Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Mati Maksing ja Karin Mölder
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. veebruar 2023, Tallinn
Kohtuasja number
2-19-7379
Kohtuasi
Elisa Eesti AS-i hagi osaühingu Agio Ehitus vastu kahjuhüvitise ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22. novembri 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Osaühingu Agio Ehitus apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
5695,36 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Elisa Eesti AS (registrikood 10069659), lepingulised esindajad vandeadvokaat Triin Toom, advokaat Marcus Niin Kostja osaühing Agio Ehitus (registrikood 10233248), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristjan Tamm Iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel Telia Eesti AS (registrikood 10234957), lepinguline esindaja Eve Talts Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel TrendAktiv OÜ (registrikood 11552576), seaduslik esindaja AV
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 14. veebruari 2023. a kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta tsiviilasjas nr 2-19-7379 tehtud Harju Maakohtu 22. novembri 2022. a otsuse resolutsioon muutmata, muutes ja täiendades maakohtu otsuse põhjendusi.
2.Jätta osaühingu Agio Ehitus apellatsioonkaebus rahuldamata.
Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud osaühingu Agio Ehitus kanda. TrendAktiv OÜ menetluskulud jätta tema enda kanda.
4.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista osaühingult Agio Ehitus Elisa Eesti AS-i kasuks välja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 4561,79 eurot. Kohustada osaühingut Agio Ehitus tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
5.Telia Eesti AS-il rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Elisa Eesti AS ja Elisa Teleteenused AS esitasid 15. mail 2019 Harju Maakohtule osaühingu Agio Ehitus (kostja) vastu hagiavalduse, milles Elisa Eesti AS palus kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 2080 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 141,33 eurot ning Elisa Teleteenused AS palus kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 3115,75 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 211,07 eurot. Hagiavalduste kohaselt lõhuti 18. mail 2018 aadressil Õismäe tee 46 Elektrilevi OÜ tellitud puurimistööde käigus Telia Eesti AS-ile (Telia) kuuluv sidetorustik (torustik) ja hagejale kuulunud fiiberoptilised valguskaablid (kaablid). Kaablid paiknesid 1,5 meetri sügavusel maapinnast. Puurimistöid tegi TrendAktiv OÜ (TrendAktiv), mis tegutses Telia väljastatud tegutsemisloa alusel. Hagejale tekkis kaablite lõhkumise tulemusena varaline kahju. Telia esitatud seisukohtade järgi oli ta TrendAktivi enne teavitanud sellest, et eelviidatud asukohas paiknevad ka teistele isikutele kuuluvad kaablid, kuid TrendAktiv ei täpsustanud enne tööde algust kaablite asukohta puurimistööde piirkonnas. Puurimistööde tegelikuks tegijaks oli kostja. Kostja tegutses vähemalt väliselt hooletult, rikkudes käibekohustust. Kostja oleks pidanud enne tööde tegemisega alustamist veenduma, et torustiku sügavust on kontrollitud ning vajadusel kasutama sügavuse väljaselgitamiseks vajalikke abinõusid. Kostja ise ei olnud torustiku kättenäitamise juures. Nii Telia esitatud ehitusprojektist, kui ka kostja enda ehitusprojektist nähtub, et olemasolevate elektrikaablite sügavused olid näidatud orienteeruvalt ning sügavused tuli täpsustada enne puurimistööde algust. Kostja kahjustas puurimistööde käigus Elisa Eesti AS-ile ja Elisa Teleteenused AS-ile kuuluvaid kaableid. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Osaühingu Pluvo koostatud ja Telia kooskõlastatud ehitusprojektis, mille alusel kostja horisontaalpuurimist tegi, oli torustiku sügavus valesti märgitud – see paiknes tegelikkuses ca 40 cm ehitusprojektis ette nähtust sügavamal. Telia näitas torustiku asukoha ja paiknemise TrendAktivile kätte. Kostja ei ole rikkunud hoolsuskohustust. TrendAktiv ja kostja tegid kõik võimaliku, et tagada tööde ohutu teostamine. Seejuures oleks kostja kulu ja vaev kahju vältimiseks olnud äärmiselt suur. Kostja oleks pidanud saama Tallinna linnalt nõusoleku Õismäe tee käsitsi lahtikaevamiseks ja liikluse seiskamiseks ning seejärel kogu trassikoridori käsitsi lahti kaevama. Ka ei sisaldanud Telia kooskõlastatud projekt tingimust, et sügavusandmed tuleb üle
täpsustada ja selleks pinnas käsitsi lahti kaevata. Kostjalt oli tellitud üksnes puurimistööde teostamine, mida kostja tegi ehitusprojektis ettenähtud viisil. Elisa Eesti AS ja Elisa Teleteenused AS aitasid ise kahju tekkimisele kaasa, jättes maakatastri pidajale esitamata andmed kaablite paiknemise kohta. Seega tuleks kahju väljamõistmise eelduste olemasolul vähendada kahjusummat nullini. Samuti tuleb arvestada, et kui Telia ei juhtinud kostja kui kahju tekitanud isiku tähelepanu ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule, jättis ta kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud. See on käsitatav kahjustatud isikutest tuleneva asjaoluna, mis võib anda aluse kahjuhüvitise vähendamiseks. Ka ei ole kahju hüvitamise nõuded terves ulatuses põhjendatud. Menetluse edasine käik
3.Maakohus kaasas kostja taotluse alusel 6. septembri 2019. a määrusega TrendAktivi menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel.
