Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Peeter Jerofejev ja Kalev Saare
Kohtuasi
Aktsiaseltsi Pärnu REV hagi Pärnu REV Haldus OÜ vastu Andres Kesküla tagasikutsumiseks Pärnu REV Haldus OÜ juhatusest
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 19. novembri 2019. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Andres Kesküla määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Aktsiaselts Pärnu REV, esindaja vandeadvokaat Villu Otsmann Kostja Pärnu REV Haldus OÜ Andres Kesküla, esindajad vandeadvokaadid Indrek Leppik ja Erki Fels
Asja läbivaatamise kuupäev
16. märts 2020. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 19. novembri 2019. a määrus ja Pärnu Maakohtu
18.oktoobri 2019. a tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-19-13966 ning saata tsiviilasi Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks.
1.Aktsiaselts Pärnu REV (hageja) esitas 11. septembril 2019 Pärnu Maakohtule Pärnu REV Haldus OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus kutsuda tagasi kostja juhatuse liikme Andres Kesküla. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja osanik. Juhatuse liige A. Kesküla, kes on ühtlasi ka kostja osanik, on tegutsenud olulisel määral vastuolus kostja huvidega, tekitanud kostjale kahju ja edasine koostöö osanike vahel on muutunud võimatuks. Kostja põhikirja p 7.7 järgi on osanike otsus vastu
2-19-13966 võetud, kui selle poolt on antud 100% osadega esindatud häältest. Põhikirja p 8.4 kohaselt võivad kostjat kõikide tehingute tegemisel esindada üksnes kõik juhatuse liikmed ühiselt. Vastav esindusõiguse piirang on kantud ka äriregistrisse. A. Kesküla ei tegutse faktiliselt kostja juhatuse liikmena. Ta töötas varem kostjas töölepingu alusel, kuid tööleping temaga lõpetati. Hageja ja A. Kesküla vahel sõlmitud osanike kokkuleppe kohaselt pidanuks A. Kesküla töölepingu lõppedes kostja osa tagastama, aga ta ei ole seda teinud.
2.Pärnu Maakohus võttis hagiavalduse 12. septembri 2019. a määrusega menetlusse ning määras, et hagiavaldus ja selle menetlusse võtmise määrus tuleb kostjale ehk mõlemale kostja juhatuse liikmele kätte toimetada. Samuti määras maakohus, et kostja peab kohtule esitama kirjaliku vastuse 14 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
3.Kostja ei vastanud hagile.
4.A. Kesküla esitas 8. oktoobril 2019 maakohtule taotluse, milles palus jätta hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 6 alusel rahuldamata või alternatiivselt kaasata teda menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna ning anda talle tähtaeg hagile vastamiseks. A. Kesküla märkis, et hagi eesmärk on kujundada tema kui vähemusosaniku tahte vastaselt ümber kostja juhatuse koosseis ja sellega piirata talle kui vähemusosanikule põhikirjaga antud otsustusõigust.
5.Pärnu Maakohus ei lahendanud A. Kesküla taotlust ja tegi 18. oktoobril 2019 tagaseljaotsuse, millega rahuldas hagi ja kutsus A. Kesküla kostja juhatusest tagasi.
6.A. Kesküla esitas 29. oktoobril 2019 maakohtu tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tagaseljaotsuse tühistada ja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.
7.A. Kesküla esitas 14. novembril 2019 Pärnu Maakohtule kaja, milles palus tagaseljaotsuse tühistada ja menetluse taastada.
