Aktsiaseltsi M hagi XX vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.10.2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus vastuapellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Apellatsioonkaebuse hind 116 147,08 eurot Vastuapellatsioonkaebuse hind 1178,01 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja aktsiaselts M (registrikood XXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martti Peetsalu
ja
aktsiaseltsi
M
Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Vladimir Sadekov Kohtuistungi toimumise aeg
22.01.2018
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 03.10.2016 otsus osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja põhivõla 92 647,52 eurot ületavas osas ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 12 411,68 euro ulatuses. Jätta tühistatud osas hagi rahuldamata.
2.Muuta vastavalt asja läbivaatamise tulemusele menetluskulude jaotus, määrata kindlaks menetluskulude suurus kõigis kohtuastmetes ja tasaarvestada pooltelt vastastikku kõigis kohtuastmetes välja mõistetud menetluskulud.
3.Apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Otsuse tervikresolutsioon on järgmine:
4.1.Hagi rahuldada osaliselt.
1(22)
4.2.Mõista XX-lt aktsiaseltsi M kasuks välja kahjuhüvitis 92 647,52 eurot ja viivis nimetatud summalt alates 17.12.2014 võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kahjuhüvitise tasumiseni.
4.3.Jätta rahuldamata aktsiaseltsi M kahjuhüvitise nõue XX vastu 3270,56 euro põhivõla ja 12 411,68 euro viivise nõudes.
4.4.Poolte menetluskulud maa-, ringkonna- ja Riigikohtu menetluses jätta 90% ulatuses XX ja 10% ulatuses aktsiaseltsi M kanda.
4.5.Määrata aktsiaseltsi M hüvitatavateks menetluskuludeks maa-, ringkonna- ja Riigikohtu menetluses kokku 36 315,91 eurot ja mõista need välja XX-lt.
4.6.Määrata XX hüvitatavateks menetluskuludeks maa-, ringkonna- ja Riigikohtu menetluses kokku 1799,21 eurot ja mõista need välja aktsiaseltsilt M.
4.7.Tasaarvestada poolte vastastikused menetluskulude nõuded (tervikresolutsiooni punktid 4.5. ja 4.6.) ning mõista selle tulemusena XX-lt aktsiaseltsi M kasuks välja 34 516,70 eurot (ilma käibemaksuta) kõikide kohtuastmete menetluskulu, samuti viivis nendelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
4.9.Lõpetada XX-le riigi õigusabi andmine. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Aktsiaselts M (hageja) esitas 17.12.2014 Harju Maakohtule XX (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 84 297,38 eurot ja viivise 12 611,97 eurot, samuti viivise seadusjärgses määras alates 17.12.2014 kuni kohustuse täitmiseni. 11.05.2015 täiendas hageja hagi 11 620,70 euro suuruse nõudega (Auvere lepinguga seotud täiendav kahju) ja palus mõista kostjalt välja kokku põhivõla 95 918,08 eurot ja viivise 13 993,96 eurot, samuti viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 17.12.2014 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 02.05.2011 tähtajatu töölepingu, mille kohaselt asus kostja tööle hageja müügijuhina. Kuna kostja sai müügijuhi tööülesannetega hästi hakkama ja tal oli pikaajaline töökogemus elektrivaldkonnas, nimetati ta mitmes elektritöödega seotud ehitusprojektis hageja esindajaks (projektijuhiks). Kostja töötas 2011. kuni 2014. aastani hageja ehitatavatel objektidel projektijuhina. Tööleping lõpetati poolte kokkuleppel 11.08.2014. Hageja juures töötamise ajal oli kostja projektijuht mh järgmiste töövõtulepingute täitmisel: - 15.02.2012 sõlmitud töövõtuleping E AS-iga Enefit-280 kondensatsiooniala elektritööde tegemiseks (sh küttekaablite tarne ja paigaldus; Enefit 280 leping);
2(22)
-
28.03.2013 sõlmitud alltöövõtuleping Eesti Auvere elektrijaama valgustuse ja nõrkvoolu tööde tegemiseks (Auvere leping).
