I Nauvitsman OÜ hagi Tulundusühistu Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liidu ja tulundusühistu Vooremaa Piim vastu müügilepingu täitmiseks II Tulundusühistu Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liidu hagi OÜ Sadala Piim vastu leppetrahvi ja viivise saamiseks III Tulundusühistu Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liidu hagi OÜ Sadala Piim vastu lepingu muutmise tuvastamiseks ja alternatiivselt OÜ Sadala Piim ja Tulundusühistu Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liidu vahel 31. detsembril 2013 sõlmitud lepingu muutmiseks alates
1.maist 2014
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
1 137 670 eurot 71 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 18. aprilli 2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tulundusühistu Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liidu ja tulundusühistu Vooremaa Piim apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
19. juuni 2018
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant I (hagis I kostja I, hagis II ja III hageja): Tulundusühistu Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liit (registrikood 10322696), esindaja Raul Soodla Apellant II (hagis I kostja II): tulundusühistu Vooremaa Piim (registrikood 12772021) Apellantide esindajad vandeadvokaat Katri Tomson, advokaat Siim Maripuu Vastustaja I (hagis I hageja): Nauvitsman OÜ (registrikood 11107899), esindaja vandeadvokaat Andrus Lillo Vastustaja II (hagis II ja III kostja): OÜ Sadala Piim (registrikood 11376435), esindaja vandeadvokaat Rene Varul
1.Jätta Tartu Maakohtu 18. aprilli 2017 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta kohtuotsuse põhjendusi.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Tulundusühistu Põllumajandustootjate Liit ja Tulundusühistu Vooremaa Piim kanda.
Jõgevamaa
4.Välja mõista solidaarselt Tulundusühistult Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liit ja Tulundusühistult Vooremaa Piim Nauvitsman OÜ kasuks menetluskulud ringkonnakohtus 1010 eurot.
5.Välja mõista Tulundusühistult Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liit OÜ Sadala Piim kasuks menetluskulud ringkonnakohtus1010 eurot.
6.Kohustada Tulundusühistut Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liit tasuma Nauvitsman OÜ ja OÜ Sadala Piim kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
7.Kohustada Tulundusühistut Vooremaa Piim tasuma Nauvitsman OÜ kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
8.Jätta menetluskulud Riigikohtus menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamist. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Nauvitsman OÜ (hageja) esitas 1. aprilli 2015 hagi (2. detsembril 2015 hagi täpsustuse) Tulundusühistu Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liit (kostja I) ja tulundusühistu Vooremaa Piim (kostja II) vastu müügilepingu täitmiseks ja kostjatelt solidaarselt hageja kasuks piima müügilepingu järgi tekkinud võlgnevuse 576 464 eurot 94 senti ja 22 482 euro suuruse viivise ning põhinõudelt viivise 0,05% päevas alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni väljamõistmiseks (hagi I). Hagiavalduse kohaselt müüs OÜ Sadala Piim kostjale I 31. detsembril 2013 sõlmitud piima müügilepingu alusel piima, kuid kostja I piima eest ei tasunud. OÜ Sadala Piim loovutas piima müügilepingust tulenevad nõuded hagejale, kes teavitas kostjat I nõuete loovutamisest ning kostja I sai loovutusteate kätte. Kostja I ja kostja II vastutavad solidaarselt piima müügilepingust tulenevate kohustuste täitmise eest, sest kostja II tekkis äriregistri teadaande järgi kostjast I eraldumise kaudu. Hageja põhinõue tuleneb piima müügilepingus piima ostuhinna aluseks olnud EU28 hinnatabelis kajastatud hinna ja kostja I piima eest tasutud hinna vahest. Piima müügilepingu lisa nr 3 p 2 kohaselt oli iga järgmise kalendrikuu piima ostuhinna aluseks eelmise kalendrikuu lõpus avaldatud kaks kuud varasem keskmine piima hind. Piima hinna arvestamise aluseks olnud EU28 ostuhind selgus alati tagantjärele. OÜ Sadala Piim oli nõus esitama kostjale I arveid prognooshindade alusel tingimusel, et kostja I hüvitab hiljem prognoositava hinna ja EU28 kohase ostuhinna vahe. Kuna EU28 hind oli languses, nõustus OÜ Sadala Piim, et kostja I tasub ostetud piima eest mõnda aega enda prognooside kohast hinda, mitte EU28 järgset hinda. Kui OÜ Sadala Piim hakkas 2014 novembri ja detsembri eest uuesti esitama arveid, lähtudes EU28 piimahinnast, siis kostja I tasus arveid vaid osaliselt ning ei hüvitanud vahepealsel perioodil EU28 hinna ja vähem tasutud hinna vahet.
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Vastuväited kohaselt muutsid pooled kokkuleppel piima baashinna arvestamise aluseid ja leppisid kokku, et kostja I tasub OÜ-le Sadala Piim hinna nendest teatistest lähtudes, mis ta esitab. OÜ Sadala Piim ei esitanud kostjale I kaheksa ja poole kuu jooksul pretensioone.
3.Kostja I esitas 13. novembril 2015 hagi OÜ Sadala Piim vastu piima müügilepingust tuleneva nõude täitmiseks, paludes välja mõista 347 638 euro 10 sendi suurune leppetrahv, 15 103 euro 99 sendi suurune sissenõutavaks muutunud viivis ja viivis põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja I leidis, et kuna piima müügileping pikenes 31. detsembrini 2015, sest pooled ei teatanud 30 päeva enne eelneva tähtaja lõppemist soovist lepingut lõpetada, tekkis kostjal I OÜ Sadala Piim vastu leppetrahvinõue, kuna OÜ Sadala Piim lõpetas 1. veebruaril 2015 kostjale I piima tarnimise (hagi II).
4.Kostja I esitas 15. aprillil 2016 hagi OÜ Sadala Piim vastu, milles palus muuta alates 1. maist 2014 OÜ Sadala Piim ja kostja I vahel sõlmitud piima müügilepingut ja selle lisa selliselt, et lugeda piima igakuiseks baashinnaks hind, mille kostja I OÜ-le Sadala Piim teatas. Alternatiivselt palus kostja I tuvastada, et lepingupooled muutsid piima müügilepingut alates 1. maist 2014
selliselt, et piima baashinnana lepiti kokku selles hinnas, mille kostja I OÜ-le Sadala Piim iga kuu teatas, või muuta lepingutingimusi tagasiulatuvalt, lähtudes võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 97 (hagi III).
5.OÜ Sadala Piim vaidles hagile II ja hagile III vastu, leides, et kostja I ei saa tugineda piima müügilepingu rikkumisele, sest OÜ Sadala Piim oli enne väidetavat rikkumist lepingu kohaselt üles öelnud. Piima müügilepingut ei saanud poolte kokkuleppel muuta. Lepingut saanuks muuta vaid kirjalikus vormis, ning kostja I ei tõendanud VÕS § 97 kohaldamise aluseks olevaid asjaolusid.