4.Maakohus jättis 21. aprilli 2020. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt Elisa Eesti AS-i ja Elisa Teleteenused AS-i kanda.
5.Ringkonnakohus kaasas 24. juuli 2020. a määrusega Telia iseseisva nõudeta kolmanda isikuna Elisa Eesti AS-i ja Elisa Teleteenused AS-i poolel.
6.Ringkonnakohus rahuldas 26. veebruari 2021. a otsusega Elisa Eesti AS-i ja Elisa Teleteenused AS-i apellatsioonkaebuse, tühistas maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagid.
7.Riigikohus rahuldas 26. oktoobri 2021. a otsusega kostja kassatsioonkaebuse, tühistas ringkonnakohtu otsuse ning saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.
8.Elisa Teleteenused AS suurendas 1. detsembril 2021 põhinõude summat ning koos sellega hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist, paludes kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 3253 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 221,03 eurot.
9.Elisa Eesti AS (endine ärinimi Elisa Teleteenused AS) täpsustas 8. novembril 2022, et algselt hagi esitanud Elisa Eesti AS ja Elisa Teleteenused AS on ühinenud. Ühinemise tulemusena jäi alles ühendav Elisa Teleteenused AS, kes jätkab ärinime Elisa Eesti AS all. 15. mail 2019 hagi esitanud äriühingute õigusjärglane Elisa Eesti AS (hageja) palus kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 5333 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 362,36 eurot. Maakohtu otsus ja põhjendused
10.Harju Maakohus rahuldas 22. novembri 2022. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi. Maakohus lubas hagejana menetlusse astuda Elisa Eesti AS-il ja mõistis kostjalt hageja kasuks põhinõudena 5333 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 362,36 eurot. Maakohus jättis rahuldamata Telia taotluse menetlusse astumiseks kolmanda iseseisva nõudega isikuna. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 8328,22 eurot ja sellelt seadusjärgses määras viivise. Maakohtu põhjenduste kohaselt on nõue esitatud õige kostja vastu, kuivõrd faktiliselt teostas puurimistöid kostja, kelle tegevuse otsese tulemusena lõhuti hageja kaablid. Maakohus asus seisukohale, et kostja ei ole tõendanud hoolsuskohustuse täitmist puurimistööde tegemisel. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja näol on tegemist professionaalse puurimisteenust osutava ehitusettevõttega. Kostja pidi teadma, et tal tuleb tagada puurimistööde ohutus ning tal tuli täita puurimistöid tegeva ehitusettevõtja hoolsuskohustust (ehitusseadustik (EhS) § 8). EhS §-s 10 sätestatud asjatundlikkuse põhimõttest tulenevalt lasus kostjal kohustus kontrollida projektis olevaid andmeid, arvestada neid andmeid mõistlikult ja kooskõlas puurimisteenuseid teostava ettevõtte hoolsusega. Vajadusel tuli kostjal täpsustada ja kontrollida projektis
sisalduvaid ebatäpseid andmeid. Analoogilise kontrollimise kohustuse näeb töövõtjatele ette võlaõigusseaduse (VÕS) § 641 lg 3. Maakohtu hinnangul nägi Osaühingu Pluvo koostatud elektritööprojekt nr PL16-40-146 (projekt) ette lahtise kaevamise ning nõuded minimaalsele kaevesügavusele, kuid mitte maksimaalsele sügavusele. Samuti tulenes projektist ehitajale otseselt nõue tuvastada enne tööde algust tehnovõrkude paiknemissügavused. Projektis toodud märkuste alusel pidi hoolsuskohustust täitev ettevõtja mõistma, et olemasolevate tehnovõrkude sügavuse tegelikud andmed tuleb üle kontrollida. Tõendamata on kostja väide, et ta teostas ehitustöid täpselt projekti järgi. Kostjal kui professionaalsel ehitusettevõtjal tuli tagada, et ta teeb puurimistöid olemasolevatest sidetrassidest ohutus kauguses ehk antud juhul kõnnitee absoluutkõrgusest allpool 2,35 meetrit. Maakohus tuvastas, et kostja esitatud jooniste järgi on aga puurimistöid tehtud palju kõrgemal ehk ligikaudu selles asukohas, kus pikiprofiili jooniste järgi pidi asetsema kahjustada saanud torustik. Alusetu on kostja väide, et Telia kooskõlastas projekti märkusteta, kinnitas selles toodud andmete õigsust ega teavitanud kostjat ebaõigetest andmetest. Telia kinnitas projektis selgelt, et ristumiskohtade asukohad tuleb enne tööde teostamist looduses maha märkida. Seega ei saanud kostja hoolsuskohustust täita üksnes projekti vaadates. Telia tegutsemisloast nr JVL15682 nähtub, et järelevalve töötaja vahetu järelevalve all tuli rakendada projektiga ette nähtud sideehitiste kaitsemeetmete rakendamine, käsitsi lahtikaevamine sideehitiste täpse asukoha ja sügavuse väljaselgitamiseks ning tagasitäitmise teostamine. Sama loa pöördel toodud tingimuste p-s 7 oli märgitud, et vajadusel tuli pinnases paikneva sideehitise täpse asukoha ja sügavuse väljaselgitamiseks teha selle käsitsi lahtikaevamine tegutseja kulul. Ka on tõendatud, et sidetrassi kättenäitamisel trassi sügavust tuvastada ei õnnestunud. Seega tuli kostjal enne puurimistööde algust tuvastada, millisel sügavusel trassid täpselt asuvad. Olukorras, kus kaabliotsijaga trasside sügavust kindlaks teha ei saanud, ei võinud kostja töid jätkata, tegemata nende sügavuse tuvastamiseks muid vajalikke toiminguid, sealhulgas osalist trassi käsitsi lahtikaevamist. Isegi, kui kostja ei pidanud lepingu alusel trasside sügavust tuvastama, pidi ta vähemalt nende sügavuse tuvastamist nõudma peatöövõtjalt. Maakohus asus seisukohale, et kostja ei ole tõendanud süü puudumist hageja vara kahjustamisel. Kostja ei ole tõendanud ühtegi asjaolu, mis võimaldaks kohtul kahju hüvitist vähendada, seejuures vähendada seda nullini. Maakohus leidis, et kaablite kahjustamisest tulenevad mõistlikud parandamise kulud on tõendatud. Apellatsioonkaebus