Hageja sai pärast töölepingu lõpetamist teada, et kostja on tema juures töötamise ajal esiteks sõlminud fiktiivseid lepinguid, mille alusel töid ei tehtud ja kaupa ei tarnitud, kuid mille eest hageja maksis, ja teiseks, teadlikult tellinud kaupa või kinnitanud sellise kauba tellimused, mida ei olnud hagejale töövõtulepingute täitmiseks vaja. Muu hulgas leppis kostja V OÜ-ga (V) kokku, et elektritöid tegelikult ei tehta ja elektriseadmeid ei tarnita, kuid hagejale esitatakse tööde ja seadmete eest tasumiseks arved. Sellega tekitati hagejale kahju 38 970,63 eurot. 31.10.2014 sõlmisid hageja ja V raha tagastamiseks kompromissilepingu, milles V tunnistas, et on sõlminud näilikud tehingud, mille alusel töid ei tehtud, kuid arve esitati kostja kaudu hagejale tasumiseks. Hagejalt saadud raha andis V sularahas kostjale. Hagiavalduses nõuab hageja kostjalt seda osa kahjust, mis ületab V tasutud summat ja mis ei ole hõlmatud teiste kahjunõuetega (kokku 7740 eurot). Lisaks on kostja nii Enefit 280 kui ka Auvere lepingu täitmisel kinnitanud arve-saatelehed, milles märgitud kaupu ei olnud tööde tegemiseks vaja ja mida pole selleks ka kasutatud. Näiteks ei kasutatud jootetina, tekstoliitplaate, tihendmooduleid ega valgusteid. Neid tooteid ei ole kasutatud ka hageja teistel objektidel. Samuti ei kasutatud hageja objektidel LED-lampe, elektritarvikuid, väiketööriistu, lattliine ega lattliini adaptereid. Kostja väide, et kauba võis tellida keegi teine, ei vasta tõele. Lisaks pidi kostja projektijuhina teadma ja aru saama, milliseid kaupu objektil kasutatakse. Kostja on saanud suure hulga sularaha, mille päritolu ta keeldub selgitamast. Eeltoodust tulenevalt on hagejale kostja tegevusega tekkinud kahju 95 918,08 eurot, mis koosneb Enefit 280 lepinguga seotud kahjust 69 748,65 eurot, Auvere lepinguga seotud kahjust 18 429,43 eurot ja lisaks kompromissi alusel saamata jäänud 7740 eurost. Kostja on töölepingut tahtlikult rikkunud. Kostja oli projektijuht ja pidi aru saama, et tellides kaupu, mida ta tegelikult kasutab enda huvides, tekib hagejale kahju vähemalt kaupade maksumuse ulatuses. Kahju on põhjuslikus seoses kostja tegevusega. Lisaks nõuab hageja kostjalt seadusjärgset viivist. Kostja vastuväited
2.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hageja töökorralduse järgi vastutas materjalide vastuvõtmise ja säilitamise eest objektijuht. Kostja oli aga projektijuht. Kostja ei tellinud vaidlusaluseid kaupu üksi. Tegemist oli koondarvetega ja kaupu võisid tellida ka teised kostja meeskonna liikmed. Kostja küsis teistelt, kas arvel olevad materjalid saabusid, ja alles pärast kinnitust viseeris arve. Osa kaupade tellimise ajal oli kostja puhkusel, osa puhul ei ole aga tellijaks märgitud kostjat. Ebaõige on hageja väide, et ostetud kaupu ei kasutatud objektidel. Neid oli võimalik hageja objektidel kasutada ja seda ka tehti. On tõendamata, et kostja kasutas materjale enda huvides. Samuti on tõendamata, et hageja ei kasutanud neid materjale teistel objektidel. Kui hageja ja V sõlmisid näilikud lepingud, siis peab hageja esitama nõude V, mitte kostja vastu. Kompromissilepingu alusel ei ole võimalik tuvastada tehingute näilikkust. Sõlmides kompromissilepingu V-ga, on hageja nõudest loobunud.
