Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Henn Jõks ja Jaak Luik
Kohtuasi
I Nauvitsman OÜ hagi Tulundusühistu Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liit ja tulundusühistu Vooremaa Piim vastu müügilepingu täitmiseks II Tulundusühistu Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liit hagi OÜ Sadala Piim vastu leppetrahvi ja viivise saamiseks III Tulundusühistu Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liit hagi OÜ Sadala Piim vastu lepingu muutmise tuvastamiseks ja alternatiivselt OÜ Sadala Piim ja Tulundusühistu Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liit vahel 31. detsembril 2013 sõlmitud lepingu muutmiseks alates 1. maist 2014
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 20. novembri 2017. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Nauvitsman OÜ ja OÜ Sadala Piim kassatsioonkaebus Tulundusühistu Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liit ja tulundusühistu Vooremaa Piim vastukassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja esindajad Riigikohtus
Kassatsioonkaebuse hind 942 258 eurot 54 senti Vastukassatsioonkaebuse hind 390 726 eurot 96 senti
nende Hageja hagis I Nauvitsman OÜ Kostja hagis II ja III OÜ Sadala Piim Hageja hagis I ja kostja hagis II ja III lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul Hageja hagis II ja III, kostja hagis I Tulundusühistu Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liit Kostja hagis I tulundusühistu Vooremaa Piim
2-15-5027 Hageja hagis II ja III ja kostjate hagis I lepinguline esindaja vandeadvokaat Katri Tomson Asja läbivaatamise kuupäev
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 20. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-5027 ja saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Kassatsioonkaebus ja vastukassatsioonkaebus rahuldada.
3.Tagastada kassatsioonkaebuselt ja vastukassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Nauvitsman OÜ (hageja) esitas 1. aprilli 2015 hagi ja 2. detsembri 2015 hagi täpsustuse kohaselt nõude Tulundusühistu Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liit (kostja I) ja tulundusühistu Vooremaa Piim (kostja II) vastu müügilepingu täitmiseks ja kostjatelt solidaarselt hageja kasuks piima müügilepingu järgi tekkinud võlgnevuse 576 464 eurot 94 senti ja 22 482 euro suuruse viivise ning põhinõudelt viivise 0,05% päevas alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni väljamõistmiseks (hagi I). Hagiavalduse kohaselt müüs OÜ Sadala Piim kostjale I 31. detsembril 2013 sõlmitud piima müügilepingu alusel piima, kuid kostja I piima eest ei tasunud. OÜ Sadala Piim loovutas piima müügilepingust tulenevad nõuded hagejale, kes teavitas kostjat I nõuete loovutamisest ning kostja I sai loovutusteate kätte. Kostja I ja kostja II vastutavad solidaarselt piima müügilepingust tulenevate kohustuste täitmise eest, sest kostja II tekkis äriregistri teadaande järgi kostjast I eraldumise kaudu. Hageja põhinõue tuleneb piima müügilepingus piima ostuhinna aluseks olnud EU28 hinnatabelis kajastatud hinna (II kd, tl 36) ja kostja I piima eest tasutud hinna vahest. Piima müügilepingu lisa nr 3 p 2 kohaselt oli iga järgmise kalendrikuu piima ostuhinna aluseks eelmise kalendrikuu lõpus avaldatud kaks kuud varasem keskmine piima hind. Piima hinna arvestamise aluseks olnud EU28 ostuhind selgus alati tagantjärele. OÜ Sadala Piim oli nõus esitama kostjale I arveid prognooshindade alusel tingimusel, et kostja I hüvitab hiljem prognoositava hinna ja EU28 kohase ostuhinna vahe. Kuna EU28 hind oli languses, nõustus OÜ Sadala Piim, et kostja I tasub ostetud piima eest mõnda aega enda prognooside kohast hinda, mitte EU28 järgset hinda. Kui OÜ Sadala Piim hakkas 2014. aasta novembri ja detsembri eest uuesti esitama arveid, lähtudes EU28 piimahinnast, siis kostja I tasus arveid vaid osaliselt ning ei hüvitanud vahepealsel perioodil EU28 hinna ja vähem tasutud hinna vahet. Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata, sest pooled muutsid kokkuleppel piima baashinna arvestamise aluseid ja leppisid kokku, et kostja I tasub OÜ-le Sadala Piim hinna nendest teatistest lähtudes, mis ta esitab. OÜ Sadala Piim ei esitanud kostjale I kaheksa ja poole kuu jooksul pretensioone.
