lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-12706/105

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

TsiviilasiJõustunudRiigikohtu tsiviilkolleegium · 29.10.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-12706/105
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.10.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1526
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

2-21-12706

Määruse kuupäev

Tartu, 29. oktoober 2025. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Kaupo Paal, liikmed Ants Kull, Kai Kullerkupp, Vahur-Peeter Liin, Kalev Saare, Urmas Volens ja Margit Vutt

Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend

A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M ja N hagi Tallinna linna vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning hüvitise ja viivise saamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 26. mai 2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tallinna linna kassatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

Hageja A Hageja B Hageja C Hageja D Hageja E Hageja F Hageja G Hageja H Hageja I Hageja J Hageja K Hageja L Hageja M Hageja N Hagejate esindajad vandeadvokaat Jaanika Reilik-Bakhoff ja vandeadvokaat Kristina Sööt Kostja Tallinna linn (Tallinna Kiirabi kaudu) Kostja esindajad vandeadvokaat Ants Nõmper ja vandeadvokaat Hanna Pahk

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RIIGIKOHUS MÄÄRAB

Anda tsiviilasi läbivaatamiseks Riigikohtu üldkogule.

2-21-12706

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.A, B, C, D, E, F (vastavalt hagejad I–VI), G, H, I, J, K, L, M ja N (hagejad) esitasid 12. augustil 2021 ja 30. augustil 2021 Tallinna linna (Tallinna Kiirabi kaudu) (kostja) vastu hagiavaldused, milles palusid tuvastada nendega sõlmitud töölepingute erakorralise ülesütlemise tühisuse, jätkata töösuhteid ja mõista kostjalt välja kahjuhüvitis ja viivis või töösuhted lõpetada ja mõista kostjalt hagejate kasuks välja ülesütlemishüvitis ja viivis. Hagiavalduste kohaselt töötasid hagejad kostja juures õde-brigaadijuhi, kiirabitehniku, õe või parameedikuna. Maailma Terviseorganisatsioon teavitas 30. jaanuaril 2020 rahvusvahelisest terviseala hädaolukorrast, millega algas ametlikult SARS-CoV-2 viiruse levikust põhjustatud COVID-19 pandeemia. Kostja kinnitas 4. märtsil 2021 töökeskkonna riskianalüüsi, mille tegevuskavas nähti ohtlikku nakkushaigusesse, nt SARS-CoV-2 viirusesse nakatumise ohu vähendamiseks ja riskide maandamiseks mh ette töötajate vaktsineerimine. Kostja muutis 16. aprillil 2021 kiirabitöötajate ametijuhendeid, sätestades töötamise eelduseks vaktsineerituse ohtliku nakkushaiguse vastu. Kostja andis hagejatele tähtaja SARS-CoV-2 viiruse immuniseerimispassi esitamiseks, hoiatades, et selle esitamata jätmise korral võidakse töölepingud üles öelda. Hagejad ei esitanud kostjale vaktsineerimise ega selle vastunäidustuse tõendit. Kostja ütles hagejatega sõlmitud töölepingud juulis 2021 erakorraliselt üles töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 2 või p 3 alusel, põhjendades ülesütlemist sellega, et kiirabitöö eripära tõttu on oluline ja põhjendatud töötajaid vaktsineerida ning muud meetmed ei ole patsientide, teiste töötajate ja töötaja enda tervise kaitsmiseks piisavad. Kostjal ei olnud alust töölepinguid üles öelda, sest viiruse leviku tõkestamiseks on lisaks vaktsineerimisele ka muid meetmeid. Vaktsineerimine ei ole tööülesanne ega näita tööoskusi, mistõttu ei saa vaktsineerimisest keeldumine olla töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks TLS § 88 lg 1 p 2 järgi. Samuti ei ole tegemist tööandja mõistliku korralduse eiramise või töökohustuse rikkumisega TLS § 88 lg 1 p 3 tähenduses. Kuna seadusandja ei ole kehtestanud vaktsineerimiskohustust, oli see hagejatele vabatahtlik.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.Kostja vaidles hagiavaldustele vastu ja palus jätta need rahuldamata. Kostjal oli õigus hagejate töölepingud erakorraliselt üles öelda. Hagejad töötasid ametikohtadel, kus ei saa riskianalüüsi kohaselt ilma SARS-CoV-2 viiruse vastu vaktsineerimata või COVID-19 haigust läbi põdemata tööd jätkata ilma ennast ja teisi isikuid ohustamata. Hagejate töölepingute lõpetamine oli vältimatult vajalik, et tagada patsientide ohutus, vähendada kiirabitöötajate haigestumisi ja tagada kiirabi toimepidevus jätkuva pandeemia tingimustes. Kuigi hagejatelt nõuti ka hügieeninõuete täitmist ja isikukaitsevahendite kasutamist, on ainuke tõenduspõhine nakatumise ja haigestumise vältimise viis vaktsineerimine.
3.Harju Maakohus rahuldas 29. septembri 2022. a otsusega hagid osaliselt ning tuvastas, et töölepingute ülesütlemine on tühine, lõpetas töölepingud TLS § 107 lg 2 alusel ning mõistis kostjalt hagejate kasuks TLS § 109 lg 1 alusel välja hüvitised ja viivised hagejate taotletust väiksemas ulatuses. Maakohus jaotas poolte menetluskulud võrdeliselt hagide rahuldamise ulatusega. Maakohtu otsuse kohaselt ei andnud ükski õigusakt ega töölepingud kostjale õigust kohustada hagejaid ennast vaktsineerima. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 13 lg 2 ja TLS § 28 lg 2 p 6 annavad tööandjale õiguse muuta tööohutuse nõudeid üksikute töövõtete või töökaitsevahendite kasutamise osas, mis ei muuda oluliselt töötingimusi ega töötaja sobivust 2(5)