3(22)
Hageja nõuded on osaliselt aegunud. Kahjust, mis tekkis väidetavalt Enefit 280 lepingu tõttu, pidi hageja teada saama 21.05.2013, kuna selleks ajaks olid peamised tööd lõpetatud. Lisaks koostati 12.08.2013 projekti finantsaruanne ja 16.10.2013 kirjutati alla lõplikule üleandmisevastuvõtmise aktile. Auvere lepinguga seotud nõue on aegunud osas, mis tuleneb enne 2014. a esitatud arvetest. Hageja pidi teadma, et ta tasus arveid, mida ta ei oleks pidanud tasuma. Aegunud on ka V-ga seotud kahjunõue. Maakohtu otsus
3.Harju Maakohus rahuldas 03.10.2016 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla ehk 95 918,08 euro suuruse kahjuhüvitise ning hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 12 411,68 eurot. Samuti mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivise põhinõudelt alates 18.12.2014 kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus jättis hageja menetluskuludest 98,6% kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 36 653,57 eurot. Kostja menetluskuludest jättis maakohus 1,4% hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 164,31 eurot. Maakohus märkis otsuses, et menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled selle üle, kas kostja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust ja kui suur kahju selle tõttu hagejale tekkis. Töölepingu seaduse (TLS) § 74 lg 1 sätestab, et kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest. TLS §-st 72 tuleneb, et kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada VÕS-is ettenähtud õiguskaitsevahendeid vaid juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse TLS §-st 16. Seega tuleks hagi rahuldada, kui kostja oli rikkumises süüdi. Hageja nõue ei ole aegunud, sest tõendatud ei ole kostja väide, et hageja pidi kahju tekkimisest teada saama juba 2013. aastal. Asjaolude kohaselt sõlmis hageja V-ga 04.06.2012 elektrikütte kaablite paigalduse lepingu. V esitas tööde eest 7260 euro suuruse (käibemaksuta) arve. Kostja kinnitas arve ja hageja tasus selle. Arvel märgitud töid V tegelikult ei teinud. Samuti sõlmis hageja V-ga 09.10.2013 tarnelepingu, mille alusel pidi V tarnima teeninduspistikupesade kilpe. Kostja allkirjastas hageja nimel kilpide üleandmise-vastuvõtmise aktid. Hageja tasus kilpide eest. Tegelikult V kilpe ei tarninud. 31.10.2014 sõlmisid hageja ja V kompromissilepingu alusetult saadud raha tagastamiseks ja leppisid kokku, et 38 970,63 euro (käibemaksuta) suurusest summast tasub V hagejale 23 970,63 eurot. Kostjalt nõuab hageja 7740 euro suurust kahjuhüvitist (käibemaksuta). Kostja seisukoht, et hagi on selles osas esitatud vale isiku vastu, on ekslik. Hagejal on kostja vastu TLS § 74 lg 1 alusel nõue vaatamata sellele, et ta on kahju osaliseks hüvitamiseks sõlminud Viga kompromissilepingu. Ekslik on kostja seisukoht, et hageja loobus Viga kompromissi sõlmides nõudest kostja vastu. Hageja võib ülejäänud nõude esitada kostja vastu TLS-i alusel. Kostja ja V on solidaarvõlgnikud. 7740 euro suuruse kahju tekkimine hagejale on tõendatud, kostja on rikkunud töölepingut ja ametijuhendit ning on rikkumises süüdi. Seega tuleb VÕS § 115 ja TLS § 72 ja § 74 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista 7740 eurot (käibemaksuta). Enefit 280 lepinguga seoses nõuab hageja kostjalt töölepingu tahtliku rikkumisega tekitatud 69 748,65 euro suuruse kahju hüvitamist. Kostja tellis materjale, mida tegelikult selle lepingu järgsete tööde tegemisel ei kasutatud, kuid mille eest hageja tasus kostja esitatud saatelehtede
4(22)
