel turvamisüritustel (nt jalgpallitrennid) ning meditsiinilise transpordi korraldamisel. Selliselt on tööandja takistanud mittevaktsineeritud töötajatel muu hulgas ka lisaraha teenimise ning lisaks diskrimineerimisele rikkunud töötaja põhiõigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta (vt PS § 29). Selline töötajate eristamine tekitab töötajas ebavajalikke pingeid. Samuti tekitab selline töötajate eristamine ebavajalikke pingeid vaktsineeritud ja vaktsineerimata töötjate vahel. Kusjuures vaktsineerimise info ei tohiks olla üldse kolleegidele teada, kuivõrd tegemist on eriliigiliste isikuandmetega.
14.Töötaja III, töötaja IV, töötaja V, töötaja VI, töötaja IX, töötaja XI, töötaja XII, töötaja XIII ja töötaja XV soovivad oma tööd jätkata. Seega juhul, kui tööandja on eeltooduga nõus, paluvad viidatud kohtul töölepinguid mitte lõpetada, vaid lepingud (sh tööstaaž) taastada. TLS § 108 esimese lause kohaselt töölepingu õigusvastasel ülesütlemisel, kui töösuhe jätkub, on töötajal õigus nõuda kahju hüvitamist, eelkõige saamata jäänud töötasu. Töötaja III, töötaja IV, töötaja V, töötaja VI, töötaja IX, töötaja XI, töötaja XII, töötaja XIII ja töötaja XV paluvad kohtul, juhul kui viidatud töötajate töösuhe tööandjaga jätkub, mõista tööandjalt töötajate kasuks välja saamata jäänud töötasu alates 1. augustist 2021. a (viimane tööpäev oli töötajatel 31. juuli 2021. a vastavalt ülesütlemise teatisele) kuni töölepingu taastamiseni. Juhul, kui tööandja siiski ei soovi töösuhte jätkamist ning esitab TLS § 109 lg-s 2 nimetatud taotluse töölepingu lõpetamiseks kohtu poolt, palub töötaja III, töötaja IV, töötaja V, töötaja VI, töötaja IX, töötaja XI, töötaja XII, töötaja XIII ja töötaja XV mõista tööandjalt viidatud töötajate kasuks välja TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitis ning suurendada seda vähemalt 6 kuu keskmise töötasuni tulenevalt TLS § 109 lg 1 teisest lausest. Töötajad, kes soovivad tööandja juures edasi töötada (sh töötaja VII) ning ei ole ennast vaktsineerinud, soovivad, et tööandja lõpetaks nende ebavõrdse kohtlemise. Töötajad taotlevad mittevaralise kahju hüvitist kohtu õiglasel äranägemisel. Hagejad on faktiliste asjaolude all märkinud, et mittevaraline kahju on tekkinud eelkõige tööandjapoolsest vaktsineerimisele survestamisest ja ebaselgete signaalide andmisest: ühelt poolt on vaktsineerimine vabatahtlik, vajalik on enamiku töötajate vaktsineerimine ning isikukaitsevahendid annavad piisava kaitse SARS-CoV-2 viiruse vastu versus kui töötajad ei vaktsineeri, vallandatakse nad (mis on tänaseks ka teoks saanud). Vaktsineerimata töötajaid asuti ebavõrdselt kohtlema võrreldes nendega, kes otsustasid ennast vaktsineerida. Töötajate jaoks on vaktsineerimisega survestamine tekitanud suure vaimse heaolu langemise, kuni selleni, et mõnel on esinenud ka tervisehäireid ja töövõimetust. Tööandja kohus oleks olnud tegeleda töötajate psühhosotsiaalsete ohutegurite maandamisega, mitte ise neid tekitada. Tööandja esindaja on kohtumistel korduvalt rõhutanud, et Kiirabis ei saa töötada „nõrgad“ – kui sul tekivad vaimse tervise häired tööandja survestamise peale, siis sa järelikult ei sobigi meile. Vaktsineerimata töötajaid nimetati avalikult tööandja poolt vaktsiinivastasteks, mis ei vastanud ühelgi juhul tõele – tegemist on valeväitega ning vaktsineerimata töötajate alavääristamisega, kuna vaktsiinivastane sõnana on hetkel ühiskonnas justkui sõimusõna, sellel on väga negatiivne ja alavääristav alatoon. Mittevaralist kahju, mis tekitati töötajatele ajal, mil nad olid kriisi lahendamise keskpaigas, andes endast 200% ja transportides haiglatesse raskeid COVID-19 haigeid, on raske ülehinnata. Töötajad ise on hinnanud oma mittevaralist kahju 6 kuu palga suuruseks. Kui kohus peaks tuvastama, et töötajate töölepingute ülesütlemised ei ole tühised, paluvad kõik töötajad kohtul välja mõista mittevaralise kahju hüvitised kohtu õiglasel
9(44)
äranägemisel tulenevalt ebavõrdsest kohtlemisest.
15.TLS § 107 lg 1 kohaselt juhul, kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab töölepingu ülesütlemise tühisuse loetakse, et leping ei ole lõppenud. Seetõttu palub töötaja I, töötaja II, töötaja VIII, töötaja X ja töötaja XIV lõpetada viidatud töötajate töölepingud tuginedes TLS § 107 lg-le 2. Hagejate (v.a hageja VII) hinnangul tuleks töölepingud lõpetada kuupäeval, mil need lõppesid vastavalt tööandja soovile ehk viimane hagejate (v.a hageja VII) tööpäev oli 31. juuli 2021. a, pärast seda ei võimaldatud hagejatel (v.a hageja VII) tööd jätkata, mistõttu oleks ka töölepingu lõpetamine muul kuupäeval ebamõistlik. Samas tuleb etteteatamistähtaja rikkumist arvestada ülesütlemise hüvitise suuruse määramisel.
16.Kui kohus lõpetab töölepingud TLS § 107 lg 2 kohaselt, paluvad töötajad kohtul tööandjalt välja mõista TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitis. TLS § 109 lg-st 1 tuleneb, et kohus omal algatusel välja mõistetavat hüvitist suurendama, kui töötaja poolt välja toodud asjaolud ja esitatud tõendid annavad selleks aluse ning töötaja peab sätte kohaldamist vajalikuks. Töötajad leiavad, et TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitisi tuleb olenevalt konkreetsest töötajast suurendada vähemalt 6-12 kuu keskmise töötasuni.
17.Tööandja tegi töötajale VII töölepingu muutmise ettepaneku, millega tööandja soovis lõpetada töötaja VII töö seoses õde-brigaadijuhi ametikohaga. Töötaja soovib sellel ametikohal jätkata ning on valmis tööd tegema, kuid tööandja ei ole võimaldanud alates
01.augustist 2021. a töötajale vastava töö tegemist. Tulenevalt eeltoodust palub töötaja VII kohtul tööandjalt välja mõista saamata jäänud töötasu alates 01. augustist 2021. a kuni tööandja poolt tööle lubamiseni. Töötajal VII oli keskmine töötasu juunikuuni 1137,74 eurot, millest 0,5 kohta oli õde-brigaadi ametikoha eest ja 0,25 kohta analüütiku ametikoha eest, seega on töötajal VII õigus alates 1. augustist 2021. a kuni töö andmiseni saada TLS § 35 alusel saamata jäänud töötasu 1137,74/3*2=758,49 eurot.
18.Tulenevalt TsMS §-st 367 paluvad töötajad välja mõista tööandja poolt töötajatele makstavatelt hüvitistelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates hagiavalduse esitamisest kuni tööandja poolt vastavate summade täieliku tasumiseni. Hagejate nõuded
19.Hagejad paluvad:
19.1.tuvastada Tallinna Kiirabi poolt 15. juulil 2021. a esitatud töölepingu nr 195 erakorralise ülesütlemise tühisus ja lõpetada Tallinna Kiirabi ja N.D vahel sõlmitud tööleping nr 195 alates 01. augustist 2021. a kohtu poolt ning mõista Tallinna Kiirabilt N.D kasuks TLS § 109 lg 1 teise lause kohane hüvitis, suurendades seda kohtu õiglase äranägemise järgi vähemalt 12 kuu keskmise töötasuni, st 16 170,43 euroni või alternatiivselt kui kohus leiab, et ülesütlemine ei ole tühine, mõista Tallinna Kiirabilt N.D kasuks mittevaralise kahju hüvitis ebavõrdsest kohtlemisest ja diskrimineerimisest tulenevalt kohtu õiglasel äranägemisel;
19.2.tuvastada Tallinna Kiirabi poolt 13. juulil 2021. a esitatud töölepingu nr 2165 erakorralise ülesütlemise tühisus ja lõpetada Tallinna Kiirabi ja J.D vahel sõlmitud tööleping nr 2165 alates 01. augustist 2021. a, kohtu poolt ning mõista Tallinna Kiirabilt J.D kasuks TLS § 109 lg 1 teise lause kohane hüvitis, suurendades seda kohtu õiglase äranägemise järgi vähemalt 6 kuu keskmise töötasuni, st 14 328,42 euroni või alternatiivselt kui kohus leiab, et ülesütlemine ei ole tühine, mõista Tallinna Kiirabilt J.D kasuks mittevaralise kahju hüvitis ebavõrdsest kohtlemisest ja diskrimineerimisest tulenevalt kohtu õiglasel äranägemisel;
19.3.tuvastada Tallinna Kiirabi poolt 13. juulil 2021. a esitatud töölepingu nr 2399 erakorralise ülesütlemise tühisus ja mõista Tallinna Kiirabi käest W.G kasuks välja TLS §-s 108 sätestatud kahjuhüvitis alates 01. augustist 2021. a kuni tööandja poolt töö andmiseni keskmise töötasu (s.t 1 044,78 eurot kuus) ulatuses ning mittevaralise 10(44)
kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ning lõpetada töötaja ebavõrdne kohtlemine ning diskrimineerimine vaktsineeritusest tulenevalt või alternatiivselt lõpetada Tallinna Kiirabi ja W.G vahel sõlmitud tööleping nr 2399 alates 01. augustist 2021. a kohtu poolt ja mõista Tallinna Kiirabilt W.G kasuks TLS § 109 lg 1 teise lause kohane hüvitis, suurendades seda kohtu õiglase äranägemise järgi vähemalt 6 kuu keskmise töötasuni, st 6 268,66 euroni või alternatiivselt kui kohus leiab, et ülesütlemine ei ole tühine, mõista Tallinna Kiirabilt W.G kasuks mittevaralise kahju hüvitis ebavõrdsest kohtlemisest ja diskrimineerimisest tulenevalt kohtu õiglasel äranägemisel;
19.4.tuvastada Tallinna Kiirabi poolt 27. juulil 2021. a esitatud töölepingu nr 1655 erakorralise ülesütlemise tühisus ja mõista Tallinna Kiirabi käest A.M V kasuks välja TLS §-s 108 sätestatud kahjuhüvitis alates 01. augustist 2021. a kuni tööandja poolt töö andmiseni keskmise töötasu (s.t 2 480,46 eurot kuus) ulatuses ning mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ning lõpetada töötaja ebavõrdne kohtlemine ning diskrimineerimine vaktsineeritusest tulenevalt või alternatiivselt lõpetada Tallinna Kiirabi ja A.M V vahel sõlmitud tööleping nr 1655 alates 01. augustist 2021. a kohtu poolt ja mõista Tallinna Kiirabilt A.M V kasuks TLS § 109 lg 1 teise lause kohane hüvitis, suurendades seda kohtu õiglase äranägemise järgi vähemalt 6 kuu keskmise töötasuni, st 14 882,76 euroni või alternatiivselt kui kohus leiab, et ülesütlemine ei ole tühine, mõista Tallinna Kiirabilt A.M V kasuks mittevaralise kahju hüvitis ebavõrdsest kohtlemisest ja diskrimineerimisest tulenevalt kohtu õiglasel äranägemisel;
19.5.tuvastada Tallinna Kiirabi poolt 13. juulil 2021. a esitatud töölepingu nr 1955 erakorralise ülesütlemise tühisus ja mõista Tallinna Kiirabi käest H.V kasuks välja TLS §-s 108 sätestatud kahjuhüvitis alates 01. augustist 2021. a kuni tööandja poolt töö andmiseni keskmise töötasu (s.t 2 424,46 eurot kuus) ulatuses ning mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ning lõpetada töötaja ebavõrdne kohtlemine ning diskrimineerimine vaktsineeritusest tulenevalt või alternatiivselt lõpetada Tallinna Kiirabi ja H.V vahel sõlmitud tööleping nr 1955 alates 01. augustist 2021. a kohtu poolt ja mõista Tallinna Kiirabilt H.V kasuks TLS § 109 lg 1 teise lause kohane hüvitis, suurendades seda kohtu õiglase äranägemise järgi vähemalt 6 kuu keskmise töötasuni, st 14 546,73 euroni või alternatiivselt kui kohus leiab, et ülesütlemine ei ole tühine, mõista Tallinna Kiirabilt H.V kasuks mittevaralise kahju hüvitis ebavõrdsest kohtlemisest ja diskrimineerimisest tulenevalt kohtu õiglasel äranägemisel;
19.6.tuvastada Tallinna Kiirabi poolt 13. juulil 2021. a esitatud töölepingu nr 2347 erakorralise ülesütlemise tühisus ja mõista Tallinna Kiirabi käest Q.M kasuks välja TLS §-s 108 sätestatud kahjuhüvitis alates 01. augustist 2021. a kuni tööandja poolt töö andmiseni keskmise töötasu (s.t 2 092,92 eurot kuus) ulatuses ning mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ning lõpetada töötaja ebavõrdne kohtlemine ning diskrimineerimine vaktsineeritusest tulenevalt või alternatiivselt lõpetada Tallinna Kiirabi ja Q.M vahel sõlmitud tööleping nr 2347 alates 01. augustist 2021. a kohtu poolt ning mõista Tallinna Kiirabilt Q.M kasuks TLS § 109 lg 1 teise lause kohane hüvitis, suurendades seda kohtu õiglase äranägemise järgi vähemalt 6 kuu keskmise töötasuni, st 12 557,54 euroni või alternatiivselt kui kohus leiab, et ülesütlemine ei ole tühine, mõista Tallinna Kiirabilt Q.M kasuks mittevaralise kahju hüvitis ebavõrdsest kohtlemisest ja diskrimineerimisest tulenevalt kohtu õiglasel äranägemisel;
19.7.mõista Tallinna Kiirabilt B.C kasuks välja TLS §-s 35 sätestatud saamata jäänud töötasu (s.t 758,49 eurot kuus) alates 01. augusti 2021. a kuni tööandja poolt
11(44)
töölepingus nr 2104 ettenähtud õde-brigaadijuht (0,5 koormusega) töö andmiseni ja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ning lõpetada töötaja ebavõrdne kohtlemine ning diskrimineerimine vaktsineeritusest tulenevalt;
19.8.tuvastada Tallinna Kiirabi poolt 13. juulil 2021. a esitatud töölepingu nr 1954 erakorralise ülesütlemise tühisus ja lõpetada M.J ja Tallinna Kiirabi vahel sõlmitud tööleping nr 1954 alates 01. augustist 2021. a kohtu poolt ning mõista Tallinna Kiirabilt M.J kasuks TLS § 109 lg 1 teise lause kohane hüvitis, suurendades seda kohtu õiglase äranägemise järgi vähemalt 6 kuu keskmise töötasuni, st 5 933,78 euroni või alternatiivselt kui kohus leiab, et ülesütlemine ei ole tühine, mõista Tallinna Kiirabilt M.J kasuks mittevaralise kahju hüvitis ebavõrdsest kohtlemisest ja diskrimineerimisest tulenevalt kohtu õiglasel äranägemisel;
19.9.tuvastada Tallinna Kiirabi poolt 13. juulil 2021. a esitatud töölepingu nr 1862 erakorralise ülesütlemise tühisus ja mõista Tallinna Kiirabi käest J.P kasuks välja TLS §-s 108 sätestatud kahjuhüvitis alates 01. augustist 2021. a kuni tööandja poolt töö andmiseni keskmise töötasu (st 1 841,36 eurot kuus) ulatuses ning mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ning lõpetada töötaja ebavõrdne kohtlemine ning diskrimineerimine vaktsineeritusest tulenevalt või alternatiivselt lõpetada Tallinna Kiirabi ja J.P vahel sõlmitud tööleping nr 1862 alates 01. augustist 2021. a kohtu poolt ning mõista Tallinna Kiirabilt J.P kasuks TLS § 109 lg 1 teise lause kohane hüvitis, suurendades seda kohtu õiglase äranägemise järgi vähemalt 6 kuu keskmise töötasuni, st 11 048,15 euroni või alternatiivselt kui kohus leiab, et ülesütlemine ei ole tühine, mõista Tallinna Kiirabailt J.P kasuks mittevaralise kahju hüvitis ebavõrdsest kohtlemisest ja diskrimineerimisest tulenevalt kohtu õiglasel äranägemisel;