2.Kostja I esitas 13. novembril 2015 hagi OÜ Sadala Piim vastu piima müügilepingust tuleneva nõude täitmiseks, paludes välja mõista 347 638 euro 10 sendi suurune leppetrahv, 15 103 euro 99 sendi suurune sissenõutavaks muutunud viivis ja viivis põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja I leidis, et kuna piimamüügi leping pikenes 31. detsembrini 2015, sest 2(9)
2-15-5027 pooled ei teatanud 30 päeva enne eelneva tähtaja lõppemist soovist lepingut lõpetada, tekkis kostjal I OÜ Sadala Piim vastu leppetrahvinõue, kui OÜ Sadala Piim lõpetas 1. veebruaril 2015 kostjale I piima tarnimise (hagi II). Kostja I esitas 15. aprillil 2016 hagi OÜ Sadala Piim vastu, milles palus muuta alates 1. maist 2014 OÜ Sadala Piim ja kostja I vahel sõlmitud piima müügilepingut ja selle lisa selliselt, et lugeda piima igakuiseks baashinnaks hind, mille kostja I OÜ-le Sadala Piim teatas. Alternatiivselt palus kostja I tuvastada, et lepingupooled muutsid piima müügilepingut alates 1. maist 2014 selliselt, et piima baashinnana lepiti kokku selles, mille kostja I OÜ-le Sadala Piim iga kuu teatas, või muuta lepingutingimusi tagasiulatuvalt, lähtudes võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 97 (hagi III). OÜ Sadala Piim vaidles hagile II vastu, leides, et kostja I ei saa tugineda piima müügilepingu rikkumisele, sest OÜ Sadala Piim oli enne väidetavat rikkumist lepingu kohaselt üles öelnud. Piima müügilepingut ei saanud poolte kokkuleppel muuta. Lepingut saanuks muuta vaid kirjalikus vormis, ning kostja I ei tõendanud VÕS § 97 kohaldamise aluseks olevaid asjaolusid.
3.Tartu Maakohus rahuldas 18. aprilli 2017 otsusega hagi I osaliselt ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlana 548 622 eurot 82 senti, 226 305 euro 75 sendi suuruse viivise
13.jaanuarist 18. aprillini 2017 ning alates 19. aprillist 2017 põhinõudelt viivise 0,05% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus jättis hagid II ja III rahuldamata. Maakohus jättis muutmata Tartu Maakohtu 14. aprillil 2016 seatud hagi tagamise, mille kohta tehtud määrus jõustus 24. oktoobril 2016, kui Riigikohus ei võtnud määruse peale esitatud määruskaebust menetlusse. Hagi I osas jättis maakohus hageja menetluskuludest 95% solidaarselt kostjate kanda ja kostja menetluskuludest 5% hageja kanda. Maakohus mõistis tasaarvestuse tulemusena kostjatelt hageja kasuks menetluskuludena solidaarselt välja 8261 eurot ja 42 senti. Hagide II ja III osas jättis maakohus OÜ Sadala Piim menetluskulud kostja I kanda ja mõistis kostjalt I välja 1805 eurot. Maakohus luges tõendatuks, et OÜ Sadala Piim ja kostja I sõlmisid 31. detsembril 2013 piima ostumüügilepingu nr 2014-3, mille p-d 4.2, 4.3, 4.4, 4.6 reguleerisid piima hinna kujunemist, sh et piima baashind arvutatakse ja ostja teeb selle müüjale teatavaks lepingu lisa 3 järgi. Kostja I tasus jaanuarist kuni aprillini 2014 OÜ Sadala Piim koostatud arved, mis lähtusid kostja I esitatud hinnateatistest, mis baseerusid EU28 hinnamudelil. Kostja I tasus ka aprillist oktoobrini 2014 OÜ Sadala Piim koostatud arved, mis lähtusid kostja I esitatud hinnateatistest, kuid viimased ei põhinenud enam EU28 hinnamudelil. OÜ Sadala Piim ei võtnud novembris ja detsembris 2014 kostjale I arvete esitamise aluseks enam kostja I hinnateatisi, vaid esitas talle arved EU28 hinnamudelist