alusel. Muu hulgas tasus hageja jootetina eest 25 549,50 eurot, tihendmoodulite eest 11 130 eurot, tekstoliitplaatide eest 2661,90 eurot ning valgustite eest 14 900 eurot (kõik summad on käibemaksuta). Samuti on hageja tasunud kostja tellitud kettsae, nurklihvija ja valgustite eest 4567,50 eurot ning järkamissae eest 3680,15 eurot. Ka neid kaupu ei ole tööde tegemisel kasutatud ega hagejale üle antud ja nende eest tuleb kostjalt kokku välja mõista 8247,65 eurot. Iseenesest on võimalik, et kaupu võisid tellida ka muud isikud, kuid kostja oli projektijuht ja pidi vastu võetava kauba põhjendatust kontrollima. Kostja vastutab, sest ta kinnitas kaubatellimused, mida tegelikult hagejale vaja ei olnud. Kostja rikkus oma kohustusi tahtlikult, tegu ei olnud hooletusega. Auvere lepinguga seonduvalt võttis kostja õigeks 129,15 euro suuruse osa hageja nõudest, mis puudutas vabakujulise fossiilkivi põhjendamatu tarne eest tasutud summat. Selle summa osas rahuldas maakohus hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 alusel õigeksvõtul põhineva otsusega. Lisaks on kostja Auvere lepingu raames esitanud hagejale tasumiseks arvesaatelehti kokku 6679,58 euro ulatuses kaupade eest, mida ei ole lepingu täitmiseks kasutatud. Tunnistajate ütlustega on kinnitatud, et neid kaupu selle lepingu alusel tehtud tööde jaoks ei kasutatud, samuti ei ole tõendatud, et hageja oleks neid kaustanud muude tööde tegemisel. Lisaks on hageja põhjendamatult tasunud H OÜ-lt (H) tellitud lattliini komponentide (toiteadapterid, kinnitusdetailid jms) eest 11 620,70 eurot (käibemaksuta). Ka need summad tuleb kostjalt välja mõista täies ulatuses, sest kostja rikkus oma kohustusi tahtlikult. Samuti tuleb kostjalt välja mõista hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 12 411,68 eurot ja viivis alates 18.12.2014 kuni põhivõla tasumiseni. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks või alternatiivselt teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Samuti palus kostja tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis kuni otsuse täitmiseni jõusse hagi tagamise abinõud. Maakohus on rikkunud materiaal- ja menetlusõiguse norme, jättes aegumise kohaldamata. Kohus on rajanud otsustuse üksnes hageja poolt esitatud tõenditele, rikkudes TsMS § 442 lg 8. Kostja on 21.12.2015 seisukohas esitanud piisavalt tõendeid ja põhjendusi selle kohta, miks nõuded on aegunud. Maakohus ei ole aegumise kohaldamata jätmise osas arvestanud ega hinnanud ühtegi kostja väidet ja tõendit, rikkudes sellega menetlusõiguse norme. Maakohus leidis ebaõigesti, et hagi on V nõudega seonduvalt esitatud õige kostja vastu. Hageja, sõlmides V-ga kompromissilepingu alusetult saadud raha tagastamiseks, loobus oma nõudest VÕS § 578 mõttes. Kui hageja on loobunud oma nõudest, ei ole tal väidetavat kahju tekkinud ja kostja ei pea selle eest vastutama. Ei ole selge, milles seisneb kostja tegu või tegevusetus, millest tuleneb kostja ja V solidaarvastutus. Kompromissilepingut sõlmides nõustus hageja väidetava kahju suurusega ning sai selle summa V-lt. Lisaks leidis kohus ebaõigesti, et V-ga sõlmitud kompromiss vastab dokumentaalse tõendi olemusele TsMS § 272 mõttes. Kompromissi alusel ei ole võimalik tuvastada tehingute näilikkust. V kinnitus selle kohta, et ta sõlmis kostjaga näilikud tehingud, ei vasta TsMS § 229 lg-s 2 nimetatud ühelegi tõendi liigile. Tekkinud kahju suurus ja selle arvutuskäik on otsuses motiveerimata. Kohus ei ole teinud vahet kahju ja tekkinud kulutuste vahel. Hageja on saanud tasutud raha eest ka vastava kauba. Kui
5(22)