11.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Maakohus leidis, et kostja teostas puurimistöid oluliselt kõrgemal kui projekt ette nägi. Selle asjaolu tuvastas maakohus aga projekti joonise põhjal, mis ei olnud avariikoha kohta. Maakohus tuvastas, et sõidutee absoluutkõrgus oli avariikohas 7,22 meetrit ja kaevamine pidi toimuma absoluutkõrgusel 5 meetrit ehk 2,22 meetrit pinnasest allpool. Kostja esitatud avariikoha joonise järgi on tee kõrgusmärgiks avariikohas 8,57 meetrit, mitte aga 7,22 meetrit. Puurimistööde käigus kahjustada saanud Telia torustiku pealmine kõrgusmärk pidi olema avariikohas 7,50 meetrit ning maapinna absoluutkõrgus oli seal 8,57 meetrit. Tegelikkuses paiknes avariikohas torustik koos torus olevate hageja kaablitega ehitusprojektis ettenähtust enam kui 40 cm sügavamal, otse puurimistrajektooril. Kostja teostas puurimist projekti kohaselt.
Täiendava kontrolli teostamise või maa käsitsi lahtikaevamise kohustust ei tulenenud projektist ega Telia tegutsemisloast. Puurimistööde aluseks oli projekt, mis oli Teliaga kooskõlastatud. Telia väljastas TrendAktivile tegutsemisloa, mille kohaselt oli tegutsemine Telia sideehitise kaitsevööndis lubatud pärast sideehitise kättenäitamist järelevalve töötaja poolt ja selle fikseerimist kahepoolselt allkirjastatud aktis. Telia näitas 4. mail 2018 vaidlusaluse torustiku asukoha ja paiknemise puurimistööde teostamiseks kätte ning selle kohta koostati kahepoolselt allkirjastatud Telia sideehitise tähistamise ja kättenäitamise akt. Sellega olid läbitud kõik Telia torustiku lähedal puurimiseks vajalikud protseduurid, mis olid puurimistöö ohutuks teostamiseks ette nähtud. Ka on maakohtu seisukoht sidetrassi käsitsi lahtikaevamise osas ehitustööde praktikat arvestades ebamõistlik ning vastuolus Riigikohtu poolt samas asjas antud juhistega. Praegusel juhul ei olnud peatöövõtjal ega ka kostjal kui alltöövõtjal põhjust arvata, et Telia torustik paikneb projektis märgitust sügavamal, otse puurimistrajektooril. Ka ei saa maa-aluse horisontaalpuurimisega kaasnevat käibekohustust sisustada selliselt, et see oleks olemuslikult vastuolus sellise töö iseloomuga. Sellisel viisil käibekohustuse täitmise tulemusel ei olekski enam tegemist maa-aluse puurimisega. Seejuures ei ole maakohus selgitanud, milliseid muid kontrollivõimalusi oleks kostja pidanud trassi sügavuse tuvastamiseks kasutama. Ka tuleb arvestada, et igaks juhuks ristuvate trasside lahtikaevamine või georadari kasutamine sellel lõigul oleks kujunenud töö enda maksumusega võrreldes ebamõistlikult suureks. Kostja hinnangul on maakohus valesti hinnanud asjatundjate arvamusi ning jätnud osad arvamused otsuses analüüsimata. Samuti tuvastas maakohus valesti puurimissügavuse, mille üle pooltel vaidlust ei olnud. Hageja ei ole menetluses väitnud, et kostja puuris projektis ettenähtuga võrreldes valel sügavusel. Ka jättis maakohus põhjendamatult VÕS § 139 alusel kahjuhüvitise vähendamata. Juhise kahjuhüvitise vähendamiseks andis maakohtule ka Riigikohus. Maakohus ei ole VÕS § 139 kohaldamise võimalusi ja eeldusi otsuses analüüsinud. Kahju suuruse kindlaksmääramisel ei arvestanud maakohus, et ajutise kaabli paigaldamist ja sellega seotud kulu ei saa pidada põhjendatuks olukorras, kus sobilik kaabel oli koheselt saadaval. Vastustaja ja kolmandate isikute seisukohad
12.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Samuti vaidleb Telia apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. TrendAktiv seisukohta ei avaldanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 21 kohaselt muutmata, kuid muudab ja täiendab maakohtu otsuse põhjendusi vastavalt praeguse otsuse põhjendustele (pd 17.2 ja 26). Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
14.Ringkonnakohus võtab asja lahendamisel aluseks järgmised maakohtu poolt tuvastatud asjaolud, mille üle pooled ei vaidle ka apellatsioonimenetluses. Kostja tegi 18. mail 2018 TrendAktivi alltöövõtjana aadressil Õismäe tee 46 pinnases horisontaalseid puurimistöid, mille eesmärk oli rajada kinnisel meetodil asfalttee alla torustik elektrikaabli jaoks ning tööde lõpptellija oli Elektrilevi OÜ. Seda tööd tehti Osaühingu Pluvo koostatud projekti alusel. Puurimistööde käigus said torustikus paiknenud hageja õiguseellaste valguskaablid kahjustada.