lähtudes. Maakohus leidis, et piima hinda tuli arvestada lepingu 2014-3 lisa 3 p 2 kohaselt EU28 hinnamudelist lähtudes, võttes aluseks eelmise kalendrikuu lõpus avaldatavast kaks kuud varasema keskmise piimahinna. Maakohus tuvastas, et kostjal I jäi maist kuni detsembrini 2014 tasumata piima hind koos käibemaksuga 548 622 eurot 82 senti. Maakohus leidis, et kostja I esitatud e-kiri ei tõenda, et OÜ Sadala Piim kinnitas, et kostja I ei ole talle võlgu, sest e-kirjas käsitleti vaid ühte arvet (I kd, tl 60–61; II kd, tl 30). Maakohus tõi välja, et pooled ei vaidle selle üle, et nad ei sõlminud piima hinna muutmiseks maist kuni detsembrini 2014 kirjalikku kokkulepet. Maakohus tuvastas OÜ Sadala Piim tegevjuhi ütluste ja tegevjuhile 2. juunil 2014 saadetud e-kirja põhjal, et kostja I andis OÜ-le Sadala Piim teada, et vähendatud piimahinnast lähtutakse mõni kuu, see on ajutine olukord ning vähem makstud hind kompenseeritakse aasta lõpuks. Maakohus asus seisukohale, et piima hinda ei saa lugeda muutunuks ka VÕS § 13 lg 3 alusel, sest kostja I ei võinud OÜ Sadala Piim käitumisest aru saada, et viimane oli lepingu muutmisega nõus. 3(9)
2-15-5027 Maakohus leidis, et kuna piimatoodete sisseveokeeld algas 2014. aasta augustis ja see mõjutas kõigi Euroopa Liida piimatöötlejate tegevust ning kajastus EU28 hinnas, siis ei ole piimahinna langus vääramatu jõud VÕS § 103 lg 2 mõttes, mis muudaks kostja I kohustuse rikkumise vabandatavaks. Samuti ei ole alust VÕS § 97 kohaldamiseks, sest kokku lepitud EU28 hinnamudel arvestas piimahinna kõikumisega.
4.Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid tühistada maakohtu otsuse osas, millega hagi rahuldati ning mõisteti välja kostjatelt menetluskulud, ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja rahuldada kostja I hagid OÜ Sadala Piim vastu ning jätta kostjate menetluskulud hageja ja OÜ Sadala Piim kanda.
5.Hageja palus jätta kostjate apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud kostjate kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 20. novembri 2017. a otsusega kostjate apellatsioonkaebuse osaliselt ja tühistas maakohtu otsuse osas, milles maakohus hagi I rahuldas ja hagi III rahuldamata jättis, ning menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hagi II rahuldamata. Ringkonnakohus tegi uue otsuse, millega jättis hageja hagi I rahuldamata ja rahuldas kostja I hagi III OÜ Sadala Piim vastu ning tuvastas, et alates
1.maist 2014 muudeti OÜ Sadala Piim ja kostja I vahel 31. detsembril 2013 sõlmitud piima müügilepingu nr 2014-3 p 4.4 ja lisa 3 selliselt, et piima igakuise baashinnana lepiti kokku hinnas, mille kostja I vastava kalendrikuu kohta OÜ-le Sadala Piim teatas. Ringkonnakohus jättis hagidega I, II ja III seotud menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Ringkonnakohus jättis maakohtu menetluskuludest hagiga I seotud kulud hageja kanda, hagiga II seotud kulud kostja I kanda ja hagiga III seotud kulud OÜ Sadala Piim kanda. Ringkonnakohus mõistis menetluskulude tasaarvestuse tulemusena OÜ-lt Sadala Piim kostja I kasuks välja 6995 eurot 68 senti. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et piima müügilepingust tulenevad nõuded on hagejale kehtivalt loovutatud. Ringkonnakohus nõustus hagi II osas maakohtuga, et kostja I leppetrahvinõue tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus lisas, et OÜ Sadala Piim ei öelnud küll kohaselt lepingut üles, sest tegi ülesütlemisavalduse üksteist päeva hiljem kui pidi, kuid piima ostja ei tõendanud, et leping automaatselt pikenes. Ringkonnakohus tuvastas, et pooltevaheline piima müügileping lõppes