MAAKOHTU LAHEND
6.Tartu Maakohus rahuldas 18. aprilli 2017 otsusega hagi I osaliselt ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlana 548 622 eurot 82 senti, 226 305 euro 75 sendi suuruse viivise 13. jaanuarist 18. aprillini 2017 ning alates 19. aprillist 2017 põhinõudelt viivise 0,05% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus jättis hagid II ja III rahuldamata. Maakohus jättis muutmata Tartu Maakohtu 14. aprilli 2016 määrusega seatud hagi tagamise (määrus jõustus
24.oktoobril 2016, kui Riigikohus ei võtnud määruse peale esitatud määruskaebust menetlusse). Hagi I osas jättis maakohus hageja menetluskuludest 95% solidaarselt kostjate kanda ja kostjate menetluskuludest 5% hageja kanda. Maakohus mõistis tasaarvestuse tulemusena kostjatelt hageja kasuks menetluskuludena solidaarselt välja 8261 eurot 42 senti. Hagide II ja III osas jättis maakohus OÜ Sadala Piim menetluskulud kostja I kanda ja mõistis kostjalt I välja 1805 eurot. Maakohtu hinnangul on nõue kehtivalt loovutatud ja loovutatud nõue on VÕS § 165 mõistes piisavalt määratletav. Asjaolu, et nõude loovutamise teates ei sisaldunud loovutatud nõude täpsem sisu ega ulatus, ei mõjuta nõude loovutamise kehtivust. Nõude loovutamise kehtivust võlgniku suhtes ei mõjuta ka kostjate poolt väljatoodud asjaolu, et piima müügilepingust tulenevad nõuded kajastuvad esialgse võlausaldaja OÜ Sadala Piim 2014 ja 2015 majandusaasta aruannetes. Maakohus luges tõendatuks, et OÜ Sadala Piim ja kostja I sõlmisid 31. detsembril 2013 piima ostu-müügilepingu nr 2014-3, mille p-d 4.2, 4.3, 4.4, 4.6 reguleerisid piima hinna kujunemist, sh seda, et piima baashind arvutatakse ja ostja teeb selle müüjale teatavaks lepingu lisa 3 järgi. Kostja I tasus jaanuarist kuni aprillini 2014 OÜ Sadala Piim koostatud arved, mis lähtusid kostja I esitatud hinnateatistest, mis baseerusid EU28 hinnamudelil. Kostja I tasus ka aprillist oktoobrini 2014 OÜ Sadala Piim koostatud arved, mis lähtusid kostja I esitatud hinnateatistest, kuid viimased ei põhinenud enam EU28 hinnamudelil. OÜ Sadala Piim ei võtnud novembris ja detsembris 2014 kostjale I arvete esitamise aluseks enam kostja I hinnateatisi, vaid esitas talle arved EU28 hinnamudelist lähtudes. Maakohus leidis, et piima hinda tuli arvestada lepingu nr 2014-3 lisa 3 p 2 kohaselt EU28 hinnamudelist lähtudes, võttes aluseks eelmise kalendrikuu lõpus avaldatavast kaks kuud varasema keskmise piimahinna. Maakohus tuvastas, et kostjal I jäi maist kuni detsembrini 2014 tasumata piima hind koos käibemaksuga 548 622 eurot 82 senti. Maakohus leidis, et kostja I esitatud e-kiri ei tõenda, et OÜ Sadala Piim kinnitas, et kostja I ei ole talle võlgu, sest e-kirjas käsitleti vaid ühte arvet. Pooled ei vaidle selle üle, et nad ei sõlminud piima hinna muutmiseks maist kuni detsembrini 2014 kirjalikku kokkulepet. Maakohus tuvastas OÜ Sadala Piim tegevjuhi ütluste ja tegevjuhile
2.juunil 2014 saadetud e-kirja põhjal, et kostja I andis OÜ-le Sadala Piim teada, et vähendatud piimahinnast lähtutakse mõni kuu, see on ajutine olukord ning vähem makstud hind kompenseeritakse aasta lõpuks. Maakohus asus seisukohale, et piima hinda ei saa lugeda muutunuks ka VÕS § 13 lg 3 alusel, sest kostja I ei võinud OÜ Sadala Piim käitumisest aru saada, et viimane oli lepingu muutmisega nõus.
Maakohus leidis, et OÜ Sadala Piim puhul on täidetud VÕS § 196 lg-tes 1 ja 2 sätestatud eeldused lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Lepingu tingimusliku ülesütlemise kirjas 11.12.2014 viitab OÜ Sadala Piim õiguslikule alusele (VÕS § 196 lg-d 1 ja 2). OÜ Sadala Piim on andnud lepingut rikkunud poolele (kostjale I) mõistliku tähtaja (1 kuu) rikkumise kõrvaldamiseks ja tähtaeg on lõppenud tulemusteta. Kostja I on OÜ Sadala Piim ülesütlemiskirja kätte saanud ja sellele vastanud 09.01.2015. Maakohus asus seisukohale, et rahalise kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Lepingu pooled on 2014 suveperioodil lähtunud teadmisest, et varasema hinna juurde pöördutakse hiljem tagasi ja aasta kokkuvõttes makstakse juurde. Kohus nõustus hagejaga, et kostja I on jätnud kasutamata võimalused oma lepingupartneritelt võlgade sissenõudmiseks, loobuti võla sissenõudmisest UP Varud OÜ-lt. VÕS § 103 lg 1 järgi võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning kostja ei ole tõendanud kohustuse rikkumist vabandavate asjaolude ehk vääramatu jõu olemasolu. Maakohus leidis, et kuna piimatoodete sisseveokeeld algas 2014 augustis ja see mõjutas kõigi Euroopa Liida piimatöötlejate tegevust ning kajastus EU28 hinnas, siis ei ole piimahinna langus vääramatu jõud VÕS § 103 lg 2 mõttes, mis muudaks kostja I kohustuse rikkumise vabandatavaks. Samuti ei ole alust VÕS § 97 kohaldamiseks, sest kokkulepitud EU28 hinnamudel arvestas piimahinna kõikumisega.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
7.Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu otsuse osas, millega hagi rahuldati ning mõisteti välja kostjatelt menetluskulud, ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja rahuldada kostja I hagid OÜ Sadala Piim vastu ning jätta kostjate menetluskulud hageja ja OÜ Sadala Piim kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt hindas maakohus tõendeid ebaõigesti. Maakohus on eelistanud põhjendamatult pooltevahelises läbirääkimises ja müügilepingu muutmises osalenud OÜ Sadala Piim tegevjuhi A. Kalde vande all antud ütlusi kostja I juhatuse liikme R. Soodla vande all antud vastupidisele seletusele. Tõenditega vastuolus ja väär on maakohtu seisukoht, et 2. juunil 2014 saadetud kirjas väljenduvad selgelt kostja I poolt tehtud ettepaneku piirid. Maakohus on ebaõige järelduse tegemisel lähtunud kohtuotsuse lk-l 12 kirjapandud tunnistaja A. Kalde ütlustest, mida A. Kalde tegelikkuses kohtuistungil ei öelnud: „Sadala Piim teatas kostjale I, et selline hinnavahe arve esitatakse/.../ Jõgevamaa PTL sai aru, et Sadala Piim ei nõustu hinna langetamisega“. A. Kalde selliseid ütlusi andnud ei ole, neid ei ole kohtuistungi protokollis. Kostja I on põhjendanud ja tõendanud, et piimavahendajana arvutab ta igakuiselt kokku piima lõppkokkuostjatelt (kellele ta omakorda piima edasi müüb) saadud müügitulu, lahutab sellest maha piimatootjatelt piima kokkuostmise ja edasimüügiga seotud kulud ning maksab vastava kuu tulude ja kulude vahe piimamüüjatele proportsionaalselt välja. Sama põhimõtte alusel arvutas kostja I piima baashinna välja ning teatas OÜ-le Sadala Piim alates 2014 maist. Kuna nii hinnamudel kui OÜ-le Sadala Piim hinna arvestamise ja teatamise alused olid läbi aastate olnud samasugused, siis ei ole usutav, et OÜ Sadala Piim ei saanud kostja I hinnamuutmise ettepanekust ja uuest hinnamudelist aru. Pooled pidasid läbirääkimisi EU28 hinnamudelist loobumise ja hinna alandamise üle, mitte aga hinna tasumise ajatamise ehk hinnavahe hilisema kompenseerimise osas. Alates novembrist hakkas OÜ Sadala Piim ootamatult esitama kõrgema hinnaga ja EU28 mudelil põhinevaid arveid, olgugi, et vahepealsel perioodil ta seda ei teinud. Maakohus ei tuvastanud, et pooled oleksid vahepealsel perioodil arvete esitamata jätmises kokku leppinud.