8.Pärnu Maakohus ei ole kaja lahendanud. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
9.Tallinna Ringkonnakohus saatis 19. novembri 2019. a kirjaga toimiku maakohtusse ja märkis, et TsMS § 420 järgi saab tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse esitada kas hageja, kelle avalduse alusel tehti tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldatud ja jäeti tema hagi rahuldamata, või kostja, kui pärast menetluse taastamist tehakse kostja kahjuks uus tagaseljaotsus. Kostja ei saa esimese tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Ringkonnakohus märkis, et kuna A. Kesküla oli kuni tagaseljaotsuse tegemiseni üks kahest kostja juhatuse liikmest, siis on võimalik, et ta soovis apellatsioonkaebuse asemel esitada kostja esindajana tagaseljaotsuse peale kaja. Kaja esitatakse tagaseljaotsuse teinud kohtule, kes lahendab kaja määrusega. Seega tuleb tsiviilasja toimik koos A. Kesküla menetlusdokumendiga saata menetlemiseks maakohtule, kes peab A. Kesküla tahte välja selgitama.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
10.A. Kesküla leiab Riigikohtule esitatud määruskaebuses, et ringkonnakohtu 19. novembri 2019. a kirja tuleb käsitada tema apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusena. Ta palub selle määruse tühistada. 2(6)
2-19-13966 Määruskaebuse põhjenduste kohaselt peab A. Kesküla olema kaasatud käesoleva tsiviilasja menetlusse kas kolmanda isiku või kostjana. Praegu on kohtud rikkunud põhiseaduse § 24 lg-t 2, mille kohaselt on igaühel õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Kohus ei saa rahuldada hagi tagaseljaotsusega hagis esitatud väidetele tuginedes, kuulamata ära isikut, kelle õiguste ja kohustuste üle otsustatakse. Hagi ei tohi rahuldada olukorras, kus A. Kesküla ei ole kaasatud ja ära kuulatud. Ringkonnakohus on ekslikult samastanud A. Kesküla ja äriühingust kostja. Kostjaks on osaühing kui juriidiline isik. Maakohus jättis tähelepanuta A. Kesküla kaasamise taotluse ja tegi ilma põhjendava osata tagaseljaotsuse. Kui isik on jäänud õigusvastaselt menetlusse kaasamata, peab tal olema õigus esitada apellatsioonkaebus. TsMS § 630 lg 1 teise lause kohaselt võib iseseisva nõudeta kolmas isik esitada apellatsioonkaebuse TsMS § 214 lg-s 2 sätestatud tingimustel. Need tingimused on täidetud. Seega pidi ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtma ja hindama, kas maakohtu tagaseljaotsus on õiguspärane. A. Kesküla on küll kostja juhatuse liige, kuid kostjal on kaks juhatuse liiget, kes saavad kostjat esindada vaid ühiselt. Kuna teine juhatuse liige ei olnud nõus hagile vastama, siis ei saanud A. Kesküla tagaseljaotsuse tegemist vältida. Ta on igaks juhuks esitanud maakohtule ka kaja, kuigi ühise esindusõiguse tõttu ei saaks ta seda kehtivalt teha. A. Kesküla on kostja vähemusosanik. Kostja põhikirja kohaselt tuleb kõik osanike otsused teha ühel häälel ja seega annab põhikiri vähemusosanikule enamusosanikuga võrdse õiguse otsustada olulisi küsimusi, sh valida ja kutsuda tagasi juhatuse liikmeid. Hagi eesmärk on piirata põhikirjast tulenevat vähemusosaniku õigust ja lõpetada A. Kesküla ning kostja vaheline ametisuhe. Hagi lahendamisel otsustatakse seega otseselt A. Kesküla õiguste üle, mistõttu ta peab olema menetlusse kaasatud.
11.Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Juhatuse liiget pole vaja tema tagasikutsumise hagi lahendamisel ära kuulata, kuna juhatuse liikme võib igal ajal mõjuva põhjuseta tagasi kutsuda. A. Kesküla esitas tema kolmanda isikuna kaasamise taotluse hilinenult. See tulnuks esitada hagile vastamiseks antud tähtaja jooksul. Ringkonnakohus jättis A. Kesküla apellatsioonkaebuse õigesti menetlusse võtmata, kuna A. Keskülal ei ole apellatsioonkaebuse esitamise õigust.