13.jaanuaril 2015, kuid poolte tahe oli lepingu lõppedes sõlmida uus leping, millega muudeti lepingutingimusi, sõltumata sellest, et kokkulepet ei olnud selles, kas täidetud on ülesütlemise materiaalsed ja formaalsed eeldused. Ringkonnakohus jättis sarnaselt maakohtuga piima müügilepingu puhul kohaldamata VÕS § 97, tuues sealjuures välja, et sättega seotud tuvastusnõuet ei saaks esitatud kujul menetleda, kuid nõuet ei saa jätta ka läbi vaatamata. Ringkonnakohus tühistas osaliselt maakohtu otsuse, sest tuvastas, et piima müügilepingu pooled muutsid kokkuleppel alates 1. maist 2014 piima hinda. Ringkonnakohus selgitas, et kuna kostja I ei tasunud alates maist 2014 kokkulepitud hinda, pidi ta tõendama, et tal oli õigus tasuda väiksemat hinda. Piima müügilepingut tuli muuta lepingu p 7.3 kohaselt kirjalikult. Pooled ei vaidle selle üle, et lepingut kirjalikult ei muudetud. Samuti analüüsiti, kas ei esine VÕS § 13 lg-s 3 sätestatud asjaolusid, mille kohaselt juhul, kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine
4(9)
2-15-5027 lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Ringkonnakohus oli seisukohal, et OÜ Sadala Piim pidi hiljemalt 2. juuni 2014. a kirjast (I kd, tl 58) aru saama, et kostja I ei ole võimeline kokkulepitud piima hinda tasuma, ning leidis, et maakohus järeldas kirjast ekslikult, et selles pandi paika OÜ-le Sadala Piim tehtud ettepaneku piirid ja lepiti kokku piima eest vähem makstava ja EU28 kohase hinna vahe hüvitamises. Hageja ei tõendanud, et pooled leppisid kokku, et hinnavahe hüvitatakse aasta lõpuks. Eluliselt ei ole usutav see, et OÜ Sadala Piim leidis, et kostja I on talle EU28 hinnamudeli järgimata jätmise tõttu võlgu, sest OÜ Sadala Piim väljastas kostja I teatiste alusel madalama hinnaga arveid pikema ajavahemiku jooksul kuni novembrini (IV kd, tl 115 jj) ning ei kajastanud võlgnevust arvetel ega esitanud tasutud hinna kohta ühtegi vastuväidet. Vastuväite esitas OÜ Sadala Piim kostjale I alles 11. detsembril 2014. Eelnevast tulenevalt leidis ringkonnakohus, et kostjad tõendasid, et pooled muutsid lepingus kokkulepitud müügihinda selle kestvuse jooksul, lähtudes VÕS § 13 lg-st 3, ning selle tõttu on kostja I oma kohustuse OÜ Sadala Piim vastu täitnud, hagi III tuleb rahuldada ja hagi I jätta rahuldamata. Ringkonnakohus täpsustas maakohtu seisukohta ja leidis, et VÕS § 13 lg-le 3 tuginemine ei eelda läbirääkimisi poolte vahel, vaid seda, et lepingupoolel tekiks põhjendatud usaldus muus kui lepingus kokkulepitud vormis tehtud lepingumuutuse kohta.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Hageja ja OÜ Sadala Piim esitasid ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas hagi I ja jättis rahuldamata kostja I hagis III esitatud nõuded, paludes teha asjas uus otsus ja jätta jõusse maakohtu otsus. Kassatsioonkaebuse kohaselt tuvastas ringkonnakohus ekslikult hagi III osas, et piima müügilepingut muudeti alates 1. maist 2014, kohaldas vääralt VÕS § 13 lg-t 3, jättis hindamata sätte kohaldamise eeldused ja rikkus põhjendamiskohustust, sest muutis