15.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja vastutab hageja õiguseellastele kahju tekitamise eest, kas kahju suurus on põhjendatud ning kas kahjuhüvitist tuleks vähendada VÕS § 139 lg 1 alusel. Riigikohus on asja läbivaatamisel leidnud, et hageja nõue tuleb kvalifitseerida
VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja § 1050 järgi. Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on TsMS § 693 lg 2 kohaselt sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on mh eelduslikult õigusvastane, kui kahju tekitati omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 5). Kahju õigusvastaselt tekitanud isiku süüd hooletuse vormis eeldatakse (vt VÕS § 1050 lg 1). Vastutusest (st kahju hüvitamise kohustusest) vabanemiseks peab kahju õigusvastaselt tekitanud isik tõendama kas VÕS § 1045 lg-s 2 sätestatud õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist või VÕS § 1050 lg 1 kohaselt käibekohustuse täitmist ehk välise hoolsuse järgimist (vt Riigikohtu 24. märtsi 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-8345/41, p 13).
16.Kolleegium nõustub maakohtuga, et kahju hüvitamise nõude eeldused on täidetud. Maakohus ei ole kostja käibekohustuse sisu ja ulatuse tuvastamisel kohaldanud valesti materiaalõigust ega rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Kostja ei ole kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendanud VÕS § 1050 lg 1 kohaselt käibekohustuse täitmist. Kostja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse lõppjärelduse muutmiseks. Maakohus on õigesti hagi rahuldanud.
17.Kostja heidab maakohtule ette, et maakohus on väljunud vaidluse piiridest, kuivõrd hageja ei ole menetluses väitnud, et kostja puuris projektis ettenähtust erineval kõrgusel. Kolleegium kostja etteheitega ei nõustu.
17.1.Maakohus ei ole rikkunud TsMS § 5 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hageja vaidles maakohtu menetluses vastu kostja väitele, et kostja puuris vastavalt projektile (vt hageja 10. veebruari 2020. a menetlusdokumendi p 10; I kd, tl 114 pöördel). Seega oli kõnealune asjaolu vaidlusalune.
17.2.Samas nõustub kolleegium kostjaga selles, et maakohus leidis ebaõigesti, et kostja ei tõendanud, et puuris projekti kohaselt (vt maakohtu otsuse p-d 203 ja 211). Kolleegiumi hinnangul saab asjas esitatud tõendite pinnalt teha järelduse, et kostja puuris projektis märgitud sügavusel. Maakohus tuvastas ebaõige projekti joonise põhjal, et kostja teostas puurimistöö oluliselt kõrgemal (I kd, tl 54 pöördel). Avariikohta kajastava projekti joonise kohaselt on tee kõrgusmärgiks 8,57 meetrit, mitte aga 7,22 meetrit. Puurotsiku pealmine kõrgusmärk pidi Telia sidetorustiku alt möödudes olema 6,87 meetrit (I kd, tl 55). Projekti pikiprofiili joonise AS-4 väljavõtte kohaselt pidi Telia torustiku pealmine kõrgusmärk olema 7,5 meetrit, maapinna (kõnnitee) absoluutkõrgus oli seal 8,57 meetrit. Seega, projekti kohaselt pidi Telia torustiku sügavus maapinnast olema (8,57–7,5) 1,07 meetrit. Puurimise käigus selgus, et torustik paiknes enam kui 40 cm sügavamal. Telia töötaja JKi e-kirjas on fikseeritud avariikoha lahtikaevamise tulemused, millega on kolleegiumi hinnangul tõendatud, et kostja puuris sügavusel ca 1,6–1,7 meetrit maapinnast (I kd, tl 9). Seega puuris kostja projektis ettenähtud sügavusel (toru rajamissügavus maapinnast pidi projekti järgi olema 1,61 meetrit). Eeltoodu osas tuleb maakohtu otsuse põhjendusi muuta. Vaatamata sellele, et maakohus tuvastas selle asjaolu valesti, ei muuda see maakohtu lõppjäreldust valeks. Maakohus rahuldas hagi seetõttu, et kostja ei olnud järginud vajalikku hoolsuskohustust, kuna ta ei teadnud torustiku täpset sügavust ning ei kasutanud kohaseid abinõusid selleks, et seda välja selgitada.