19.10.tuvastada Tallinna Kiirabi poolt 13. juulil 2021. a esitatud töölepingu nr 2424 erakorralise ülesütlemise tühisus ja lõpetada R.E ja Tallinna Kiirabi vahel sõlmitud tööleping nr 2424 alates 01. augustist 2021. a kohtu poolt ning mõista Tallinna Kiirabilt R.E kasuks TLS § 109 lg 1 teise lause kohane hüvitis, suurendades seda kohtu õiglase äranägemise järgi vähemalt 6 kuu keskmise töötasuni, st 10 149,79 euroni või alternatiivselt kui kohus leiab, et ülesütlemine ei ole tühine, mõista Tallinna Kiirabilt R.E kasuks mittevaralise kahju hüvitis ebavõrdsest kohtlemisest ja diskrimineerimisest tulenevalt kohtu õiglasel äranägemisel;
19.11.tuvastada Tallinna Kiirabi poolt 15. juulil 2021. a esitatud töölepingu nr 2427 erakorralise ülesütlemise tühisus ja mõista Tallinna Kiirabi käest A.Z kasuks välja TLS §-s 108 sätestatud kahjuhüvitis alates 01. augustist 2021. a kuni tööandja poolt töö andmiseni keskmise töötasu (st 1 889,10 eurot kuus) ulatuses ning mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ning lõpetada töötaja ebavõrdne kohtlemine ning diskrimineerimine vaktsineeritusest tulenevalt või alternatiivselt lõpetada A.Z ja Tallinna Kiirabi vahel sõlmitud tööleping nr 2427 alates 01. augustist 2021. a kohtu poolt ning mõista Tallinna Kiirabilt A.Z kasuks TLS § 109 lg 1 teise lause kohane hüvitis, suurendades seda kohtu õiglase äranägemise järgi vähemalt 6 kuu keskmise töötasuni, st 11 334,61 euroni või alternatiivselt kui kohus leiab, et ülesütlemine ei ole tühine, mõista Tallinna Kiirabilt A.Z kasuks mittevaralise kahju hüvitis ebavõrdsest kohtlemisest ja diskrimineerimisest tulenevalt kohtu õiglasel äranägemisel;
19.12.tuvastada Tallinna Kiirabi poolt 13. juulil 2021. a esitatud töölepingu nr 2455 erakorralise ülesütlemise tühisus ja mõista Tallinna Kiirabi käest U.Z kasuks välja TLS §-s 108 sätestatud kahjuhüvitis alates 01. augustist 2021. a kuni tööandja poolt töö andmiseni keskmise töötasu (st 1 769,56 eurot kuus) ulatuses ning mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ning lõpetada töötaja ebavõrdne kohtlemine
12(44)
ning diskrimineerimine vaktsineeritusest tulenevalt või alternatiivselt lõpetada U.Z ja Tallinna Kiirabi vahel sõlmitud tööleping nr 2455 alates 01. augustist 2021. a kohtu poolt ning mõista Tallinna Kiirabilt U.Z kasuks TLS § 109 lg 1 teise lause kohane hüvitis, suurendades seda kohtu õiglase äranägemise järgi vähemalt 6 kuu keskmise töötasuni, st 10 617,37 euroni või alternatiivselt kui kohus leiab, et ülesütlemine ei ole tühine, mõista Tallinna Kiirabilt U.Z kasuks mittevaralise kahju hüvitis ebavõrdsest kohtlemisest ja diskrimineerimisest tulenevalt kohtu õiglasel äranägemisel;
19.13.tuvastada Tallinna Kiirabi poolt 27. juulil 2021. a esitatud töölepingu nr 1772 erakorralise ülesütlemise tühisus ja mõista Tallinna Kiirabi käest H.Y kasuks välja TLS §-s 108 sätestatud kahjuhüvitis alates 01. augustist 2021. a kuni tööandja poolt töö andmiseni keskmise töötasu (st 2 712,48 eurot kuus) ulatuses ning mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ning lõpetada töötaja ebavõrdne kohtlemine ning diskrimineerimine vaktsineeritusest tulenevalt või alternatiivselt lõpetada H.Y ja Tallinna Kiirabi vahel sõlmitud tööleping nr 1772 alates 01. augustist 2021. a kohtu poolt ning mõista Tallinna Kiirabilt H.Y kasuks TLS § 109 lg 1 teise lause kohane hüvitis, suurendades seda kohtu õiglase äranägemise järgi vähemalt 6 kuu keskmise töötasuni, st 16 274,91 euroni või alternatiivselt kui kohus leiab, et ülesütlemine ei ole tühine, mõista Tallinna Kiirabilt H.Y kasuks mittevaralise kahju hüvitis ebavõrdsest kohtlemisest ja diskrimineerimisest tulenevalt kohtu õiglasel äranägemisel;
19.14.tuvastada Tallinna Kiirabi poolt 27. juulil 2021. a esitatud töölepingu nr 159 erakorralise ülesütlemise tühisus ja lõpetada K.O ja Tallinna Kiirabi vahel sõlmitud tööleping nr 159 alates 01. augustist 2021. a kohtu poolt ning mõista Tallinna Kiirabilt K.O kasuks TLS § 109 lg 1 teise lause kohane hüvitis, suurendades seda kohtu õiglase äranägemise järgi vähemalt 12 kuu keskmise töötasuni, st 28 014,86 euroni või alternatiivselt kui kohus leiab, et ülesütlemine ei ole tühine, mõista Tallinna Kiirabilt K.O kasuks mittevaralise kahju hüvitis ebavõrdsest kohtlemisest ja diskrimineerimisest tulenevalt kohtu õiglasel äranägemisel;
19.15.tuvastada Tallinna Kiirabi poolt 29. juulil 2021. a esitatud töölepingu nr 2143 erakorralise ülesütlemise tühisus ja mõista Tallinna Kiirabi käest W.Q kasuks välja TLS §-s 108 sätestatud kahjuhüvitis alates 01. augustist 2021. a kuni tööandja poolt töö andmiseni keskmise töötasu (st 1 009,76 eurot kuus) ulatuses ning mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ning lõpetada töötaja ebavõrdne kohtlemine ning diskrimineerimine vaktsineeritusest tulenevalt või alternatiivselt lõpetada Tallinna Kiirabi ja W.Q vahel sõlmitud tööleping nr 2143 alates 01. augustist 2021. a kohtu poolt ja mõista Tallinna Kiirabilt W.Q kasuks TLS § 109 lg 1 teise lause kohane hüvitis, suurendades seda kohtu õiglase äranägemise järgi vähemalt 6 kuu keskmise töötasuni, st 6 058,56 euroni või alternatiivselt kui kohus leiab, et ülesütlemine ei ole tühine, mõista Tallinna Kiirabilt W.Q kasuks mittevaralise kahju hüvitis ebavõrdsest kohtlemisest ja diskrimineerimisest tulenevalt kohtu õiglasel äranägemisel;
19.16.mõista Tallinna Kiirabilt N.D, J.D, W.G, A.M V, H.V, Q.M, B.C, M.J, J.P, R.E, A.Z, U.Z, H.Y, K.O ja W.Q kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses töötasu ja hüvitiste väljamaksmisega viivitamise eest hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
20.Kostja ei tunnista hagi ja palub selle jätta rahuldamata. Alternatiivselt: kui kohus peaks leidma, et töölepingute ülesütlemine oli tühine, lõpetada need töölepingud kohtu otsusega 31.07.2021 seisuga. Muus osas jätta hagejate nõuded rahuldamata.
13(44)
21.Tööandja Tallinna Kiirabi on kohaliku omavalitsuse asutus, täpsemalt valla või linna ametiasutuse hallatav asutus, mille kõrgemalseisev asutus on Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet. TsÜS § 25 lg 2 ja TsMS § 201 lg 2 järgi on tsiviilkohtumenetlusõigusvõimeline isik käesoleval juhul Tallinna linn.
22.Hagejate ja kostja vahel olid sõlmitud töölepingud, mille alusel hagejad töötasid kostja juures õe, õe-brigaadijuhi (hageja 7 osaliselt ka analüütiku), kiirabitehniku või parameediku ametikohal (hagejate esitatud lisad 13, 17, 28, 33, 46, 50, 53, 60, 65, 69, 78, 82 ja 92 – töölepingud). Töötajate töö pidi toimuma vastavalt neile tutvustatud ametijuhenditele, töösisekorraeeskirjadele jm juhenditele. Tehtava töö, selle keerukusastme ja kvalifikatsiooninõuete, tööülesannete ja vastutuse üksikasjalik kirjeldus oli sätestatud töötaja ametijuhendis. Tööandjal oli õigus muuta juhendeid ja eeskirju (sh asendada ametijuhend uuega), tutvustades seda eelnevalt töötajale. Samuti kohustusid töötajad täitma tööandja töösisekorra eeskirju, ameti-, töö- ning tööohutuse jm juhendeid ning hoiduma tööandja juures tegudest, mis takistavad teistel töötajatel oma kohustuste täitmist või kahjustavad tööandja, teiste töötajate või kolmandate isikute vara. Vt nt hagejate 1, 4, 9 ja 13 töölepingute punkte 2.2 ja 7.1 – hagejate esitatud lisad 13, 33, 60 ja
23.Töötajate töö sisu, tööülesannete ja pädevuse üksikasjalik kirjeldus oli esitatud töötaja ametijuhendis. Töötajad kohustusid töötama tööandja juures töölepingus ja ametijuhendis sätestatud tingimustel, alluma tööandja juhtimisele ja kontrollile ning täitma Eesti Vabariigi õigusaktide ja tööandja polt asutussiseste aktidega sätestatud tingimusi. Samuti oli töötajatel kohustus hoiduda tegudest, mis takistavad teistel töötajatel nende kohustusi täita või kahjustavad töötaja või teiste isikute elu, tervist või vara. Töötajatel oli kohustus teha tööülesannete täitmiseks koostööd teiste töötajatega, täita kehtivaid töökorralduse reegleid, hoiduda tegevustest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu või mis võivad kaasa tuua kolmandate isikute nõudeid tööandja vastu, täita töötervishoiu ning töö- ja tuleohutuse nõudeid. Töölepinguga sätestamata küsimustes oli pooltel kohustus juhinduda Eestis kehtivast seadusandlusest, tööandja töökorralduse reeglitest, töötaja ametijuhendist ning poolte vahelisi suhteid reguleerivatest muudest aktidest. Vt nt hagejate 2, 3, 6, 7, 8, 10, 11 ja 12 töölepingute punkte 1.5, 5.1.1, 5.1.4, 5.1.5, 5.1.6, 5.1.9, 5.1.10 ja 8.1 – hagejate esitatud lisad 17, 28, 46, 50, 53, 65, 69 ja 78.
24.2021. a alguses viis kostja läbi töökeskkonna riskianalüüsi, mille tulemused kinnitati 04.03.2021. Riskianalüüs sisaldab muu hulgas tegevuskava nakkushaiguste, sh COVID-19 ohjamiseks. Vastavalt riskianalüüsile on üheks kõiki kostja töötajaid (st nii operatiivtööl, tehnilisel tööl kui ka administratiivtööl) ohustavaks bioloogiliseks ohuteguriks infektsioonioht kokkupuutel nakkusekandjaga. Inimestega (sh patsientidega) suhtlemisel on oht nakatuda peamiselt piisknakkuse teel levivatesse haigustesse (nt gripp, SARS CoV2, viirushaigused). Viirushaigused levivad enamikul juhtudel piisknakkusena ja otsekontakti kaudu. Nakatumine võib toimuda töökohal või väljaspool töökohta. Haigestumise või karantiini tagajärjel on töötaja sunnitud pikemaajaliselt töölt eemal olema. Haigus võib põhjustada jäädavaid tervisekahjustusi ning halvimal juhul lõppeda surmaga. Alates 2020. a Eestis leviv COVID-19 on nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 2 lg 2 mõistes uudne ohtlik nakkushaigus. Vt ka riskianalüüsi lk 9, 13 ja 29. Töökeskkonna riskianalüüsi kokkuvõtte kohaselt on COVID-19 nakkuse levitamine ja haigestumine operatiivtöötajate jaoks üks peamistest riskidest (peaaegu kindel tõenäosus, rasked tagajärjed) – risk lubamatult suur / talumatu (5. tase). 5. taseme risk tähendab, et see esineb pidevalt, selle tõenäosus on peaaegu kindel ning selle tagajärjed on 14(44)
katastroofilised (st väga rasked), nt püsiv puue või surm. Talumatu / lubamatu risk (5. tase) tähendab, et riski vähendamine on vältimatu. Tööd tuleb koheselt peatada ning töid ei tohi jätkata ega alustada enne, kui risk on kõrvaldatud või vähendatud. Kui vähendamiseks vajalikke abinõusid ei saa rakendada vahendite puudumise tõttu, on töö ohualas keelatud. Vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 8 lg-le 2 peab kaitseks töökohas toimivate bioloogiliste ohutegurite eest võtma tööandja tarvitusele abinõud, arvestades ohuteguri nakatamisvõimet. Selleks, et Covid-19 ei ohustaks töötajate ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist, nõudis kostja kõigilt oma töötajatelt enne riskianalüüsi valmimist õigete hügieeninõuete täitmist, isikukaitsevahendite kasutamist ja SARS CoV – PCR testi tegemist SARS CoV lähikontaktsele inimesele, kellel puudusid isikukaitsevahendid. Ainuke tõenduspõhine haigestumise ja nakatumise vältimise viis on aga vaktsineerimine. Ka Maailma Terviseorganisatsioon on avaldanud sel teemal mitmeid artikleid.
25.Kostja kinnitatud riskianalüüs ja tegevuskava tehti kõigile kostja töötajatele (sh hagejatele) teatavaks kohe pärast nende kinnitamist 04.03.2021 e-õpikeskkonnas Moodle, kostja intranetis ning kostja personaliosakonnas paberkandjal.
26.Hoolimata riskianalüüsi tulemustest ja kostja koostatud töökeskkonna tegevuskavast, milles kõikide kostja töötajate terviseriskide vältimiseks ja vähendamiseks nähti ette COVID-19 vastu vaktsineerimine, ning vaatamata kostja teavitustele ja hoiatustele ei esitanud hagejad kostja palutud ajaks immuniseerimispasse. Samuti ei esitanud ükski hagejatest kostjale mitte ühtegi tõendit, millest nähtuks, et vaktsineerimine oleks talle tervisliku seisundi tõttu vastunäidustatud ega pöördunud kostja poole mistahes muu infoga, mille tõttu ei oleks tal võimalik lasta ennast vaktsineerida. Kui kostjal oleks olnud võimalus pakkuda hagejatele teist tööd, oleks ta seda loomulikult teinud. Kahjuks ei olnud see võimalik (välja arvatud hageja 7 puhul, kes tegi juba eelnevalt osaliselt ka analüütiku tööd; vt ka allpool punkte 26 ja 70). Enne töölepingute ülesütlemisavalduste tegemist uuris kostja nii osakonnajuhatajatelt kui ka personalispetsialistilt üle, ega keegi hagejatest ei ole vahepeal esitanud immuniseerimise tõendit. Paraku ei olnud mitte keegi hagejatest seda teinud.
27.Alates 13.07.2021 esitas kostja hagejatele 1-6 ja 8-15 töölepingu ülesütlemisavaldused töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 2 alusel töökohale kehtestatud uute nõuetega kohanematuse tõttu (hagejate esitatud lisad 15, 26, 30, 38, 44, 48, 56, 63, 67, 73, 80, 85, 87 ja 96 – avaldused töölepingute erakorraliseks ülesütlemiseks töötajast tuleneval põhjusel). Hagejale 2 esitatud ülesütlemisavalduses viitas kostja lisaks ka TLS § 88 lg 1 ple 3 (tööandja mõistlike korralduste eiramine või töökohustuste rikkumine). Vastavalt ülesütlemisavaldusetele oli hagejate 1-6 ja 8-15 töösuhete viimane päev 31.07.2021. Vaidlus puudub selle üle, et hagejad 1-6 ja 8-15 on töölepingu ülesütlemisavaldused kätte saanud. Kuna hageja 7 töötas juba varasemalt osaliselt õde-brigaadijuhina ja osaliselt analüütikuna, siis tuli kostja hagejale 7 vastu ja tegi talle ettepaneku töölepingu muutmiseks selliselt, et alates 01.08.2021 töötaks hageja 7 üksnes analüütikuna. Kuigi hagiavalduse tervikteksti punktides 2.53 ja 3.19 on hageja 7 üritanud jätta muljet, nagu oleks kostja teinud ühepoolse ettepaneku, millega hageja 7 ei nõustunud, ning väidab, et hageja 7 vastavat töölepingu muudatust ei soovinud, on hageja 7 ometi vastava töölepingu muudatuse allkirjastanud (kostja 08.11.2021 vastuse lisa 1).
