Avotini Estonia OÜ hagiavaldus Metexcom OÜ (pankrotis), Metexcom OÜ (pankrotis) endise pankrotihalduri Mari Männiko ja Metexcom OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Indrek Lepsoo vastu kahju hüvitamise nõudes. Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 20. mai 2021 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Avotini Estonia OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (määruskaebuse esitaja): Avotini Estonia OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat Denis Piskunov Kostja (vastustaja määruskaebemenetluses): Metexcom OÜ (pankrotis) endine pankrotihaldur Mari Männiko, lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Ustav
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 20. mai 2021 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebusega seonduvaid menetluskulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Avotini Estonia OÜ (hageja) esitas 12. mail 2015 hagi Metexcom OÜ (pankrotis) (kostja I, pankrotivõlgnik), kostja I endise pankrotihalduri Mari Männiko (kostja II) ja Roba Metals B.V (kostja III) vastu kahju hüvitamise nõudes. Hiljem kaasati menetlusse kostja I pankrotihaldur Indrek Lepsoo (kostja IV).
2.Riigikohtu 19. veebruari 2020 otsusega tühistati asjas tehtud varasemad Harju Maakohtu
10.septembri 2018 ja Tallinna Ringkonnakohtu 4. juuni 2019 otsused osaliselt ning saadeti asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
3.Riigikohtu viidatud otsuse kohaselt on jõustunud varasemad otsused osas, millega jäeti läbi vaatamata osad haginõudeid. Menetluskulud on jõustunud otsustega lahendatud nõuete osas jaotatud järgmiselt: kostjate I ja II menetluskulud jäid hageja kanda ning kostja IV kulud tema enda kanda.
4.Kostja II menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja II menetluskulu lepingulise esindaja tasu 17 177,50 eurot, millele lisandub käibemaks ning eksperditasu ettemakse 288 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja II lepingulisel esindajal kulus esindamisele 112 t 46 min tunnihinnaga 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja II palus menetluskuludelt välja mõista ka viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Hageja esitas vastuväite kostja II menetluskulude kohta ja leidis, et kulude suurus ja esindaja ajakulu ei ole täies ulatuses põhjendatud ning neid tuleb vähendada. Samuti esitas hageja taotluse kostja II menetluskulusid tõendavate dokumentide esitamiseks.
MAAKOHTU MÄÄRUS
6.Maakohus määras 20. mai 2021 määrusega (vaidlustatud määrus) rahaliselt kindlaks kostjate I ja II menetluskulud. Kostja II kasuks mõistis kohus hagejalt välja 13 613,76 eurot ning kohustas maksma sellelt summalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses määruse jõustumisest kuni täitmiseni.
6.1.Maakohus leidis, et puudub vajadus kohustada kostjat II esitama menetluskulude tekkimist tõendavaid dokumente. Kostja II kinnitas kohtule, et tema ja Advokaadibüroo LEXTAL vahel on sõlmitud kliendileping. Kostjat II esindas vandeadvokaat, mistõttu ei kahelnud kohtus esindajakulu tekkimises.
6.2.Menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel kohaldas kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-de 138, 139, 144, 174 ja 175 sätteid. Kostja II esindaja ajakulu on põhjendatud ja vajalik 79 t 32 min ulatuses. Kohus võttis arvesse tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust, mille põhjal leidis, et kostja II esindaja põhjendatud tunnitasu on 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leidis, et kostja II lepingulise esindaja põhjendatud kulude suurus on 11 104,80 eurot, millele lisandub käibemaks 2220,96 eurot, kokku 13 325,76 eurot. Lisaks kuulub hüvitamisele kostja II taotletud eksperditasu ettemaks 288 eurot (sellele käibemaksu ei lisandu) – kokku tuleb hagejal kostjale II hüvitada 13 613,76 eurot (= 13 325,76 + 288) ja maksta sellelt summalt ka viivist.
MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS
7.Hageja esitas 4.6.2021l määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada osas, millega kohus määras kindlaks ning mõistis hagejalt välja kostja II menetluskulud. Hageja palub tuvastada hüvitamisele kuuluvate menetluskulude puudumine või teise võimalusena vähendada väljamõistetavaid menetluskulusid summani, milles kohus loeb kulude kandmise kostja II poolt tõendatuks.