18.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja lõhkus puurimistööde käigus hageja õiguseellastele kuuluvad kaablid. Maakohtu tuvastatud asjaoludel, mille tuvastamisel maakohus kolleegiumi hinnangul ei eksinud, lasus kostjal kui professionaalsel puurimistööde tegijal kohustus enne
puurimistööde algust tuvastada, millisel sügavusel torustik täpselt asub (vt maakohtu otsuse p 210). Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.
18.1.Maakohus võttis hoolsuskohustuse hindamisel VÕS § 1050 lg 1 järgi arvesse, et kostja kuulus oma tegevusvaldkonna poolest isikute gruppi, mille liikmetel lasub nende tegevuse iseloomu arvestades kõrgem hoolsuskohustus kui sellesse gruppi mittekuuluvatel isikutel (vt selle kohta Riigikohtu 29. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-56641/69, p 18.2 ja 20. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-13, p 11). Kostja tegi kõnealuseid puurimistöid oma majandustegevuse raames, mistõttu lasus tal kohustus võtta töid tehes kasutusele abinõud, mille rakendamist võib keskmiselt temaga sarnases tegevusvaldkonnas tegutsevalt isikult mõistlikult oodata, et hoida ära enda tegevuses teiste isikute õiguste rikkumine (vt Riigikohtu 28. septembri 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-8751/184, p 26.4 ja 29. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-56641/69, p 18.2).
18.2.Maakohus, arvestades praeguse asja spetsiifilisi asjaolusid, on õigesti leidnud, et ainuüksi tegutsemisloast ja kättenäitamise aktist vajaliku hoolsuskohustuse järgimiseks ei piisanud (vt maakohtu otsuse p-d 205–207). Projekti joonistel olid märkused, et „elektrikaablite paiknemissügavused näidatud orienteeruvalt, paiknemissügavused täpsustada kohapeal enne puurimistöö algust“, „olemasolevate tehnovõrkude paiknemissügavused täpsustada enne puurimistööde algust“ (I kd, tl-d 53 pöördel, 54 pöördel, 172), „olemasolevate tehnovõrkude paiknemissügavused täpsustada enne muttimist“ (I kd, tl 54). TrendAktiv esindajale sideehitise kättenäitamisel ei õnnestunud selle täpset asukohta kaabliotsijaga tuvastada (II kd, tl-d 140– 141). Kättenäitamise aktis on märgitud ainult sidetrassi asukoht, kuid mitte selle sügavus (I kd, tl 58 pöördel). Samuti sätestas tegutsemisluba sideehitise kaitsevööndis tegutsemise tingimused, mille p 7 järgi oli vajadusel pinnases paikneva sideehitise täpse asukoha ja sügavuse väljaselgitamiseks kohustuslik selle käsitsi kaitsevööndis lahti kaevamine tegutseja kulul (I kd, tl 57 pöördel). Seetõttu on täiesti alusetu kostja väide, et tal puudus mistahes mõistlik põhjus arvata, et projektis Telia torustiku kohta sisalduvad andmed on ebatäpsed. Kostja asus puurima sideehitise kaitsevööndis olukorras, kus kaablite täpne sügavus oli kindlaks tegemata. Sellega tekitas kostja üsna kõrge tõenäosuse teistele isikutele märkimisväärse kahju tekkimiseks, kuna kaablitega olid seotud tuhanded hageja kliendid, kelle igapäevast elu ja majandustegevust kaablite kahjustamine võis mõjutada.
19.Ohu realiseerumise ärahoidmiseks oli kostjal võimalik kasutada mitmeid kohaseid abinõusid. Maakohus leidis, et sidekaevude kaudu kaablite asukoha kindlaks tegemine ei olnud piisav hoolsuskohustuse täimiseks, sest selle abil ei saanud teha täpseid järeldusi kogu torustiku kulgemistrajektoori ja sügavuse kohta (vt maakohtu otsuse p 212). Kolleegium nõustub maakohtuga. Tööalast 25 meetri kaugusel oleva sidekaevu kontrollimine ei ole piisav abinõu käibekohustuse täitmiseks. Sellise järelduse saab teha PP arvamusest (III kd, tl-d 142–144, vt vastused küsimustele 4, 6 ja 7) kui ka LU arvamusest (III kd, tl-d 134–137).
20.Kostja oleks saanud kasutada kaabliotsijat, seadistades seda selliselt, et kõrgepingeliinid ei häiriks seda. OH arvamuse kohaselt on kaabliotsijaga võimalik sidetrassi täpset sügavust kontrollida, sõltumata kõrgepingekaabli häiretest, häälestades generaatori ja kaabliotsija sellisele sagedusele, mida elektrikaabli magnetväli ei sega (II kd, tl 136). Kostja ei ole tõendanud, et kaabliotsija kasutamine oleks olnud ebamõistlikult koormav või kulukas (vt ka PP arvamus, vastus küsimusele 5; III kd, tl 143).