15(44)
28.Töölepingute ülesütlemine oli põhjendatud. Juba kostja 04.03.2021 kinnitatud riskianalüüs ja tegevuskava nägid ette töötajate vaktsineerimise vajaduse. Vaktsineerimise nõude sätestasid selgesõnaliselt ka 16.04.2021 kehtestatud uued ametijuhendid. Samuti viitasid kostja 29.04.2021 ja 12.07.2021 teatised nii immuniseerimispassi esitamise vajadusele kui ka sellele, et teadlikult vaktsineerimisest keelduvate töötajate töölepingud võib tööandja erakorraliselt üles öelda.
29.Kostja ei heida hagejatele ette konkreetseid tööülesandeid, mille täitmisega hagejad hakkama ei oleks saanud, vaid leiab, et probleem tekkis töö tegemisega üldisemalt – hagejad ei saa kiirabitööd teha ja seavad ohtu nii enda kui teised, kui nad keelduvad järgimast üldisi ohutusnõudeid ega ole nõus vaktsineerima (või esitama tõendit COVID19 haiguse läbipõdemise kohta).
30.Kostja ei nõustu hagejate seisukohaga, et antud olukorras oli mõlema poole huviks töösuhte jätkamine (vt hagiavalduse tervikteksti punkti 3.1.1). Ühegi mõistliku tööandja huvi ei saa olla töösuhte jätkamine töötajaga, kes eirab nii tööandja reegleid ja huvisid kui ka ühiskonna kui terviku huvisid. Ei kiirabi ega patsiendi huvi ei ole, et patsientidele „osutaks abi“ inimene, kes võib neid nakatada raskekujulise viirushaigusega. Samuti jääb kostjale selgusetuks, milles väljendus hagejate soov oma tööd edasi teha. Arvestades, et hagejad teatasid väga kategooriliselt, et nad ei ole nõus ei vaktsineerima ega esitama tõendit haiguse läbipõdemise kohta, on see kostja meelest toimunud sündmustele täiesti omapärane vaatenurk.
31.Asjakohatu on ka hagejate arutlus selle kohta, et kostja oleks pidanud hagejatega töösuhet jätkama, kuna Eestis on puudus vastavatest meditsiinispetsialistidest ning niivõrd paljude töötajatega töölepingu lõpetamine seaks ohtu teiste Tallinna Kiirabi töötajate töövõime ja seega kaudselt ka patsiendid. Tegemist on tõendamata oletusega, kuna käesolevaks hetkeks on kõik vajalikud ametikohad täidetud ning kostja töös ei ole esinenud mistahes tõrkeid.
32.Olukorras, kus tööandja on iga ametikoha puhul hinnanud riske ja võtnud kasutusele kõik muud meetmed riskide maandamiseks ning selle tulemusel tuvastanud, et teatud ametikohtadel saavad töötada üksnes vaktsineeritud töötajad, ent töötaja keeldub enda vaktsineerimisest või keeldub tööandja poolt kehtestatud muude abinõude täitmisest, on tööandjal õigus öelda vaktsineerimata töötaja tööleping erakorraliselt üles nii TLS § 88 lg 1 p 2 kui ka p 3 alusel. Seega, kõik TLS § 88 lg 1 p 2 ja p 3 kohaldamise eeldused olid täidetud.
33.Ebaõige on ka hagejate väide, et ülesütlemine on tühine, kuna tööandja korraldus (vajadus esitada immuniseerimistõend) oli ebaseaduslik. Kõik hagiavalduse tervikteksti punktis 3.3 välja toodud võimalikud põhiõiguste riived on õiguspärased, põhjendatud ja proportsionaalsed. Nõustuda ei saa ka hagejate seisukohaga, et kui seadusandja ei ole muutnud vaktsineerimist üldkohustuslikuks, on automaatselt välistatud immuniseerimispassi esitamise nõudmine töösuhte raames, isegi kui tööandja riskianalüüsi kohaselt on tegemist vajaliku ja vältimatu meetmega. See seisukoht ei põhine eeltoodu valguses kehtival õigusel. Samuti ei nõustu kostja hagejate seisukohaga, et COVID-19 vältimiseks on olemas muud sama tõhusad meetmed nagu vaktsiin. Kostja ei ole tõendanud, et isikukaitsevahendid või nn „ninasprei“ oleks teaduslikult tõestatult sama efektiivsed. Kuigi kostja hinnangul ei pidanuks kostja antud olukorras tegema hagejatele eelnevat hoiatust ning ei kehtivast õigusest ega kohtupraktikast ei tulene, et hoiatus peaks olema tehtud kirjalikus vormis või et hoiatuse tekstis peaks sisalduma sõna „hoiatus“, oli kostja 29.04.2021 ja 12.07.2021 teatistes kirjas järgnev: „Kui Te siiski otsustate keelduda 16(44)
vaktsineerimisest, siis tulenevalt eelpooltoodust hoiatame, et tööandjal on õigus Teiega sõlmitud tööleping erakorraliselt TLS § 88 lõike 1 punkti 2 alusel (töökohale sobimatuse tõttu) üles öelda.“ Seega on kostja töötajaid hoiatanud.
34.Töölepingute ülesütlemine toimus mõistliku aja jooksul. Praeguses vaidluses jäi kostja poolt määratud täiendava tähtaja (17.05.2021, milleks töötajatel paluti esitada tööandjale immuniseerimistõend) ja töölepingute ülesütlemise (alates 13.07.2021, töösuhete viimane päev 31.07.2021) vahele ca. 2 kuud. Töösuhted tuleb lõpetada kohtu otsusega 31.07.2021 seisuga. Seda on taotlenud ka hagejad. Hüvitiste nõudeid tuleb vähendada nullini. TLS § 109 lg 1 alusel töötajale väljamõistetava hüvitise üheks eesmärgiks on kompenseerida töötajale töösuhte lõppemisest tingitud sissetuleku kaotus. Praegusel juhul ei ole hagejad esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et nad oleksid kaotanud sissetuleku või et kostja juures töölepingu lõppemise tõttu oleks nende elatustase langenud. Tervishoiutöötaja leiab Eestis töö esimesel päeval, kui tal endal selleks soovi on. Eestis on jätkuvalt puudu ca. 4000 õde – seega ei ole töö saamine mingi probleem ning tööotsinguportaalides on pakkumisi pigem palju kui vähe. Peale selle, näiteks hageja 3 on ennast tänaseks COVID-19 vastu vaktsineerinud ja asunud uuesti tööandja juures tööle ning hageja 6 esitatud andmetest nähtub, et lisaks sellele, et ta töötas kostja juures, töötab ta ka Viimsi Haiglas. Ükski hageja ei ole tõendanud, et tal ei ole võimalik leida tööd ja isegi kui see nii oleks (näiteks sellepärast, et nad ei ole vaktsineeritud ja seetõttu ei võeta neid tervishoiusüsteemi tööle), siis on see nendest endast tulenev põhjus, mis ei ole hüvitise suurendamise aluseks. Samuti palume arvesse võtta, et poolte hagejate (hagejad 2, 3, 6, 10, 11, 12 ja 15) töösuhted kestsid alla viie aasta, millest omakorda nelja hageja (hagejad 3, 10, 11, 12) töösuhted kestsid alla kahe aasta. Kuna need töösuhted kestsid pigem lühikest aega, siis kindlasti ei ole põhjendatud nendele hagejatele kuue kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise maksmine. Kõikide hagejate suhtes palume arvesse võtta hagejate töölepingute ülesütlemisele eelnenud käitumist ja korduvaid hoiatusi. Töölepingu lõpetamisel TLS § 88 lg 1 p 2 alusel saavad töötajad ennast töötukassas arvele võtta ega jää ilma riigi poolt pakutavatest sotsiaalsetest garantiidest. See tuleneb töötuskindlustuse seaduse § 6 lg-test 1 ja 2. Arvestades eeltoodut on hagejate hüvitiste nõuded 6–12 kuu keskmise töötasu ulatuses täielikult põhjendamata.
35.Hagejate nõuded seoses mittevaralise kahju hüvitamisega on ebaselged ja tõendamata. Ühelt poolt paluvad hagejad (vt hagiavalduse tervikteksti kokkuvõtte/resolutsiooni punkte 2.3.1, 2.4.1, 2.5.1, 2.6.1, 2.9.1, 2.11.1, 2.12.1, 2.13.1, 2.15.1, 2.32, 2.50, 2.90 ja 2.100 ning taotlust enne hagiavalduse tervikteksti punkti 3.10), et lisaks töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamisele (mis tekitab hüvitise nõude TLS § 109 lg 1 alusel) mõistaks kohus kostjalt hagejate kasuks välja ka TLS §-s 108 sätestatud kahjuhüvitise (see säte aga viitab töösuhte jätkumisele) ning mittevaralise kahju hüvitise. Samas, TLS § 109 lg 3 ütleb, et kui töötajale on määratud hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel, siis ei ole töötajal õigust nõuda töötasu, mida tal oleks olnud õigus saada töösuhte jätkumisel (st töötaja ei saa esitada samaaegselt nõudeid nii TLS § 108 kui ka § 109 lg 1 alusel). Teiselt poolt, juhul kui kohus peaks leidma, et töölepingute ülesütlemised ei ole tühised, paluvad hagejad mõista kostjalt nende kasuks välja mittevaralise kahju hüvitised kohtu õiglasel äranägemisel (vt hagiavalduse tervikteksti kokkuvõtte/resolutsiooni punkte 2.1.3, 17(44)
2.2.3, 2.3.4, 2.4.4, 2.5.4, 2.6.4, 2.8.3, 2.9.4, 2.10.3, 2.11.4, 2.12.4, 2.13.4, 2.14.3 ja 2.15.4, hagiavalduse tervikteksti punkti 3.13 ning taotlust enne punkti 3.10). Jääb arusaamatuks, kas mittevaralise kahju hüvitamise nõue eksisteerib hagejate arvates sel juhul, kui töölepingute ülesütlemine on tühine või sel juhul, kui see ei ole tühine. Mittevaralise kahju nõue on vastuoluline ka seetõttu, et juhul, kui kohus ei tuvasta töölepingute ülesütlemise tühisust, siis järelikult on vaktsineerimise nõue põhjendatud ja seaduslik. Sel juhul oleks hagejaid väidetavalt diskrimineeritud seeläbi, et tööandja on kehtestanud õiguspärase nõude. See on ebaloogiline. Hagejad ise on hinnanud oma mittevaralist kahju kuue kuu töötasu suuruseks (vt hagiavalduse tervikteksti punkti 3.12.12), kuid ei ole selgitanud, kuidas nad on sellise summani jõudnud. Kostja hinnangul on hagejate mittevaralise kahju nõuded põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja ei ole hagejaid diskrimineerinud, alavääristanud ega kohelnud neid võrreldes teiste (tervishoiu)töötajatega ebavõrdselt. Arvestades kiirabi töö iseloomu on immuniseerimise nõue (vaktsineerimise või haiguse läbipõdemise näol) igati mõistlik ja põhjendatud. Ebaõiged on ka hagejate väited selle kohta, nagu oleks kostja takistanud või keelatud neil osaleda tööalastel koolitustel. Covid-19 pandeemia tõttu on enamik koolitusi niikuinii viidud e-õppe portaali (see ei ole seotud vaktsineerimisega nõustumise või vaktsineerimisest keeldumisega).
36.Viivise nõuded ei ole põhjendatud. Kuna põhinõuded ehk hagejate nõuded TLS § 109 lg 1 alusel hüvitiste saamiseks ei ole põhjendatud, siis ei ole põhjendatud ka nendega seotud nõuded ehk viivise nõuded ning need tuleb jätta rahuldamata.
37.Hageja 7 ja kostja kokkuleppel muudeti hageja 7 töölepingut selliselt, et alates 01.08.2021 töötab hageja 7 kostja juures analüütikuna osalise tööajaga 14 tundi nädalas. Kostja esindaja on allkirjastanud kõnealuse töölepingu muudatuse omakäelise allkirjaga ning hageja 7 on allkirjastanud töölepingu muudatuse kvalifitseeritud elektroonilise allkirjaga. St hageja 7 ja kostja on saavutanud kokkuleppe töölepingu ühe olulise tingimuse ehk tööaja suhtes: et hageja 7 töötab osalise tööajaga 14 tundi nädalas. Kostja ei ole jätnud hagejale 7 tööd andmata ning on võimaldanud hagejale 7 kokkulepitud mahus tööd ja maksnud talle selle eest ka kokkulepitud tasu. Hagejal 7 ei ole jäänud töötasu saamata. Seega, hageja 7 saamata jäänud töötasu nõue seoses väidetava töö mitteandmisega TLS § 35 alusel on täielikult põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kuigi kostja taotleb hageja 7 saamata jäänud töötasu nõude rahuldamata jätmist, vaidleme vastu ka hageja 7 keskmise töötasu arvutustele. Hageja 7 ühe kuu keskmine töötasu oli 1037,31 eurot bruto [arvutuskäik: (1032,61 + 984,24 + 999,76 + 1370,68 + 902,60 + 933,99) : 6 = 1037,31]. Hageja 7 nõuab kostjalt ka mittevaralise kahju hüvitist ebavõrdse kohtlemise eest kohtu äranägemisel (vt hagiavalduse tervikteksti kokkuvõtte/resolutsiooni punkti 2.7 ja hagiavalduse tervikteksti punkti 2.54). Hageja 7 ise hindab oma mittevaralise kahju suuruseks 1000 eurot, kuid ei ole selgitanud, milles tema arvates seisnes ebavõrdne kohtlemine ega kuidas talle tekkis mittevaraline kahju. Kostja ei ole hagejat 7 diskrimineerinud, alavääristanud ega kohelnud teda võrreldes teiste (tervishoiu)töötajatega ebavõrdselt. Samuti ei ole kostja teinud hagejale 7 takistusi tööalastel koolitustel 18(44)
osalemiseks. Kostja andmetel läbis hageja 7 näiteks 2021. a veebruaris koolitusi 7 akadeemilise tunni ulatuses. Seega, ka hageja 7 mittevaralise kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata.
38.Töölepingute lõpetamine oli vältimatult vajalik tagamaks patsientide ohutust, samuti vähendamaks kiirabi töötajate haigestumisi ning tagamaks kiirabi toimepidevus jätkuva COVID-19 pandeemia tingimustes. Kiirabi missioon on toetada, kaitsta ja parandada inimeste tervist ja elukvaliteeti ning kiirabi põhiväärtused on asjatundlikkus, hoolivus, kollegiaalsus ja vastutus. Kiirabi missiooni, põhiväärtuseid ja tervishoiu seadusandlust järgimata ei saa kiirabis töötada. Töötajatel on valik, kas ennast vaktsineerida või esitada tõend haiguse läbipõdemise kohta. Kui kumbki valik ei ole töötajatele vastuvõetav, siis paraku ei saa koostöö jätkuda. Maakohtu otsus
39.Maakohus otsustas jätta B.C hagi rahuldamata. Ülejäänud hagejate hagid rahuldas osaliselt, tunnistades nendega töölepingu ülesütlemise tühisuse, lõpetas töölepingud TLS § 107 lg 2 alusel osaliselt. Mõistis Tallinna linnalt (Tallinna Kiirabi kaudu) N.D kasuks välja TLS § 109 lg 1 hüvitis 10 758,60 eurot (bruto) ja viivised, J.D kasuks välja TLS § 109 lg 1 hüvitis 4 910,94 eurot (bruto) ja viivised, W.G kasuks välja TLS § 109 lg 1 hüvitis 994,22 eurot (bruto ja viivised, A.M V kasuks välja TLS § 109 lg 1 hüvitis 9 601,80 eurot (bruto) ja viivised, H.V kasuks välja TLS § 109 lg 1 hüvitis 8 993,96 eurot (bruto) ja viivised, Q.M kasuks välja TLS § 109 lg 1 hüvitis 3 409,44 eurot (bruto) ja viivised, M.J-i kasuks välja TLS § 109 lg 1 kohane hüvitis 2 355,24 eurot (bruto) ja viivised, J.P kasuks välja TLS § 109 lg 1 hüvitis 5 524,08 eurot (bruto) ja viivised, R.E kasuks välja TLS § 109 lg 1 hüvitis 3 228,70 eurot (bruto) ja viivised, A.Z-i kasuks välja TLS § 109 lg 1 hüvitis 2 468,01 eurot (bruto) ja viivised, U.Z kasuks välja TLS § 109 lg 1 hüvitis 3 196,62 eurot (bruto) ja viivised, H.Y kasuks välja TLS § 109 lg 1 hüvitis 7 875,24 eurot (bruto) ja viivised, K.O kasuks TLS § 109 lg hüvitis 16 266,72 eurot (bruto) ja viivised, W.Q kasuks välja TLS § 109 lg 1 hüvitis 2 613,99 eurot (bruto) ja viivised. Andis menetluskulude jaotuse.