maakohtu seisukohta, kuid muutmist ei põhjendanud. Ringkonnakohus ei toonud ekslikult välja, milles väljendus poolte kokkulepe piimahinna alandamiseks ja EU 28 mudeli kõrvale jätmiseks, vaid lähtus suuresti sellest, et esitati ja tasuti madalama hinnaga arveid. Ringkonnakohus ei tuvastanud vääralt uue kokkuleppe sisu ja tingimusi ning oleks pidanud vähemalt tuvastama, milles konkreetselt seisnes lepingu muudatus. Kohtu järeldused on vastuolulised. Üldiselt tuleb lepingut muuta kokkulepitud vormis, mistõttu on VÕS § 13 lg 3 kohaldamine erandlik ja selle kohaldamisel on määrav lepingupoole subjektiive võime aru saada teise poole käitumisest. OÜ-d Sadala Piim teavitati madalamast hinnast, kuid ei tehtud ettepanekut lepingut muuta. Kostja I ei tõendanud VÕS § 13 lg 3 kohaldumise eeldusi. Ringkonnakohus hindas vääralt tõendeid, jättes arvestamata, miks OÜ Sadala Piim nõustus ajutiselt sellega, et kostja I tasub madalamat piima hinda. Kostja I 16. mail 2014 koostööpartneritele saadetud kiri (I kd, tl 56–57) on oluline just seetõttu, et kostja I kinnitas enda koostööpartneritele, et ta peab täitma OÜ-ga Sadala Piim sõlmitud lepingut, lähtudes EU28 hinnamudelist. Kirjast nähtub, et kostja I pidi esitama ajutiselt madalama hinna järgi teatisi, kuid hinnavahe pidi hüvitatama kolme või nelja kuu jooksul. Samuti hindas ringkonnakohus vääralt 2. juunil 2014 saadetud kirja (I kd, tl 58), sest jättis kirjast välja lõigu, kus kostja I ütles, et ajutiselt tehakse hinnakokkuleppeid kuude kaupa, lähtudes Valio Eesti turul pakutavast hinnast, kuid hinnale püütakse aasta kokkuvõttes lisa pakkuda, ning kinnitati, et aprillini lähtuti EU28 hinnamudelist ning väljendati lootust, et seda
5(9)
2-15-5027 suudetakse teha ka edaspidi. See tekitas OÜ-s Sadala Piim kindlustunde, et hinna vähendamine on ajutine ning seetõttu ei pidanud OÜ Sadala Piim piima hinna vähendamisele vastu vaidlema.
8.Kostjad esitasid vastuse kassatsioonkaebusele ja vastukassatsioonkaebuse, milles paluvad jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata, rahuldada vastukassatsioonkaebus ja tühistada ringkonnakohtu otsus osas, milles ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata osas, millega maakohus jättis hagi II rahuldamata, ning osas, milles menetluskulud jäeti kostjate kanda. Menetluskulud kassatsiooniastmes paluvad kostjad jätta hageja ja OÜ Sadala Piim kanda. Vastuses kassatsioonkaebusele leiavad kostjad, et pooled muutsid kokkuleppel piimahinna arvestamise aluseid 1. maist 2014 sellega, et kostja I esitas mitte EU28 hinnamudelist lähtuva, vaid Eesti turutingimustele vastava piimahinna kohta teatise ning OÜ Sadala Piim aktsepteeris hinnamuutust sellega, et väljastas arve, lähtudes kostja I teatisest, mitte EU28 hinnamudelist. Kostja I teatise alusel piima hinna määramine oli pooltevaheline pikaajaline praktika. Pooled ei sõlminud kokkulepet EU28 hinnamudeli säilitamiseks ega piima hinna ajutiselt vähendamiseks, seda ei saa järeldada ka asjaolust, et kostja I edastas enda koostööpartneritele saadetud kirja OÜ-le Sadala Piim. Isegi kui ringkonnakohus ei oleks saanud tuvastada suulise kokkuleppe alusel hinna muutumist, muutus piimahinna arvestamine poolte järjepideva käitumisega loodud praktika alusel, kus piimahinna arvestamise aluseks olid kostja I esitatud teatised. Vastukassatsioonkaebuses