OÜ Sadala Piim on kohustatud tasuma oma käibelt käibemaksu seaduses sätestatud tähtajal. Asjakohatu on maakohtu otsuses toodud järeldus, et kostjalt I tuleb OÜ Sadala Piim kasuks välja mõista ka käibemaks. Maakohtu viide Riigikohtu lahendile on asjakohatu, kuna nimetatud kohtuasjas ei olnud tegemist tegeliku käibe deklareerimata jätmisega. OÜ Sadala Piim võttis kostja I poolt täitmisena pakutu vastu. Olukorras, kus kostjal I oleks olnud OÜ Sadala Piim ees võlgnevus alates 2014 maist, ei ole eluliselt usutav, et OÜ Sadala Piim kinnitab 2014 detsembris, et kostjal I ei ole võlgnevust. Võlgnevuse suurust ei olnud välja toodud kohtueelselt esitatud nõudekirjas ega teadnud selle suurust ja kujunemise aluseid ka OÜ Sadala Piim tegevjuht Ahti Kalde. Lepingus oli kokkulepe, et müügihind tuleb tasuda ainult OÜ Sadala Piim poolt esitatud arvete alusel, lepingu täitmise (s.o väidetava müügihinna vahe hüvitamise) nõude tekkimise ja sissenõutavuse eelduseks olevaid arveid ei ole esitatud. Kumbki pool ei teatanud teisele 30 päeva enne lepingu tähtaja möödumist enda soovist leping selle lõpptähtajal lõpetada ning pooled jätkasid lepingu täitmist ka pärast 31. detsembrit 2014. Seega pikenes lepingu tähtaeg poolte soovil lepingu p-s 6.2 kohaselt 12 kuuks. Asjakohatu on hageja ja maakohtu poolne tuginemine lepingu p-le 7.3, mille kohaselt tuli kõik lepingu muudatused ja täiendused vormistada kirjalikult. Kuna OÜ Sadala Piim asus ka ise muudetud tingimustel lepingut täitma ning jätkas seesugust pooltevahelist praktikat ca 8,5 kuu vältel, võis kostja I järeldada, et OÜ Sadala Piim on nõus lepingu muutmisega ka muus vormis. Tartu Ringkonnakohus on 4. juuli 2016 otsuses tsiviilasjas nr 2-15-1544 analoogsetel asjaoludel leidnud, et pooled olid turutingimuste muutudes müügilepingut kehtivalt muutnud. Maakohus oleks pidanud hagi jätma rahuldamata põhjusel, et väidetav nõue ei kuulu hagejale. OÜ Sadala Piima 2014 ja 2015 majandusaasta aruannetest nähtub, et OÜ Sadala Piim käsitleb vaidlusaluseid nõudeid katkematult ja jätkuvalt endale kuuluvate (tingimuslike) nõuetena. Kostja I leppetrahvi nõue on põhjendatud. Leppetrahvi nõudekirja kohaselt oli OÜ Sadala Piim poolt piimatarnete lõpetamine õigusvastane ning kostja I leppetrahvi nõue põhines 2014 detsembri ja 2015 jaanuari piima eest tasumisele kuuluval summal. Kuigi hageja nõue põhineb hagiavalduse põhjenduste kohaselt lepingus kokkulepitud EU28 hindadel, ei ole ei hageja ega OÜ Sadala Piim esitanud oma igakuiste nõuete põhjendamiseks lingil http://ec.europa.eu/agriculture/milk/presentations/ vastavale kalendrikuule eelnenud kuu lõpus avaldatud EU28 hindu, vaid on alusetult esitanud nõude tuginedes oluliselt hilisema aja seisuga avaldatud hindadele. Seega on maakohtu poolt rahuldatud nõue ebaselge. Kostjad ei nõustu maakohtu käsitlusega vääramatu jõu kohta. Asjakohatu on maakohtu tuginemine EU määrusele nr 1308/2013, mille preambula p 128 ja art 148 juhendab piimatootjaid ning töötlejaid pidama kinni lepingutes kokkulepitud hinnast, sh rakendama hinda, mis arvestab turutingimuste muutumist. Kostjate hinnangul on selline viide üllatuslik. Maakohus on ilma igasuguse põhjenduseta vähendanud kostjate lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikku menetluskulu. Maakohus ei ole välja toonud, missuguse toimingu kulu peab kohus ebavajalikuks või mittepõhjendatuks, vaid on kogumis vähendanud tundide arvu.
8.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostjate kanda.
EELNENUD APELLATSIOONI- JA KASSATSIOONIMENETLU
9.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 20. novembri 2017 otsusega kostjate apellatsioonkaebuse osaliselt ja tühistas maakohtu otsuse osas, milles maakohus hagi I rahuldas ja hagi III rahuldamata jättis, ning menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hagi II rahuldamata. Ringkonnakohus tegi uue otsuse, millega jättis hageja hagi I rahuldamata ja rahuldas kostja I hagi III OÜ Sadala Piim vastu ning tuvastas, et alates
1.maist 2014 muudeti OÜ Sadala Piim ja kostja I vahel 31. detsembril 2013 sõlmitud piima müügilepingu nr 2014-3 p 4.4 ja lisa 3 selliselt, et piima igakuise baashinnana lepiti kokku hinnas, mille kostja I vastava kalendrikuu kohta OÜ-le Sadala Piim teatas. Ringkonnakohus jättis hagidega I, II ja III seotud menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Ringkonnakohus jättis maakohtu menetluskuludest hagiga I seotud kulud hageja kanda, hagiga II seotud kulud kostja I kanda ja hagiga III seotud kulud OÜ Sadala Piim kanda. Ringkonnakohus mõistis menetluskulude tasaarvestuse tulemusena OÜ-lt Sadala Piim kostja I kasuks välja 6995 eurot 68 senti.
10.Hageja ja OÜ Sadala Piim esitasid ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palusid tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas hagi I ja jättis rahuldamata kostja I hagis III esitatud nõuded, paludes teha asjas uus otsus ja jätta jõusse maakohtu otsus.