21.Teise kohase abinõuna oleks kostja saanud torustiku ristumiskoha käsitsi lahti kaevata (maakohtu otsuse p 191). Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja ei ole tõendanud, et lahtikaevamine oli välistatud või kostjale ebamõistlikult koormav või kulukas. Kui sideehitise sügavust ei ole võimalik muul moel kindlaks teha, siis üksnes asjaolu, et kostja on valinud
horisontaalpuurimise viisi, ei tähenda, et sügavuse väljaselgitamiseks oleks olnud lahtikaevamine välistatud. Kostja ei ole tõendanud, et linn nõudis kinnisel meetodil kaevamist. Kostja on väitnud, et kohalikult omavalitsuselt kaevetöödeks loa saamine oleks tähendanud puurimistööde hinna ja aja mitmekordistumist. Kostja väide, et ta oleks pidanud kogu puurimistrajektoori lahti kaevama, on tõendamata. Selleks, et tagada sideehitise kaitsevööndis ohutu puurimine, oleks piisanud maa lahtikaevamisest Telia torustiku ristumiskoha juures. Lisaks märgib kolleegium, et ei nõustu kostjapoolse tegutsemisloa sisu tõlgendamisega. Maakohus leidis õigesti, et tegutsemisluba nägi kostjale ette kohustuse maa vajadusel lahti kaevata (maakohtu otsuse p 207). Kui sideehitise täpne sügavus on teadmata, siis tuleneb kostjale kui kaitsevööndis tegutsevale isikule selline kohustus kaitsevööndis tegutsemise tingimuste p-st 7.
22.Hageja on välja toonud kohase abinõuna ka georadari kasutamise võimaluse. Pooltel on vaidlus selle üle, kas sellise kõrgtehnoloogilise seadme kasutamine oli puurimistööde teostamise ajal sobilikuks ja usaldusväärseks kaablite sügavuse tuvastamise viisiks. Maakohus hindas poolte esile toodud väiteid ja esitatud tõendeid ning leidis, et kuigi sellise tehnoloogilise seadme, mis suudab näha läbi maapinna, kasutamise võimalus oli olemas, ei olnud see Eestis 2018. a puurimistööde puhul veel tavapärane. Kolleegium nõustub maakohtuga. Kuna maakohus selle abinõu välistas, siis ei pidanud ta ka andma hinnangut tekkiva kahju raskusastmele ja tõenäosusele ning georadari kasutamise kulutuste ja vaeva suurusele. Praegusel juhul on tuvastamist leidnud, et kostjal oli sobivamaid viise torustiku sügavuse väljaselgitamiseks (vt praeguse otsuse p-d 20 ja 21).
23.Eeltoodust tulenevalt lasus kostjal kohustus võtta puurimistöid tehes kasutusele abinõud, mille rakendamist võib keskmiselt temaga sarnases tegevusvaldkonnas tegutsevalt isikult mõistlikult oodata, et hoida ära enda tegevuses teiste isikute õiguste rikkumine. Kuna kostja sellisid abinõusid tarvitusele ei võtnud, on tema tegu VÕS § 1045 lg 1 p 5 rikkumise tõttu õigusvastane ja ta on ühtlasi õigusrikkumises VÕS § 1043 mõttes süüdi.
24.Kostja heidab maakohtule ette tõendite ebaõiget hindamist. Kolleegiumi arvamuse kohaselt on maakohus tõendeid hinnates järginud TsMS § 232 lg-s 1 sätestatut, hinnates kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt (vt maakohtu otsuse p-d 212–215). Kostja etteheide maakohtule AM arvamuse ebaõige hindamise kohta on põhjendamatu. Samuti on maakohus arvestanud LU ja AA arvamustega ning Osaühingu Pluvo esindaja selgitusega (vt maakohtu otsuse p-d 206 ja 217). Maakohus leidis, millega ka kolleegium nõustub, et kostja ei saanud puurimistööde läbiviimisel lähtuda vaid projektist, sest see ei kajastanud täpseid andmeid Telia torustiku sügavuse kohta. Projekti kantud märkuste kohaselt tuli torustiku sügavus täiendavalt kindlaks teha. Maakohus on kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 8 piisavas ulatuses põhjendanud, miks kostja esitatud tõendid tema esile toodud asjaolusid ei tõenda.