leiavad kostjad, et kuna kumbki pool ei teatanud hiljemalt 1. detsembriks 2014 soovist leping lõpetada ning pooled jätkasid lepingu täitmist ka 31. detsembril 2014, pikenes piima müügileping lepingu p 6.2 kohaselt veel aastaks ning OÜ Sadala Piim rikkus lepingut, kui lõpetas 1. veebruaril 2015 piimatarned. Seetõttu tekkis kostjal I õigus nõuda 347 638 euro 10 sendi suurust leppetrahvi. Ringkonnakohus leidis ekslikult, et piima müügileping lõppes kokkuleppel ülesütlemisteates märgitud kuupäeval vaatamata sellele, et pooltel ei olnud ülesütlemise eelduste täitmisest sarnast arusaama. Kuna piima hinda vähendati poolte kokkuleppel ja OÜ Sadala Piim võttis täitmisena pakutu vastu, saab eeldada, et täitmine oli kohane VÕS § 76 lg 4 mõttes. Kuna kostja I lepingut ei rikkunud, ei olnud OÜ-l Sadala Piim alust ka lepingut üles öelda ja seetõttu tuleks leppetrahvinõue rahuldada. Hageja ja OÜ Sadala Piim vaidlevad vastukassatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel materiaalõiguse väära kohaldamise ja menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada ja saata asi TsMS § 691 p 2 kohaselt uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus ja vastukassatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohtu otsuse p-d 10 ja 11 on jõustunud, sest neis tehtud menetluslikke otsustusi ei ole pooled vaidlustanud.
10.Pooled vaidlevad kassatsiooniastmes selle üle, kas ja kui, siis millisel viisil muudeti piima müügilepingut alates maist 2014, millest oleneb, kas kostja I on tasunud OÜ-le Sadala Piim kogu
31.detsembril 2013 sõlmitud piima müügilepingu kohaselt võlgnetava summa. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas ja millal piima müügileping üles öeldi. Esmalt analüüsib kolleegium piima müügilepingu muutmist (I) ja seejärel piima müügilepingu ülesütlemist (II). I
6(9)
2-15-5027
11.Piima müügilepingu muutmine alates maist 2014 eeldab poolte sellekohase tahte tuvastamist. Kohtud on tuvastanud, et lepingus oli kokku lepitud, et lepingut muudetakse kirjalikult, ning pooled ei vaidle, et lepingut kirjalikult ei muudetud. Maakohus leidis, et kuna kostja I ei teatanud OÜ-le Sadala Piim selgelt ja ühemõtteliselt senise lepingu muutmisest, ei olnud pooltel lepingu muutmise kokkulepet ka vorminõuet kõrvale jättes. Kuna kostja I tegi ettepaneku rakendada ajutiselt alandatud hinda ja kompenseerida hinnavahe aasta lõpuks, ei saanud ka kostjal I tekkida VÕS § 13 lg 3 mõttes usaldust, et OÜ Sadala Piim oli lepingu muutmisega nõus. Ringkonnakohtu arvates jättis maakohus ekslikult tähelepanuta, et VÕS § 13 lg 3 kohane lepingu muutmine ei eelda pooltevahelisi läbirääkimisi, vaid seda, et lepingupoolel tekiks põhjendatud usaldus muus kui lepingus kokku lepitud vormis tehtud muutmise kohta. Ringkonnakohus leidis, et kostjad tõendasid, et pooled muutsid piima müügihinda lepingu kestuse jooksul, ning kostja I võis tugineda muul viisil kui kokkulepitud vormis lepingu muutmisele. Ringkonnakohus leidis, et OÜ Sadala Piim ei tõendanud, et kostja I ettepaneku sisu oli muuta lepingut selliselt, et ajutiselt vähem tasutu hüvitatakse aasta lõpuks, ning tõi välja, et OÜ Sadala Piim ei esitanud enne
11.detsembrit 2014 ühtegi pretensiooni kostja I vastu, tuginedes sellele, et kostja I on jätnud piima eest tasumata. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu.
