1.FIE Andres Hirvela (hageja) esitas 1. aprillil 2020 Pärnu Maakohtule hagi Pro Event Services OÜ (kostja) vastu, milles palus kohustada kostjat andma hageja valdusesse hagejale kuuluva sõiduki AL-SPAW MOBILE STAGE (mobiillava) koos selle juurde kuuluvate hagis loetletud esemetega.
2.Maakohus rahuldas 2. aprilli 2020. a määrusega hageja hagi tagamise avalduse ning kohustas kostjat andma mobiillava koos selle juurde kuuluvate esemetega kohtutäiturile hoiule.
3.Kostja vaidles hagile vastu.
2-20-5007
4.Maakohus rahuldas 11. veebruari 2021. a otsusega hagi ning mõistis mobiillava koos selle juurde kuuluvate esemetega kostja ebaseaduslikust valdusest hageja valdusesse, määrates lahendi täitmise viisiks, et esemed annab üle kohtutäitur Rannar Liitmaa. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning määras need rahaliselt kindlaks.
5.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
6.Hageja esitas Tallinna Ringkonnakohtule hagi tagasivõtmise avalduse, kuivõrd pooled sõlmisid tsiviilasjas nr 2-21-20325 (varasem tsiviilasi) kompromissi, millega kostja kinnitas hageja omandiõigust praeguse vaidluse esemeks olevate asjade üle ning millega hageja sai nende valduse.
7.Ringkonnakohus andis kostjale tähtaja teatamaks, kas ta on hagi tagasivõtmisega nõus, samuti pooltele tähtaja täpsustamaks, kas kostja rahuldas varasemas tsiviilasjas kinnitatud kompromissiga hageja praeguses asjas esitatud nõuded. Ringkonnakohus selgitas menetluskulude jaotamise reegleid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 4 järgi.
8.Hageja kinnitas vastuseks kohtu nõudele, et kostja on hageja nõude rahuldanud ja hageja on vaidluse esemeks olevate asjade valduse kätte saanud. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja teatas, et on hagi tagasivõtmisega nõus, ja kinnitas, et rahuldas varasemas tsiviilasjas kinnitatud kompromissiga hageja siinses menetluses esitatud nõuded ning et hageja on vaidluse esemeks olevate asjade valduse kätte saanud. Kostja palus jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, sest hageja ja kostja tahe oli kompromissi korras lõpetada nii varasema kui ka praeguse tsiviilasja menetlus ning jätta menetluskulud mõlemas asjas poolte endi kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
9.Ringkonnakohus võttis 8. aprilli 2022. a määrusega hagi tagasivõtmise TsMS § 424 lg 1 alusel vastu, tühistas TsMS § 425 lg 3 alusel maakohtu otsuse ning jättis hagi TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata, samuti tühistas TsMS § 386 lg 4 alusel maakohtu kohaldatud hagi tagamise abinõu. Ringkonnakohus jättis menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda, määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks hüvitise 910 eurot (käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt seaduses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt jäävad menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 alusel kostja kanda, kuna hageja võtab hagi tagasi põhjusel, et kostja on tema nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Menetluskulusid ei saa jätta TsMS § 168 lg 3 järgi poolte endi kanda, sest viidatud säte reguleerib menetluskulude jaotust olukorras, kus kohus lõpetab asja menetluse kompromissi kinnitamisega. Praeguses asjas ei lõpetata asja menetlust mitte kompromissi kinnitamisega, vaid hagi jäetakse selle tagasivõtmise tõttu läbi vaatamata. Lisaks ei nähtu varasemas asjas tehtud maakohtu kompromissimäärusest, et pooled oleks kokku leppinud menetluskulude jaotuses praeguses asjas. Seejuures on hageja palunud jätta enda menetluskulud TsMS § 168 lg 5 alusel kostja kanda. Menetluskulusid ei ole alust jätta poolte endi kanda ka mõnel muul alusel, sh TsMS § 162 lg 4 alusel. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mille põhjal saaks asuda seisukohale, et hageja menetluskulude tema kanda jätmine ja temalt väljamõistmine oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. 2(4)
2-20-5007
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
10.Kostja palub määruskaebuses tühistada ringkonnakohtu määruse menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas ning jätta uue määrusega menetluskulud poolte endi kanda. Kostja leiab, et ringkonnakohus rikkus menetluskulude kostja kanda jätmisel menetlusõiguse norme. TsMS § 168 lg 3 alusel oleks tulnud menetluskulud jätta poolte endi kanda, sest sõlmiti kompromiss ja hageja sooviks oli hagi tagasivõtmisel, et kohus arvestaks kompromissis kokkulepitud menetluskulude jaotusega. Samuti oleks tulnud kohaldada TsMS § 162 lg-t 4, mille kohaselt võib kohus jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kompromissikokkuleppe kohaselt pidid poolte menetluskulud jääma nende endi kanda, kuid hageja on sellest kokkuleppest kõrvale kaldunud.
11.Hageja ei ole kostja määruskaebusele vastanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
12.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 695 ja § 691 p 1 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata, kuid täiendada tuleb ringkonnakohtu määruse õiguslikku põhjendust.