40.Otsuse põhjenduste kohaselt hagejad (v.a hageja VII, kellega töösuhet ei lõpetatud) on avaldused kätte saanud. Seega on täidetud ülesütlemise formaalsed eeldused. Kostja on kinnitanud, et tal puuduvad mistahes etteheited hagejate sisulise tööülesannete täitmise kvaliteedile. Kostja on töölepingud üles öelnud üksnes lähtuvalt asjaolust, et hagejad ei täitnud kostja poolt kehtestatud vaktsineerimiskohustust kohaselt ning tähtaegselt. Kostjale ei andnud vaktsineerimiskohustuse kehtestamiseks alust seadus – vastavat sätet pole kunagi kehtinud, ei kehti praegu ning pole kohtule teadaolevalt ka lähitulevikus planeeritud kehtestada. Kostjale ei andnud vaktsineerimiskohustuse kehtestamiseks alust täidesaatva võimu määrus – vastupidist ei ole esile toodud ning ka kohtul puudub vastav teadmine.
41.Kostjale ei andnud vaktsineerimiskohustuse kehtestamiseks alust ka hagejatega sõlmitud töölepingud – töölepingustes puudub kostja ja töötaja vaheline kokkulepe, millega oleks töötaja võtnud kohustuse end vaktsineerida või millega oleks tööandjale antud õigus nõuda töötajalt enda vaktsineerimist. Kostja on viinud läbi töökeskkonna riskianalüüsi ning selle raames koostatud tegevuskavaga kehtestanud vaktsineerimiskohustuse ja sätestanud vastava tähtaja, mil peavad enamikud töötajatest olema kohustuse täitnud - 31.03.2021. Seejärel on kostja riskianalüüsi pinnalt koostanud hagejatele uued ametijuhendid, kuhu oli COVID-19 haiguse vastu vaktsineerimise kohustus sisse kirjutatud, täpsemalt peatükis 7 „töökohale
19(44)
esitatavad eritingimused tööle asudes ja töötamise ajal“. Nüüd juba lähtuvalt ametijuhenditest määras kostja igale hagejale eraldi saadetud teatisega tähtaja uuest ametijuhendist tulenevate nõuetega kooskõlla viimiseks, st kostja palus hagejatel I-X ja XII-XV hiljemalt 17.05.2021 ning hagejal XI hiljemalt 12.07.2021 esitada kostja personaliosakonda immuniseerimispassi (st vaktsineerimiskuuri täieliku läbimise või haiguse läbipõdemise kohta). Seega leiab kohus, et kostja on riskihinnangus ning selle tegevuskavas lähtunud vääratest eeldustest ning vääralt kehtestanud operatiivtöötajatele primaarse abinõuna üksnes vaktsineerimiskohustuse. Kohus rõhutab, et kostja riskihinnang kui selline ei oma otsest mõju hagejate töölepingutele, kuid kuna kostja edasine tegevus vastaval riskihinnangul ning selle tegevuskaval põhines, pidas kohus vajalikuks seda mõnevõrra sisulisemalt käsitleda.
42.Järgnevalt selgitab kohus välja, kas ametijuhendite ja/või töölepingute muutmine vaktsineerimiskohustust puudutavas osas on seaduslik. Vaktsineerimiskohustuse täitmine ei olnud töölepingute järgne tööülesanne. Puudub vaidlus, et töölepingutes puudus kõrvalkokkulepe, mille kohaselt kostjal oli õigus nõuda ning hagejatel kohustus täita vaidlusalust vaktsineerimiskohustust. Seega vaktsineerimiskohustus ei olnud töölepingutejärgne kohustus. Vastava kohustuse sisseviimine eeldab poolte kokkulepet (TLS § 12 - töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel). Vaktsineerimiskohustuse kehtestamine oli kostja ühepoolne toiming. Asjaolu, et muudatus hagejatele teatavaks tehti, ei muuda seda mitmepoolseks tehinguks. Kohus nõustub, et teatud ulatuses peab kostjal olema võimalik ka ühepoolselt tööohutuse nõudeid muuta (vt ka TTOS § 13 lg 2, TLS § 28 lg 2 p 6). See saab aga toimuda üksnes üksikute töövõtete või töökaitsevahendite kasutamise osas, mis ei muuda oluliselt töötingimusi ega töötaja sobivust töökohale. Kuivõrd kohus on ülal leidnud, et hagejatele vaktsineerimiskohustuse kehtestamine ei ole seaduslik, ei ole tegemist korraldusega, mida hagejad täitma oleks pidanud. Lisaks ei ole nimetatud korraldus seotud hagejate tööülesannetega, vaid pelgalt nende endi tervislike küsimustega.
43.Vaktsineerimiskohustuse täitmatajätmist ei saa pidada hagejate töövõimet vähendavaks teguriks. Samuti ei saa sellest järeldada hagejate töökohale sobimatust või kohanematust või nende ebapiisavaid tööoskusi. Vaktsineerimiskohustuse täitmatajätmist ei saa hageja II puhul pidada tööandja mõistlike korralduste eiramiseks või töökohustuste rikkumiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vaidlusalused kostja avaldused töölepingute lõpetamiseks on materiaalse aluse puudumise tõttu TLS § 104 lg 1 kohaselt tühised. Kuivõrd kohus on leidnud, et vaidlusalused kostja avaldused töölepingute lõpetamiseks on tühised, ei analüüsi kohus, kas on täidetud TLS § 88 lg 2-4 sätestatud eeldused.
44.Hagejatele edastatud teatistes on kostja hagejaid piisavalt selgelt hoiatanud, mistõttu saab TLS § 88 lg 3 sätestatud kohustuse täidetuks lugeda. Samuti saab täidetuks lugeda TLS § 88 lg 4 sätestatud mõistliku aja eelduse, kuivõrd ülesütlemise aluseks olnud asjaolust (vaktsineerimiskohustuse rikkumine) sai kostja teada pärast enda määratud tähtaegasid (hagejal XI hiljemalt 13.07.2021 ning ülejäänud hagejad hiljemalt 18.05.2021) ja avaldused on edastatud peamiselt 2021. juuli teisel poolel. 2-kuulist viivitust, arvestades sealjuures ka asjas esile toodud kronoloogiat, ei saa pidada ebamõistlikult pikaks ajaks.
45.Osa hagejaid on soovinud tööle ennistamist ning on oma primaarnõuded sõnastanud sellest lähtuvalt (st nõudes töölepingute lõpetamist alternatiivnõudena). Kostja on töösuhete ennistamise võimaluse välistanud. Seega vastavaid nõudeid ei saaks kohus 20(44)
ühelgi juhul rahuldada. Kuivõrd töösuhted vaidlusaluste töölepingute kohaselt ei jätkunud, ei saaks rahuldada ka hagejate TLS § 108 kohaseid primaarseid ja alternatiivseid nõudeid.
46.Hageja III (olles kostja vastuse kohaselt asunud uue lepingu alusel kostja juurde tööle) on palunud mõista kostjalt hageja III kasuks välja TLS §-s 108 sätestatud kahjuhüvitise alates 01. augustist 2021. a kuni tööandja poolt töö andmiseni keskmise töötasu (s.t 1 044,78 eurot kuus) ulatuses. Kohus leiab, et nimetatud nõude rahuldamine TLS § 108 alusel ei ole võimalik, kuivõrd hageja III on kostja juurde tööle asunud uue töölepingu alusel, mitte põhjusel, et kohus on kostja ja hageja III vahel varasemalt sõlmitud lepinguga seotud ülesütlemise tühisuse tuvastanud.
47.Hagejad on esitanud taotluse töölepingute lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel. Kostja ütles töölepingud erakorraliselt üles seadusest tulenevat etteteatamistähtaega järgimata ning märkis hagejate viimane tööpäev on 31.07.2021. Siiski ei ole hagejad soovinud töölepingute lõpetamist ajast, mil see oleks lõppenud etteteatamistähtaja möödumisel (eelduslikult põhjusel, et kostja on hüvitanud vähem etteteatatud päevad hagejatele rahas TLS § 100 lg 5). Kostja on hagejate taotlusega nõustunud. Seega kohus lõpetab TLS § 107 lg 2 alusel töölepingud alates 01.08.2021.
48.Kui kohus lõpetab töölepingu TLS § 107 lg 2 järgi, kuulub TLS § 109 lg 1 alusel välja mõistmisele hüvitis hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kohus lähtub kostja 21.06.2022 vastuses (vt III kd, tlk 94) esitatud tabelis toodud keskmise töötasu suurustest, mis on kujunenud järgmiselt: Jrk
49.Järgnevalt selgitab kohus välja, millises ulatuses tuleb hagejate TLS § 109 lg 1 hüvitisnõuded rahuldada. Hüvitiste suurus ja kohtu kaalutlused on nähtavad alltoodud tabelist: Jrk
Nimi
N.D
J.D
Ühe kuu keskmine töötasu
(EUR)
1195,40
1636,98
TLS §
109 lg 1 hüvitis
(EUR)
10 758,60
4 910,94
Põhjendused
Põhjendatud hüvitise suurendamine võrreldes seaduses sätestatud üldreegliga, kuna töötaja: o tööstaaž kostja juures oli erakordselt pikk; o on eakas ning tal on ilmnenud enda sõnul terviseprobleemid; o kõrgemast east tulenevalt võib olla keskmisest keerulisem uue töökoha leidmine; o oli töölepingu lõpetamise ajal 58-aastane ja tema vanust arvestades oleks ta varsti läinud pensionile; o oli õigustatud ootus, et kui ta täidab oma tööülesandeid korralikult, siis ei pea ta vahetult enne pensionile jäämist hakkama uut töökohta otsima. Põhjendatud on hüvitis 9 kuu keskmise töötasu ulatuses. Viited kostja rikkumise tõttu tekkinud terviseprobleemidele (vt VI kd, tlk 22 - epikriis) tuleb jätta tähelepanuta, kuivõrd tõendamata on põhjuslik seos terviseprobleemide ja kostja tegevuse vahel. Esinevad asjaolud, mis annaks aluse seaduses sätestatud üldreeglist tuleneva hüvitise vähendamiseks. Tööstaaž oli ülesütlemise hetkel alla 4 aasta. Seos tööandaja käitumise ja tööstressi tekkimise vahel on tõendamata (see ei tulene hageja esitatud tõendist, I kd, tlk 89-91 - epikriis) – töö iseloom oli niigi stressirikas. Põhjendatud on hüvitis 2 kuu keskmise töötasu ulatuses. Seda mh mõnevõrra õigustab asjaolu, et tööandja võttis vaktsineerimiskohustuse täitmata jätmise tõttu tagasi töötajale tehtud pakkumise (I kd, tlk 72 ja 74) hakata koordineerima brigaadijuhtide koolitusi, kuid reaalne ajaline suhe töölepingu ülesütlemisega on pigem nõrk. Töötajal oli lisaks veel kaks töökohta (II kd, tlk 111). Töötaja on noor ning töövõimeline, mis tähendab, et eelduslikult on võimalik mõistliku aja jooksul uus
22(44)
W.G
994,22
994,22
A.M V
2400,45
9 601,80
H.V
2248,49
8 993,96
lisatöökoht leida. Esinevad asjaolud, mis annavad aluse hüvitise vähendamiseks võrreldes seaduses sätestatud üldreegliga. Tööstaaž oli ülesütlemise hetkel 2 aastat. Töötaja, täites kostja kehtestatud vaktsineerimiskohustuse, asus sisuliselt koheselt pärast ülesütlemist tagasi kostja juurde tööle, seda küll uue töölepingu alusel. Põhjendatud on hüvitis 1 kuu keskmise töötasu ulatuses ning seda vaatamata asjaolule, et töötaja sisuliselt ei kaotanudki sissetulekut. Hüvitise olemasolu ja suurust õigustab asjaolu, et töötaja täitis töökoha kaotamise hirmus tööandja ebaseadusliku korralduse. Põhjendatud hüvitise suurendamine võrreldes seaduses sätestatud üldreegliga, kuna töötaja: o tööandja oli teadlik, et töötajal oli 18.05.2021 seisuga
COVID-19
antikehade määr üle referentsväärtuse (I kd, tlk 122), mis sisuliselt andis töötajale n.ö kaitse, mida tööandja oma vaktsineerimispoliitikaga saavutada soovis; tegemist oli sisuliselt läbipõdemistõendiga; o esitas 31. juulil 2021. a tööandjale tõendi, et ta on alustanud immuniseerimisega ning on esimese vaktsiinidoosi kätte saanud (I kd, tlk 125), st töötaja vaatamata antikehade olemasolule allus tööandja ebaseaduslikule vaktsineerimiskohustusele; o tööstaaž tööandja juures oli võrdlemisi pikk (8 aastat). Põhjendatud on hüvitis 4 kuu keskmise töötasu ulatuses. Töötaja on noor ning töövõimeline, mis tähendab, et eelduslikult on võimalik mõistliku aja jooksul uus töökoht leida, mistõttu suurem hüvitis põhjendatud ei ole. Põhjendatud hüvitise suurendamine võrreldes seaduses sätestatud üldreegliga, kuna töötaja: o teatas juba 2021. a maikuus, et vaktsineerimine tulenevalt tema terviseseisundist on pigem vastunäidustatud (töötajal V on tromboosioht; töötajal on sündimas laps ning vaktsineerimise järelmõjudega tegeleda ei soovi jne; dtl 203) ning tööandja ei konsulteerinud selles osas töötervishoiuarstiga nagu nõudis sel ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse määruse nr 05.05.2000 nr 144 § 6 lg 3; o olles äraootaval seisukohal, palus vaktsineerimiseks täiendavat tähtaega, kuid tööandja ei kaalunud vastavat
23(44)
ettepanekut; tööstaaž tööandja juures oli ülesütlemise hetkel peaaegu 6 aastat. Põhjendatud on hüvitis 4 kuu keskmise töötasu ulatuses. Töötaja on noor ning töövõimeline, mis tähendab, et eelduslikult on võimalik mõistliku aja jooksul uus töökoht leida, mistõttu suurem hüvitis põhjendatud ei ole. Esinevad asjaolud, mis annavad aluse hüvitise vähendamiseks võrreldes seaduses sätestatud üldreegliga. Põhjendatud on hüvitis 2 kuu keskmise töötasu ulatuses, arvestades sealjuures ütlesütlemise tühisusega seotud asjaolusid ning töötaja võrdlemisi lühikest staaži (ca 2,5 aastat) ja asjaolu, et töötaja töötas ka Viimsi haiglas ega kaotanud lepingu lõppemisel sissetulekut täielikult. Töötaja on noor ning töövõimeline, mis tähendab, et eelduslikult on võimalik mõistliku aja jooksul uus lisatöökoht leida, mistõttu suurem hüvitis põhjendatud ei ole. Puuduvad asjaolud, mis annaks aluse hüvitise suurendamiseks või vähendamiseks seaduses sätestatud üldreeglist. Põhjendatud on hüvitis 3 kuu keskmise töötasu ulatuses, arvestades sealjuures töötaja staaži (ca 6 aastat). Samuti tuleb arvestada asjaolu, et töötajal olid olemas antikehad COVID-19 vastu (dtl 237), mis sisuliselt andis töötajale n.ö kaitse, mida tööandja oma vaktsineerimispoliitikaga saavutada soovis. Vaktsineerimise legitiimne eesmärk sai olla töötajate kaitse, kuid teatavasti on vaktsineerimine sisuliselt nende samade antikehade, mis töötajal juba olemas olid, tekitamine kuntslikul moel. Töötaja on noor ning töövõimeline, mis tähendab, et eelduslikult on võimalik mõistliku aja jooksul uus töökoht leida, mistõttu suurem hüvitis põhjendatud ei ole. Puuduvad asjaolud, mis annaks aluse hüvitise suurendamiseks või vähendamiseks seaduses sätestatud üldreeglist. Põhjendatud on hüvitis 3 kuu keskmise töötasu ulatuses, arvestades sealjuures töötaja staaži (ca 6,5 aastat). Samuti tuleb arvestada asjaolu, et töötaja soovis vaktsineerimist edasi lükata raseduse planeerimisega seonduvalt (dtl 248), kusjuures tööandja enda seisukoht oli varasemalt, et rasedaid ei vaktsineerita (I kd, tlk 33 08.01.2021 e-kiri). Kõik töötaja väited kostja tegevusest tulenevate tervisemurede ja rasestumise võimatusega on tõendamata, mistõttu kohus neid ei arvesta. Töötaja on nooremapoolne ning töövõimeline, mis tähendab, et eelduslikult on võimalik mõistliku aja jooksul uus töökoht leida, mistõttu suurem hüvitis põhjendatud ei ole. o
Q.M
1704,72
3 409,44
M.J
785,08
2 355,24
J.P
1841,36
5 524,08
24(44)
R.E
1614,35
3 228,70
A.Z
822,67
2 468,01
U.Z
1598,31
3 196,62
H.Y
1968,81
7 875,24
K.O
2033,34
16 266,72
Esinevad asjaolud, mis annavad aluse hüvitise vähendamiseks võrreldes seaduses sätestatud üldreegliga. Põhjendatud on hüvitis 2 kuu keskmise töötasu ulatuses, arvestades sealjuures ütlesütlemise tühisusega seotud asjaolusid ning töötaja võrdlemisi lühikest staaži (ca 1,75 aastat). Töötaja on tööealine ning -võimeline, mis tähendab, et eelduslikult on võimalik mõistliku aja jooksul uus töökoht leida, mistõttu suurem hüvitis põhjendatud ei ole. Puuduvad asjaolud, mis annaks aluse hüvitise suurendamiseks või vähendamiseks seaduses sätestatud üldreeglist. Põhjendatud on hüvitis 3 kuu keskmise töötasu ulatuses. Vaatamata sellele, et töötaja staaž tööandaja juures oli võrdlemisi lühike (ca 1,75 aastat), oli töötaja tööandja poolt tunnustatud (dtl 274-275). Töökius seonduvalt probleemi eeskõnelejaks olemisega on tõendamata. Lisaks alustas töötaja tööandja ebaseaduslikul nõudmisel vaktsineerimiskuuriga
23.juulil 2021. a (dtl 282), kuid tööandja teda siiski tööle ei ennistanud. Töötaja on noor ning töövõimeline, mis tähendab, et eelduslikult on võimalik mõistliku aja jooksul uus töökoht leida, mistõttu suurem hüvitis põhjendatud ei ole. Esinevad asjaolud, mis annavad aluse hüvitise vähendamiseks võrreldes seaduses sätestatud üldreegliga. Põhjendatud on hüvitis 2 kuu keskmise töötasu ulatuses, arvestades sealjuures ütlesütlemise tühisusega seotud asjaolusid ning töötaja võrdlemisi lühikest staaži (ca 1,5 aastat). Töötaja väited töökiusu osas on tõendamata. Kõik töötaja väited kostja tegevusest tulenevate tervisemuredega on tõendamata, mistõttu kohus neid ei arvesta. Töötaja on noor ning töövõimeline, mis tähendab, et eelduslikult on võimalik mõistliku aja jooksul uus töökoht leida, mistõttu suurem hüvitis põhjendatud ei ole. Põhjendatud hüvitise suurendamine võrreldes seaduses sätestatud üldreegliga, kuna töötaja: o 05. mai 2021. a ning 12. juuli 2021. a seisuga COVID-19 antikehade määr oli üle referentsväärtuse (dtl 304-305), mis sisuliselt andis töötajale n.ö kaitse, mida tööandja oma vaktsineerimispoliitikaga saavutada soovis; o tööstaaž tööandja juures oli ülesütlemise hetkel üle 7 aasta. Põhjendatud on hüvitis 4 kuu keskmise töötasu ulatuses. Töötaja on tööealine ning -võimeline, mis tähendab, et eelduslikult on võimalik mõistliku aja jooksul uus töökoht leida, mistõttu suurem hüvitis põhjendatud ei ole. Põhjendatud hüvitise suurendamine võrreldes
25(44)
W.Q
871,33
2 613,99
seaduses sätestatud üldreegliga, kuna töötaja: o tööstaaž kostja juures oli erakordselt pikk (enam kui 29 aastat); o on eakas ning kõrgemast east tulenevalt võib olla keskmisest keerulisem uue töökoha leidmine, kusjuures tema vanust arvestades oleks ta varsti läinud pensionile; Põhjendatud on hüvitis 8 kuu keskmise töötasu ulatuses. Puuduvad asjaolud, mis annaks aluse hüvitise suurendamiseks või vähendamiseks seaduses sätestatud üldreeglist. Põhjendatud on hüvitis 3 kuu keskmise töötasu ulatuses, kuna töötaja: o COVID-19 antikehade määr oli üle referentsväärtuse ka töösuhte lõppemise ajal (dtl 444 ja 446), mis sisuliselt andis töötajale n.ö kaitse, mida tööandja oma vaktsineerimispoliitikaga saavutada soovis; o tööstaaž tööandja juures oli ülesütlemise hetkel üle 4 aasta. Kõik töötaja väited kostja tegevusest tulenevate tervisemuredega on tõendamata, mistõttu kohus neid ei arvesta. Töötaja on noor ning töövõimeline, mis tähendab, et eelduslikult on võimalik mõistliku aja jooksul uus töökoht leida, mistõttu suurem hüvitis põhjendatud ei ole.