25.Maakohus tuvastas, et hagejale kahju tekkimine summas 5333 eurot on tõendatud. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kahju suuruse tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Kolleegium, nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega, neid ei korda (maakohtu otsuse p-d 219–226). Kostja jääb ka apellatsioonkaebuses seisukoha juurde, et temalt ajutise sidekaabli maksumuse ja paigaldamiskulude hüvitamise nõudmine ei ole põhjendatud. Maakohus on kostja väiteid hinnanud ning leidnud kolleegiumi hinnangul õigesti, et ajutiselt paigaldatud kaabli kulu ei ole ebamõistlik üksnes seetõttu, et hageja oleks võinud kohe otsida sobiliku kaabli, nt Aktsiaseltsilt Esvika Elekter. Nõude ulatuse kontrollimisel kohaldub VÕS § 132, mille lg 3 järgi tuleb kahju tekitajal hüvitada kulutused, mis on vajalikud asja viimiseks endisesse seisukorda. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kahjuhüvitis hõlmab ka ajutisele lahendusele kantud mõistlikke kulusid, mida hageja tegi selleks, et teenuse osutamine oma klientidele kiiresti taastada. Hageja
töötaja kirjaliku seletuse kohaselt paigaldati esmalt ajutine kaabel seetõttu, et sideühendus tuli klientidele nädalavahetuseks kiiresti taastada, hiljem see asendati sobiva kaabliga (vt AM kirjalik seletus; II kd, tl 105).
26.Kostja heidab maakohtule ette VÕS § 139 lg 1 kohaldamata jätmist. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole nõuetekohaselt kostja väiteid kahjuhüvitise vähendamiseks hinnanud, kuid see ei muuda maakohtu lõppjäreldust valeks. Selles osas täiendab ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi. Asja lahendamisel tuleb arvestada Riigikohtu seisukohti VÕS § 139 tõlgendamisel ja kohaldamisel.
26.1.VÕS § 139 lg 1 kohaldamine ei eelda, et hageja oleks rikkunud mingit seadusest või lepingust tulenevat kohustust. Samuti ei pea VÕS § 139 lg 1 kohaldamiseks olema Telia käitumine omistatav hagejale ei tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 132 lg 2 järgi ega muul alusel. Samas juhul, kui Telia ei juhtinud kostja kui kahju tekitanud isiku tähelepanu ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule, jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks hagejale tekkinud kahju vähendanud (kui seda võis mõistlikult oodata VÕS § 139 lg 2 tähenduses), on see käsitatav hagejast kui kahjustatud isikust tuleneva asjaoluna, mis võib anda alust kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 1 alusel vähendada. VÕS § 139 lg-te 1 ja 2 kohaldamisel ei hinnata seda, kas kannatanu oli hooletu või mitte, st et kahjuhüvitist saab nimetatud sätte alusel vähendada ka siis, kui kannatanu polnud süüdi kahju tekkimises (vt Riigikohtu 26. septembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-06, p 16 ja 11. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05, p 16). Selleks, et lugeda kannatanu tegevust kahjuhüvitist vähendavaks asjaoluks VÕS § 139 järgi, peab kannatanu tegevuse ja kahju vahel esinema põhjuslik seos (vt Riigikohtu 8. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-11-58942/229, p 34).
26.2.Kolleegiumi hinnangul ei saa tuvastatud asjaolude pinnalt teha järeldust, et Telia on vastutav selle eest, et maakatastri kaardil olid torustiku kohta valed andmed. Kostja ei ole tõendanud, et nii maakatastris kui ka projektis olevad andmed pärinevad Telialt või et Telial oli selliste andmete esitamise või nende ajakohastamise kohustus. Kuna andmed torustiku kohta olid vanad, kooskõlastas Telia projekti märkustega, et andmed sügavuse kohta on orienteeruvad ning neid tuleb sideehitise asukohas täpsustada. Telia ei andnud kättenäitamisel mingeid kinnitusi torustiku sügavuse kohta. Telia näitas sidetrassi kätte ja andis ka tegutsemisloa eeldusel, et tööalas tegutseja tagab sideehitise ohutuse ning enne puurimist teab täpselt, kus see paikneb. Eelnevast tulenevalt on ümber lükatud kostja väide, et tal puudus igasugune alus arvata, et andmed Telia sidetrassi kohta võivad olla projektis ebaõiged.
26.3.Telial ei ole kohustust teostusjooniste koostamiseks. Maakohus leidis põhjendatult, et EhS § 15 lg 1 järgi lasub ehitustööde dokumenteerimise kohustus ehitajal. EhS § 70 lg 7 kohaselt kantakse maakatastrisse andmed kaitsevööndi olemasolu, selle sisu ja ruumilise ulatuse kohta. Sellest ei tulene, et maakatastrisse kantakse andmed torustiku täpse sügavuse kohta. Kolleegium nõustub hageja seisukohaga, et isegi kui need andmed torustiku täpse sügavuse kohta oleksid katastris olnud, siis oleks kostja pidanud ikka enne puurimist veenduma, et need vastavad tegelikkusele ja on täpsed. Seadusest ei tulnud Teliale ehitaja ees kohustust sideehitise sügavuse kättenäitamiseks, samuti ei saanud see tuleneda mõnest lepingulisest kohustusest (nt kokkulepe Telia ja ehitaja vahel teenuse osutamiseks), sest pooled ei olnud lepingulises suhtes.