2 (4)
Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised: -
-
esiteks jättis maakohus põhjendamatult veendumata, kas kostjal II on tekkinud kohustus kanda kulunimekirjas märgitud kulud. Vaatamata hageja kahtlustele ei esitanud kostja II dokumente, mis tõendaks kulude kandmise kohustuse tekkimist ega kandmist. Kohus oleks pidanud TsMS § 176 lg 6 järgi määrama tähtaja kuludokumentide esitamiseks; teiseks, kui kostja II on sõlminud kliendilepingu, aegub sellest tulenev tasunõue kolme aastaga. Seega, kui kostja II ei ole esindajale 2015–2016. aasta menetlustoimingute eest tasunud, on nende kulude kandmise kohustus aegunud ning neid ei saa rahaliselt kindlaks määrata ega hagejalt välja mõista.
8.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale II tähtaja sellele vastamiseks. Kostja II vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 9. septembril 2021.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata (TsMS § 659 kaudu kohalduv § 657 lg 1 p 1).
10.TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, millega hagejalt mõisteti välja kostja II menetluskulud. Hageja ei vaidlustanud määrust kostja I menetluskulude osas, selles osas on määrus jõustunud. Samuti ei vaidlustanud määrust kostjad, st nende taotluste osaliselt rahuldamata jätmise otsustused on ka jõustunud.
11.Ringkonnakohus kontrollib hageja määruskaebuse põhjal, kas esineb alus jätta kostja II menetluskulud hüvitamata või tuleks nende summat vähendada. Kõnealuses osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ja vastab kaebusele järgmiselt.
11.1.TsMS § 176 lg 6 teise lause järgi ei pea menetlusosaline kohtu nõudmiseta menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Ringkonnakohus nõustus hagejaga, et käesoleval juhul oli alust nõuda dokumentide esitamist. Kui poole lepinguline esindaja on vandeadvokaat, siis võib eeldada, et poolel on õigusteenuse eest tasumise kohustus, ning sellisel juhul saab kohus õigusabikulude hüvitamise üldjuhul otsustada ilma TsMS § 176 lg 6 esimest lauset kohaldamata (vt Riigikohtu 1. detsembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-15, p 11). Siiski annab poole ja tema esindaja tegutsemine samas advokaadibüroos põhjust kontrollida, kas kulude hüvitamise kohustus on tegelikult tekkinud. Kostja II esitas nõutud dokumendid (10. aprilli 2016 kliendileping, arved ja raamatupidamise väljavõte, dtl 2764–2772).
11.2.Ringkonnakohus tuvastab, et kostjal II tekkis kohustus tasuda õigusabikulude eest. See tähendab mh selle tuvastamist, kellele ja missugusel õiguslikul alusel on õigustatud pool kohustatud õigusabikulusid maksma (vt nt Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-15, p 13). Õigusabi osutamise eest esitatud arvet saab pidada piisavaks tõendiks kulude tasumise kohustuse olemasolu tõendamisel (vt nt Riigikohtu 1. detsembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-15, p 11). Kostja II esitatud kliendileping ja arved tõendavad piisavalt menetluskulu nimekirjas kajastatud ulatuses õigusabi eest tasumise kohustust.
11.3.Kulude tegelik kandmine, sh kliendilepingust tuleneva rahalise kohustuse täitmine ja arvete tasumine pole kulude hüvitamise otsustamisel määrava tähtsusega (vrd nt Riigikohtu 3. juuni 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 18). Seetõttu on ainetud hageja seisukohad nii esindaja tegutsemiskohaks oleva advokaadibüroo nõude võimaliku aegumise kui ka maksekorralduste puudumise kohta. Menetlusosaline ei pea tõendama, et ta on õigusteenuse eest esindajale maksnud. Järelikult ei oma tähtsust, kas ja millal on kostjale II esitatud arved makstud, kuigi raamatupidamise väljavõttest laekumised nähtuvad. 3 (4)
11.4.Menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel ei ületanud maakohus diskretsioonipiire ega rikkunud TsMS § 175 lg 1. Maakohtu järeldus kostja II vajaliku ja põhjendatud õigusabikulu kohta põhineb kostjale II osutatud õigusabiteenuse sisu ja kestuse analüüsil. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu
23.märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14 ja selles viidatud varasem praktika). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kostja II lepingulise esindaja osutatud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud. Hageja ei ole määruskaebuses ka tuginenud sellele, et mõni maakohtu poolt vajalikuks ja põhjendatuks hinnatud toiming tegelikult neile tingimustele ei vastanud.
12.TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Pooled ei ole ka esitanud taotlusi, et kaebemenetluse kulud tuleks hüvitada. Neil kaalutlustel märgib ringkonnakohus resolutsioonis, et kaebemenetluse kulusid ei hüvitata.
13.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale saab kaevata TsMS § 178 lg 2 alusel. (allkirjastatud digitaalselt)
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.