11.Kostjad esitasid vastuse kassatsioonkaebusele ja vastukassatsioonkaebuse, milles palusid jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata, rahuldada vastukassatsioonkaebus ja tühistada ringkonnakohtu otsus osas, milles ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata osas, millega maakohus jättis hagi II rahuldamata, ning osas, milles menetluskulud jäeti kostjate kanda. Menetluskulud kassatsiooniastmes palusid kostjad jätta hageja ja OÜ Sadala Piim kanda.
12.Riigikohus tühistas 25. aprilli 2018 otsusega Tartu Ringkonnakohtu 20. novembri 2017 otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus ja vastukassatsioonkaebus rahuldati. Riigikohus asus seisukohale, et ringkonnakohus kohaldas vääralt materiaalõigust ja rikkus menetlusõigust, leides, et pooled muutsid kokkuleppel piima müügilepingut maist 2014 ja leppisid kokku vähendatud hinna tasumises kuni lepingu lõppemiseni. Ringkonnakohus rikkus põhjendamiskohustust ja jättis asja lahendamiseks olulised asjaolud välja selgitamata, kui jättis tuvastamata, milles väljendus kostja I selgelt väljendatud tahteavaldus lepingu muutmiseks ja milline oli tahteavalduse sisu. Tuvastamata, kas kostja I tegi tahteavalduse, ja tõlgendamata võimaliku tahteavalduse sisu, ei saa anda hinnangut sellele, kas teine pool oli lepingu muutmisega nõus. Lisaks jagas ringkonnakohus vääralt tõendamiskoormise. Tuvastanud, et kostja I alates maist 2014 kokkulepitud hinda ei tasunud, leidis ringkonnakohus õigesti, et kostja I peab tõendama, et tal ei olnud hageja vastu kohustust. Ringkonnakohus pani aga ekslikult hagejale kohustuse tõendada, et kostja I tegi ettepaneku muuta ostuhinda nii, et lepingus kokkulepitud ja iga kuu makstava hinna vahe tuleb hüvitada aasta lõpus. Asja uuel lahendamisel peab ringkonnakohus hindama, kas pooled muutsid VÕS § 13 lg-le 1 vastavalt 31. detsembril 2013 sõlmitud piima müügilepingus piima müügihinda ehk kas poolte vahel oli lepingu muutmiseks kokkulepe või tulenes seadusest või lepingust õigus lepingut ühepoolselt muuta. Selleks, et tuvastada, et piima hinda muudeti kokkuleppel, peab ringkonnakohus, lähtudes eelviidatud tõendamiskoormise jaotusest, tuvastama, milles seisnes kostja I tahteavaldus lepingu muutmiseks, milline oli selle tahteavalduse sisu, sh kas piima hinda vähendati ajutiselt hilisema hüvitamiskohustuseta või lepingu lõppemiseni, ning kas täidetud olid
eeldused, et lepingut muus kui kokkulepitud vormis muuta, ning kas teine lepingupool andis kostja I tahteavalduse sisuga vastavuses oleva nõustumuse. Samuti peab ringkonnakohus andma hinnangu pooltevahelisele lepingu ülesütlemisele ja kostja I leppetrahvi- ja viivisenõudele, võttes arvesse, kas pooled muutsid piima müügilepingut, misjuhul ei rikkunud kostja I lepingut, kui jättis piimahinna vahe hüvitamata, või pooled lepingut ei muutnud, misjuhul rikkus kostja I piimahinna vahe hüvitamata jätmisega pooltevahelist piima müügilepingut.
MENETLUSOSALISTE
RINGKONNAKOHTUS
SEISUKOHAD
ASJA
UUEL
LÄBIVAATAMISEL
13.Tartu Ringkonnakohtu 19. juuni 2018 istungil jäid kostja I ja kostja II apellatsioonkaebuse juurde ning hageja vaidles apellatsioonkaebuse vastu, paludes jätta maakohtu otsus muutmata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Ringkonnakohus leiab, et muuta tuleb maakohtu otsuse põhjendusi, kuid kohtuotsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 21). Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt TsMS § 693 lg-le 2 on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud.
15.Maakohus on õigesti rahuldanud hageja 31. detsembril 2013 piima ostu-müügi lepingust nr 2014-3 tuleneva nõude kostjate vastu (hagi I) ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud vastuväide ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks.
15.1.Esmalt analüüsib ringkonnakohus hagiga I seonduvalt piima müügilepingu muutmist. 15.1.1 Asja materjalide kohaselt sõlmiti kostja I ja OÜ Sadala Piim vahel 31. detsembril 2013 piima ostu-müügi leping nr 2014-3 (I kd, tl 11-16). Lepingu p-d 4.2, 4.3, 4.4, 4.6 reguleerisid piima hinda ja selle kujunemist, sh oli sätestatud, et piima baashind arvutatakse ja tehakse ostja poolt müüjale teatavaks vastavalt lepingu lisas 3 sätestatule. Lepingu lisa nr 3 p 1 järgi piima baashind lepingu perioodil on Euroopa keskmine piimahind, millele ostja lisab 6 eurot iga tarnitud tonni kohta ning p-s 2 kohaselt leppisid pooled kokku, et iga järgmise kalendrikuu piimahinna aluseks on eelmise kalendrikuu lõpus avaldatav kaks kuud varasem keskmine piimahind. Samuti on lisa nr 3 p-s 2 osutatud internetilingile, millelt on kättesaadav piimahinna aluseks võetav Euroopa keskmine piimahind. Perioodil jaanuar 2014 - aprill 2014 teatas kostja I OÜ-le Sadala Piim järgmisel kuul kohaldatava piimahinna lähtudes EU28 hinnast ja tasus sellise hinnaga arved (arved koos kliendilaekumiste aruannetega II kd, tl 11-18), piima hinna teatised (I kd, tl 26, 27; IV kd, tl 99, 101). Perioodil mai 2014 - detsember 2014 esitas kostja I OÜ-le Sadala Piim teatisi piima hinna ja selle alusel arvestatud piimaraha kohta (IV kd, tl 103-113 IV kd), kus piima hind ei baseerunud EU28 hinnamudelil. OÜ Sadala Piim koostas nende teatiste alusel arved 2014 mai - oktoober (arved koos kliendilaekumiste aruannetega II kd, tl 19-30). 2014 novembri ja detsembri eest esitatud arvete koostamisel ei võtnud OÜ Sadala Piim aluseks kostja I poolt esitatud hinnateatisi (IV kd, tl 111, 113), vaid esitas arved (arved koos kliendilaekumiste aruannetega II kd, tl 31-35), mis baseerusid EU28 hinnatabelil (II kd, tl 10).
Kostja I tasus 2014 novembri arvest (summas 266 527 eurot 81 senti) 178 728 eurot 74 senti (tasumata jäi 87 799 eurot 7 senti) (II kd, tl 32) ning 2014 detsembri arvest (summas 271 796 eurot 77 senti) tasus kostja I 40 000 eurot (II kd, tl 34) ja 146 273 eurot 56 senti (II kd, tl 35).