13.Kooskõlas TsMS § 695 ja § 688 lg-ga 1 kontrollib Riigikohus ringkonnakohtu määrust üksnes osas, mille peale on kaevatud. Kostja esitas määruskaebuse ringkonnakohtu määruse peale menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Muus kui menetluskulude jaotust ja väljamõistmist puudutavas osas on ringkonnakohtu määrus jõustunud (TsMS § 456 lg 4, § 655 lg 2 p 1 ja § 463 lg 2).
14.Menetluskulude jaotuse hagist loobumise (TsMS § 429 lg 1) ja hagi tagasivõtmise (TsMS § 424 lg 1) korral sätestavad TsMS § 168 lg-d 4 ja 5, mille kohaselt kannab kostja hageja menetluskulud, kui kostja on pärast hagi esitamist nõude rahuldanud. Kolleegiumi praktikast viidatud sätete kohta järeldub, et kui hageja pöördus enne haginõudest loobumist oma õiguste kaitseks kohtusse põhjendatult (kostja on hageja nõude rahuldanud), siis kannab kostja loobutud nõude senise menetlemisega seotud kulud (vt Riigikohtu 10. juuni 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-17703/88, p 11.2 ja selles viidatud lahendid). Eeltoodu kohaldub kolleegiumi arvates ka olukorras, kus hageja võtab hagi tagasi.
15.Kolleegium leiab, et ringkonnakohus jättis põhjendatult menetluskulud TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 järgi kostja kanda. Hageja on esitanud kohtule nõude eesmärgiga saada hagis nimetatud asjad enda valdusesse. Asjas tuvastatud asjaolude kohaselt ei ole hageja pöördunud kostja vastu kohtusse alusetult. Varasemas tsiviilasjas kinnitatud kompromissiga on kostja täitnud hageja praeguses menetluses esitatud nõude. Seega on kostja eelviidatud sätete mõttes hageja nõude pärast hagi esitamist rahuldanud ning menetluskulud tuli jätta kostja kanda. Ringkonnakohus leidis õigesti, et asjas ei kohaldu TsMS § 168 lg 3, mis sätestab menetluskulude jaotuse juhul, kui asja menetlus lõpetatakse kompromissi kinnitamisega (TsMS § 430 lg 1 ja § 206 lg 2). Praeguses asjas ei ole lõpetatud asja menetlust kompromissi kinnitamisega. Seetõttu ei ole asjakohane ka määruskaebuse viide Riigikohtu 12. novembri 2018. a määrusele tsiviilasjas nr 2-15-14253/96, milles kohus otsustas asja menetluse lõpetada kompromissi kinnitamisega ning määras TsMS § 168 lg 3 järgi ühtlasi kindlaks menetluskulude jaotuse. 3(4)
2-20-5007 Menetluskulude jaotamisel poolte vahel tuleb lisaks TsMS § 168 lg-tes 4 ja 5 sätestatule arvestada ka kohtukulude jaotamise üldisi põhimõtteid, sh TsMS § 162 lg-t 4 (vt Riigikohtu 26. jaanuari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 9). Praeguses asjas on ringkonnakohus leidnud põhjendatult, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei ole alust. Kolleegiumi praktika kohaselt ei piisa viidatud sätte kohaldamiseks üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid kehtestatud on kõrgendatud standard, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega (vt Riigikohtu 27. oktoobri 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-6689/47, p 13). Ringkonnakohus ei ole tuvastanud ja asja materjalidest ei nähtu erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid kõnealuse sätte kohaldamist.
16.Määruskaebuse kohaselt oli poolte tahe tsiviilasjas nr 2-21-20325 kompromissi sõlmimisel, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ning kostja väitel on hageja, nõudes menetluskulude kostjalt väljamõistmist, kaldunud kompromissiga kokkulepitust kõrvale. Asja materjalide kohaselt on pooled palunud kinnitada kompromissi, milles mh lepiti kokku järgnevas: kompromissi jõustumisel kohustub hageja tsiviilasjas 2-20-5007 esitatud hagi tagasi võtma (p 1.6); menetluskulud jäävad poolte endi kanda (p 1.7); pärast kompromissi kinnitamist loetakse kõik vaidlused lõppenuks ja pooltel puuduvad üksteise vastu mistahes nõuded (p 1.9). Kolleegium märgib, et kokkulepitud kompromissi täitmine ei mõjuta praeguse asja lahendamist. Juhul kui kostja leiab, et hageja on kompromissi tingimusi rikkunud, on tal õigus kasutada hageja suhtes võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg-s 1 sätestatud õiguskaitsevahendeid. Eelkõige on kostjal võimalik nõuda hagejalt kui kompromissilepingut väidetavalt rikkunud isikult kahju hüvitamist VÕS § 115 jj alusel (vt ka nt Riigikohtu 1. aprilli 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-15, p 10; Riigikohtu
22.detsembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-148-04, p-d 18 ja 19).
17.Kuna ringkonnakohtu määrus jääb muutmata ja kostja määruskaebus rahuldamata, tuleb menetluskulud Riigikohtus jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
18.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb kaebuselt tasutud riigilõiv arvata TsMS § 150 lg 32 alusel riigituludesse. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.