2-21-12706 töökohale. Pooled ei olnud vaktsineerimiskohustust töölepingus kokku leppinud. Samuti ei sisaldanud töölepingud sellist kõrvalkohustust. Töölepingut saab muuta üksnes poolte kokkuleppel (TLS § 12). Kuna vaktsineerimisnõude kehtestamine ei olnud seaduslik, ei pidanud hagejad seda täitma. Seega on töölepingute erakorralised ülesütlemised TLS § 104 lg 1 järgi tühised.

4.Mõlemad pooled esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Hagejad vaidlustasid maakohtu otsuse hüvitisnõuete rahuldamata jätmise osas. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse töölepingute ülesütlemise tühisuse ja hüvitise väljamõistmise osas. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 26. mai 2023. a otsusega maakohtu otsuse kostjalt hagejate kasuks väljamõistetud hüvitiste suuruse, viivise ja menetluskulude jaotuse osas ning tegi selles osas uue otsuse, muutes hüvitiste ja viivise suurust ning menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus leidis, et kuna vaktsineerimisnõude kehtestamine riivab intensiivselt inimese põhiõigust, sekkudes tema kehalisse puutumatusse, peab sellise kohustuse seadmise alus tulenema seadusest. Õigusaktid, mh TTOS § 13 lg 2 ei andnud kostjale alust kohustada hagejaid ennast vaktsineerima. Hagejatele kehtestatud vaktsineerimisnõue ei oleks olnud piisavalt proportsionaalne meede ka siis, kui selleks oleks olnud seaduslik alus. Kuna kostjal ei olnud õigust nõuda hagejatelt vaktsineerimist, ei saanud ta nende töölepinguid üles öelda.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6.Kostja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada. Kassatsioonkaebuse peamise seisukoha järgi eksisid kohtud õigusaktide kohaldamisel. Kostjal oli õigus kehtestada vaktsineerimiskohustus TTOS § 13 lg 2 alusel. Vaktsineerimisnõue oli proportsionaalne meede.
7.Hagejad vaidlevad kassatsioonkaebusele vastu, leides, et kostjal ei olnud õigust vaktsineerimisnõuet kehtestada. Lisaks ei olnud vaktsineerimisnõue proportsionaalne meede, kuna vaktsiinide ohutuse kohta ei olnud piisavaid uuringuid ning vaktsineerimine ei peata nakkuse levikut.
8.Riigikohus taotles 12. märtsi 2024. a määrusega Euroopa Kohtult eelotsust Nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiivi 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiivi 2000/54/EÜ töötajate kaitse kohta bioloogiliste mõjuritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta tõlgendamiseks. Riigikohus peatas kohtuasja menetluse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 356 lg 3 alusel kuni Euroopa Kohtu lahendi jõustumiseni.
9.Euroopa Kohus kuulutas 12. juunil 2025 välja kohtuasja C-219/24 eelotsuse, mille kohaselt ei ole Nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiivi 89/391/EMÜ art 6 lg-tega 1 ja 2 ning art 9 lg-ga 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiivi 2000/54/EÜ art 14 lg-ga 3 koostoimes direktiivi 2000/54 VII lisa p-dega 1 ja 2 vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt võib tööandja kohustada töötajaid, kellega ta on sõlminud töölepingu, laskma end vaktsineerida, kui nad on bioloogilisest ohutegurist ohustatud (TTOS § 13 lg 2).
10.Riigikohus uuendas 26. juuni 2025. a määrusega TsMS § 361 lg 1 esimese lause alusel tsiviilasja menetluse.