TLS § 109 lg 1 järgse hüvitisenõude kontekstis on asjakohatud kostja väited, mille kohaselt on hagejate töövaldkonnas suur nõudlus tööjõu järele. Hüvitisnõuet ei välista ega anna alust selle vähendamiseks asjaolu, et hagejatel on võimalik end töötuna arvele võtta. Silmakirjalikult mõjuvad kostja väited, mille kohaselt töölepingute tulemusel hagejad sissetulekut ei kaotanud – see eeldaks, et kostja juures hagejatele töö eest tasu ei makstud. On ilmne, et töölepingu lõppedes sissetulek kaob (eeldusel, et isikul on üks sissetulekuallikas) või väheneb (eeldusel, et isikul on rohkem kui üks sissetulekuallikas). Kohus selgitab, et ülaltnähtuvate hüvitiste suurust ei õigusta asjaolu, et töötajaid töösuhte kestel diskrimineeriti. Nimetatud hüvitis kompenseerib üksnes töölepingute õigusvastase lõpetamisega tekkinud kahju.
50.Menetluskulude jaotus ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine -Jätta hageja I hagi menetlemisega seotud menetluskulud 33,47% ulatuses hageja I kanda ning 66,53% ulatuses kostja kanda. -Jätta hageja II hagi menetlemisega seotud menetluskulud 65,73% ulatuses hageja II kanda ning 34,27% ulatuses kostja kanda. -Jätta hageja III hagi menetlemisega seotud menetluskulud 84,14% ulatuses hageja III kanda ning 15,86% ulatuses kostja kanda. -Jätta hageja IV hagi menetlemisega seotud menetluskulud 35,48% ulatuses hageja IV kanda ning 64,52% ulatuses kostja kanda. -Jätta hageja V hagi menetlemisega seotud menetluskulud 38,17% ulatuses hageja V 26(44)
kanda ning 61,83% ulatuses kostja kanda. -Jätta hageja VI hagi menetlemisega seotud menetluskulud 72,85% ulatuses hageja VI kanda ning 27,15% ulatuses kostja kanda. -Jätta hageja VII hagi menetlemisega seotud menetluskulud hageja VII kanda. -Jätta hageja VIII hagi menetlemisega seotud menetluskulud 60,31% ulatuses hageja VIII kanda ning 39,69% ulatuses kostja kanda. -Jätta hageja IX hagi menetlemisega seotud menetluskulud 50% ulatuses hageja IX kanda ning 50% ulatuses kostja kanda. -Jätta hageja X hagi menetlemisega seotud menetluskulud 68,19% ulatuses hageja X kanda ning 31,81% ulatuses kostja kanda. -Jätta hageja XI hagi menetlemisega seotud menetluskulud 78,23% ulatuses hageja XI kanda ning 21,77% ulatuses kostja kanda. -Jätta hageja XII hagi menetlemisega seotud menetluskulud 69,89% ulatuses hageja XII kanda ning 30,11% ulatuses kostja kanda. -Jätta hageja XIII hagi menetlemisega seotud menetluskulud 51,61% ulatuses hageja XIII kanda ning 48,39% ulatuses kostja kanda. -Jätta hageja XIV hagi menetlemisega seotud menetluskulud 41,94% ulatuses hageja XIV kanda ning 58,06% ulatuses kostja kanda. -Jätta hageja XV hagi menetlemisega seotud menetluskulud 56,85% ulatuses hageja XV kanda ning 43,15% ulatuses kostja kanda. -Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist. Hagejate apellatsioonkaebus
51.Hagejad vaidlustavad maakohtu otsuse osaliselt. Apellandid nõustuvad kohtuotsusega osas, milles kohus on leidnud, et vastustaja töölepingute ülesütlemisavaldused olid tühised (apellantide põhiline kohtusse pöördumise eesmärk), kuna vastustajal puudus õiguslik alus apellantide töölepingu ülesütlemiseks põhjusel, et apellandid olid vaktsineerimata, ei nõustu apellandid kohtuga ei hüvitiste arvutuskäigu, hüvitiste suuruse ega menetluskulude jaotuse osas ning osas, millega jäeti rahuldamata B.C hagi.
52.Apellandid leiavad, et Harju Maakohus on valesti kohaldanud nii menetlus- kui materiaalõigust ning ebaõigesti hinnanud asjaolusid ja tõendeid, mis on tinginud ebaõige ning kohati üllatava kohtulahendi tegemise. Seetõttu vaidlustavad apellandid Harju Maakohtu 23.09.2022. a otsuse osaliselt, s.t otsuse resolutsiooni p-de 3, 7, 11, 15, 19, 23, 25, 28, 32, 36, 40, 44, 48, 52, 56 ning 58-72 osas ning paluvad Tallinna Ringkonnakohtul otsus vastavas ulatuses tühistada. Apellandid paluvad Tallinna Ringkonnakohtul teha vaidlustatud osas uus otsus, millega rahuldada apellantide hagiavaldus täies ulatuses ning: -mõista Tallinna Kiirabilt N.D kasuks TLS § 109 lg 1 teise lause kohane hüvitis, suurendades seda kohtu õiglase äranägemise järgi vähemalt 9 kuu keskmise töötasuni, st 12 127,86;
27(44)
-mõista Tallinna Kiirabilt J.D kasuks TLS § 109 lg 1 (ja 2) teise lause kohane hüvitis, suurendades seda kohtu õiglase äranägemise järgi vähemalt 6 kuu keskmise töötasuni, st 14 328,42 euroni; - mõista Tallinna Kiirabilt W.G kasuks TLS § 109 lg 1 teise lause kohane hüvitis, st 3 134,34 eurot ning vajadusel suurendada seda kohtu õiglase äranägemise järgi; -mõista Tallinna Kiirabilt A.M-i (end. V) kasuks TLS § 109 lg 1 teise lause kohane hüvitis, suurendades seda kohtu õiglase äranägemise järgi vähemalt 4 kuu keskmise töötasuni, st 9 921,84 euroni; -mõista Tallinna Kiirabilt H.V kasuks TLS § 109 lg 1 teise lause kohane hüvitis, suurendades seda kohtu õiglase äranägemise järgi vähemalt 6 kuu keskmise töötasuni, st 9 697,84 euroni; -mõista Tallinna Kiirabilt Q.M kasuks TLS § 109 lg 1 teise lause kohane hüvitis, suurendades seda kohtu õiglase äranägemise järgi vähemalt 4 kuu keskmise töötasuni, st 8 371,68 euroni; -mõista Tallinna Kiirabilt B.C kasuks välja TLS §-s 35 sätestatud saamata jäänud töötasu (s.t 758,49 eurot kuus) alates 01. augusti 2021. a kuni tööandja poolt töölepingus nr 2104 ettenähtud õde-brigaadijuht (0,5 koormusega) töö andmiseni ja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ning lõpetada töötaja ebavõrdne kohtlemine ning diskrimineerimine vaktsineeritusest tulenevalt; -mõista Tallinna Kiirabilt M.J kasuks TLS § 109 lg 1 teise lause kohane hüvitis, st 2 966,88 eurot ning vajadusel suurendada seda kohtu õiglase äranägemise järgi; -mõista Tallinna Kiirabilt J.P kasuks TLS § 109 lg 1 teise lause kohane hüvitis, suurendades seda kohtu õiglase äranägemise järgi vähemalt 6 kuu keskmise töötasuni, st 14 123,40 euroni; -mõista Tallinna Kiirabilt R.E kasuks TLS § 109 lg 1 teise lause kohane hüvitis, st 5 074,89 eurot ning vajadusel suurendada seda kohtu õiglase äranägemise järgi; -mõista Tallinna Kiirabilt A.Z kasuks TLS § 109 lg 1 (ja 2) teise lause kohane hüvitis, suurendades seda kohtu õiglase äranägemise järgi vähemalt 6 kuu keskmise töötasuni, st 11 334,61 euroni; -mõista Tallinna Kiirabilt U.Z-i kasuks TLS § 109 lg 1 teise lause kohane hüvitis, st 5 308,68 eurot ning vajadusel suurendada seda kohtu õiglase äranägemise järgi; -mõista Tallinna Kiirabilt H.Y kasuks TLS § 109 lg 1 teise lause kohane hüvitis, suurendades seda kohtu õiglase äranägemise järgi vähemalt 4 kuu keskmise töötasuni, st 10 849,92 euroni; -mõista Tallinna Kiirabilt K.O kasuks TLS § 109 lg 1 teise lause kohane hüvitis, suurendades seda kohtu õiglase äranägemise järgi vähemalt 8 kuu keskmise töötasuni, st 18 676,56 euroni; -mõista Tallinna Kiirabilt W.Q kasuks TLS § 109 lg 1 teise lause kohane hüvitis, suurendades seda kohtu õiglase äranägemise järgi vähemalt 6 kuu keskmise töötasuni, st 6 058,56 euroni; -jätta kõik menetluskulud Tallinna Kiirabi kanda; -mõista Tallinna Kiirabi käest välja mõistetavatelt menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses menetluskulude kindlaksmääramise ja jaotuse otsuse jõustumisest kuni kohustuse täieliku tasumiseni.
53.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt apellandid ei nõustu kohtu käsitlusega keskmise töötasu arvutamisest, mistõttu on kõigi apellantide keskmine töötasu ja seega hüvitise suurused arvestatud ebaõigesti.
28(44)
54.Apellandid soovivad käesolevaga pöörata kohtu tähelepanu arvutusveale, mille apellandid on teinud oma 27.05.2022. a menetlusdokumendi lisas 1 apellandi J.P osas. Nimelt on J.P puhul ühe kuu keskmine kalendaarsete tööpäevade arvuks tabelis toodud 16,166667, ehkki õige arv olnuks 20,666667, nagu on märgitud kõikide teiste apellantide puhul. Juhul kui kohus oleks apellantide menetlusdokumendi lisas 1 toodud arvutuskäiku analüüsinud, nagu näeb ette TsMS § 442 lg 8, oleks kohus pidanud seda arvutuslikku eksimust märkama ning sellele apellantide tähelepanu juhtima või ise vastava arvutusvea parandama – kohtul olid olemas ka arvutuse aluseks olnud palgalehed (vastustaja esitatud tõendid 07.04.2022. a), mille alusel apellandid oma keskmise töötasu arvestasid ning kus oli olemas kõik vajalik informatsioon. Sellest tulenevalt täpsustavad apellandid ka enda nõuet vastava töötaja osas. J.P keskmine kuutasu oli 2 353,90 eurot, seega paluvad apellandid mõista Tallinna Kiirabilt J.P kasuks TLS § 109 lg 1 teise lause kohane hüvitis, suurendades seda kohtu õiglase äranägemise järgi 6 kuu keskmise töötasuni, st 14 123,4 euroni (lisa 3 – J.P keskmise töötasu arvestus) (mitte 11 048,15 euroni, nagu on ekslikult toodud hagiavalduses). Apellantide hinnangul on selline nõude täpsustamine lubatav, kuivõrd tegemist ei ole uute asjaolude ja tõendite esitamisega TsMS § 633 lg 5 mõttes. Lisaks, apellantide nõude (täieliku) rahuldamise korral oleks kohus pidanud apellantide arvutuskäiku niikuinii kontrollima, kuivõrd Riigikohus on korduvalt rõhutanud, muuhulgas nt tsiviilasjas nr 3-2-1-76-16 (p 16), et otsusest peab nähtuma mõistetav arvutuskäik mingi tulemuseni jõudmiseks.
55.Apellandid leiavad, et nende hinnangul ei anna TLS § 109 lg 1 kohtule õigust hüvitise vähendamiseks alla seaduses sätestatud kolme kuu töötasu hüvitise. Apellandid J.D, W.G, Q.M, J.P, R.E, A.Z, U.Z ja W.Q ei nõustu kohtu otsuse p-s 151 toodud põhjendustega hüvitisnõuete vähendamiste ja suurendamiste osas.