15.1.2.Hageja väite kohaselt jättis kostja I alusetult perioodil mai – detsember 2014 tasumata piima ostu-müügi lepingus nr 2014-3 kokkulepitud piima hinna (s.o kostja I ei arvestanud OÜ-le Sadala Piim piima baashinna teatamisel Euroopa keskmist piimahinda) ning lepingust tuleneva võlgnevuse suuruseks on 549 768 eurot 72 senti. Kostja I vastuväite järgi muutsid pooled alates maist 2014 piima ostu-müügi lepingu nr 2014-3 p-i 4.4. ja lepingu lisa nr 3 selliselt, et piima igakuiseks baashinnaks oli hind, mida kostja I vastava kalendrikuu kohta OÜ-le Sadala Piim igakuiselt teatas, s.o pooled loobusid piima baashinnana tuginemast EU28 hinnamudelile.
15.1.3.Riigikohus on käesolevas tsiviilasjas tehtud otsuse p-s 16 asunud seisukohale, et ringkonnakohus peab hindama, kas pooled muutsid VÕS § 13 lg-le 1 vastavalt 31. detsembril 2013 sõlmitud piima müügilepingus piima müügihinda ning selleks, et tuvastada, et piima hinda muudeti kokkuleppel, peab ringkonnakohus, lähtudes eelviidatud tõendamiskoormise jaotusest, tuvastama, milles seisnes kostja I tahteavaldus lepingu muutmiseks, milline oli selle tahteavalduse sisu, sh kas piima hinda vähendati ajutiselt hilisema hüvitamiskohustuseta või lepingu lõppemiseni, ning kas täidetud olid eeldused, et lepingut muus kui kokkulepitud vormis muuta, ning kas teine lepingupool andis kostja I tahteavalduse sisuga vastavuses oleva nõustumuse. VÕS § 13 lg 1 kohaselt võib lepingut muuta või lepingu lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Antud juhul tugineb kostja I 31. detsembril 2013 sõlmitud piima müügilepingu muutmisele lepingupoolte kokkuleppel.
15.1.4.Ringkonnakohus leiab, et asjas olevate tõendite alusel on tuvastatav kostja I tahteavaldus muuta 31. detsembril 2013 sõlmitud piima müügilepingus kokkulepitud piima müügihinda alates maist 2014 ajutiselt hilisema hüvitamiskohustusega. Samuti on tuvastatav hageja nõustumus lepingu muutmiseks kostja I tahteavalduse sisust tulenevalt. Vaidlusalust piima müügilepingut võis muuta selle p 7.3 järgi kirjalikult vormistatud lepingu lisadena, mis jõustuvad pärast allakirjutamist mõlema osapoole poolt allakirjutamise momendist või osapoolte poolt kirjalikult määratud tähtajal. Pooled ei vaidle selle üle, et piima müügilepingut ei ole kirjalikult muudetud. VÕS § 13 lg 3 järgi ei või juhul, kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Nimetatud säte näeb ette erisused lepingu muutmise vorminõuetele juhuks, mil pooled on kokku leppinud, et lepingut tuleb muuta kirjalikus vormis, kuid ei tee erandit VÕS § 13 lg-st 1, mille kohaselt saab lepingut üldjuhul muuta vaid poolte kokkuleppel. Seega tuleb eelkõige tuvastada, kas OÜ Sadala Piim ja kostja I muutsid 31. detsembri 2013 lepingut kokkuleppel ning milline oli kokkuleppe sisu.
15.1.5.Siinkohal märgib ringkonnakohus, et kostja I väitel toimusid enne 2. juuni 2014 e-kirja saatmist OÜ-le Sadala Piim suulised läbirääkimised lepingu muutmiseks piimahinna osas, s.o EU28 hinnamudelist loobumiseks ja hinna alandamiseks. OÜ Sadala Piim ei ole eitanud, et A. Kalde ja R. Soodla lepingupoolte esindajatena suhtlesid telefoni teel, kuid osaühingu seisukoha kohaselt oli kõne all piimahinna tasumise ajatamine ja hinnavahe hilisem hüvitamine, mitte aga piimahinna alandamine lepingu lõppemiseni.
Asja menetluses on maakohtus ära kuulatud kostja I seaduslik esindaja R. Soodla (III kd, tl 39-42) ja tunnistajana OÜ Sadala Piim tegevjuht A. Kalde (III kd, tl 42-45). R. Soodla vande all antud ütluste kohaselt ei antud OÜ-le Sadala Piim lubadust hiljem hindu korrigeerida ning kostja I ei tunnetanud maist-detsembrini 2014, et OÜ Sadala Piim käsitleks nende teadet piimahinna muutmisest lepingu rikkumisena; oli küll ütlemist, et makstakse vähe, aga konkreetset ettepanekut lepinguliste suhte muutmiseks ei olnud. Tunnistaja A. Kalde ütluste kohaselt ei esitanud OÜ Sadala Piim kostjale I arveid piima müügilepingus kokkulepitu alusel seetõttu, et lepiti R. Soodlaga kokku, et hinda alandatakse mingiks ajaks ja lepingujärgne hind makstakse tagantjärgi. Tunnistaja selgitas, et OÜ Sadala Piim esindajana ei ole ta üheski vestluses väljendanud, et nõustub piima hinda langetama ning kostja I sai sellest aru.
15.1.6.Ringkonnakohus leiab, et kostja I poolt OÜ-le Sadala Piim piima müügilepingu muutmiseks tehtud tahteavalduse sisu tuvastamiseks tuleb eelkõige lähtuda 02.06.2014 e-kirjast (I kd, tl 58) ning nimetatud e-kirja tuleb tõlgendada koos R. Soodla ja A. Kalde ütlustega ning Estover Piimatööstus OÜ 15.05.2014 e-kirjaga kostjale I (I kd, tl 53-55) ja kostja I 16.05.2014 e-kirjaga OÜ-le Sadala Piim (I kd, tl 57). Kostja I poolt OÜ-le Sadala Piim 2. juunil 2014 saadetud e-kirjas märgitu kohaselt “Hetkel küll ajutiselt aga teeme hinnakokkuleppeid taaskord kuude kaupa./.../ arvestame Valio poolt Eesti turul pakutavat hinda ja püüame anda oma parima, et sellele hinnale siis aasta kokkuvõttes lisa pakkuda.“ Ringkonnakohtu arvates saab asjas esitatud tõendite alusel asuda seisukohale, et kostja I esitas hagejale tahteavalduse 31. detsembril 2013 sõlmitud piima müügilepingus kokkulepitud müügihinna ajutiseks muutmiseks, kusjuures piima hinda vähendati ajutiselt hilisema hüvitamiskohustusega. Kostja I poolt piimahinna ajutise vähendamise soovi koos hilisema hüvitamisega kinnitavad Estover Piimatööstus OÜ 15.05.2014 e-kiri kostjale I (I kd, tl 53-55) ja kostja I 16.05.2014 e-kiri Estover Piimatööstus OÜ-le (I kd, tl 57) samuti R. Soodla ja A. Kalde ütlused.