26.4.Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et kui kättenäitamise käigus ei õnnestunud torustiku sügavust Telia järelevalvel tavapärases kasutuses oleva kaabliotsijaga kontrollida, siis pidi kostja kasutama täiendavaid abinõusid selleks, et veenduda torustiku täpses asukohas ja sügavuses. Kostja pööras rõhku sellele, et aktis ei ole märgitud, et torustiku sügavuse tuvastamine ebaõnnestus. Kolleegiumi arvates tuli kostjal lähtuda sellest, et kui tal puudus
kinnitus sügavuse andmete paikapidavuse osas, siis tuli tal see üle kontrollida. Telia andis TrendAktivile olemasolevad andmed, aitas sügavusi kindlaks teha (mis ebaõnnestus) ning samuti hoiatas, et olemasolevad andmed on ebatäpsed. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
27.Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud menetluskulude jaotust muuta. Kuigi kostja on palunud tühistada maakohtu otsuse terves ulatuses, ei ole ta menetluskulude kindlaksmääramise kohta sisulisi väiteid esitanud. Ka ei ole kostja väitnud, et maakohtu menetluskulud oleks tulnud teisiti jaotada sõltumata sellest, et maakohus hagi rahuldas.
28.Tulenevalt TsMS § 173 lg-st 1 märgib ringkonnakohus apellatsiooniastme menetluskulude jaotuse. Apellatsiooniastme menetluskulud jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 167 lg 1 järgi jäävad Telia (iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel) menetluskulud kostja kanda. TsMS § 167 lg 2 järgi jäävad TrendAktiv (iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel) menetluskulud tema enda kanda.
29.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, milles kulud tekkisid. Kuna maakohus on oma otsuses hageja menetluskulud kindlaks määranud, määrab kolleegium TsMS § 174 lg 3 järgi kindlaks ka hageja apellatsiooniastme menetluskulud.
30.Apellatsioonimenetluses on hageja palunud kostjalt välja mõista lepingulise esindaja kulu 8558,50 eurot, millele lisandub lepinguliste esindajate kulud 14. veebruari 2023. a kohtuistungil osalemise eest vastavalt istungi kestusele. Menetluskulude nimekirja järgi on hagejale osutanud õigusabi vandeadvokaat Triin Toom 8,7 tundi, tunnihinnaga 245 eurot (käibemaksuta) ja advokaat Marcus Niin 33,7 tundi, tunnihinnaga 190,71 eurot (käibemaksuta). Hageja on kinnitanud, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses praeguse kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5) ning ta on käibemaksukohustuslane (TsMS § 174 lg 10). Kolleegium leiab, et hageja apellatsiooniastme menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada osaliselt.
31.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt kokkuvõtvalt Riigikohtu 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324/42, p 17).
32.Hageja taotleb kahe lepingulise esindaja kulude hüvitamist. TsMS § 175 lg 3 kohaselt hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Mitme lepingulise esindaja kasutamist võib põhjendada esmajoones asja keerukusega. Seejuures ei viita asja tavapärasest suuremale keerukusele mitme esindaja kasutamine, vaid see peab tulenema asja olemusest ja mahust. Kolleegiumi hinnangul ei ole praegusel juhul kahe lepingulise esindaja apellatsiooniastmes kasutamine põhjendatud.
33.Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus lepingulistel esindajatel kostja apellatsioonkaebusega tutvumisele ja sellele vastuse koostamisele kokku 34,4 tundi (toimingud perioodil 28. detsember 2022. a kuni 17. jaanuar 2023. a). Kolleegium võtab arvesse, et hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Triin Toom on hagejat esindanud alates
kassatsioonimenetlusest ning advokaat Marcus Niin asja teistkordsel läbivaatamisel maakohtus. Seega olid samad lepingulised esindajad hagejat esindanud maakohtu menetluses ning menetlusdokumentides korratakse menetluses juba varem esitatud väiteid ja maakohtu seisukohti. Arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu, mh asjaolu, et vastuses apellatsioonkaebusele korratakse menetluses juba varem esitatud väiteid, on apellatsioonkaebusele vastuse koostamise ja sellele eelnenud toimingute põhjendatud ajakulu kokku 20 tundi. 8. veebruaril 2023 on hageja esindajal kulunud menetluskulude nimekirja koostamisele 0,9 tundi. Kolleegium peab menetluskulude nimekirja koostamise põhjendatud ajakuluks 0,5 tundi. Hageja menetluskulude nimekirja järgi kulus hageja lepingulistel esindajatel kohtuistungiks ettevalmistumiseks kokku 6,6 tundi. Kolleegium peab vajalikuks ja põhjendatuks kohtuistungiks ettevalmistumise ajakuluks 1,5 tundi. Kostja täiendava seisukoha analüüsimisele kulunud ajakulu 0,5 tundi peab kolleegium vajalikuks ja põhjendatuks.
34.Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Praegusel juhul on hagejat esindanud kaks lepingulist esindajat tunnihinnaga 245 eurot (käibemaksuta) vandeadvokaadi puhul ja 190,71 eurot (käibemaksuta) advokaadi puhul. Arvestades asja keerukust peab ringkonnakohus hageja lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatud suuruseks 190,71 eurot.
35.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetluses kantud 4290,98 eurot (= 22,5 tundi x 190,71), millele lisandub 14. veebruari 2023. a istungi kulu 270,81 eurot (= 1,42 tundi x 190,71), seega kokku 4561,79 eurot. Lisaks peab kostja tulenevalt hageja taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
36.Telial rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
37.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.