56.B.C töövaidlus on erinev teistest, kuna kuigi tal ei võimaldatud teha edasi tema põhitööd (õde-brigaadijuht), ei lõpetatud tema töölepingut erakorraliselt nii nagu teiste töötajatega. Apellandile tundub, et tema osas ei ole kohus piisavalt olukorda süvenenud. B.C oli õde-brigaadijuht, kes alates 01.02.2021. a (kohus on ekslikult p-s 154 märkinud, et alates 30.12.2016. a, selline ametikoht loodi alles 2020. a sügisest) võttis enda täita ka ühe lisa töö, milleks on analüütiku töö. Analüütiku töö vastustaja juures ei ole eraldi kutse ning see ei ole see, milleks B.C koolis õppis – see tagas vaid lisateenistuse. Kogu apellandi töölepingu põhiline sisu (töö sisu) on seotud lahutamatult õde-brigaadijuhi ametikohaga ning selles osas soovis vastustaja ka apellandi ametijuhendit ehk töölepingut muuta. Vastustaja on selgelt väljendanud apellandile varasemalt, et analüütiku tööd ei saagi teha, kui brigaadi ei sõida – ka kõik ülejäänud analüütikud teevad seda lisatööna ning sõidavad brigaadi. B.C ei ole nõustunud kordagi sellega, et tema õde-brigaadijuhi ametikoht töölepingust kaoks, sellist selgesõnalist kokkulepet pole olemas. On ainult kokkulepped selle kohta, et tööandja suurendas tema analüütiku koha koormust: alates 01.08.2021. a 0,25 kohalt 0,35 kohale ja alates 01.09.2021. a 0,35 kohalt 0,5 kohale, muid muudatusi töölepingus ei tehtud. B.C ei nõustu oma hagi rahuldamata jätmisega ja palub hagi rahuldada kogu ulatuses.
57.Kohus on leidnud, et kuna kohus ei ole rahuldanud apellantide TLS § 109 lg-st 1 tulenevaid hüvitisnõudeid apellantide poolt nõutud ulatuses (s.t suuremas ulatuses kui seaduse sõnastusest tuleneva kolme kuu keskmise töötasu ulatuses), on apellantide hagi järelikult rahuldatud üksnes osaliselt ning et seetõttu tuleb lähtuda TsMS § 162 lg-st 1, mis sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Viidatud sättele tuginedes on kohus osaliselt jätnud apellantide menetluskulud apellantide enda kanda ning pannud kohustuse maksta ka suur osa kostja menetluskuludest. 29(44)
58.Apellandid kohtu käsitlusega ei nõustu ning leiavad, et kui kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks hüvitise kolme kuu (või vähendab seda oma äranägemise järgi) keskmise töötasu ulatuses (mitte nt kuue kuu keskmise töötasu ulatuses, nagu taotlesid mitmed apellandid), ei tähenda see hagi osalist rahuldamist ning seega tuleb nõue sellisel juhul lugeda vähemalt menetluskulude jaotuse otsustamisel tervikuna rahuldatuks. Apellandid ei nõustu otsuse p-s 161 toodud menetluskulude jaotusega. Kostja apellatsioonkaebus
59.Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada Harju Maakohtu 23.09.2022 otsus osaliselt (s.o hagejate 1-6 ja 8-15 suhtes rahuldatud nõuete osas) ja teha tühistatud osas asja Harju Maakohtule tagasi saatmata uus otsus, millega jätta hagejate 1-6 ja 8-15 nõuded täies ulatuses rahuldamata. Alternatiivselt: eelnimetatud taotluse rahuldamata jätmise korral tühistada Harju Maakohtu 23.09.2022 otsus osaliselt (s.o hagejate 1-6 ja 8-15 suhtes rahuldatud nõuete osas) ja saata asi tühistatud osas tagasi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule. Hageja 7 suhtes jätta maakohtu otsus muutmata. Jätta kõik kostja menetluskulud hagejate kanda ja mõista kostja menetluskulud välja hagejatelt vastavalt edaspidi esitatavale menetluskulude nimekirjale.
60.Kuna töölepingute ülesütlemise alus tulenes seadusest ning ülesütlemine vastas seaduse nõuetele, st ülesütlemine on kehtiv, siis ei saa kohus lõpetada töölepinguid omal algatusel ning sellest tulenevalt ei ole töötajatel õigust saada ka mistahes hüvitist TLS § 109 lg 1 alusel. Isegi kui asuda seisukohale, et ülesütlemine oli tühine, nagu on leidnud maakohus, on maakohus rikkunud õigusnorme ja jätnud hüvitiste väljamõistmisel põhjendamatult tähelepanuta mitmed asjaolud, millele kostja tugines. Ühelt poolt on kohus leidnud, et kostja võib olla ülehinnanud töökeskkonna riskifaktoreid, täpsemalt ohuteguri ilmnemisel tekkiva tagajärje raskusastet ning sellest johtuvalt ka riskitaset. Samas on kohus leidnud, et hagejate puhul oli tegemist operatiivtöötajatega, mistõttu võib eeldada, et nende kokkupuude oli COVID-19 haiguse hooajal vastavat haigust põdevate isikutega väga tõenäoline, lausa et vältimatu. Teises kohas järeldab kohus, et töökeskkonnas ohuteguri ilmnemisel tekkivad tagajärjed ei olnud tasemele IV vastavad; samas järgmises lauses on kohus arvamusel, et riskianalüüsi koostamise hetkel oleks olnud põhjendatud riskitase IV.
61.Lisaks eelnevale on kohus tulnud ebaõigele järeldusele nagu oleks kostja riskianalüüs näinud riskide maandamiseks ette mitmeid alternatiivseid võimalusi, mistõttu vaktsineerimiskohustuse kehtestamist primaarse abinõuna ei saa pidada proportsionaalseks. Kostja hinnangul ei olnud muude abinõude kasutamise puhul tegemist alternatiivsete võimalustega, vaid neid tuli kasutada lisaks vaktsineerimisele, st tõhusa kaitse saavutamiseks pidi kasutama kõiki abinõusid koos. Isikukaitsevahendite kasutamine või muud meetmed ei asendanud oma efektiivsuselt vaktsineerimist. Läbi menetluse ei ole kostja nõustunud hagejate seisukohaga, et COVID-19 vältimiseks on olemas muud sama tõhusad meetmed nagu vaktsiin.
62.Asudes seisukohale, et kostjal puudus vaktsineerimiskohustuse sätestamiseks seadusest tulenev alus, lugedes mitteüldtuntud asjaolud üldtuntuks ning tuvastades asjaolusid ebaõigesti või ebapiisavalt on kohus arusaadavalt jõudnud väärate järeldusteni. Näiteks, et vaktsineerimise eesmärk saaks olla üksnes töötaja enda tervise kaitse; et riskianalüüs sätestas vaktsineerimise kohustuse, kuigi seaduslik oleks olnud luua soovijatele võimalus enda vaktsineerida, st kostja saanuks üksnes võimaldada töötajate vaktsineerimist, mitte seda nõuda.
63.Kuna töölepingute ülesütlemise alus tulenes seadusest ning ülesütlemine vastas seaduse nõuetele, st ülesütlemine on kehtiv, siis ei saa kohus lõpetada töölepinguid omal algatusel ning sellest tulenevalt ei ole töötajatel õigust saada ka mistahes hüvitist TLS § 30(44)
109 lg 1 alusel. Isegi kui asuda seisukohale, et ülesütlemine oli tühine, nagu on teinud maakohus, on maakohus rikkunud õigusnorme ja jätnud hüvitiste väljamõistmisel põhjendamatult tähelepanuta mitmed asjaolud, millele kostja tugines. Maakohus on õigesti leidnud, et Riigikohus on märkinud, et TLS § 109 lg-s 1 ettenähtud hüvitise nõue on lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue, mille puhul kohaldatakse TLS § 1 lg 3 järgi võlaõigusseaduse (VÕS) 7. peatüki sätteid. Samuti on apellant selles osas üldiselt nõus maakohtu viitega Riigikohtu otsusele nr 3-2-1-79-13. Sama põhimõtet korratakse ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.06.2022 otsuse nr 2-20-16369 p 15 II lõigus. Küll aga on maakohtu otsus teravalt vastuolus Riigikohtu praktikaga (sh sellega, millele maakohus ise osundab) selles osas, kus maakohus leiab, et TLS § 109 lg 1 järgse hüvitisenõude kontekstis on asjakohatud kostja väited, mille kohaselt on hagejate töövaldkonnas suur nõudlus tööjõu järele; et hüvitisnõuet ei välista ega anna alust selle vähendamiseks asjaolu, et hagejatel on võimalik end töötuna arvele võtta; või et kostja viited sellele, et hagejad ei ole tõendanud, et nad on töölepingute ülesütlemise tulemusel kaotanud sissetuleku, on silmakirjalikud. Nimelt on kolleegium 15.06.2022 otsuses nr 2-20-16369 selgitanud, et kui töötaja nõuab TLS § 109 lg 1 alusel tööandjalt töölepingu ebaseadusliku ülesütlemisega tekitatud varalise kahju hüvitamist, pidades varaliseks kahjuks saamata jäänud tulu, siis peab töötaja tõendama nii sellise kahju tekkimist töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise tõttu (VÕS § 127 lg 4) kui ka sellise kahju suurust. Peale selle on Riigikohtu tsiviilkolleegium 15.06.2022 otsuse nr 2-20-16369 punktis 15.2 rõhutanud, et VÕS § 127 lg 5 järgi tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel. Seega olid esimese astme menetluses igati põhjendatud nii kostja viited sellele, et töölepingu lõpetamisel TLS § 88 lg 1 p 2 alusel saavad töötajad ennast töötukassas arvele võtta ega jää ilma riigi poolt pakutavatest sotsiaalsetest garantiidest kui ka sellele, et hagejad ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et nad oleksid kaotanud sissetuleku. Käesoleval juhul ei ole hagejad tõendanud kahju tekkimist ja kohus on seega ebaõigesti määranud neile hüvitised.
64.Kuna hagejate põhinõuded ehk nõuded TLS § 109 lg 1 alusel hüvitiste saamiseks ei ole põhjendatud (vt ka ülal p 13), siis ei ole põhjendatud ka nendega seotud nõuded ehk viivise nõuded ning need tuleb jätta rahuldamata. Vastused apellatsioonkaebustele
65.Pooled
vaidlesid esitatud apellatsioonkaebustele vastu ja palusid jätta need rahuldamata ning menetluskulud jätta vastaspoole kanda.
Ringkonnakohtu seisukoht
66.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, osas, milles maakohus mõistis kostjalt W.G, A.M-i (end V) (edaspidi nimetatud ka perenimega V), H.V , Q.M, M.J-i, J.P, R.E, A.Z-i, U.Z-i , H.Y, ja W.Q kasuks välja TLS § 109 lg-s 1 märgitud hüvitise teistmoodi kui kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, J.D kasuks vähem kui nelja kuu keskmise töötasu ulatuses, K.O ja N.D kasuks välja TLS § 109 lg-s 1 märgitud hüvitise rohkem kui nelja kuu keskmise töötasu ulatuses, nimetatud summadelt arvestatud viiviste osas, samuti eelnimetatud hagejate menetluskulude jaotuse osas. Tühistatud osas teha uus otsus, millega mõista kostjalt hagejate W.G, A.M-i (end V), H.V , Q.M, M.J-i, J.P, R.E, A.Z-i, U.Z-i , H.Y, ja W.Q kasuks välja TLS § 109 lg-s 1 märgitud hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, J.D, K.O ja N.D kasuks välja TLS § 109 lg-s 1 märgitud hüvitis nelja kuu keskmise töötasu ulatuses ja neilt summadelt viivis ning anda uus menetluskulude jaotus. Muus osas jätta otsus muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu põhjendusi. Hagejate apellatsioonkaebus 31(44)
rahuldada osaliselt, va B.C apellatsioonkaebus, mis tuleb jätta rahuldamata. Kostja apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
67.Asja materjalidest nähtub: -2021. a jaanuarikuus andis kostja juures töötav vanemõde X teada, et kõigi töötajatega, kellel
28.veebruariks 2021. a pole vaktsineerimise tõendit või antikehade olemasolu, lõpetatakse töölepingud. - Tallinna Kiirabi kinnitas 4. märtsil 2021. a töökeskkonna riskianalüüsi, mille tegevuskavas nähti ette nakatumisohu vähendamiseks ning riskide maandamiseks töötajate vaktsineerimine. -16.04.2021 peaarsti käskkirjaga kinnitati uued ametijuhendid, mis muu hulgas sätestasid, et tööle asudes peab töötaja olema vaktsineeritud eriti ohtliku nakkushaiguse vastu ning esitama tööandjale immuniseerimispassi või nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta kirjaliku tervisetõendi ning töötamise ajal peab töötaja vaktsineerima ennast uudse ohtliku nakkushaiguse vastu nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse mõistes. -Kostja saatis 29.04.2021 hagejatele 1-10 ja 12-15 ning 05.07.2021 hagejale 11 teatised koos uuendatud ametijuhenditega. Teatise kohaselt nähti riskianalüüsi tegevuskavas nakatumisohu vähendamiseks ning riskide maandamiseks ette töötajate vaktsineerimine. -Kostja palus hagejatel 1-10 ja 12-15 hiljemalt 17.05.2021 ning hagejal 11 hiljemalt 12.07.2021 esitada kostja personaliosakonda immuniseerimispassi (st vaktsineerimiskuuri täieliku läbimise või haiguse läbipõdemise kohta), mis tõendaks hagejate sobivust nende ametikohtadel töötamiseks. Ühtlasi hoiatas kostja teatistes, et kui hagejad siiski otsustavad keelduda vaktsineerimisest, siis võib kostja nendega sõlmitud töölepingud erakorraliselt üles öelda. -Hagejad ei esitanud kostja nõutud ajaks immuniseerimispasse. Samuti ei esitanud ükski hagejatest kostjale mitte ühtegi tõendit, millest nähtuks, et vaktsineerimine oleks talle tervisliku seisundi tõttu vastunäidustatud. -Kostja väidetel ei olnud tal pakkuda hagejatele teist tööd (välja arvatud hageja 7 puhul, kes tegi juba eelnevalt osaliselt ka analüütiku tööd). -Hageja 7 töötas juba varasemalt osaliselt õde-brigaadijuhina ja osaliselt analüütikuna. Kostja tegi hagejale 7 ettepaneku töölepingu muutmiseks selliselt, et alates 01.08.2021 töötaks hageja 7 üksnes analüütikuna. -Alates 13.07.2021 esitas kostja hagejatele 1-6 ja 8-15 töölepingu ülesütlemisavaldused töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 2 alusel töökohale kehtestatud uute nõuetega kohanematuse tõttu. Hagejale 2 esitatud ülesütlemisavalduses tugines kostja lisaks ka TLS § 88 lg 1 p-le 3 (tööandja mõistlike korralduste eiramine või töökohustuste rikkumine). -Vastavalt ülesütlemisavaldustele oli hagejate 1-6 ja 8-15 töösuhete viimane päev 31.07.2021. -Vaidlus puudub selle üle, et hagejad 1-6 ja 8-15 on töölepingu ülesütlemisavaldused kätte saanud.
68.Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas töölepingute
32(44)
erakorraline ülesütlemine on kehtiv ning kas ja millises ulatuses kostjal on kohustus maksta hagejatele hüvitist. Vastates apellatsioonkaebuste ja neile esitatud vastuste väidetele käsitleb kolleegium esmalt töölepingute lõpetamise kehtivusega seonduvat ning seejärel sellest tulenevaid hüvitisenõudeid.
69.Ringkonnakohus leiab, et maakohus kohaldas õigesti töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõuet ja töösuhete lõpetamise nõuete, samuti B.C hagi rahuldamata jätmise lahendamisel materiaalõiguse norme ega rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme asjaolude tuvastamisel ega tõendite hindamisel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel, va osas, mille ringkonnakohus järgnevalt korrigeerib maakohtu seisukohti. Kostja apellatsioonkaebuse väited kordavad olulises osas tema maakohtus esitatud väiteid, millele on maakohus oma otsuses juba hinnangu andnud. Vastuseks apellatsioonkaebustele märgib ringkonnakohus järgmist.
70.TLS § 88 lg 1 p 2 järgi võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine) ja p 3 järgi on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi.
71.Poolte vahel on vaidlus selles, kas tööandja võib ühepoolselt muuta töösuhte jooksul ametijuhendit. Maakohus leidis, et ametijuhendi muutmine eeldas poolte kokkulepet. Ringkonnakohus asub seisukohale, et poolte kokkuleppeta tööandja poolt ametijuhendi muutmine töösuhte jooksul ei muuda muudetud ametijuhendit töötaja jaoks õiguslikult siduvaks. Seega ei andnud ametijuhendi muutmine alust töölepingu lõpetamiseks.