12.Kolleegium selgitab, et VÕS § 13 lg 1 kohaselt võib lepingut muuta lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Pooled ei ole esile toonud, et lepingust või seadusest oleks tulenenud võimalus lepingut muuta muul alusel kui poolte kokkuleppel. Kolleegium leiab, et kui kostjal I ei olnud õigust lepingut ühepoolselt muuta, tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kas lepingut muudeti poolte kokkuleppel, ning välja tuua, milline oli kokkuleppe tagajärjel muudetud lepingu sisu. Lepingu muutmise esmane eeldus on lepingut muuta sooviva poole selge tahteavaldus, milles väljendub soov õigusliku tagajärjena kaasa tuua lepingu muutmine tahteavalduses välja toodud viisil. Seejärel on vajalik, et tahteavaldus jõuaks teise lepingupooleni, kes väljendaks nõustumust lepingu muutmiseks tahteavalduses toodud viisil. Kolleegium selgitab, et tahteavaldusele seatud nõudeid reguleerib tsiviilseadustiku üldosa seadus, mille § 68 lg 3 kohaselt saab tahteavalduse väljendada ka teoga. Seejuures tuleb eristada lepingu muutmise aluseid ja lepingu muutmise vorminõudeid. Kolleegium selgitab, et VÕS § 13 lg 3 näeb ette erisused lepingu muutmise vorminõuetele juhuks, mil pooled on kokku leppinud, et lepingut tuleb muuta kirjalikus vormis, kuid ei tee erandit VÕS § 13 lg-st 1, mille kohaselt saab lepingut üldjuhul muuta vaid poolte kokkuleppel.
13.Ringkonnakohus kohaldas vääralt materiaalõigust ja rikkus menetlusõigust, leides, et pooled muutsid kokkuleppel piima müügilepingut maist 2014 ja leppisid kokku vähendatud hinna tasumises kuni lepingu lõppemiseni. Ringkonnakohus rikkus põhjendamiskohustust ja jättis asja lahendamiseks olulised asjaolud välja selgitamata, kui jättis tuvastamata, milles väljendus kostja I selgelt väljendatud tahteavaldus lepingu muutmiseks ja milline oli tahteavalduse sisu. Tuvastamata, kas kostja I tegi tahteavalduse, ja tõlgendamata võimaliku tahteavalduse sisu, ei saa anda hinnangut sellele, kas teine pool oli lepingu muutmisega nõus.
14.Kolleegium leiab, et lepingu muutmise ettepaneku saab teha kaudse tahteavaldusega. Teine pool saab väljendada lepingu muutmiseks nõustumust samuti kaudse tahteavaldusega. Sealjuures saab VÕS § 20 lg 3 kohaselt nõustumuseks lugeda majandus- ja kutsetegevuses ka vaikimise. Seega võib 7(9)
2-15-5027 lepingut olla muudetud olukorras, mil üks lepingupooltest on teinud majandus- ja kutsetegevuses teisele lepingupoolele ettepaneku lepingut muuta, kuid teine pool vaikib, lepingu muutmisele pikema aja jooksul vastuväiteid ei esita ning võlgnevust ei kajasta. Eeltoodu ei tähenda aga seda, et lepingu muutmisele antud nõustumuse saaks tuvastada hindamata, milles seisnes lepingu muutmise kas või kaudne tahteavaldus ja milline oli selle tahteavalduse sisu.
15.Kolleegium leiab, et ringkonnakohus jagas vääralt tõendamiskoormise. Tuvastanud, et kostja alates maist 2014 kokkulepitud hinda ei tasunud, leidis ringkonnakohus õigesti, et kostja I peab tõendama, et tal ei olnud hageja vastu kohustust. Ringkonnakohus pani aga ekslikult hagejale kohustuse tõendada, et kostja I tegi ettepaneku muuta ostuhinda nii, et lepingus kokkulepitud ja iga kuu makstava hinna vahe tuleb hüvitada aasta lõpus. Kolleegium leiab, et kuna kostja I tugines sellele, et lepingut muudeti, peab tema tõendama nii selle, et lepingu muutmiseks olid pooled teinud tahteavaldused, kui ka selle, et poolte tahteavalduste sisu oli vähendada piima hinda lepingu lõppemiseni, mitte ajutiselt kohustusega kompenseerida hiljem hinnavahe.
