15.augusti 2022. a määruskaebus Tartu Maakohtu registriosakonna 10. augusti 2022. a määruse peale registriasjas nr Ü 10062798/20
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu registriosakonna 10. augusti 2022. a määrus registriasjas nr Ü 10062798/20
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tallinn, Linnamäe tee 85 korteriühistu määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindaja
Määruskaebuse esitaja (avaldaja) Tallinn, Linnamäe tee 85 korteriühistu (registrikood 80161786), lepinguline esindaja Marina Suhnjova
RESOLUTSIOON
Jätta Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi 10. augusti 2022. a määrus registriasjas nr Ü 10062798/20 muutmata ja Tallinn, Linnamäe tee 85 korteriühistu määruskaebus rahuldamata.
Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta Tallinn, Linnamäe tee 85 korteriühistu kanda. Kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruse peale määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Tallinn, Linnamäe tee 85 korteriühistu (korteriühistu, avaldaja) esitas 13. juulil 2022 Tartu Maakohtu registriosakonnale avalduse, milles palus kanda registrikaardile korteriühistu põhikirja uue redaktsiooni kinnitamise aja 28. juuni 2022. Avaldusele olid alla kirjutanud avaldaja registrikaardile kantud juhatuse liikmed Sergei Petuhh ja Olga Zablotskaja. Avaldusele oli lisatud korteriühistu põhikiri ja kuus volikirja korteriühistu 28. juuni 2022. a üldkoosolekul osalemiseks.
2.Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi andis 19. juuli 2022. a määrusega nr Ü 10062798/M9 avaldajale tähtaja kande tegemist takistavate puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamise määruse kohaselt ei saa esitatud kandeavalduse alusel teha korteriühistute registrisse taotletud kannet, sest kandeavaldusele alla kirjutanud juhatuse liikmete ametiaeg lõppes 4. aprillil 2020. Kohtunikuabi selgitas, et kui juhatuse liikmete ametiaega on pikendatud, tuleb registripidajale esitada seaduses sätestatud nõuetele vastav üldkoosoleku protokoll, millest nähtub, et on vastu võetud otsus avalduse esitanud juhatuse liikmete ametiaja pikendamise kohta. Lisaks on avaldusele lisatud korteri nr 95 omaniku volikiri, kuid koosolekul osalejate nimekirjas selle korteriomaniku allkirja ei ole. Puudu on ka korterite nr 33 ja 88 omanike volikirjad.
3.Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi jättis kandeavalduse 10. augusti 2022. a määrusega nr Ü 10062798/20 rahuldamata. Eelnimetatud määruse kohaselt esitas avaldaja registripidajale puuduste kõrvaldamiseks
20.juulil 2021 toimunud üldkoosoleku protokolli väljavõtte. Sama koosoleku protokoll on registripidajale juba esitatud varasemas, 2021. a toimunud kandemenetluses, kus registripidaja jättis 28. juuli 2021. a määrusega nr Ü 10062798/19 rahuldamata korteriühistu 20. juuli 2021. a kandeavalduse. Eelviidatud negatiivse kandemääruse kohaselt olid 20. juulil 2021 esitatud kandeavalduse aluseks 6. juuli 2021. a üldkoosoleku protokoll ja 20. juuli 2021. a kordusüldkoosoleku protokoll. 6. juulil 2021 toimunud üldkoosoleku protokollis on märgitud, et koosolek ei ole otsustusvõimeline ja tuleb kokku kutsuda korduskoosolek. Üldkoosoleku kokkukutsumise teadetes ei olnud märgitud kohta, kus on võimalik tutvuda põhikirjaga ja põhikirjaga tutvumise korda. 20. juulil 2021. a korduskoosoleku kutses ei olnud viidatud sellele, et koosolek on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Registripidajale esitatud dokumentide järgi ei olnud 20. juulil 2021 toimunud kordusüldkoosoleku päevakord sama, mis oli 6. juuli 2021. a koosolekul. Kuna korduskoosoleku päevakorda oli muudetud, siis ei olnud tegemist sama päevakorraga kokku kutsutud uue üldkoosolekuga, mis saaks olla otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Registripidaja andis selles kandemenetluses avaldajale ka puuduste kõrvaldamise tähtaja, kuid avaldaja ei kõrvaldanud puudusi ja seega jättis kohtunikuabi kandeavalduse rahuldamata. Seda kandemäärust avaldaja ei vaidlustanud. Kokkuvõttes leidis kohtunikuabi, et avaldaja ei ole praeguses menetluses kõrvaldanud puudusi, mis takistasid kande tegemist ja seepärast tuleb kandeavaldus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 596 lg 2 alusel jätta rahuldamata.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Avaldaja palub määruskaebuses kohtunikuabi määruse tühistada ning saata kandeavalduse Tartu Maakohtu registriosakonnale uueks läbivaatamiseks.
Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on registripidaja ületanud oma pädevust, sest andis põhjendamatult hinnangu avaldaja 20. juuli 2021. a kordusüldkoosoleku otsuse kehtivusele ja tegi järelduse, et juhatuse liikmete ametiaega ei ole pikendatud. Kohtunikuabi on hinnanud asjaolusid, mida registripidaja ei saa kandeavalduse lahendamisel hinnata. Registripidaja võimalus tuvastada kandemenetluses asjaolusid on piiratud. Kandemenetluses ei saa lahendada õigusvaidlust isikute vahel, seda saab lahendada üksnes hagimenetluses. Registripidaja leidis ekslikult, et 20. juuli 2021. a otsus juhatuse valimise kohta on puudusega, kuna üldkoosoleku päevakorda lisati punkt 9. juuli 2021. a koosoleku otsuste tühistamiseks, mida ei olnud algse, 6. juuli 2021 üldkoosoleku päevakorras. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 85 kohaselt ei too tehingu ühe osa tühisus kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Iga päevakorrapunkti tuleb käsitleda eraldi. Juhatuse valimine oli nii 6. juuli 2021. a kui ka 20. juuli 2021. a kordusüldkoosoleku päevakorras. Seega ei ole õige registripidaja järeldus, et kordusüldkoosolek ei saanud olla otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata, sest päevakorda muudeti. 20. juuli 2021. a koosolekul vastu võetud juhatuse valimise otsus on kehtiv, keegi ei ole seda ei vaidlustanud ja 13. juuli 2022. a kandeavaldusele alla kirjutanud isikud on juhatuse liikmed, kes võivad ühistut esindada.
5.Kohtunikuabi ei rahuldanud määruskaebust ja edastas selle lahendamiseks kohtunikule.
6.Tartu Maakohtu kohtunik jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg-te 4–6 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et kohtunikuabi määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab kohtunikuabi määruse TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koostoimes §-ga 659 muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
8.Asjas on vaidlus selle üle, kas kohtunikuabi võis jätta avaldaja 13. juuli 2022. a kandeavalduse rahuldamata põhjusel, et avaldaja ei kõrvaldanud kande tegemist takistavaid puudusi. Nimelt oli kohtunikuabi andnud avaldajale tähtaja selleks, et esitada üldkoosoleku otsus, millest nähtuks, et avaldusele alla kirjutanud isikute (Sergei Petuhhi ja Olga Zablotskaja) ametiaega on pärast selle möödumist ehk pärast 4. aprilli 2020 pikendatud. Avaldaja esitas ametiaja pikendamise tõendamiseks 20. juulil 2021 toimunud üldkoosoleku protokolli väljavõtte. Kohtunikuabi leidis, et selles protokollis kajastatud otsuse alusel ei saa avaldusele alla kirjutanud isikute ametiaega lugeda pikenenuks, kuna sama protokolli on avaldaja esitanud ka juba 2021. a juulis esitatud kandeavalduse lisana. Varasemas kandemenetluses hindas kohtunikuabi juba kõnealust protokolli ja keeldus kande tegemisest, kuna otsuse vastuvõtmisel ei olnud järgitud seadust.
9.Avaldaja leiab, et kohtunikuabi on praeguses asjas vaidlustatava määrusega ületanud oma pädevust, kui on andnud hinnangu avaldaja 20. juuli 2021. a korduskoosoleku otsusele. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga ja põhjendab seda järgmiselt.
10.Praeguses asjas vaidlustatava määrusega lahendas kohtunikuabi korteriühistu 13. juuli 2022. a kandeavaldust, milles taotleti korteriühistu põhikirja uue redaktsiooni kinnitamise aja registrisse kandmist. Kohtunikuabile esitati 20. juuli 2021. a üldkoosoleku protokoll, millega avaldaja soovis tõendada, et kandeavalduse esitanud
isikute ametiaega juhatuse liikmena on pikendatud. Sama, 20. juuli 2021. a üldkoosoleku protokoll on registripidajale esitatud juba ka koos 20. juuli 2021. a kandeavaldusega, milles taotleti juhatuse liikmete kande tegemist. Selle kandeavalduse jättis kohtunikuabi rahuldamata põhjusel, et talle esitatud üldkoosoleku protokoll (sama, mis on esitatud ka praeguses asjas) ei vasta seadusele. Nimetatud määrust ei ole vaidlustatud. Ringkonnakohtu arvates võis kohtunikuabi praeguses asjas esitatud avalduse lahendamisel tugineda asjaoludele, mis nähtusid varasemas kandemenetluses esitatud dokumentidest.
