Eesistuja Jaak Luik, liikmed Henn Jõks ja Malle Seppik
Kohtuasi
Velta-Liivia Kännu (Känd) avaldus Mulgi vald, AbjaPaluoja linn, Oru tn 1 korteriühistu (täiendav nimi Oru 1 korteriühistu) 28. märtsi 2018. a üldkoosoleku otsuse p 3 kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 3. jaanuari 2019. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Velta-Liivia Kännu määruskaebus
Menetlusosalised ja esindajad Riigikohtus
nende Avaldaja Velta-Liivia Känd, esindaja vandeadvokaat Margo Normann Puudutatud isik Mulgi vald, Abja-Paluoja linn, Oru tn 1 korteriühistu (täiendav nimi Oru 1 korteriühistu), esindaja juhatuse liige Heiki Jänes
Asja läbivaatamise kuupäev
1. aprill 2019. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 3. jaanuari 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-7846 ja saata asiuueks läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
4.Mitte võtta toimikusse Mulgi vald, Abja-Paluoja linn, Oru tn 1 korteriühistu kassatsiooniastmes esitatud tõendit – korteriühistu 16. septembri 2011. a üldkoosoleku protokolli – ja tagastada see puudutatud isikule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Velta-Liivia Känd (avaldaja) esitas 19. mail 2018 Tartu Maakohtule Mulgi vald, Abja-Paluoja linn, Oru tn 1 korteriühistu (täiendav nimi Oru 1 korteriühistu) (puudutatud isik, korteriühistu) vastu avalduse, milles palus tunnistada kehtetuks korteriühistu 28. märtsi 2018. a üldkoosoleku otsuse p 3
2-18-7846 „Parkimine maja taga“, keelata menetluse ajaks samasisuliste otsuste vastuvõtmine ja määrata korteriühistu juhatusse asendusliige. Menetluskulud palus avaldaja jätta korteriühistu kanda. Avalduse kohaselt toimus 28. märtsil 2018 korteriühistu üldkoosolek, kus mh võeti vastu järgmise sisuga otsus: „Maja taga on võimalik kõigil korteritel välja ehitada parkimiskoht (üks koht) enda kulul (mitte ühistu kulul). Iga parkimiskoha omanik on kohustatud hooldama enda parkimiskohta enda kulul (umbrohutõrje, lumelükkamine, muud vajalikud hooldustööd).“ Otsusega otsustati ehitada kinnistu haljasalale parkla. Sellega muudetakse oluliselt kaasomandis oleva asja majanduslikku otstarvet ja niisuguse otsuse saab vastu võtta vaid kõigi kaasomanike kokkuleppel. Sellist kokkulepet ei ole sõlmitud. Avaldaja ei ole kinnistu kaasomanikuna andnud nõusolekut parkla ehitamiseks. Korteriühistu esitatud tõend pealkirjaga „Korteriühistu Oru 1 parkimisload“ ei ole kokkulepe, vaid see tõendab parkimislubade kättesaamist. Avaldaja ei ole sellele dokumendile allkirja andes andnud nõusolekut kaasomandi otstarbe muutmiseks. Otsus on vastuolus asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg-tega 3 ja 5. Üldkoosolekul rikuti ka korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumise nõudeid, mistõttu on sellisel koosolekul tehtud otsused tühised (korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 29 lg 1). KrtS § 29 lg 6 p 1 järgi võib kohus peatada menetluse ajaks vaidlustatud otsuse kehtivuse ja keelata samasisulise otsuse vastuvõtmise. Kuna juhatus on korteriomanikele loonud üldkoosolekul teadlikult vale ettekujutuse sellest, kuidas saab otsustada parkla ehitamist, siis tuleb juhatuse liikme ametiseisundi kehtivus peatada ja määrata juhatuse asendusliige (KrtS § 29 lg 6 p 2).
2.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Vaidlusalune üldkoosoleku otsus on seaduslik. Parkimine maja taga otsustati juba 10. aprilli 2011. a üldkoosolekul ja seda ei vaidlustatud. Vaidlusalusel üldkoosolekul lihtsalt korrati üle varasem otsustus. Kokkulepe parkla rajamiseks on olemas ja sellele on alla kirjutanud ka avaldaja.
3.Maakohtu istung toimus 10. oktoobril 2018. 13. oktoobril 2018 esitas puudutatud isik maakohtule taotluse, milles palus asja menetluse lõpetada või vaadata asi vajaduse korral uuesti läbi, kuna vaidlusalusel üldkoosolekul võeti tegelikult vastu järgmise sisuga otsus: „Sõlmida kirjalik, kõigi korteriomanike kokkulepe, et kõigil korteritel (18 korterit) on võimalik välja ehitada parkimiskoht (üks koht) enda kulul (mitte ühistu kulul) maja taha õuealale. Iga parkimiskoha omanik on kohustatud hooldama enda parkimiskohta enda kulul (umbrohutõrje, lumelükkamine, muud vajalikud hooldustööd).“ Koos taotlusega esitas puudutatud isik ka oma versiooni vaidlusaluse üldkoosoleku protokollist.
4.Tartu Maakohus rahuldas 26. oktoobri 2018. a määrusega avalduse ja tunnistas vaidlusaluse otsuse kehtetuks. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku kanda ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 212 euro suuruse menetluskulu ning viivise menetluskulult. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole puudutatud isiku esitatud tõend „Korteriühistu Oru 1 parkimisload“ parkimiskohtade kindlaksmääramise kokkulepe. Sellele dokumendile antud allkirjad kinnitavad üksnes parkimisloa kättesaamist. Ka varasema ehk 10. aprilli 2011. a üldkoosoleku protokoll ei ole korteriomanike kokkulepe. Kuna ei ole tõendatud, et otsuse vastuvõtmiseks oli olemas kõigi 18 korteriomaniku kokkulepe või nõusolek parkimiskohtade kindlaksmääramiseks, siis tuleb otsus kehtetuks tunnistada. 2(5)
2-18-7846 Maakohus märkis otsuses, et menetluse lõpetamiseks ei ole põhjust, kuna kohtuistungil ei esitanud menetlusosalised vastuväiteid sellele, et avaldaja esitatud üldkoosoleku protokollil ei ole allkirju.
5.Puudutatud isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja menetluse lõpetada. Menetluskulud palus puudutatud isik jätta avaldaja kanda.
6.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tartu Ringkonnakohus tühistas 3. jaanuari 2019. a määrusega maakohtu määruse ja tegi uue määruse, millega jättis avalduse rahuldamata. Menetluskulud jättis ringkonnakohus poolte enda kanda. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt esitas puudutatud isik kohtule avaldaja esitatuga võrreldes erineva versiooni vaidlusalusest üldkoosoleku protokollist. Maakohus tunnistas küll otsuse p 3 kehtetuks, kuid ei täpsustanud lahendis, millisest üldkoosoleku protokollist ta lahendi tegemisel lähtus. Avaldaja esitas kohtule allkirjastamata protokolli. Korteriühistu üldkoosoleku protokollile kirjutavad alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija (KrtS § 20 lg 1 ja mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 21 lg 6). Kuigi korteriühistu ise saatis avaldajale allkirjastamata protokolli, ei pea protokolli liikmetele kätte toimetama, vaid see peab olema liikmetele kättesaadav (KrtS § 20 lg 1 ja MTÜS § 21 lg 7). Liikmel on õigus saada üldkoosoleku protokolli või selle ärakirja. Seega on usutav puudutatud isiku selgitus, et protokoll allkirjastatigi päev pärast selle ühistu liikmetele e-kirjaga saatmist. Seega tuleb asja lahendamisel lähtuda puudutatud isiku esitatud allkirjastatud üldkoosoleku protokollist. Kuna selle protokolli järgi ei otsustatud parkla rajamist, vaid üksnes seda, et tulevikus sõlmitakse korteriomanike kokkulepe parkla ehitamiseks, siis ei ole alust vaidlusalust otsust kehtetuks tunnistada.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Avaldaja palub määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada ja jätta jõusse maakohtu määruse. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt rikkus ringkonnakohus asja lahendamisel hagita menetluses kehtivat uurimisprintsiipi ega selgitanud välja, millises sõnastuses võttis üldkoosolek vaidlusaluse otsuse vastu. Ringkonnakohus lähtus allkirjastatud protokollist, mis esitati kohtule alles pärast asja arutamise lõppu maakohtus. Eluliselt ei ole usutav, et kõigepealt saadetakse ühistu liikmetele ühe sisuga otsust sisaldav protokoll ja pärast allkirjastatakse hoopis teise sisuga otsust sisaldav protokoll. Puudutatud isik ei ole üheski maakohtu menetluses esitatud menetlusdokumendis seadnud avaldaja esitatud protokollis sisalduva otsuse sisu kahtluse alla. Kõik puudutatud isiku vastuväited viitavad sellele, et üldkoosolekul võeti vastu just selline otsus, nagu see oli kirjas protokollis, mille ühistu avaldajale e-postiga saatis ja mille avaldaja ka kohtule esitas.
3(5)
2-18-7846 Ringkonnakohus rikkus menetlusõiguse norme ka sellega, et tugines lahendi tegemisel tõendile, mida ei olnud maakohtus asja juurde võetud. Puudutatud isik esitas oma versiooni protokollist alles kolm päeva pärast kohtuistungit, kus asja sisuline arutamine lõpetati. Ringkonnakohus rikkus põhimõtet, et kohus võib otsust tehes tugineda üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta pooltel oli võimalik oma arvamust avaldada. Kohtud on rikkunud ka TsMS § 614 lg-t 1 ja § 613, mis näevad ette, et korteriomanditeks jagatud kinnisomandit puudutavas vaidluses on menetlusosalisteks kõik korteriomanikud ja korteriühistu. Kohus ei ole teisi korteriomanikke menetlusse kaasanud.
9.Puudutatud isik palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese ja teise lause alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
11.Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et ringkonnakohus rikkus TsMS § 436 lg-t 3, mille kohaselt võib kohus tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Rajades oma lahendi puudutatud isiku esitatud üldkoosoleku protokollile, mille viimane esitas pärast asja sisulise arutamise lõppemist ja enne lahendi tegemist maakohtus, tugines ringkonnakohus asja lahendamisel tõendile, mida ei olnud maakohtus asja juurde võetud. Asja materjalidest ei nähtu ka seda, et ringkonnakohus oleks ise selle tõendi vastu võtnud. Samuti rikkus ringkonnakohus TsMS § 436 lg 4 esimest lauset, mille kohaselt ei või kohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Asja materjalidest ei nähtu, et ringkonnakohus oleks menetlusosalistega arutanud puudutatud isiku väidet, et tegelikult võeti vaidlusalusel üldkoosolekul vastu teistsuguse sisuga otsus kui see, mis nähtus avaldaja esitatud protokollist.
12.Kolleegium on varasemas praktikas asunud seisukohale, et menetlusosalistele peab olema arusaadav, millistele tõenditele tuginedes hakkab kohus otsust tegema. TsMS § 399 p 5 järgi uurib kohus kohtuistungil kõiki vastuvõetud tõendeid. Järelikult saab kohus otsuse tegemisel arvestada vaid nende tõenditega, mille ta on TsMS § 238 lg 1 järgi vastu võtnud. Puudutatud isik esitas oma versiooni vaidlusaluse üldkoosoleku protokollist pärast asja sisulise arutamise lõppu maakohtus. Ringkonnakohus, menetledes asja kirjalikus menetluses, ei võtnud seisukohta selle kohta, kas puudutatud isiku esitatud protokoll tuleb tõendina vastu võtta või mitte. Kolleegium kordab oma varasemat seisukohta, et kohus peab andma tõendi vastuvõtmise korral teistele menetlusosalistele võimaluse esitada uue tõendi kohta vastuväiteid ja tõendeid. Kui kohus ei otsusta uue tõendi vastuvõtmist määrusega ega teata menetlusosalisele uue tõendi vastuvõtmisest, on selle tõendi vastuvõtmine kohtu otsusega menetlusosalise jaoks üllatav (Riigikohtu 1. veebruari 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-13216/93, p 15; 20. juuni 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-14, p-d 10–11).
13.Kuna ringkonnakohus rajas oma lahendi tõendile, mille vastuvõtmist asja materjalidest ei nähtu ja mille kohta ei olnud avaldajal võimalik aru saada, et kohus hakkab mh selle tõendi alusel lahendit
4(5)
2-18-7846 tegema, siis on ringkonnakohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi ja ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada ning asi tuleb saata ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
14.Käesolev asi on hagita menetluse asi ja seega on kohtul tulenevalt hagita menetluses kehtivast uurimisprintsiibist kohustus selgitada välja kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud ja vajaduse korral koguda ise tõendeid või teha ettepanek tõendite esitamiseks (TsMS § 477 lg 7). Asja uuel läbivaatamisel tuleb välja selgitada, millise sisuga otsus vaidlusalusel üldkoosolekul tegelikult vastu võeti. Menetlusosalistele tuleb anda võimalus esitada uusi tõendeid ja kohtul on tulenevalt hagita menetluses kehtivast uurimisprintsiibist õigus koguda tõendeid ka omal algatusel. Samuti tuleb kõiki asjas kogutud tõendeid nõuetekohaselt hinnata.
15.Kolleegium selgitab, et korteriühistu üldkoosoleku protokoll on dokument, mis koostatakse eesmärgiga dokumenteerida koosoleku käik ja koosolekul vastu võetud otsused. Ringkonnakohus märkis KrtS § 20 lg-le 1 ja MTÜS § 21 lg-le 6 viidates, et korteriühistu üldkoosoleku protokollile kirjutavad alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Sellest võib järeldada, et just eeltoodud normide tõttu rajas ringkonnakohus oma otsuse üksnes puudutatud isiku esitatud allkirjastatud protokollile. Kolleegium märgib, et TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab seejärel oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Kui menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas üldkoosoleku protokoll kajastab õigesti koosolekul vastu võetud otsuseid, tuleb kohtul protokolli kui ühte tõendit hinnata kogumis asjas kogutud muude tõenditega. Seejuures tuleb arvestada ka poolte varasemate väidetega, mh sellega, et maakohtu menetluse vältel ei väitnud puudutatud isik kordagi, et avaldaja esitatud üldkoosoleku protokoll ei olnud õige. Puudutatud isiku vastuväited piirdusid üksnes sellega, et avaldaja esitatud protokollist nähtuva otsusega samasuguse sisuga otsus võeti vastu juba ka 2011. aastal ja et tegelikult on avaldaja parkla rajamisega nõustunud.
16.Vastuseks avaldaja määruskaebuse väitele, et kohtud on asja menetlemisel rikkunud ka TsMS § 614 lg-t 1 ja § 613, jättes teised korteriomanikud kaasamata, märgib kolleegium, et TsMS § 613 lg 1 p 4 ja § 614 lg 2 järgi on korteriühistu organi otsuse vaidlustamise menetluses menetlusosaliseks avaldaja ja korteriühistu.
17.Puudutatud isik esitas kassatsioonimenetluses lisatõendi (korteriühistu 16. septembri 2011. a üldkoosoleku protokolli). Kassatsioonikohtuna ei ole Riigikohtul võimalik lisatõendeid vastu võtta ega neid hinnata. TsMS § 688 lg 5 esimese lause kohaselt ei kogu ega uuri Riigikohus tõendeid, välja arvatud juhul, kui tõend esitatakse ringkonnakohtu menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõendamiseks. Kuna tõend ei ole esitatud ringkonnakohtu menetlusõiguse normi rikkumise tõendamiseks, siis tuleb tõend puudutatud isikule tagastada.
18.Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada.
19.Avaldaja määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. Jaak Luik
Henn Jõks
Malle Seppik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.