15.1.7.VÕS § 20 lg 1 kohaselt nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. OÜ Sadala Piim nõustumus kostja I tahteavalduse sisuga väljendub selles, et ta esitas mai 2014 kuni oktoober 2014 kostjale I arveid kostja I poolt esitatud andmete alusel (sh kostja I poolt märgitud piima baashinnast). Seega on OÜ Sadala Piim nõustunud ajutiselt kokkulepitud piimahinna alandamisega ja vahe hilisema hüvitamisega, s.o lepingu muutmisega, ning asjas kohaldub VÕS § 13 lg 3. Nimetatut ei muuda asjaolu, et kostja I tahteavaldusest ei nähtu, millisel perioodil konkreetselt kehtis ajutine piimahinna alandamine ning, mis tähtajaks pidi kostja I hüvitama OÜ-le Sadala Piim hinnavahe. Kuna 31. detsembril 2013 sõlmitud piima müügileping kehtis kuni 31.12.2014 (lepingu p 6.1.) ning 2. juuni 2014 e-kirjas lubas kostja I aasta lõpus hinnavahe kompenseerida, siis sai maksimaalselt piimahinna ajutine alandamine kehtida lepingu lõpuni ning hinnavahe tuli samuti kompenseerida lepingu lõppemisel. Kostja I tahteavaldusest ei ole võimalik välja lugeda, et ta tegi OÜ-le Sadala Piim ettepaneku hüvitada hinnavahe mingi muu piima baashinna alusel, kui oli märgitud 31. detsembri 2013 lepingu lisas 3, seega saab asuda seisukohale, et hinnavahe hüvitamine pidi toimuma lähtudes lepingus kokkulepitust (s.o lähtudes EU28 hinnamudelist). Kuna OÜ Sadala Piim nõustus ajutiselt lepingus kokkulepitud piimahinna alandamisega, siis on alusetu kostjate väide, et mitme kuu jooksul lepingujärgsest madalama arve esitamine müüjale ilma, et eeldatav saamata jäänud ja tulevikus tasumisele kuuluv hind kajastuks kas arvel või muus
dokumendis, näitab OÜ Sadala Piim nõustumist lepingu muutmisega ja piimahinna vähendamisega. Novembris ja detsembris 2014 esitas OÜ Sadala Piim kostjale I arveid lähtudes lepingus kokkulepitud piimahinna baashinnast (s.o EU28 hinnamudelist) ning oma käitumist on OÜ Sadala Piim selgitanud asjaoluga, et kuigi kostja I väitel oli piimahinna alandamine ajutine ja hinnavahe lubati hilisemalt kompenseerida, siis ei olnud novembriks selge, mis ajaks hinnavahe kompenseeritakse. Ka nimetatud asjaolu tõendab seda, et OÜ Sadala Piim andis nõustumuse kostja I tahteavaldusele, mille sisuks oli 31. detsembril 2013 sõlmitud piima müügilepingus kokkulepitud müügihinna ajutine muutmine hinnavahe hilisema hüvitamisega.
15.2.Kostjate väitel on maakohus ebaõigesti välja mõistnud hageja kasuks väidetava võlgnevuse koos käibemaksuga. Maakohus on esitanud põhjendused seonduvalt käibemaksuga vaidlustatud otsuse p-s 14. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata. Maakohus on EU28 mudeli järgi piimahinna arvutamisel nõustunud kostja I seisukohaga, mille kohaselt vastavalt lepingu nr 2014-3 lisa 3 p 2 tuleb lähtuda eelmise kalendrikuu lõpus avaldatavast kaks kuud varasemast keskmisest piimahinnast, ning sellest tulenevalt võttis maakohus aluseks lähimast ajahetkest vaidlusalusele perioodile pärit EU28 hinnatabeli, s.o kostja I poolt esitatud EU28 hinna statistika seisuga 18.12.2014 (III kd, tl 17). Kostja I on ise selle alusel arvutanud tema poolt OÜ-le Sadala Piim makstud ja EU28 hinnamudeli alusel arvutatud hinna vahe, mis on perioodi mai 2014 kuni detsember 2014 eest on 457 185 eurot 69 senti (III kd, tl 16). Kokku perioodil mai-detsember 2014 oli tasumata piima hind koos käibemaksuga 548 622 eurot 82 senti ning selles ulatuses on maakohus ka hagi rahuldanud.
15.3.Kostja I väitel võttis OÜ Sadala Piim täitmisena pakutu vastu ja arvestades OÜ Sadala Piim kinnitust 2014 detsembris, et kostjal I ei ole võlgnevust, ning seda, et võlgnevuse suurust ei olnud välja toodud kohtueelselt esitatud nõudekirjas, ei ole eluliselt usutav võlgnevuse olemasolu. Siinkohal nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et viidatud e-kiri ei tõenda kostjal I võla puudumist OÜ Sadala Piim ees üldse, vaid üksnes võla puudumist arve nr 2014176 alusel. Asjaolu, et OÜ Sadala Piim 11.12.2014 lepingu täitmise nõude ja lepingu tingimusliku ülesütlemise kirjas kostjale I ei märkinud võlgnevuse konkreetset suurust, ei tõenda samuti kostjal I võlgnevuse puudumist hageja ees. Rahalise kohustuse täitmise nõude esitamise puhul ei ole eelduseks varasem arve esitamine. OÜ Sadala Piim on tuginenud sellele, et kostjal I oli võimalik võlgnevuse summa välja arvutada, kuna kostja I ise oli see, kes pidi arvutama hinna (saatis piimatootjale hinnateatise).
15.4.31. detsembril 2013 sõlmitud piima müügilepingu p-s 5.3 sätestatu kohaselt oli viivise määraks 0,05% päevas. Maakohus on põhjendatult arvestanud viivist alates 13.01.2015 ning välja mõistnud kostjatelt hageja kasuks viivise seisuga 18.04.2017 summas 226 305 eurot 75 senti ja edasiulatuvalt kuni põhinõude täitmiseni viivise 0,05% päevas. Kostajad ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud viivise suurust. Lähtudes eeltoodust on maakohus õigesti hagi rahuldanud ning mõistnud kostjalt I ja kostjalt II välja solidaarselt hageja kasuks lepingust tuleneva võlgnevuse 548 622 eurot 82 senti.
15.5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited, mille kohaselt ei kuulu vaidlusalune nõue hagejale, ei ole õiguslikult põhjendatud. Võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (VÕS § 164 lg 1 esimene lause). Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele (VÕS § 164 lg 2).
Hageja esitas 6. jaanuari 2015 OÜ Sadala Piim kinnituse nõude loovutamise kohta (I kd, tl 32). Hageja on kostjale I täpsustanud (I kd, tl 67), et loovutatud nõue põhineb 10. detsembril 2014 kostjale I saadetud lepingu täitmise nõudel ning nõude suurus on 458 204 eurot 36 senti, millele lisanduvad kõrvalnõuded. Kostja I ei ole vaidlustanud, et ta on nimetatud teated kätte saanud. Ringkonnakohus on võtnud asja materjalide juurde OÜ Sadala Piim esindaja e-kirja koos kostjale I edastatud saldokinnitusega ja OÜ Sadala Piim 24. oktoobri 2017 teatise nõude loovutamise kohta. VÕS § 170 esimese lause järgi loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. VÕS § 170 eesmärk on kaitsta võlgnikku (vt Riigikohtu 8. mai 2017 otsus tsiviilasjas 3-2-1-43-17, p 15). Seega ei mõjuta asjaolu, et OÜ Sadala Piim on vaidlusaluseid nõudeid käsitlenud majandusaasta aruandes enda nõuetena, nõude loovutamise kehtivust kostjate suhtes, samuti ei mõjuta kostja I õigusi OÜ Sadala Piim saldokinnitus, sest nõude loovutamise kinnituse kättesaamisega loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud. Poolte vahel puudub apellatsioonimenetluses vaidlus selles, et nõuet saab esitada solidaarselt ka kostja II vastu (I kd, tl 34), kostja I on jagunenud eraldumise teel ja uueks tekkinud äriühinguks on kostja II.