16.Asja uuel lahendamisel peab ringkonnakohus hindama, kas pooled muutsid VÕS § 13 lg-le 1 vastavalt 31. detsembril 2013 sõlmitud piima müügilepingus piima müügihinda ehk kas poolte vahel oli lepingu muutmiseks kokkulepe või tulenes seadusest või lepingust õigus lepingut ühepoolselt muuta. Selleks, et tuvastada, et piima hinda muudeti kokkuleppel, peab ringkonnakohus, lähtudes eelviidatud tõendamiskoormise jaotusest, tuvastama, milles seisnes kostja I tahteavaldus lepingu muutmiseks, milline oli selle tahteavalduse sisu, sh kas piima hinda vähendati ajutiselt hilisema hüvitamiskohustuseta või lepingu lõppemiseni, ning kas täidetud olid eeldused, et lepingut muus kui kokkulepitud vormis muuta, ning kas teine lepingupool andis kostja I tahteavalduse sisuga vastavuses oleva nõustumuse. II
17.Kostjad esitasid OÜ Sadala Piim vastu leppetrahvinõude, tuues välja, et OÜ Sadala Piim lõpetas veebruaris 2015 alusetult piimatarned ja seetõttu on kostjatel õigus nõuda leppetrahvi, lähtudes detsembris 2014 ja jaanuaris 2015 teatatud piimahinnast. Selleks, et tuvastada, kas ja millistel tingimustel võis OÜ Sadala Piim müügilepingu üles öelda, tuleb hinnata, kas kostja I rikkus lepingut. Kostja I lepingurikkumisele hinnangu andmine sõltub sellest, kas tuvastatakse, et alates maist 2014 lepingut muudeti. Seega sõltuvad kostja I leppetrahvi ja viivisenõue hagi I lahendamise tulemusest. Eeltoodu tõttu ei saa jõusse jätta ringkonnakohtu lahendit, milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse, millega maakohus jättis leppetrahvinõude rahuldamata.
18.Kolleegium märgib, et maakohus lähtus lahendi tegemisel eeldusest, et kostja I rikkus lepingut, kui jättis OÜ-le Sadala Piim hüvitamata vähem tasutud ja lepingus kokku lepitud hinnavahe, leides, et pooled ei muutnud kokkuleppel piima müügilepingut. Ringkonnakohus leidis aga, et pooled muutsid piima hinda, ning järeldas, et kostja I ei rikkunud lepingut, kui ei tasunud alates maist 2014 lepingujärgset piima hinda, vaid lähtus Eesti turutingimustele vastavast hinnast. Asja uuel lahendamisel peab ringkonnakohus andma hinnangu pooltevahelisele lepingu ülesütlemisele ja kostja I leppetrahvi- ja viivisenõudele, võttes arvesse, kas pooled muutsid piima müügilepingut, misjuhul ei rikkunud kostja I lepingut, kui jättis piimahinna vahe hüvitamata, või
8(9)
2-15-5027 pooled lepingut ei muutnud, misjuhul rikkus kostja I piimahinna vahe hüvitamata jätmisega pooltevahelist piima müügilepingut.
19.Kuivõrd ringkonnakohtu otsus tühistatakse ja asi saadetakse selles osas ringkonnakohtule, jääb menetluskulude jaotus ja rahaline suurus TsMS § 173 lg 3 teise lause ja TsMS § 174 lg 6 järgi ringkonnakohtu otsustada.
20.Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel kassatsioonikautsjon tagastada. Vastukassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel kassatsioonikautsjon tagastada. TsMS § 149 lg 8 alusel tagastatakse kautsjon menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti. Tambet Tampuu
Henn Jõks
Jaak Luik
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.