hageja tellis kauba ja seda ei saabunud, siis see ei ole kahju ja hagi on esitatud ebaõige kostja vastu. Hageja pidi vastavat kaupa nõudma tarnijalt. Kohus on ebaõigesti hinnanud Enefit 280 elektritööde lepinguga seotud nõuete aluseks olevaid tõendeid, leides, et ajutise kinnitusena võidi kasutada pehmet traati, mis on majanduslikult otstarbekam. Maakohus on pealiskaudselt hinnanud tunnistajate ütlusi ja tõendeid, mis seonduvad jootetina kasutamisega kaablite ajutiseks kinnitamiseks. Kostja esitas tunnistajate PŠ, AV, SL ja SS ütluste analüüsi, millest kostja hinnangul järeldub, et jootetina kasutati kaablite ajutiseks kinnituseks. Kohus on asunud hindama erineva eesmärgiga traate ning leidis ebaõigesti, et kahju tekkis seetõttu, et jootetina kasutamine oleks olnud majanduslikult ebamõistlik. Lisaks leidis kohus, et hagejapoolne järelevalve ei ole objektil jootetina kasutamist tuvastanud. Kostja märkis, et järelevalvet teostanud isikud teostasid järelevalvet kilpide üle, mitte küttekaablite üle. Kostja leidis, et tunnistajate ütlusi ja esitatud tõendeid arvesse võttes on tõendatud jootetina kasutamine ning selle kasutamise võimalus küttekaablite ajutiseks kinnitamiseks. Kohus on hinnanud ebaõigesti tõendeid, leides, et kostja ei ole tõendanud, et S AS arvesaatelehel nr 619593 märgitud Roxtec tihendmooduleid, tekstoliitplaate ja valgusteid on Enefit 280 elektritööde raames või muude projektide käigus kasutatud. Kostja esitas tunnistajate AI, SS, VS, MT, JI ja JM ütluste analüüsi, millega on kostja hinnangul tõendatud, et Roxtec tihendmooduleid, tekstoliitplaate ja valguseid kasutati Enefit 280 elektritööde raames. Tekstoliitplaate kasutati põrandarestide kaitseks. Pealegi jääb ebaselgeks, mis kohtu hinnangul tellitud kaubast sai. Valgustite (255 tk) osas ei arvestanud kohus kostja selgitustega, et vaidlusaluseid valgusteid kasutati teistes hageja objektides. 12.01.2016 istungil jättis kohus kostja vande all ülekuulamise taotluse hilisemaks lahendamiseks, kuid ei lahendanudki seda. Paikvaatluse viisid läbi isikud, kes ei teadnud täpselt, mida ja kus otsida. Tunnistaja MT teatas, et hageja esindajad ei viinud teda paikvaatlusel asjaga kurssi ning ei öelnud, mida nad vaadeldavates objektides otsisid. On tõendatud, et tehases Enefit-280 olid läbi viidud suured moderniseerimised, mis tähendab, et teostatud töödest ja kasutatud materjalidest on vaevalt midagi alles jäänud. Seoses sellega leidis kohus ebaõigesti, et kostja peab vastutama süüliselt tekitatud kahju eest. Kohus on leidnud ebaõigesti, et kostja poolt arvete kinnitamisega on hageja teinud märkimisväärseid kulutusi, mis oleksid ilma kostjapoolse tegevuseta olemata ((S AS 27.09.2012 arve-saateleht nr 628140 (kettsaag, nurklihvija ja valgustid 30 tk) ja 30.11.2012 arve-saateleht nr 638123 (valgustid 45 tk ja järkamissaag)). Lisaks on kohus jätnud tähelepanuta, et arve nr 628140 ja kostjale 16.10.2012 saadetud arve olid erinevad. See lükkab ümber ka seisukoha, et kostja varjas kauba tellimust. Tunnistaja AI on tunnistanud, et erinevaid instrumente oli vaja tellida ning ta nägi nende kasutamist. Valgustite osas ei ole hageja esitanud ühtegi kinnitust, et need ei olnud tema kasutuses teistel projektidel. Hagejale oli kulude üleviimine ühelt projektilt teise tavaline praktika. Kohus ei andnud kostjale võimalust küsitleda sel teemal tunnistaja JM. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on kauba kätte saanud alljärgnevate arvete alusel: 20.07.2012 S AS arve-saateleht nr 618767; 27.07.2012 S AS arve-saateleht nr 619593; 31.07.2013 S AS arve-saateleht nr 000666969; 16.08.2013 S AS arve-saateleht nr 000668795; 30.08.2013 S AS arve-saateleht nr 000670903; 31.01.2014 S AS arve-saateleht nr 000692304; 28.02.2014 S AS arve-saateleht nr 000695644; 30.06.2014 S AS arve-saateleht nr 000711842. Kauba kättesaamine kinnitatakse just saatelehega (üleandmis-vastuvõtmisaktiga), mitte viseeritud
6(22)