16.Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis lõppkokkuvõttes õigesti kostja I hagi OÜ Sadala Piim vastu leppetrahvi 347 638 eurot 10 sendi väljamõistmiseks (hagi II) rahuldamata.
16.1.Lepingu ülesütlemine kui kujundusõigus realiseerub lepingut lõpetada sooviva poole vastava tahteavalduse jõudmisel vastaspooleni (VÕS § 195 lg 1, TsÜS § 69 lg 1 esimene lause). VÕS § 195 lg 3 järgi võib püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud lepingu (kestvusleping), mis on sõlmitud tähtajatult, kumbki lepingupool mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti (korraline ülesütlemine). Piima müügileping oli praegusel juhul oma olemuselt kestvusleping. Pooltevahelise lepingu p-i 6.2 järgi pikenes lepingu tähtaeg juhul, kui lepingu osapool ei saada teisele osapoolele hiljemalt 30 päeva enne lepingu tähtaega kirjalikku kinnitust selle kohta, et soovib lepingut lõpetada selle lõpptähtajal, automaatselt järgmiseks 12 kuuks. Lepingu punkti 5.5 kohaselt juhul, kui müüja peatab piimatarned või vähendab neid lepingu kehtivuse jooksul või lõpetab endale lepinguga võetud kohustuste täitmise, järgimata lepingu punktis 6.2 sätestatud etteteatamistähtaega, kohustub ta teise osapoole nõudmisel tasuma leppetrahvi, mis on võrdne kohustuste täitmise peatamisele või lõpetamisele eelnenud kahe kuu piima eest tasumisele kuuluva summaga. Kostja tugineb leppetrahvi nõudes sellele, et OÜ Sadala Piim lõpetas piimatarned ilma õigusliku aluseta alates 1. veebruarist 2015, hageja ei teavitanud kostjat I 30 päeva enne lepingu tähtaja möödumist soovist leping lõpetada ning pooled jätkasid lepingu täitmist.
16.2.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et OÜ Sadala Piim puhul on täidetud VÕS § 196 lõigetest 1 ja 2 tulenevad eeldused lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Ringkonnakohus tuvastas käesoleva otsuse p-s 15.1. (alapunktides), et pooled muutsid kokkuleppel 31. detsembril 2013 sõlmitud piima müügilepingus kokkulepitud müügihinda ajutiselt hilisema hüvitamiskohustusega, kusjuures lepingu muudatus kehtis kuni 31.12.2014 (s.o lepingu lõppemiseni). Juhul, kui piima müügileping pikenes lepingu p-i 6.2 alusel, siis pikenenud lepingule ei kohaldunud poolte kokkulepe ajutiselt muuta piima müügihinda, vaid piima baashinda tuli arvutada vastavalt lepingu lisas nr 3 sätestatule (s.o EU28 piimahind). OÜ Sadala Piim esitas 11.12.2014 kostjale I lepingu täitmise nõude ja lepingu tingimusliku ülesütlemise teate (I kd, tl 29). Viidatud teate esitamisega on OÜ Sadala Piim möönnud, et tema arusaamise järgi pikenes piima müügileping p 6.2 alusel järgmiseks 12 kuuks, sest ta on andnud
kostjale I täiendava tähtaja kuni 12.01.2015 tasutud piimahinna ja lepingus kokkulepitud piimahinna tasumiseks ning hoiatas, et kui kostja I kohustust täitma ei asu, siis öeldakse leping üles alates 13.01.2015. Ringkonnakohus leiab, et kuna pooled olid kokku leppinud piima müügihinna ajutises alandamises hilisema hüvitamiskohustusega, siis kostja I, jättes hüvitamata 31. detsembril 2013 sõlmitud piima müügilepingus kokkulepitud müügihinna ja tegelikult tasutud piima müügihinna vahe, rikkus pooltevahelist piima müügilepingut ning OÜ Sadala Piim on õigustatult öelnud müügilepingu üles alates 13.01.2015. Seoses sellega, et OÜ Sadala Piim on 31. detsembril 2013 sõlmitud piima müügilepingu kehtivalt üles öelnud, siis puudub kostjal I lepingu p-st 5.5. tulenev leppetrahvi nõue.
16.3.Asjaolu, et OÜ Sadala Piim tarnis kostjale I piima kuni 1. veebruar 2015 (s.o ka pärast lepingu ülesütlemist 13.01.2015) ei anna alust asuda seisukohale, et poolte vahel jätkus
31.detsembril 2013 sõlmitud piima müügileping. Kostja I seadusliku esindaja R. Soodla ja OÜ Sadala Piim tegevjuhi A. Kalde ütluste alusel on võimalik tuvastada, et perioodil 13.01.2015 kuni 01.02.2015 tarnis OÜ Sadala Piim piima kostjale I eri kokkuleppe alusel (mitte 31. detsembril 2013 sõlmitud piima müügilepingu täitmiseks).
17.Maakohus on õigesti jätnud rahuldamata kostja I hagi OÜ Sadala Piim vastu lepingu muutmise tuvastamiseks või alternatiivelt OÜ Sadala Piim ja kostja I vahel sõlmitud lepingu muutmiseks alates maist 2014 (hagi III).
17.1.Kostja I on esitanud nõude juhul, kui kohus leiab, et asjas esitatud muud tõendid ei ole piisavad tuvastamaks asjaolu, et pooled olid tegelikkuses lepingut kokkuleppel muutnud, kohtul kohaldada VÕS §-i 97 ja muuta pooltevahelist lepingut tagantjärgi selliselt, et piima igakuiseks baashinnaks oli alates maist 2014 hind, mida kostja I vastava kalendrikuu kohta OÜ-le Sadala Piim igakuiselt teatas (II kd, tl 68 jj). Ringkonnakohus tuvastas käesoleva otsuse p-s 15.1 (alapunktides 15.1.1.-15.1.7.), et poolte kokkuleppel muudeti 31. detsembril 2013 sõlmitud piima müügilepingus kokkulepitud piima müügihinda alates maist 2014 ajutiselt hilisema hüvitamiskohustusega. Seega on seisukoht hagi III põhinõude kohta võetud lahendada tuleks alternatiivne nõue, s.o hageja nõue kohaldada VÕS §-i 97 ja muuta pooltevahelist lepingut tagantjärgi selliselt, et piima igakuiseks baashinnaks on hind, mida kostja I vastava kalendrikuu kohta OÜ-le Sadala Piim igakuiselt teatas.