12.Kostja ei ole määruskaebusele vastanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
13.Kolleegium leiab, et nii maakohtu tagaseljaotsus kui ka ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 691 p 4 ja § 692 lg 5 ning § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja asi tuleb saata maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
14.A. Kesküla esitas määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 19. novembri 2019. a kirja peale. Kolleegium on seisukohal, et kõnealune kiri on praegusel juhul käsitatav A. Kesküla apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusena TsMS § 643 lg 1 järgi, kuna selle kirjaga keeldus ringkonnakohus apellatsioonkaebust sisuliselt lahendamast (vt sarnaselt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 4. märtsi 2009. a määrus asjas nr 3-2-1-6-09, p 10). Kuna ringkonnakohus jättis A. Kesküla apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata, siis on eelnimetatud isikul TsMS § 638 lg 9 järgi õigus esitada määruskaebus Riigikohtule.
3(6)
2-19-13966
15.Äriseadustiku (ÄS) § 184 lg 5 näeb ette, et kui osaühingul ei ole nõukogu, võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, mõjuval põhjusel nõuda juhatuse liikme tagasikutsumist kohtu kaudu. Viidatud säte annab vähemusosanikule ja ka patiseisus olevas osaühingus 50% suurust osalust omavale osanikule võimaluse nõuda juhatuse liikme tagasikutsumist kohtu kaudu olukorras, kus iseenesest oleks alus kutsuda juhatuse liige osanike otsusega tagasi, kuid osanikud ei saa sellist otsust vastu võtta, kuna neil ei ole tagasikutsumiseks vajalikku häälteenamust (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18. detsembri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10474/80, p 12). Juhatuse liikme tagasikutsumise hagi eesmärk on kaitsta eelkõige osaühingut olukorras, kus juhatuse liige käitub kahjulikult või ei ole võimeline osaühingut juhtima, kuid mingil põhjusel ei ole teda võimalik osanike otsusega tagasi kutsuda (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18. detsembri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10474/80, p 16). ÄS § 184 lg 5 alusel esitatav hagi on osaühingu huvide kaitse eesmärgil suunatud eelkõige enamuse kontrolli all olevast ja oma kohustusi rikkuvast juhatuse liikmest vabanemisele ilma enamuse sellekohase tahteavalduseta. Samamoodi saab selle hagi esitada ka enamusosanik, kelle otsustusõigust piirab põhikirjaga ette nähtud ja seaduses sätestatuga võrreldes kõrgem häälteenamuse nõue.
16.Hageja on hagiavalduses tuginenud sellele, et nii tema kui ka A. Kesküla on kostja osanikud, et põhikirja järgi on ükskõik millise osanike otsuse (sh juhatuse liikme tagasikutsumise otsuse) vastuvõtmiseks vajalik osanike konsensus ja et kostjal on kaks ühise esindusõigusega juhatuse liiget, kellest üks on A. Kesküla. Sama on Riigikohtule esitatud määruskaebuses esile toonud ka A. Kesküla, seega ei ole need asjaolud vaidluse all.
17.A. Kesküla seisukoha järgi peaks ta olema praeguses menetluses kas kostja või ta tuleks menetlusse kaasata iseseisva nõudeta kolmanda isikuna. Hageja on A. Kesküla määruskaebusele vastates leidnud, et A. Kesküla ei ole vaja tema tagasikutsumise hagi menetlusse kaasata ega ära kuulata, kuna osanikud võivad juhatuse liikme igal ajal mõjuva põhjuseta tagasi kutsuda (ÄS § 184 lg 3 esimene lause). Kolleegium ei nõustu hagejaga ja leiab, et olukorras, kus tagasikutsutav juhatuse liige on osanik, kelle häältest sõltuks tema enda kui juhatuse liikme tagasikutsumise otsuse vastuvõtmine, peab kõnealune isik olema menetlusse kaasatud, kuna menetluses tehtava kohtulahendiga otsustatakse mh tema õiguste ja kohustuste üle.
18.Järgmiseks analüüsib kolleegium seda, kas A. Kesküla peaks menetluses osalema kolmanda isiku või kostjana.