arvega. See omakorda tähendab, et hageja ei ole tõendanud kaupade kättesaamist. Arvetel, mis olid esitatud S AS-i poolt, ei kajastu, et kostja on kauba kätte saanud. Maakohus on jätnud tähelepanuta kostja tõendid ja seisukohad järgmiste S AS arvesaatelehtede kohta: 31.07.2013 arve-saateleht nr 000666969; 16.08.2013 arve-saateleht nr 000668795; 30.08.2013 arve-saateleht nr 000670903; 30.09.2013 arve-saateleht nr 000675229; 31.10.2013 arve-saateleht nr 000680269; 31.10.2013 arve-saateleht nr 000680273; 31.01.2014 arve-saateleht nr 000692304; 28.02.2014 arve-saateleht nr 000695644 ja 30.06.2014 arvesaateleht nr 000711842. Arvetel märgitud kauba tellis PŠ või AI, või kaup telliti ajal, kui kostja oli puhkusel. Kohus ei ole arvestanud ka seisukohaga LED valgusriba, LED liistvalgustite ja LED pirnide osas. Kostja on kindel, et need võisid olla kasutusel teistes projektides ja seda kinnitas ka tunnistaja AI. Mis puudutab Auvere lepingu raames tellitud lattliini komponente, siis lattliinide adaptereid jms puudutav inventuur oli teostatud peaaegu poolteist aastat pärast kostja lahkumist. Esialgsete projektide järgi oli lattliinide kogus palju suurem. Nende aktide põhjal olid koostatud arved tellijale. Hageja tunnistaja SS kinnitas ütluste andmise ajal, et tellitud adapterid olid standartsed detailid, mistõttu neid oli võimalik tagastada tarnijale kooskõlas hageja lepingute tüüptingimustega. Kohus ei ole arvestanud asjaoluga, et sellised detaile saaks kasutada mujal, mitte ainult lattliinide kinnitamiseks. Samuti kohus ei arvestanud hageja dokumentidega, et H ostis endale sellised detailid sisse edasi hagejale müügiks. On arusaamatu, mille järgi on tehtud järeldus, et lattliine oli paigaldatud vaid 70 tk. Kohus leidis ebaõigesti, et kostja peab vastutama süüliselt tekitatud kahju eest. Kohus ei ole süü hindamisel arvestanud, et teatud osa arvetest oli tehtud hageja teiste töötajate (PŠ, AI) poolt. Samuti pole arvestatud kohustuste jaotamisega hageja juures, kuna kauba sisseostmise eest, selle vastuvõtmise ning ladustamise eest vastutas PŠ. Need asjaolud on aluseks vähemalt TLS § 74 lg 2 kohaldamiseks või vastutusest vabastamiseks. Muu hulgas leidis kohus valesti, et kostjal endal lasus hoolsuskohustus oma ametijuhendiga tutvumiseks. Kostjaga oli sõlmitud tööleping müügijuhi ametikohale, mille kostja on ka allkirjastanud. Projektijuhi ametikohale oli kostja määratud ajutiselt. Esitatud ametijuhendit ei olnud hageja kostjale tutvustanud. Seega ei saanud kostja rikkuda ametijuhendist tulenevaid kohustusi. Samuti ei ole kohus piisavalt uurinud kostja CV-d, millest on näha, et kostja tegeles eelnevalt peamiselt tööstusautomaatika ja jõuseadmete müügiga. Jääb ebaselgeks, millest lähtus kohus, nimetades kostjat kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistiks. 26.05.2016 esitas kostja kohtule taotluse vaatluse korraldamiseks, mille tulemusel oleks saanud tuvastada, kas vaidlusalused asjad on olemas ning millal ja kellelt need olid soetatud. Kohus on jätnud selle taotluse tähelepanuta, rikkudes menetlusõiguse norme. Kohus ei ole arvestanud kostja vastuväidetega hageja menetluskulude kindlaksmääramisel. Lisaks on kohus ebaõigesti välja mõistnud topelttasu hageja esindajate toimingute eest. Vastuapellatsioonkaebus
5.Hageja esitas maakohtu otsuse peale vastuapellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus jättis välja mõistmata hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 1178,01 eurot, samuti menetluskulude jaotuse osas. Hageja palus teha tühistatud osas uue otsuse, millega mõista kostjalt välja täiendav viivis 1178,01 eurot, jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt täiendavalt välja menetluskulu 520,44 eurot.