72.Kuna töötajate vaktsineerimiskohustus seati hagejatele sisuliselt 16.04.2021 kostja peaarsti käskkirjaga, siis analüüsis maakohus põhjendatult ka seda, kas taolise käskkirjaga määratud vaktsineerimiskohustus saaks olla õiguspärane töösuhtest tulenev korraldus, mida hagejad pidid täitma. Maakohus leidis, et vaktsineerimiskohustuse kehtestamine ei olnud seaduslik. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Kostja leiab, et kohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et kostjale ei andnud vaktsineerimiskohustuse sätestamiseks alust seadus, kuna nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) § 13 lg 5 järgi on tööandjal õigus nõuda tööle asujalt nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimist ning vastava tõendi esitamist, kui eelmise tõendi väljastamisest on möödunud rohkem kui kaks aastat või tervisekontrolli läbimine ning uue tõendi väljastamine on töö iseärasuste tõttu põhjendatud. NETS § 13 lg 6 kohaselt toimub muu hulgas tervishoiutöötajate ning teiste patsiendiga vahetult kokkupuutuvate tervishoiuasutuse töötajate tervisekontroll töötervishoiu ja tööohutuse seaduses (TTOS) sätestatud alustel ja korras. Töötaja tervisekontrolli tegemisel arvestatakse vajaduse korral TTOS § 8 lg 3 alusel kehtestatud nõudeid (st Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid). Tulenevalt NETS § 13 lg-st 7 on tööandjal õigus saata töötaja vastavalt riskihindamise tulemustele täiendavale tervisekontrollile nakkushaiguste suhtes. Vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 8 lg-le 2 peab kaitseks töökohas toimivate bioloogiliste ohutegurite eest võtma tööandja tarvitusele abinõud, arvestades ohuteguri nakatamisvõimet. Vabariigi Valitsuse 05. mai 2000. a määrus nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“: § 6 lg 2 p 7 sätestab, et kui ohtu pole võimalik
33(44)
kõrvaldada, peab töötajate terviseriski vähendama võimalikult madala tasemeni, mh tagades vaktsineerimise võimalus töötajatele, kes puutuvad kokku bioloogiliste ohuteguritega, mille vastu on olemas tõhus vaktsiin; § 6 lg 3 sätestab, et tööandja peab konsulteerima töötervishoiuarstiga töötajate vaktsineerimise vajalikkuse ja sobivuse üle. Töötajate vaktsineerimine toimub tööandja kulul. Vajadusel tuleb töötajatele tagada vaktsineerimise võimalus, selgitades neile vaktsineerimise vajalikkust.
73.Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud seaduse ja määruse sätted ei andnud alust hagejate vaktsineerimisele kohustamiseks. Põhiseaduse § 26 järgi igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Põhiseaduse § 11 järgi õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Kuna vaktsineerimiskohustuse seadmine riivab intensiivselt inimese põhiõigust, sekkudes inimese kehalisse puutumatusse, peab sellise kohustuse seadmiseks andma aluse seadus, st seaduses peab olema konkreetne volitusnorm, mis annab aluse täitevvõimul selline kohustus määrata. Eelpoolviidatud seadused ja määrus vaktsineerimiseks kohustamiseks õigust ei andnud. Seega ei ole ka 16.04.2021 kostja peaarsti käskkirjaga seatud vaktsineerimise kohustus õiguspärane.
74.Kuna kostjal puudus seaduslik alus nõuda hagejatelt vaktsineerimist, siis ei saanud kostja töölepinguid TLS § 88 lg 1 p 2 alusel lõpetada. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et hagejatega töölepingute ülesütlemised on tühised. Nõustuda ei saa kostja seisukohaga, et maakohus on ebaõigesti lõpetanud hagejatega töölepingud alates 01.08.2021. Kuna poolte vahel puudub vaidlus, et hagejate viimaseks tööpäevaks oli 31.07.2021, siis on töölepingud lõpetatud õigesti alates 01.08.2021.
75.Maakohus analüüsis kostja poolt läbi viidud töökeskkonna riskianalüüsi ning selle raames koostatud tegevuskava, leides, et kostja on riskihinnangus ning selle alusel loodud tegevuskavas lähtunud vääratest eeldustest ning vääralt kehtestanud operatiivtöötajatele primaarse abinõuna üksnes vaktsineerimiskohustuse. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu seisukohta, mille järgi on kostja riskihinnangus lähtunud vääratest eeldustest, tuleb korrigeerida. Esiteks on õige kostja apellatsioonkaebuse väide, et maakohus poleks saanud lugeda otsuses üldtuntuks asjaolusid (COVID-19 viiruse kulg on enamikul juhtudel kerge ning tüsistuseta; COVID-19 haigusesse nakatumist ja haigestumist ei välista vastava vaktsiinikuuri läbimine; üldteadaolevalt nakatuvad (sh raskelt) ja levitavad haigust ka vaktsineeritud inimesed), mille kohta ta ei teatanud sisulise arutamise käigus, et kavatseb need asjaolud lugeda üldtuntuks. Teiseks tuleb nõustuda ka kostjaga selles, et maakohus on jätnud tähelepanuta kostja töökeskkonna riskianalüüsi ja tegevuskava tegemise aja, mis kinnitati 04.03.2021 a, st olukorras, kus vaktsineerimise võimalus oli kestnud ainult ligikaudu 2 kuu jooksul (hagejad on esile toonud, et vaktsineerimise üleskutse avaldati 28.12.2020). Seega ei saa kostjale ette heita, et ta lähtus riskihinnangu koostamisel täielikult vääratest eeldustest. Seda, et COVID-19 nakatumisvõime seos vaktsineeritusega erinevate tüvede levimisel ajas muutub, ei saanud kostja täies ulatuses ette näha. Küll aga võinuks kostja kaaluda, kas sellises ebakindlas olukorras, kus uued vaktsiinid olid alles turule tulnud ning vaktsineerimise mõjude kohta avaldati koheselt peale riskihinnangu tegemist ettevaatlikke seisukohti, riskihinnangus avaldatu korrigeerimist. Seega tulnuks peale vaktsiinide ja vaktsineerimiste kohta ametlike sisukohtade saamist (II kd, tlk 35-41;
34(44)
III kd, tlk 152-199) kaaluda, kas vaktsineerimine oli kahtlusteta ainuvõimalik abinõu töötajate ja klientide kaitsmiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et eelpoolviidatud teabe tõttu poleks vaktsineerimiseks kohustamine olnud piisavalt proportsionaalne meede ka siis, kui sellise kohustuse seadmiseks oleks olnud seaduslik alus. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks esile tuua, et asjas puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et iga hageja suhtes oleks kostja järginud Vabariigi Valitsuse 05. mai 2000. a määrus nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“: § 6 lg-s 3 sätestatut, et tööandja peab konsulteerima töötervishoiuarstiga töötajate vaktsineerimise vajalikkuse ja sobivuse üle.
76.Hagejad vaidlustavad maakohtu otsuse, kuna leiavad, et maakohus oleks pidanud TLS § 109 lg 1 alusel mõistma neile välja suurema hüvitise, sh ka seetõttu, et maakohus on keskmise palga suuruse arvestanud välja ebaõigesti. Ringkonnakohus nõustub hagejate seisukohaga, et hagejate keskmine palk on arvestatud ebaõigesti. Maakohus on keskmise palga arvestanud selliselt, et liitnud iga hageja kuupalga 6 kuu jooksul ja jaganud selle 6ga.
77.Vabariigi Valitsuse 11.06.2009. a määruse nr 91 „keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ § 2 lg 2 järgi keskmine töötasu arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust, mis on töötajale sissenõutavaks muutunud. Arvutamise vajaduse tekke kuuks on kuu, millal algas arvutamise vajaduse tekitanud sündmus. Puhkusetasu arvutamisel on arvutamise vajaduse tekke kuuks kuu, millele langeb eelviimane tööpäev enne puhkuse algust ja § 3 lg 1 järgi keskmise tööpäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendaarse tööpäevade arvuga. Keskmise tööpäevatasu arvutamise aluseks olevat tööpäevade arvu vähendatakse tööpäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral „Töölepingu seaduse” § 19 alusel.
78.Poolte vahel puudub vaidlus hagejate iga kuu töötatud päevade hulga ja iga kuu töötasu suuruse osas. Seega arvestades eelpooltoodud Vabariigi Valitsuse määrust keskmise töötasu arvestamiseks, lähtudes sellest, et keskmise kalendaarse tööpäevatasu arvutamiseks tuleb kuue kuu sissenõutavaks muutunud töötasud jagada kuue kuu kalendaarsete tööpäevadega ning sellest tuleb maha arvestada TLS § 19 alusel töölt eemal viibitud kalendaarsed tööpäevad (mille saab, kui kalendaarsetest tööpäevadest arvestada maha tegelikult töötatud päevad) ning keskmise kuutasu leidmiseks tuleb kuue kuu kalendaarsed tööpäevad korrutada kalendaarse tööpäevatasuga ning saadu omakorda jagada kuuega moodustub hagejate keskmise töötasu suuruseks järgmiselt: N.D 1 347,54 eurot, J.D 2 388,07 eurot, W.G 1 044,78 eurot, A.M V 2 480,46 eurot, H.V 2 424,46 eurot, Q.M 2 092,92 eurot, B.C 1 137,74 eurot, M.J 988,96 eurot, J.P 2353,90 eurot, R.E 1 691,63 eurot, A.Z 1 889,10 eurot, U.Z 1 769,56 eurot, H.Y 2 712,48 eurot, K.O 2 334, 57 eurot ja W.Q 1 009, 76 eurot. Õige on hageja poolt toodud keskmise töötasu arvestus (27.05.2022 menetlusdokumendi lisa), va J.P osas, kelle õige keskmise töötasu arvestus on toodud hagejate apellatsioonkaebuse lisas.
79.Pooled vaidlevad ka selle üle, kui suure hüvitise peaksid hagejad töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise tõttu saama. Ringkonnakohus ei nõustu hagejate arvamusega, et TLS § 109 lg 1 ei anna kohtule õigust hüvitise vähendamiseks alla seaduses sätestatud kolme kuu töötasu hüvitise. TLS § 109 lg 1 esimene lause sätestab, et kui töövaidlusorgan lõpetab töölepingu TLS § 107 lg-s 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist
35(44)
töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Samas sätestab TLS § 109 lg 1 teine lause, et töövaidlusorgan võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Seega on seadusandja TLS § 109 lg 2 teise lausega jätnud töövaidlusorganile kaalumisruumi töötajale tööandjalt väljamõistetava hüvitise suuruse määramisel. Õige on küll hagejate arvamus, et kui töövaidlusorgan lõpetab töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel, peab ta omal algatusel mõistma tööandjalt töötaja kasuks välja TLS § 109 lg 1 esimese lause alusel kolme kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise, välja arvatud, kui töötaja avaldab, et ta ei soovi hüvitist, kuid arvestada tuleb seda, et tegemist on üldreegliga ning kuigi töövaidlusorgan peab TLS § 109 lg 1 teist lauset kohaldama töötaja kasuks juhul, kui töötaja esitatud asjaolud ja tõendid annavad selleks alust, ei tähenda see seda, et asjaolusid kaaludes ei võiks töövaidlusorgan välja mõista kolme kuu keskmisest töötasust väiksema hüvitise. Maakohus mõistis hagejatele välja hüvitised erinevas suuruses, sh ka osadele hagejatele kolme kuu keskmisest töötasust väiksema hüvitise. Ringkonnakohus leiab, et osadele hagejatele kolme kuu keskmisest töötasust väiksema hüvitise väljamõistmine ei olnud põhjendatud. Kõikide hagejatega, va J.D, lõpetati töölepingud samal alusel, kusjuures põhjendused olid samad. Asjaolu, et mõni hagejatest on ealt noorem või vanem ei anna alust hüvitist vähendada või suurendada. Kuna nõustuda tuleb hagejatega ka selles, et TLS §-st 3 tulenev võrdse kohtlemise põhimõte on viidatud seaduses läbiv ning oluline põhimõte mistõttu rakendades TLS 109 lg-t 1 ei saa seda kohus eirata, ei ole põhjendatud isiku vanusest tulenevalt hüvitist ka suurendada või vähendada. Seega tuleb asuda seisukohale, et põhjendatud on kostjalt hagejate kasuks, va B.C, kelle hagi jääb rahuldamata ja va J.D, N.D ja K.O, välja mõista hüvitis kolme keskmise töötasu suuruses. Osade hagejate kasuks mõistis maakohus välja hüvitise 3 kuu keskmise töötasu ulatuses, kuid arvestas keskmist töötasu ebaõigesti, mistõttu on kostjalt nende hagejate kasuks välja mõistetud väärad summad. Seetõttu tuleb maakohtu otsus ka nende hagejate osas tühistada, tehes ka nende hagejate osas uue otsus. Kuna hagejate N.D ja K.O tööstaaž oli kostja juures märkimisväärse suurusega (üle 25 aasta), siis leidis maakohus põhjendatult, et nende töötajate hüvitise suurust tuleb suurendada. Ringkonnakohus leiab, et seda tuleb teha ühe kuu keskmise töötasu ulatuses, seega neile töötajatele tuleb välja mõista kostjalt 4 kuu keskmise töötasu ulatuses. Ringkonnakohus on seisukohal, et asjas esitatud asjaolud ei anna alust mõista kostjalt hagejate kasuks välja eeltoodust suuremal või vähemal määral hüvitist. Ringkonnakohus põhjendab seda alljärgnevalt.
80.Asjast nähtuvalt töötasid osad hagejad korraga mitmel töökohal. Kostja poolt töölepingute ülesütlemise järgselt jätkasid hagejad senistel täiendavatel töökohtadel töötamist. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on hagejate väide selles, et teiste täiendavate töökohtade või sissetulekute olemasolu ei anna alust kostjalt väljamõistmisele kuuluva hüvitise vähendamiseks. Vaidluse lahendamiseks kohaldatav TLS redaktsioon ei sea töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel makstava hüvitise suurust sõltuvusse sellest, kas töötaja jätkab töö tegemist töölepingu järgi, mida ta tegi paralleelselt ülesöeldud töölepinguga. TLS § 109 lg-s 1 ettenähtud hüvitisnõue on lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue, mille puhul kohaldatakse TLS § 1 lg-st 3 tulenevalt VÕS-i 7. peatüki sätteid. Seega hõlmab TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitis erinevaid kahju liike ning selle hüvitise koosseisus tuleb hüvitada tekkinud varaline kahju (saamata jäänud tulu), tulevikus tekkiv varaline kahju (saamata jääv tulu) ning tekkinud mittevaraline kahju. Kui tööandja lõpetab töötajaga ebaseaduslikult töölepingu jääb sellest töölepingulisest suhtest töötajal tasu saamata, st tekib varaline kahju ja eelduslikult ka mittevaraline kahju. Nende kahjude korvamiseks ongi töötajale ette nähtud TLS § 109 lg-s 1 sätestatud, eelduslikult 3 kuu suurune hüvitis.
36(44)
81.Kostjad on asjas väitnud, et kuna vähemalt osad hagejatest said kostjaga töösuhte lõppemise järgselt koheselt sõlmida uued töösuhted, siis ei ole hüvitise väljamõistmine nende hagejate kasuks põhjendatud. Ringkonnakohus kostja seisukohaga ei nõustu. TLS mõtte kohaselt ei ole võimalik eelduslikult 3 kuu suurust keskmise palga suurust hüvitist töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel vähendada ainult seetõttu, et töötaja asus tulemuslikult peale töösuhte lõppu uue töökoha otsingule. Eelduslikult kolme kuu keskmise töötasu suurust hüvitist ei ole võimalik ka suurendada ainult seetõttu, et töötaja ei soovi uut töösuhet teise tööandjaga sõlmida. Pooled ei vaidle asjas selle üle, et 2021 oli meditsiinitöötajatest puudu, mõlemad pooled on selle asjaolu vaidluses esile toonud. Asjast nähtub ka see, et hoolimata sellest, et hagejad ei olnud vaktsineeritud, sõlmisid osad hagejad peale kostjaga töösuhte lõppemist uued töösuhted teiste meditsiiniteenust osutavate tööandjatega. Seega sõltus uue töösuhte sõlmimine ka töötajast, mistõttu puudub alus välja mõista käesolevas otsuses toodust suuremaid hüvitisi.