18.1.Iseseisva nõudeta kolmanda isiku õigusliku seisundi sätestab TsMS § 213 lg 1 ja selle kohaselt võib kolmas isik, kes ei esita iseseisvat nõuet menetluseseme suhtes, kuid kellel on õiguslik huvi selle vastu, et vaidlus lahendataks ühe poole kasuks, menetlusse astuda hageja või kostja poolel. Sama paragrahvi teise lõike järgi saab iseseisva nõudeta kolmas isik menetlusse astuda ning teda võib menetlusse kaasata menetluse igas staadiumis igas kohtuastmes kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Iseseisva nõudeta kolmas isik võib menetlusse astuda muu hulgas kohtulahendi peale edasi kaevates. Sel juhul lahendatakse tema kaasamine kaebuse menetlusse võtmise lahendamisel.
18.2.Kolleegium leiab, et isiku jaoks, kelle õiguste ja kohustuste üle asjas tehtava lahendiga vahetult otsustatakse, ei ole kolmanda isiku menetluslik positsioon piisav. Kolmandal isikul on üksnes õiguslik huvi selle vastu, et asi lahendataks poole kasuks (TsMS § 213 lg 1). Lisaks tuleb arvestada, et iseseisva nõudeta kolmanda isiku kaebus ei saa TsMS § 214 lg 2 teise lause järgi olla vastuolus selle poole huvidega, kelle poolel kolmas isik menetluses osaleb. Kui A. Kesküla oleks kaasatud kolmanda isikuna kostja poolel, sõltuks tema õigus esitada hageja nõudele vastuväiteid 4(6)
2-19-13966 osaühingu kui kostja positsioonist. Seejuures võib A. Kesküla osaühingu osanikuna, kelle häältest sõltub osaühingu põhikirja kohaselt tema kui juhatuse liikme tagasikutsumiseks vajaliku osanike otsuse vastuvõtmine, olla osaühingust erineval õiguslikul positsioonil.
19.ÄS ega ka TsMS ei näe ette, kes on ÄS § 184 lg 5 alusel esitatava hagi puhul kostja.
19.1.TsMS § 205 lg 2 teise lause järgi on kostja isik, kelle vastu on hagi esitatud. Seega määrab hageja hagi esitades, kes on asjas kostjaks. Praegusel juhul on hageja märkinud hagiavalduses kostjaks üksnes osaühingu ja ka maakohus on hagi menetlusse võtmise määruses käsitanud kostjana vaid osaühingut.
19.2.Kolleegium leiab, et eelkõige ongi juhatuse liikme tagasikutsumise hagi puhul kostjaks osaühing, kuna juhatuse liikme tagasikutsumine puudutab vahetult osaühingu õigusi.
19.3.Juhatuse liikme tagasikutsumise hagi vastab kujundushagi tunnustele. Tagasikutsumise hagi eesmärk on kujundada olemasolev õiguslik olukord kohtulikult ümber juhtudel, mil seadus ega põhikiri ei võimalda seda osanike otsusega teha. Hagi rahuldava otsuse jõustumisega muutub õiguslik olukord, st hageja saavutab osanikust juhatuse liikme tagasikutsumise, ilma et kõnealune osanikust juhatuse liige oleks teinud enda tagasikutsumiseks põhikirja kohaselt vajalikku tahteavaldust. Otsuse sundtäitmine ei ole vajalik.