7(22)
Vastuapellastioonkaebuse kohaselt on maakohus jätnud ekslikult arvestamata viivise ühelt arvelt. Kohus on tuvastanud, et V tehingutega on kostja tekitanud hagejale kahju summas 38 970,63 eurot (km-ta), millest 23 970,63 eurot (km-ta) on hagejale hüvitanud V. Seega oli mainitud episoodis hagejale tekkinud kahju suuruseks 15 000 eurot (38 970,63–23 970,63). Kohus on kahju põhinõudena täielikult välja mõistnud ent ekslikult märkinud viivisenõude lahendamisel, et hageja põhinõude suuruseks on 7740 eurot (31 710,63–23 970,63). Seega ei ole kohus viivisenõude lahendamisel arvestanud 04.06.2012 V arvega nr 003/1206 summas 7260 eurot ning jätnud seetõttu ekslikult sellelt viivise arvestamata. Hageja palub teha uue otsuse, millega ringkonnakohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja täiendava viivise 1178,01 eurot. Täiendava viivise väljamõistmise korral tuleb menetluskulud jätta täielikult kostja kanda. Vastused apellatsioonkaebusele
6.Pooled palusid jätta teineteise apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluse vahepealne käik
7.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 22.02.2017 otsusega maakohtu otsuse osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 55 942,13 eurot ületavas osas, ja jättis hagi selles osas rahuldamata. Samuti tühistas ringkonnakohus maakohtu otsuse viivise väljamõistmise osas ja tegi selles osas uue otsuse, millega mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise 22.02.2017 seisuga 8794,91 eurot ning alates 23.02.2017 viivise 55 942,13 euro suuruselt kahjuhüvitiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kahjuhüvitise tasumiseni. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ka menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning jättis poolte menetluskuludest kõigis kohtastmetes 49% hageja kanda ning 51% kostja kanda.
8.Riigikohus tühistas 13.11.2017 otsusega Tallinna Ringkonnakohtu 22.02.2017 otsuse tsiviilasjas nr 2-14-62732 TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata hageja nõude 36 842,10 euro suuruse kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Samuti tühistas Riigikohus ringkonnakohtu otsuse viivise väljamõistmist ja menetluskulude jaotust puudutavas osas. Riigikohus saatis asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Riigikohus jättis ringkonnakohtu otsuse muutmata osas, millega kohtud rahuldasid hagi 55 942,13 euro ulatuses, samuti osas, millega ringkonnakohus jättis hageja nõude 3133,85 euro ulatuses rahuldamata. Riigikohus rahuldas hageja kassatsioonkaebuse osaliselt ja jättis kostja kassatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
9.Ringkonnakohus leiab, et nii kostja apellatsioonkaebus kui ka hageja vastuapellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada. Maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi rikkumise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja põhivõla 92 647,52 eurot ületavas osas ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 12 411,68 euro ulatuses hageja kasuks. Seadusjärgne viivis põhinõudelt 92 647,52 eurot tuleb välja mõista alates hagi esitamisest, s.o 17.12.2014. Seoses kaebuste osalise rahuldamisega muudab ringkonnakohus menetluskulude jaotust, määrab kindlaks poolte menetluskulude suuruse, mõistab menetluskulud pooltelt välja ja teeb nimetatud osas tasaarvestuse. Muus osas tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata.