3(5)

2-21-12706

11.Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kolmeliikmelisel kohtukoosseisul tekkisid asja läbivaatamisel põhimõttelist laadi eriarvamused TTOS § 13 lg 2 kohaldamise ja tõlgendamise kohta. Kolleegium andis 5. septembri 2025. a määrusega asja TsMS § 18 lg 2 esimese lause alusel lahendamiseks kolleegiumi kogu koosseisule.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12.Asja lahendamine tuleb TsMS § 19 lg 4 p 2 ja § 690 lg 1 esimese lause alusel üle anda Riigikohtu üldkogule.
13.TsMS § 19 lg 4 p 2 kohaselt antakse tsiviilasi lahendada Riigikohtu üldkogule, kui asja lahendamine üldkogus on tsiviilkolleegiumi kogu koosseisu enamuse arvates oluline seaduse ühetaolise kohaldamise seisukohast. Praeguse töövaidluse lahendus sõltub eelkõige sellest, kas kostja võis temaga töösuhtes olnud hagejatele kehtestada vaktsineerimisnõude ühepoolselt või eeldas selline kohustus hagejate nõusolekut. Samuti on asja lahendamiseks oluline käsitleda töölepingute erakorralise ülesütlemise õiguslikku alust.
14.Töölepingu olulised tingimused lepitakse kokku töölepingus ning töötingimustest teavitab tööandja töötajat töölepingu kirjalikus dokumendis (TLS §-d 4 ja 5). Töölepingut saab TLS § 12 kohaselt muuta ainult poolte kokkuleppel, kusjuures TLS § 2 järgi on TLS-is ja võlaõigusseaduses sätestatust töötaja kahjuks kõrvalekalduvad kokkulepped üldjuhul tühised. TLS § 28 lg 2 p-st 6 tulenevalt on tööandja kohustatud tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused. Töötajate tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, samuti tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel näeb ette töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS § 1 lg 1). Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded on TTOS § 8 lg 3 alusel kehtestanud Vabariigi Valitsus. TTOS § 13 lg 2 annab tööandjale õiguse kehtestada ettevõttes õigusaktides ettenähtust rangemaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid.
15.Lisaks töötajate töötervishoiule ja tööohutusele reguleerib TTOS ka ametnike töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning teenistussuhte poolte õigusi ja kohustusi ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel (TTOS § 1 lg 1). Riigikohtu halduskolleegium on ametnikele kehtestatud vaktsineerimisnõude õiguspärasust hinnates leidnud, et vaktsineerimisnõue on käsitatav töötervishoiu nõudena TTOS-i tähenduses. Seejuures on halduskolleegium asunud seisukohale, et avalikus teenistuses ja muus vormis avalike ülesannete täitmisel osalevate inimeste suhtes võib vaktsineerimisnõude kehtestamine tulla kõne alla üldisema volitusnormi alusel määruse, haldusakti või halduse siseaktiga, arvestades nõude adressaatide piiratumat ringi ja nende erilist suhet riigi või muu avaliku võimu kandjaga. Halduskolleegiumi hinnangul annavad nt nii kaitseväelaste kui ka politseinike vaktsineerimisnõudele piisava aluse TTOS § 13 lg 2 ja TTOS § 8 lg 3 alusel kehtestatud määrus (RKHKm 25.11.2021, 3-21-2241/11, p 24; RKHKo 21.06.2024, 3-22-157/25, p-d 12.3, 14.5– 14.6, 32.1–32.2 ning RKHKo 10.01.2025, 3-21-2712/28, p 18).
16.Riigikohtu tsiviilkolleegium näeb töösuhtes vaktsineerimisnõude tööandja ühepoolsel kehtestamisel probleemi esmajoones selles, et erinevalt avalik-õiguslikust teenistussuhtest põhineb eraõiguslik töösuhe eelkõige privaatautonoomial ja lepinguvabadusel. Vaktsineerimisnõue sekkub inimese kehalisse puutumatusse, mis on ennekõike kaitstav eraelu puutumatuse raames (põhiseaduse § 26; nt RKHKm 25.11.2021, 3-21-2241/11, p 22 ning seal viidatud kohtupraktika). Kolleegiumi hinnangul on küsitav, kas kehtivas töösuhtes tööandja vaktsineerimisnõude ühepoolse kehtestamise õiguslikuks aluseks saab olla TTOS § 13 lg 2.

4(5)

2-21-12706

17.Eeltoodust tulenevalt on asja lahendamine üldkogus oluline töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ühetaoliseks kohaldamiseks. (allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.05.20262-24-5024/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja