Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks ja Villu Kõve
Kohtuasi
Mustvee Halastuse ja Püha Kolmainsuse Ainuusu Koguduse hagi Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Mustvee Püha Nikolause Koguduse vastu vara ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 7. juuni 2017. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Mustvee Halastuse ja Püha Kolmainsuse Ainuusu Koguduse kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
55 100 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Mustvee Halastuse ja Püha Kolmainsuse Ainuusu Kogudus, esindaja vandeadvokaat Rein Napa Kostja Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Mustvee Püha Nikolause Kogudus, seaduslik esindaja juhatuse liige Mikhail Sorokatyi
Asja läbivaatamise kuupäev
14. mai 2018. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 14. veebruari 2017. a ning Tartu Ringkonnakohtu 7. juuni 2017. a otsused tsiviilasjas nr 2-13-14253.
Lõpetada asjas menetlus ja kinnitada kompromiss, mille tingimused on järgmised:
2.1.Hageja loobub oma haginõuetest alljärgneva kompromissi sõlmimise tõttu.
2.2.Kostja kohustub andma hagejale tasuta kasutamiseks järgmise vara: 1) ikooni „Jumalaema uinumine“ (kultuurimälestiste riikliku registri nr 21454), 2) ikooni „Kolmainsus“ (reg nr 21448), 3) ikooni „Püha Õhtusöömaaeg“ (reg nr 21183), 4) ikooni „Nikolai Imetegija“ (reg nr 21216), 5) kuninglikud väravad ikoonidega (reg nr 21158), 6) ikooni „Peaingel Miikael“ (reg nr 21181),
2-15-14253 7) ikooni „Esidiakon Stefanos“ (reg nr 21182), 8) risti (reg nr 21236), 9) kaks messingust kiriku lippu ikoonidega, mille pilt on toodud hagiavalduse lisana 7, 10) hagiavalduses märkimata jäänud evangeeliumi (reg nr 21240).
2.3.Punktis 2.2 nimetatud vara annab kostja hagejale üle 21 kalendripäeva jooksul Riigikohtu kohtumäärusega kompromissi kinnitamisest.
2.4.Hageja kohustub punktis 2.2 nimetatud vara enda valdusse saamisel hoidma seda heaperemehelikult, järgides riiklike kultuuriväärtuste hoidmise ja säilitamise kohustust kui valdaja muinsuskaitse seaduse järgi ning võlaõigusseaduse 21. peatükist tulenevaid vara tasuta kasutaja muid kohustusi.
2.5.Kostjal on õigus lõpetada vara kasutamist ning nõuda vara tagastamist juhul, kui 1) hageja lõpetab jumalateenistused kirikuhoones asukohaga Narva 26, Mustvee linn, Jõgeva maakond või 2) Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik (registrikood 80208476) lõpetab hagejaga 29. jaanuaril 2003 sõlmitud mitteeluruumi üürilepingu kirikuhoone kohta asukohaga Narva 26, Mustvee linn, Jõgeva maakond ning nõuab kirikuhoone endale tagastamist.
3.Rahuldada vandeadvokaat Rein Napa 5. juulil 2017 esitatud taotlus osaliselt ja 31. oktoobril 2018 esitatud taotlus täielikult ning määrata riigi õigusabi tasu ja kulude suuruseks kassatsiooniastmes Mustvee Halastuse ja Püha Kolmainsuse Ainuusu Kogudusele osutatud riigi õigusabi eest osaühingu Advokaadibüroo Rein Napa vandeadvokaadile Rein Napale 578 eurot 40 senti (sh käibemaks). Saata määrus täitmiseks Eesti Advokatuurile ning teadmiseks osaühingule Advokaadibüroo Rein Napa.
4.Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Mustvee Püha Nikolause Koguduse menetluskulud (v.a riigilõiv apellatsioonkaebuse esitamisel, mis jätta Eesti Vabariigi kanda) jätta tema enda kanda.
5.Mustvee Halastuse ja Püha Kolmainsuse Ainuusu Koguduse riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud kõikides kohtuastmetes ning riigilõiv hagi esitamisel ja kautsjon kassatsioonkaebuse esitamisel jätta Eesti Vabariigi kanda.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Mustvee Halastuse ja Püha Kolmainsuse Ainuusu Kogudus (hageja) esitas 25. septembril 2015 Tartu Maakohtule hagi Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku vastu, milles palus tunnustada tema omandiõigust 41 sakraalesemele ning need Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku ebaseaduslikust valdusest välja nõuda. Hageja taotlusel asendas maakohus 16. detsembri 2015. a määrusega esialgse kostja teisega – Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Mustvee Püha Nikolause Kogudusega (kostja). Hageja taotles 17. detsembril 2015 esitatud hagiavalduse täienduses, et kohus tuvastaks, et hageja on 1848. aastal asutatud Mustvee Ainuusu Koguduse õigusjärglane.
2.Kostja vaidles hagile vastu.
3.Tartu Maakohus rahuldas 14. veebruari 2017. a otsusega hagi osaliselt ning nõudis kostja ebaseaduslikust valdusest välja hageja 39 eset. Ühe evangeeliumi ja karika osas jättis maakohus hagi rahuldamata. Maakohus jättis menetluskuludest 95% kostja ja 5% hageja kanda. Maakohus mõistis kostjalt riigituludesse välja riigilõivust ja riigi õigusabi tasust ning kuludest 95% (2215 eurot 36 senti) ja hagejalt 5% (116 eurot 60 senti).
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse osaliselt tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi täielikult rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. 2(6)
2-15-14253
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 7. juuni 2017. a otsusega kostja apellatsioonkaebuse, tühistas maakohtu otsuse ja jättis hagi rahuldamata. Ringkonnakohus jättis menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus (v.a riigi õigusabi kulud, mis jäeti riigi kanda) hageja kanda. Maakohtus puudusid kostjal hüvitatavad menetluskulud. Ringkonnakohus vabastas hageja menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Ringkonnakohus mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskuluna välja 546 eurot.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta jõusse maakohtu otsuse.
8.Kostja vaidles kassatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
9.Riigikohus võttis 2. aprilli 2018. a määrusega hageja kassatsioonkaebuse menetlusse.
10.Riigikohus tegi pooltele ettepaneku teatada hiljemalt 22. augustiks 2018, kas pooled on valmis kassatsioonimenetluses kompromissi sõlmima ja seega vaidlust lõpetama. Hageja palus 22. augustil 2018 pikendada kompromissi sõlmimiseks määratud tähtaega 31. oktoobrini 2018. Kostja toetas hageja taotlust. Riigikohus rahuldas hageja taotluse ja pikendas kompromissilepingu sõlmimise tähtaega kuni 31. oktoobrini 2018.
11.Hageja esindaja esitas 31. oktoobril 2018 Riigikohtule taotluse, milles pooled paluvad kinnitada kompromissi, mille tingimused on järgmised: „1. Hageja loobub oma haginõuetest seoses alljärgneva kompromissi sõlmimisega.
2.Kostja kohustub andma hagejale tasuta kasutamiseks järgmise hageja poolt hagiavalduses kostja valdusest väljanõudmist taotletud vara: 1) ikooni „Jumalaema uinumine“ (Kultuurimälestiste riikliku registri nr 21454 ), 2) ikooni „Kolmainsus“ (reg nr 21448), 3) ikooni „Püha Õhtusöömaaeg“ (reg nr 21183), 4) ikooni „Nikolai Imetegija“ (reg nr 21216), 5) Kuninglikud väravad ikoonidega (reg nr 21158). 6) ikooni „Peaingel Miikael“ (reg nr 21181), 7) ikooni „Esidiakon Stefanos“ (reg nr 21182), 8) risti (reg nr 21236) ja 9) kaks messingust kiriku lippu ikoonidega, millede pilt on toodud hagiavalduse lisana 7 ning 10) hagiavalduses märkimata jäänud Evangeeliumi (reg nr 21240).
3.Punktis 2 nimetatud vara annab kostja hagejale üle 21 kalendripäeva jooksul Riigikohtu kohtumäärusega kompromissi kinnitamisest.
4.Hageja kohustub punktis 2 nimetatud vara enda valdusse saamisel hoidma seda heaperemehelikult, järgides riiklike kultuuriväärtuste hoidmise ja säilitamise kohustust kui valdaja muinsuskaitse seaduse järgi ning VÕS 21. peatükist tulenevaid vara tasuta kasutaja muid kohustusi.
5.Kostjal on õigus lõpetada vara kasutamist ning nõuda vara tagastamist juhul, kui 3(6)
2-15-14253 1) hageja lõpetab jumalateenuseid kirikuhoones asukohaga Narva 26, Mustvee linn, Jõgeva maakond või 2) Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik (registrikood 80208476) lõpetab hagejaga 29.01.2003 sõlmitud mitteeluruumi üürilepingu kirikuhoone asukohaga Narva 26, Mustvee linn, Jõgeva maakond osas ning nõuab kirikuhoone endale tagastamist.
6.Lõpetada tsiviilasja menetlus kompromissi kinnitamisega, jätta hageja menetluskulud riigi ja kostja menetluskulud tema enda kanda.
7.Kompromissilepingu allkirjastamisega kinnitavad poolte esindajad, et pooltele on selgitatud ja neile on arusaadavad ja teada TsMS § 432 sätestatud menetluse kompromissi kinnitamisega lõpetamise tagajärjed.“
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
12.Kolleegium leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada. Seetõttu tühistab kolleegium asjas tehtud alama astme kohtute otsused ja lõpetab tsiviilasja menetluse TsMS § 684 esimese lause § 430 lg 1 ning § 691 p 3 alusel.
13.Kolleegium märgib, et parandab kompromissilepingu p-s 5.1 kirjavea ning asendab sõna „jumalateenuseid“ sõnaga „jumalateenistused“. Kolleegium kooskõlastas kirjavea parandamise ka pooltega.
14.Kompromissilepingu p 6 on osas, milles pooled märgivad, et lõpetada tsiviilasja menetlus kompromissi kinnitamisega, menetluslik taotlus kohtule, mitte kompromissi sisu. TsMS § 430 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause kohaselt otsustab kohus, kas tsiviilasja menetlus tuleb kompromissi kinnitamisega lõpetada.
15.Kompromissilepingu p-s 6 on märgitud, et jätta hageja menetluskulud riigi ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Kolleegium leiab, et ka nimetatud osas ei ole p 6 kompromissilepingu sisu, vaid menetluslik taotlus kohtule.
15.1.Kolleegium märgib lisaks, et pooled saavad kompromissilepingus otsustada menetluskulude jaotuse. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Isegi kui tõlgendada kompromissilepingu p 6 selliselt, et pooled leppisid kokku, et kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda, vastab see TsMS § 168 lg-s 3 sätestatule. Seega ei muuda kolleegium poolte kompromissilepingu sisu, kui jätab kinnitatavast kompromissist välja, et kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda (p 6) ning määrab menetluskulude jaotuse TsMS § 168 lg 3 järgi.
15.2.Hageja menetluskulude riigi kanda jätmise kohta selgitab kolleegium järgmist. Pooled ei saa otsustada, kas menetluskulud, mille kandmisest menetlusosaline oli vabastatud või mille tasumiseks anti menetlusosalisele menetlusabi, tuleb hagimenetluses menetlusosaliselt või vastaspoolelt välja mõista või isikud menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastada. TsMS § 190 lg-te 2-5 ja 7 järgi otsustab kohus, kas menetluskulud, mille kandmisest menetlusosaline oli vabastatud või mille tasumiseks anti menetlusosalisele menetlusabi (TsMS § 180 lg 4 järgi mh ka riigi õigusabi), tuleb hagimenetluses menetlusosaliselt või vastaspoolelt välja mõista või isikud menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastada. Seega ei oleks pooled saanud riigi menetlusabi kohta kompromissilepingus kokku leppida, et hageja menetluskulud jäävad riigi kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda.
15.3.Ringkonnakohus andis 27. augustil 2015 tsiviilasjas nr 2-15-5899 tehtud määrusega hagejale 4(6)
2-15-14253 riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Ringkonnakohus määras, et riigi õigusabi tasu ja kulud ei tohi ületada 1500 eurot. Maakohus andis 12. oktoobril 2015 praeguses tsiviilasjas tehtud määrusega hagejale menetlusabi ja vabastas ta hagi esitamisel 1100 euro suuruse riigilõivu tasumisest. Riigikohus vabastas hageja 26. märtsi 2018. a määrusega kassatsioonkaebuse esitamisel 551 euro suuruse kautsjoni tasumisest. Ringkonnakohus vabastas 29. märtsi 2017. a määrusega kostja 1100 euro suuruse riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. Seega on nii hageja kui ka kostja saanud riigi menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Maakohus määras 14. veebruaril 2017 tehtud määrusega hagejale osutatud riigi õigusabi tasu ja kulude suuruseks 1231 eurot 96 senti (sh käibemaks), millest riigi õigusabi oli 1008 eurot (840 eurot käibemaksuta), sõidukulude hüvitis 210 eurot 96 senti (175 eurot 80 senti käibemaksuta) ja tõlkekulu 13 eurot. Maakohus täiendas 22. veebruaril 2017 maakohtu 14. veebruari 2017. a määrust ning määras hagejale osutatud riigi õigusabi tasu ja kulude täiendavaks suuruseks 84 eurot (sh käibemaks), mis koosnes 24 euro suurusest riigi õigusabi tasust (20 eurot käibemaksuta), arhiivist tõendite saamise 30 euro suurusest riigilõivust ja 30 euro suurusest tõlkekulust. Ringkonnakohus määras 7. juunil 2017 tehtud määrusega hagejale osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 192 eurot (160 eurot + käibemaks).
15.4.Hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas Riigikohtule 5. juulil 2017 ja
31.oktoobril 2018 taotluse, milles palub hagejale kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest osaühingule Advokaadibüroo Rein Napa mõista riigieelarvest välja 674 eurot 40 senti (sh käibemaks), millest riigi õigusabi tasu oli 588 eurot (6 h × 40 eurot × 1,2 + 5 h × 50 eurot × 1,2) ja sõidukulud 86 eurot 40 senti (72 eurot × 1,2). Riigi õigusabi tasu oli seotud järgmiste toimingutega: ringkonnakohtu otsuse analüüsimine ja kassatsioonkaebuse koostamine (6 h × 40 eurot × 1,2), kompromissivõimaluste arutamine kliendiga ja lepingukavandi koostamine (1,5 h × 50 eurot × 1,2), kompromissiläbirääkimised ja taotluse koostamine Riigikohtule (2 h × 50 eurot × 1,2), kompromissilepingu koostamine ja täiendamine (1,5 h × 50 eurot × 1,2). Kolleegium leiab, et hageja esindaja taotlus saada riigi õigusabi osutamise eest tasu ja kulude eest hüvitist on põhjendatud ja tuleb RÕS §-de 22 ja 23 alusel rahuldada osaliselt. Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud ja vajalikud hageja esindaja sõidukulud ning kompromissiläbirääkimistega seotud kulud. Ringkonnakohtu otsuse analüüsimise ja kassatsioonkaebuse koostamisega seotud riigi õigusabi kulud on põhjendatud 4 tunni ulatuses. Seega määrab kolleegium kassatsiooniastmes hageja riigi õigusabi tasu ja kulude suuruseks 578 eurot 40 senti (482 eurot × 1,2). Riigi õigusabi tasu ja kulud maksab RÕS § 24 lg 1 järgi välja Eesti Advokatuur.
15.5.Ringkonnakohus määras 27. augustil 2015 tsiviilasjas nr 2-15-5899 tehtud määruses, et hagejale osutatava riigi õigusabi tasu ja kulud ei tohi ületada 1500 eurot. Hageja riigi õigusabi kulude ja tasu suurus (ilma km-ta) maakohtus oli 1108 eurot 80 senti, ringkonnakohtus 160 eurot ning Riigikohtus 482 eurot, kokku 1750 eurot 80 senti. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määruses märgitut, mille kohaselt ei tohi riigi õigusabi tasu ja kulud ületada 1500 eurot, tuleb tõlgendada selliselt, et RÕS § 8 p 2 mõttes anti hagejale riigi õigusabi kohustusega ühekordse maksena osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud (st 1500 eurot ületavas osas).
15.6.TsMS § 190 lg 7 järgi on võimalik kompromissi sõlmimise tõttu vabastada isik menetluskulude (TsMS § 180 lg 4 järgi mh ka riigi õigusabi tasu ja kulude) riigituludesse tasumise kohustusest. Seetõttu vabastab kolleegium nii hageja kui ka kostja eespool mainitud riigi menetlusabi (hageja esindaja riigi õigusabi tasu ja kulud, hagejale antud menetlusabi riigilõivu ja kautsjoni tasumisel, kostjale antud menetlusabi riigilõivu tasumisel) riigituludesse tasumise kohustusest täielikult.
5(6)
2-15-14253
16.Kompromissilepingu p 7 järgi kinnitasid poolte esindajad kompromissilepingu allkirjastamisega, et pooltele on selgitatud ja neile on arusaadavad ja teada TsMS §-s 432 sätestatud menetluse kompromissi kinnitamisega lõpetamise tagajärjed. Kolleegium leiab, et kompromissilepingu p-s 7 märgitu ei ole kompromissilepingu sisu, vaid viide kohtule, et pooled teavad kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise tagajärgi. Kolleegiumil ei ole seetõttu vaja rohkem selgitada kompromissi tulemusel tekkivaid õiguslikke tagajärgi.
17.Eelnevast tulenevalt leiab kolleegium, et kompromissileping tuleb kinnitada selliselt, et kompromissilepingust jäetakse välja p-d 6 ja 7. Kolleegiumi hinnangul ei muuda ta sellega poolte allkirjastatud kompromissilepingu sisu.
18.Kolleegiumi arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kolleegiumil ei ole alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 alusel kinnitamata.
19.Kuna hageja oli menetlusabi korras kautsjoni tasumisest vabastatud, ei ole vaja ka kautsjonit menetluse lõpetamise tõttu tagastada. Peeter Jerofejev
Henn Jõks
Villu Kõve
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.