19.4.Kolleegium on seisukohal, et ÄS § 184 lg-t 5 tuleb tõlgendada selliselt, et hagi esitamisel tuleb õigussuhte ümberkujundamist taotleda kõikide puudutatud osaliste jaoks ühtemoodi kehtivalt. Osanikust juhatuse liikme tagasikutsumise menetluses tehtava kohtulahendiga piiratakse oluliselt tema kui osaniku õigust osaleda ühingu juhtimises, sealhulgas õigust mitte saada tagasi kutsutud ilma tema enese nõusolekuta, mida praegusel juhul tagab põhikirjas sätestatud osanike otsuste ühehäälse vastuvõtmise nõue. Tagasikutsutava osanikust juhatuse liikme A. Kesküla häältest sõltub osaühingu põhikirja kohaselt seega tema kui juhatuse liikme tagasikutsumiseks vajaliku osanike otsuse vastuvõtmine. Kuna osanikust juhatuse liikme tagasikutsumise nõue riivab otseselt osanikust juhatuse liikme õigusi, on praegusel juhul vajalik, et menetluses osaleksid kostjana nii osaühing kui ka osanikuks olev tagasikutsutav juhatuse liige. Sellisel juhul ei saa tekkida ka küsimust, kas tagasikutsumise lahend kehtib tagasi kutsutud isiku suhtes, kes hagimenetluses ei osalenud.
19.5.Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et kui hagi on ÄS § 184 lg 5 järgi esitatud osanikuks oleva juhatuse liikme, kelle häältest sõltub osaühingu põhikirja kohaselt tema kui juhatuse liikme tagasikutsumiseks vajaliku osanike otsuse vastuvõtmine, mõjuval põhjusel tagasikutsumiseks, on koos osaühinguga vältimatuks kaaskostjaks tagasikutsutav isik.
20.A. Kesküla on praegu vaidlustanud maakohtu tagaseljaotsuse.
20.1.Tagaseljaotsuse tegemist hagile vastamata jätmise korral reguleerib TsMS § 407, mille lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtajaks vastanud. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud.
20.2.Praegusel juhul ei ole TsMS § 407 lg 1 eeldused täidetud. Kuigi A. Kesküla peaks olema vältimatu kaaskostja, ei ole hageja teda hagis kostjana märkinud. Seetõttu ei saatnud maakohus hagi A. Keskülale ka vastamiseks. Kuigi maakohus saatis hagiavalduse kostja mõlemale juhatuse liikmele, sh A. Keskülale, ei kohustanud ta vastama A. Kesküla, vaid kostjana märgitud osaühingut. Eeltoodust tulenevalt ei võinud maakohus tagaseljaotsust teha. 5(6)
2-19-13966
20.3.Kuna maakohus ei võinud praegusel juhul tagaseljaotsust teha ja tehtud tagaseljaotsusega otsustatakse mh ka A. Kesküla õiguste üle, siis on tegu olukorraga, kus kohtuotsus on tehtud isiku suhtes, keda ei olnud menetlusse kaasatud. See on TsMS § 656 lg 1 p 2 järgi oluline menetlusõiguse normi rikkumine. Keeldudes A. Kesküla apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, jättis ringkonnakohus maakohtu menetlusõiguse normi rikkumise kõrvaldamata. Seega tuleb nii maakohtu tagaseljaotsus kui ka ringkonnakohtu määrus tühistada ja asi tuleb saata maakohtusse menetluse jätkamiseks eelmenetluse staadiumisse.
21.Kolleegium märgib, et TsMS § 371 lg 2 p 2 ei näe hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusena ette olukorda, kus hagi esitatakse vale kostja vastu (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
11.veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-14, p 13). Olukord on aga teine siis, kui kujundushagi tuleks esitada mitme vältimatu kaaskostja vastu ühiselt, kuid hageja on hagi esitanud vaid ühe vastu neist. Sellest tulenevalt peab maakohus asja läbivaatamisel eelmenetluses TsMS § 392 lg 1 p-de 1 ja 6 ning § 329 lg 3 järgi juhtima eeltoodule hageja tähelepanu (vt sarnaselt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
28.septembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-11, p 18) ja selgitama, et praegusel juhul peab lisaks osaühingule olema asjas kostjaks ka A. Kesküla. Kui hageja ei soovi hagi teise vältimatu kaaskostja vastu esitada, siis on kohtul alus jätta hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna hagiga ei ole võimalik saavutada hageja taotletavat eesmärki.
22.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
23.Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb määruskaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) Kai Kullerkupp, Peeter Jerofejev, Kalev Saare
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.