11.Riigikohus on registripidaja pädevuse piire selgitanud tsiviilasjas nr 3-2-1-139-08 tehtud määruse p-s 8. Viidatud lahendis on Riigikohus mh märkinud, et olukorras, kus registripidajale esitatakse kandemenetluses äriühingu üldkoosoleku otsus, peab registripidaja kontrollima lisaks dokumendi enda olemasolule ka nt üldkoosoleku pädevust ja otsuse vastuvõtmise protseduurilise korra järgimist, nt kvooruminõude täitmist, samuti seaduses nõutud andmete märkimist otsuses. Sama põhimõte kohaldub ka mittetulundusühingute registri menetluses. Eeltoodust tulenevalt võib ja isegi peab kohtunikuabi kontrollima, kas kandeavaldusele on alla kirjutanud juhatuse liikmed. Kui kohtunikuabil tekib kahtlus, kas kõnealused isikud on avalduse esitanud juriidilise isiku juhatuse liikmed, on tal õigus nõuda avaldajalt selle kohta lisadokumente (vt eelnimetatud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus, p 8). Lisadokumentide hindamisel on kohtunikuabil samamoodi õigus ja kohustus hinnata nende seadusele vastavust. Kohtunikuabil ei olnud praeguses menetluses mingit põhjust asuda avaldaja 20. juuli 2021. a üldkoosoleku otsuse suhtes teistsugusele seisukohale kui varasemas, juhatuse liikmete registrisse kandmise avalduse menetluses.
12.Ringkonnakohus märgib, et iseenesest on õige avaldaja väide, et ükski ühinguga sisesuhtes olevatest isikutest ei ole 20. juuli 2021. a üldkoosoleku otsuse kehtivust kahtluse alla seadnud. Kuid see ei tähenda, et kohtunikuabil ei ole õigust esitatud dokumendi seadusele vastavust kontrollida. Registri avaliku usaldatavuse põhimõttest tulenevalt peavad registrikande aluseks olevad dokumendid olema kooskõlas seadusega ja seda olenemata sellest, kas dokumendi kehtivuse üle on õigusvaidlus või mitte. ÄS § 33 lg 5 sätestab ühemõtteliselt, et registripidaja ei tee kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele. Avaldaja väide, et õigusvaidluse otsuse kehtivuse üle saab lahendada vaid hagimenetluses on küll õige, kuid registripidaja saab otsuse seadusele vastavust hinnata ja peab seda hindama ka siis, kui õigusvaidlust ei ole.
13.Vastuseks määruskaebuse väitele, et vaidlusalune 20. juuli 2021. a kordusüldkoosolek toimus kooskõlas seadusega, märgib ringkonnakohus järgmist. Korteriomanike üldkoosoleku kvooruminõude kehtestab KrtS § 20 lg 2, mis näeb ette, et korteriomanike üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. KrtS § 23 lg 1 näeb ette, et kui korteriomanike üldkoosolek on otsustusvõimetu, kutsub juhatus sama päevakorraga kokku uue üldkoosoleku, mis on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Sellele asjaolule tuleb üldkoosoleku kutses viidata. Eeltoodust nähtub, et seadus võimaldab kvooruminõuet järgimata pidada üksnes sellist üldkoosolekut, mille päevakord on identne varasema, otsustusvõimetu üldkoosolekuga. Kvooruminõue kehtib kogu koosoleku kohta ja seega ei ole seaduse mõttega kooskõlas see, kui korduskoosolekul hakatakse otsustama varem päevakorras mitte olnud küsimusi, mis vajavad kehtivuseks suuremat kvoorumit. Eeltoodust tulenevalt võis kohtunikuabi pidada 20. juuli 2021. a üldkoosoleku otsust seadusega vastuolus olevaks otsuseks mh ka käesolevas menetluses. Seega jättis kohtunikuabi avaldaja 13. juuli 2022. a kandeavalduse vaidlustatud määrusega õigesti rahuldamata.
14.Menetluskulud jäävad määruskaebuse esitaja ehk avaldaja kanda (TsMS § 172 lg 2). Kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.