82.Asjas puudub vaidlus, et hageja J.D näol oli tegemist töötajate usaldusisikuga. J.D on seisukohal, et temale kohaldub hüvitise suuruse osas TLS § 109 lg-st 2 tulenev erisus, mille järgi kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul töötajaga, kes on valitud töötajate esindajaks, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kuue kuu keskmise töötasu ulatuses. TLS § 3 sätestab tööandja kohustuse tagada töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgida võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendada võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele. Täpsemalt keelab töötaja õiguste piiramise (mh töölepingu ülesütlemise) tema ametiühingusse kuulumise või mittekuulumise, ametiühingu valitud esindajaks olemise või muu seadusliku ametiühingualase tegevuse tõttu AÜS § 19 lg 2 koostoimes sama paragrahvi lg 3 p-ga 2. Töötajal, kelle õigusi piirati, on AÜS § 19 lg 4 järgi õigus nõuda piiramise lõpetamist, talle tekitatud varalise või mittevaralise kahju hüvitamist ning endise olukorra taastamist. Eraldi on seadusandja rõhutanud tööandja kohustust arvestada võrdse kohtlemise põhimõtet TLS §-s 89, mis reguleerib töölepingu erakorralist ülesütlemist (TLS § 89 lg 4). Lisaks keelab TLS § 92 lg 1 p 4 öelda tööandjal töölepingut üles põhjusel, et töötaja esindab seaduses sätestatud alusel teisi töötajaid. Töötajate esindajaga töölepingu ülesütlemise korral loetakse TLS § 92 lg 3 järgi, et tööleping öeldi üles TLS § 92 lg 1 p-s 4 nimetatud põhjusel, kui tööandja ei tõenda, et ta ütles töölepingu üles TLS-s lubatud alusel. Kui töövaidlusorgan (s.o kohus või töövaidluskomisjon) lõpetab töötajate esindajaga sõlmitud töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel, maksab tööandja TLS § 109 lg 2 kohaselt töötajale hüvitist töötaja kuue kuu keskmise töötasu ulatuses. Töövaidlusorganil on töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja poolte huve arvestades õigus hüvitise suurust muuta.
83.Kui töötaja leiab nt seda, et tööandja ütles töölepingu üles tema ametiühingutegevuse (sh nt ametiühingusse kuulumise või töötajate esindajaks olemise) tõttu, peab ta diskrimineerimisega tekitatud kahju eest hüvitise saamiseks esitama töölepingu ülesütlemise vaidlustamisel töövaidlusorganile faktilised asjaolud, mille alusel võib eeldada, et tööandja on teda diskrimineerinud (VõrdKS § 8 lg 1). Kui töötaja ei ole töölepingu ülesütlemise vaidlustamisel diskrimineerimise asjaolusid esitanud, ei ole töövaidlusorganil alust tööandjalt diskrimineerimisega tekitatud kahju eest töötaja kasuks hüvitist välja mõista (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-167-16, p 15).
84.Käesolevast asjast nähtub, et hageja J.D tööleping öeldi töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 2 alusel töökohale kehtestatud uute nõuetega kohanematuse tõttu üles nagu ka teiste hagejatega täiendavalt ka TLS § 88 lg 1 p 3 (tööandja mõistlike korralduste eiramine või töökohustuste rikkumine) alusel. Kostja ei ole asjas andnud mõistlikke põhjendusi, miks J.D tööleping öeldi üles viidates ka teisele TLS sättele. Seega tuleb asuda seisukohale, et J.D seisukoht, mille tõttu tema töölepingu ülesütlemine täiendaval alusel 37(44)
toimus seetõttu, et ta oli töötajate esindaja, on põhjendatud. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et tal esines TLS § 88 lg 1 p- 3 järgi alus J.D-ga tööleping lõpetada. Ringkonnakohus leiab, et seetõttu on põhjendatud J.D Sõna osas hüvitist suurendada, kuid ainult ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Ringkonnakohus osutab, et töölepingu ülesütlemise kehtivuse tuvastamise keskseks küsimuseks oli siiski see, kas tööandjal oli õigus seada töötajatele kohustus vaktsineerida, mistõttu täiendava ülesütlemise aluse märkimine on sekundaarne küsimus, kuid arvestades eeltoodud seaduses sätestatut tuleb asjaolu, et J.D oli töötajate esindaja, hüvitise suuruse määramisel arvestada. Hüvitise suurendamine teistel põhjustel pole põhjendatud, selleks ei anna J.D poolt toodud asjaolud alust.
85.Ka hageja A.Z on esitanud väite, et teda diskrimineeriti töölepingu ülesütlemisel, kuna ta oli töötajate esindaja, kuid ringkonnakohtu arvates ei ole hageja A.Z-i poolt esile toodud faktilised asjaolud piisavad, et taolise seisukoha õigsust tuvastada. Asjas on küll esitatud A.Z-i poolt töötajate huvides kostjale esitatud järelepärimised, kuid kuna A.Z-iga lõpetati tööleping samal alusel nagu teiste töötajatega, st teda koheldi sarnaselt, siis ei ole kostja poolt töölepingu ülesütlemist põhjusel, et A.Z oli töötajate esindajaks, võimalik tuvastada.
86.W.G-le ja A.Z-ile hüvitise suuruse määramisel leidis maakohus, et vaktsineerimiskuuriga alustamist nende poolt 23.07.2021 tuleb arvesse võtta. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Mõlemad töötajad olid selleks ajaks juba ammu teadlikud, et kostja nõuab vaktsineerimist, kuigi nagu käesolevast otsusest nähtuvalt, ebaseaduslikult. Samuti oli selleks ajaks nendega tööleping üles öeldud. Seega vaktsineerimise alustamine neil asjaoludel hüvitise suurust ei muuda.
87.Hagejad leiavad, et neil on õigus saada ka mittevaralise kahju hüvitist ja paluvad selle hüvitise suuruse määrata kohtu poolt. Hagejad on esile toonud erinevaid põhjusi, miks nad on õigustatud saama mittevaralise kahju hüvitist. Esile on toodud näiteks seda, et töölepingute lõpetamise eelselt anti vastakat informatsiooni, kogu olukord tekitas stressi jne. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud väited ei anna alust hüvitise suuruse muutmiseks. TLS § 109 lg -s 1 toodud hüvitise eesmärgiks on ka hüvitada töötajatele tekitatud ebameeldivused, mida töölepingu ebaseadlusliku lõpetamise korral eeldatakse.
88.Ringkonnakohus leiab, et hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada olukorda, mis põhjusel tööandja selliseid otsustusi tegi. Tegemist oli ülemaailmse pandeemia olukorraga, mille edasist arengut ei olnud võimalik ette näha, samas tuli tagada nii töötajate kui ka klientide turvalisus. Eeltoodu alusel võib mõista kostja seisukohta, miks ta leidis, et töötajad peaksid ennast vaktsineerima. See asjaolu ei õigusta küll mitteõiguspärase kohustuse seadmist, kuid hüvitiste suuruse määramisel, tuleb kostja taotletud eesmärki arvestada. Nagu eelpool juba toodud oleks pidanud kostja arvestama vaktsiinide ja vaktsineerimiste kohta avaldatud ettevaatlikke seisukohti. Asjas on selle kohta esitatud erinevaid tõendeid. Asjas esitatud 08.03.2021 avaldatud Teadusraportist. COVID vaktsiinid ja vaktsineerimine (III kd, tlk 152-174) on avaldatud, et heaks kiidetud või lubatud COVID-19 vaktsiinid on tõhusad COVID-19 viiruse vastu, kuid vaktsiinide efektiivsus on madalam erinevate tüvede suhtes ning seetõttu on vaja pidevalt vaktsiinide efektiivsust jälgida. Täielikult vaktsineeritud inimeste puhul ei ole võimalik täielikult vältida nende nakatumist, kuid on andmeid et täielikult vaktsineeritud isikutel on täielikult vaktsineerimata isikutega väiksem tõenäosus nakatuda ning vaktsineeritud isiku nakatumise puhul delta-tüvega võib nakkus olla vähem edasikanduv kui vaktsineerimata isikute puhul, ehkki selle kohta on vaja teha lisauuringuid. 13.04.2021 Maailma Terviseorganisatsiooni arvamuse (II kd, tlk 35-41) kokkuvõttest nähtub, et vaktsiinid kaitsevad tõhusalt inimesi COVID-19 eest, kuid enne kohustusliku vaktsineerimise sätestamist tuleb mh arutada ja käsitleda kõiki eetilisi kaalutlusi ja positiivseid ning 38(44)
negatiivseid aspekte. 21.04.2021 avaldatud artikli - Ajutised suunised täieliku vaktsineerimise kasulikkusest COVID-19 vastu viiruse edasikandumise osas ja ravimivabade piirangute mõjust (III kd, tlk 175-199) nähtub seisukoht, et Euroopa Liidus/ Euroopa Majanduspiirkonnas litsentseeritud COVID-19 vaktsiinid on kliinilistes uuringutes osutunud väga efektiivseks. Piiratud uurimisandmed viitavad sellele, et täielikult vaktsineeritud isikutel võib nakatumise korral olla väiksem tõenäosus anda koroonaviirust edasi vaktsineerimata kontaktisikutest. Ebaselge on kaitse kestvus sellistel juhtudel, samuti võimalik kaitse uute kujunevate viiruste SARS-CoV -2 tüvede vastu.
89.Eelpooltoodud tõenditest nähtub, et vaktsineerimist peeti efektiivseks abinõuks, et hoida ära COVID-19 viirusesse nakatumise järgselt rasket haigestumist, kuid korduvalt viidatakse ka sellele, et vaktsiinide efektiivsus erinevate kujunevate viirustüvede vastu on ebaselge, kahtlusteta ei ole esitatud ka väidet, et vaktsineeritud isikud vaktsineerimata isikuid ei nakata. Neid asjaolusid oleks aga kostja pidanud vaktsineerimise kohustuse määramise kaalumisel arvestama, juhul kui vaktsineerimiseks kohustamiseks oleks esinenud seaduslik alus.
90.Hüvitiste suurus moodustab seega järgmise tabeli alusel: esimeses veerus on nimetatud kuud, mis on võetud aluseks keskmise töötasu arvutamiseks – jaanuar kuni juuni 2021. a; teises veerus on nimetatud kalendaarsed tööpäevad vastavate kuude lõikes; kolmandas veerus on nimetatud tööpäevade arv vastavalt palgalehele, mitu tööpäeva konkreetne töötaja tööl oli, s.t ülejäänud kalendaarsed tööpäevad viibis töötaja eemal; neljandas veerus on toodud konkreetse kuu eest teenitud töötaja töötasu, mis ei sisalda puhkusetasu ega haigushüvitist; viiendas veerus on kokku arvestatud töötaja keskmine kuutasu, mis on saadud kuue kuu keskmise kalendaarsete tööpäevade korrutamisel töötaja keskmise tööpäeva tasuga; kuuendas veerus on töötaja keskmine tööpäeva tasu, mis on saadud 6 kuu töötasude jagamisel töötatud päevade arvuga; seitsmendas veerus on toodud 6 kuu keskmine kalendaarsete tööpäevade arv, mis on saadud 6 kuu kalendaarsete tööpäevade summa jagamisel kuuega; kaheksandas veerus on toodud 3-kuu keskmise või 4 kuu keskmise töötasu suurus. N.D jaanuar veebruar märts aprill mai juuni J.D jaanuar veebruar märts aprill mai juuni W.G jaanuar
91.Eelnimetatud hagejad esitasid ka viivise väljamõistmise nõude ning VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 järgi tuleb nende hagejate nõue rahuldada.
92.B.C ei nõustu oma hagi rahuldamata jätmisega ja palub hagi rahuldada kogu ulatuses. B.C toob esile, et tema töövaidlus on erinev teistest, kuna kuigi tal ei võimaldatud teha edasi tema põhitööd (õde-brigaadijuht), ei lõpetatud tema töölepingut erakorraliselt nii nagu teiste töötajatega, kuigi ta ei ole nõustunud kordagi sellega, et tema õde-brigaadijuhi ametikoht töölepingust kaoks. Ringkonnakohus B.C seisukohaga ei nõustu. Maakohus on ringkonnakohtu arvates B.C hagi jätnud põhjendatult rahuldamata.
B.C töölepingust ja selle lisadest ( (I kd, tlk 141-144, II kd, tlk 91, 92 ja 125) nähtub, et 01.01.2017 asus B.C tööle õe ametikohal määramata ajaks sõlmitud töölepinguga koormusega 0,5 ametikohta, 05.02.2021 töölepingu muudatuse kohaselt lepiti kokku, et töötaja jätkab töötamist õde-brigaadijuhi töökohal koormusega 0,5 ametikohta ja analüütiku ametikohal 0,25 ametikohta, 30.07.2021 töölepingu muudatuse kohaselt tööaja jätkab töötamist 0,35 koormusega analüütiku ametikohal ja 02.09.2021 töölepingu muudatuse kohaselt jätkab B.C töötamist 0,5 koormusega alates 01. septembrist 2021. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et pooled sõlmisid töölepingu muudatuse kokkulepped selle kohta, et alates 01.08.2021. a töötab B.C analüütiku kohal senise 0,25 koha asemel 0,35 kohaga ja alates 01.09.2021. a 0,35 koha asemel 0,5 kohaga. B.C-ni väitel temaga töölepingut õde-brigaadijuhi kohal töötamiseks ei lõpetatud, kuid kostja väidetel sõlmiti poolte vahel töölepingu muudatused just seetõttu, et poolte töösuhe jätkuks alates 01.08.2021 vaid analüütiku ametikoha suhtes.
94.TsÜS § 75 lg 1 sätestab, et kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi
42(44)
teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Ringkonnakohus ei nõustu B.C seisukohaga, et kokkuleppeid sõlmides teadis kostja, et hageja allkirjastab töölepingute muudatused selliselt, et tema töökoht õde-brigaadijuhi ametis jääb alles. Ringkonnakohtusse esitas B.C uued tõendid oma suhtluse kohta mh oma otsese ülemusega, seonduvalt töölepingute muudatuste sõlmimisega. Sealt nähtub ringkonnakohtu arvates selgelt, et kuigi hageja ei soovinud algselt õde-brigaadijuhi ja analüütiku tööst loobuda, tehti talle ettepanek jätkata tööd vaid suurendatud koormusega analüütikuna, seejuures loobudes õde-brigaadijuhi tööst. Poolte suhtlusest nähtuvalt selgitati B.C-le, et osaline töölepingu lõpetamine võimalik ei ole ja sisuliselt jäeti B.C-le otsustada, kas ta jätkab suurema koormusega vaid analüütikuna, õde-brigaadijuhi ametikohal ta enam ei tööta või öeldakse üles kogu tööleping, sarnaselt teiste hagejatega.
95.Kuna vaidlus puudub selles, et pooled sõlmisid töölepingu muudatuse kokkulepped selle kohta, et alates 01.08.2021. a töötab B.C analüütiku kohal senise 0,25 koha asemel 0,35 kohaga ja alates 01.09.2021. a 0,35 koha asemel 0,5 kohaga, siis valis B.C töösuhte jätkumise kostjaga, kuid vaid analüütiku ametikohal. B.C tahe selliselt kostja juures töötamist jätkata on esitatud tõenditest tuvastatav ja selliselt sai sellest aru ka kostja. Asjaolu, et hiljem, töösuhte jätkudes esitas B.C hagi kostja vastu, ei võimalda poolte kokkulepet töösuhte muutmiseks teistmoodi tõlgendada.
96.Hagejad paluvad parandada
ringkonnakohtus toimunud istungi protokolli, kuna protokolli on saanud kirja ekslikult valed kuupäevad: aprilli asemel märts. Vead kuupäevades on järgnevates lõikudes: Kohus määrab:24.03.2023 esitab kostja seisukoha hagejate dokumendile. Kohus määrab: menetluskulud esitada koos teiste dokumentidega. Vastaspoolel on õigus esitada oma seisukoht menetluskulude kohta hiljemalt 27.03.2023. Ringkonnakohus leiab, et protokolli parandamise taotlus tuleb rahuldada, nimetatud kuupäevades tuleb märts asendada aprilliga. Menetluskulude jaotus
97.Kuna lõpptulemusena tuleb hagi ja apellatsioonkaebused rahuldada osaliselt, va B.C osas, kelle hagi ja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis arvestades vaidluse asjaolusid ning hagi rahuldatud ja rahuldamata jäänud nõudeid leiab ringkonnakohus, et hagejate menetluskulud, va B.C osas, maa – ja ringkonnakohtus tuleb jätta 75 % ulatuses kostja kanda, ülejäänud nimetatud hagejate ja kostja menetluskulud maakohtus nende endi kanda. B.C hagiga seotud kostja menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus tuleb jätta B.C kanda. Nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-ist 2.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tühistatud osaliselt Riigikohtu 24.04.2026 otsusega
43(44)
RIIGIKOHUS OTSUSTAB
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 26. mai 2023. a otsus ja Harju Maakohtu
23.septembri 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-21-12706 osas, millega hagid rahuldati ja jaotati menetluskulud.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M ja N hagid rahuldamata ning menetluskulud kõigis kohtuastmetes solidaarselt hagejate kanda.
3.Rahuldada Tallinna linna kassatsioonkaebus.
44(44)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.