17.2.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et lepingu sõlmimise aluseks olevad asjaolud ei ole muutunud nii et see annaks alust kohaldada VÕS §-i 97 lepingu tagantjärele muutmiseks. Lepingupool võib taotleda lepingu muutmist VÕS § 97 lg 1 järgi järgmiste sisuliste eelduste täidetuse korral (vt Riigikohtu 21. detsembri 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-11, p 16): - lepingu sõlmimise aluseks olevad asjaolud on muutunud pärast lepingu sõlmimist (VÕS § 97 lg 1; vt ka Riigikohtu 26. oktoobri 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-10, p 11); - asjaolude muutumisega on kaasnenud poolte kohustuste vahekorra oluline muutumine, mistõttu ühe poole kohustuste täitmise kulud on oluliselt suurenenud või teiselt poolelt lepinguga saadava väärtus oluliselt vähenenud (VÕS § 97 lg 1); - kahjustatud pool ei saanud lepingu sõlmimise ajal mõistlikult arvata, et asjaolud võivad muutuda (VÕS § 97 lg 2 p 1); - kahjustatud pool ei saanud asjaolude muutumist mõjutada (VÕS § 97 lg 2 p 2); - asjaolude muutumise riisikot ei kanna seadusest või lepingust tulenevalt kahjustatud pool (VÕS § 97 lg 2 p 3);
- kahjustatud pool ei oleks asjaolude muutumisest teades lepingut sõlminud või oleks seda teinud oluliselt teistsugustel tingimustel (VÕS § 97 lg 2 p 4).
17.3.VÕS § 97 lg 1 kohaldamisel tuleb eelkõige kindlaks teha, kas muutunud asjaolud kuulusid lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolude hulka või mitte. Lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolude hulka saab ringkonnakohtu arvates lugeda selliseid asjaolusid, mille olemasolu, saabumine või edasikestmine on hõlmatud poolte ühisest arusaamast ja millel põhineb lepingu sõlmimise soov. Seega on 31. detsembri 2013 piima müügilepingu juures peamiseks lepingu sõlmimise aluseks olnud oluliseks asjaoluks piima eest makstav hind ja selle kujunemise alused. Lepingu pooled on pidanud lepingu sõlmimisel vajalikuks määratleda täpselt hinnamudeli baashinna ja sellele tehtavad lisandused või mahaarvamised. Lepingu pooled on pidanud ka oluliseks võtta baashinnana aluseks EU28 hinnamudel ja lähtuda Euroopa majandusruumi keskmisest hinnast. Maakohus on vaidlustatud otsuse p-s 12 põhjalikult käsitlenud asjaolu, kas see, et lepingu sõlmimisel baashinna aluseks võeti EU28 hinnamudel ning see, et piima keskmine hind Baltikumis, sh Eestis, langes, saab olla VÕS § 97 kohaldamise aluseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei korda neid.
17.4.Kuna maakohus asus seisukohale, et asjas puuduvad VÕS § 97 lg 1 kohaldamise eeldused (s.o lepingu sõlmimise aluseks olevad asjaolud ei ole muutunud pärast lepingu sõlmimist ning seetõttu ei ole kaasnenud poolte kohustuste vahekorra olulist muutumist, mistõttu ühe poole kohustuste täitmise kulud oleksid oluliselt suurenenud või teiselt poolelt lepinguga saadava väärtus oluliselt vähenenud) siis on kohus õigesti jätnud analüüsimata VÕS § 97 lg-s 2 sätestatud eelduste esinemise.
18.Kostjad ei nõustu maakohtu käsitlusega vääramatu jõu kohta. Kostjad on tuginenud vääramatule jõule ja seeläbi rikkumist vabandavale asjaolule (VÕS § 103). Maakohus on vastavad põhjendused esitanud vaidlustatud otsuse p-s 10, ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostjad ei ole tõendanud vääramatu jõu olemasolu. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, siis ei pea ta vajalikuks neid korrata.
19.Kostjate seisukoha kohaselt on asjakohatu maakohtu tuginemine EU määrusele nr 1308/2013, mille preambula p 128 ja art 148 juhendab piimatootjaid ning töötlejaid pidama kinni lepingutes kokkulepitud hinnast, sh rakendama hinda, mis arvestab turutingimuste muutumist. Maakohus on võtnud TsMS § 442 lg 8 alusel seisukoha kohaldamisele kuuluva seaduse osas ning viidates EU määrusele nr 1308/2013 ei ole maakohus tuvastanud selliseid määruse kohaldamise eeldusi, mis oleksid olnud poolte jaoks üllatuslikud.
20.Alusetu on kostja seisukoht, et maakohus on menetluskulude kindlaksmääramisel oluliselt rikkunud menetlusnormi, sest vähendas ilma igasuguse põhjenduseta kostjate põhjendatud ja vajalikke menetluskulusid. Maakohus on väga üksikasjalikult käsitlenud kostjate menetluskulusid vaidlustatud otsuse p-s 15.2.2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega kostjate menetluskulude kindlaksmääramise osas ja ei pea vajalikuks neid korrata.
21.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 alusel kostjate kanda. Arvestades seda, et Riigikohus rahuldas hageja ja OÜ Sadala Piim kassatsioonkaebuse ning kostjate vastuapellatsioonkaebuse, jätab ringkonnakohus menetluskulud Riigikohtus menetlusosaliste endi kanda. Hageja ja OÜ Sadala Piim on esitanud 02.11.2017 taotluse menetluskulude väljamõistmiseks hageja kasuks 570 eurot ja OÜ Sadala Piim kasuks 570 eurot (VI kd, tl 44). Taotluses märgitu
kohaselt on õigusabi osutatud hagejale ja OÜ-le Sadala Piim kokku 12 tundi, tunnihinnaga 95 eurot, s.o kokku summas 1140 eurot. Hageja ja OÜ Sadala Piim esitasid 21.06.2018 taotluse menetluskulude väljamõistmiseks seoses asja teistkordse läbivaatamisega ringkonnakohtus summas 4070 eurot 27 senti. Taotluse kohaselt kulus õigusabile 37 tundi (sh Riigikohtu otsusega tutvumine, seisukohtade kujundamine ja nõupidamine kliendiga – 8,5 tundi; kohtuistungiks ettevalmistamine – 26,5 tundi; osalemine kohtuistungil – 2 tundi) tunnihinnaga 110 eurot. Ringkonnakohus leiab, et 02.11.2017 taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Arvestades asja keerukust ja mahtu on õigusabikulu summas 1140 eurot, sh hageja õigusabikulu 570 eurot ja OÜ Sadala Piim õigusabikulu 570 eurot, vajalik ja põhjendatud. Hageja õigusabikulu tuleb solidaarselt välja mõista kostjatelt ning OÜ Sadala Piim õigusabikulu tuleb välja mõista kostjalt I. Ringkonnakohtu arvates on 21.06.2018 taotlus põhjendatud osaliselt. Arvestades asjaolu, et tsiviilasi oli ringkonnakohtus teistkordsel läbivaatamisel, saab lugeda hageja ja OÜ Sadala Piim vajalikuks ja põhjendatud õigusabikuluks õigusabi osutamine 8 tunni ulatuses (sh Riigikohtu otsusega tutvumine 2 tund ning kohtuistungiks ettevalmistamine ja osalemine 6 tundi) summas 880 eurot, s.o hageja õigusabikulu 440 eurot ja OÜ Sadala Piim õigusabikulu 440 eurot. Kokku tuleb kostjatelt välja mõista menetluskuluna ringkonnakohtus hageja kasuks menetluskulud summas 1010 eurot ja kostjalt I OÜ Sadala Piim kasuks menetluskulud 1010 eurot. Hageja ja OÜ Sadala Piim on esitanud taotluse väljamõistetud menetluskuludelt viivise tasumiseks võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (VÕS § 177 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.