10.Riigikohtu 13.11.2017 otsusega käesolevas tsiviilasjas on jäetud muutmata ringkonnakohtu 22.02.2017 otsus, millega ringkonnakohus rahuldas hagi 55 942,13 euro ulatuses, samuti osas,
8(22)
millega ringkonnakohus jättis hageja hagi kostja vastu rahuldamata 3133,85 euro ulatuses. Nimetatud osas on otsus jõustunud. I
11.Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud (TsMS § 693 lg 2). Seega lähtub ringkonnakohus Riigikohtu käesolevas asjas esitatud seisukohast, et kohtute tuvastatud asjaoludel on hagi esitatud TLS § 74 lg-s 4 sätestatud aegumistähtaja jooksul.
12.Vaidlustamata asjaolude kohaselt töötas kostja 2011-2014 hageja projektijuhina Enefit 280 projektil. Pooled vaidlevad, kas hageja tekitas eelnimetatud projekti käigus kahju sellega, et tellis kaupu ja teenuseid, mida hagejal ei olnud tegelikult vaja ja mida ei kasutatud projektide täitmisel ega ka muul otstarbel hageja huvides.
13.Riigikohus on selgitanud käesolevas asjas tehtud lahendis, et hageja tõendamiskoormus ei ole piiramatu ja hea usu põhimõttest tulenevalt on võimalik, et asjaolu tõendamise koormus pöördub eelduste esinemise võimalikkusele viitavate asjaolude esitamise järgselt ümber, eelkõige kui tõendada tuleb asjaolu, mille esinemine on kostja kontrolli all, hagejal ei ole objektiivselt võimalik tõendeid esitada ja kostja keeldub tõendamisele kaasa aitamast. Kui ehitusprojekt ei sisaldanud töid, mis oleksid nõudnud kostja tellitud kauba kasutamist, siis ei saa hagejalt nõuda, et ta veel mingil viisil tõendaks, et neid kaupu ei kasutatud, vaid kostja peab tõendama, et neid kaupu siiski kasutati.
14.Ringkonnakohus vaatab asja läbi Riigikohtu poolt tühistatud ulatuses, s.o hageja nõudes, mis seondub - V OÜ-ga (edaspidi V) seotud kahju nõue 7260 euro ulatuses; - jootetina tellimisega tekitatud kahju 25 549,50 eurot ja sellele lisanduva viivisega; - tekstoliitplaatide tellimisega tekitatud kahju 2661,90 eurot ja sellele lisanduva viivisega; - põrandaküttekaabli, põrandakütte termostaadi ja 8 prožektori tellimisega tekitatud kahju 1371,10 eurot ja sellele lisanduva viivisega. II
15.Ringkonnakohus lähtub Riigikohtu käesolevas asjas esitatud seisukohast, et kohtud kohaldasid õigesti solidaarvastutuse ning kompromissilepingu sätteid ning maakohus tuvastas õigesti, et Viga sõlmitud kompromissilepinguga ei ole hageja loobunud nõudeõigusest kostja vastu. Seega on hagejal õigus VÕS § 65 lg 1, § 66 lg 1 ja § 137 lg 1 alusel nõuda V-ga seotud kahjuhüvitist nii kostjalt kui V-lt, kuna hageja ei ole V ega kostjaga kokku leppinud, et ta loobub oma nõudest kõigi solidaarvõlgnike vastu (VÕS § 66 lg 2).
16.Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse väide, et hageja ja V kompromissilepingut ei saa käsitleda tõendina. Tegemist on tõendiga TsMS § 272 lg 1 mõttes. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja Viga 04.06.2012 hinnapakkumise nr 003/1206 alusel töövõtulepingu toru DP01-BF002 elektrikütte kaablite paigaldamiseks. Nimetatu on tõendatud OÜ V hinnapakkumisega (I kd, tl 88), millest nähtuvalt on hinnapakkumise sisuks küttekaablite DP01-BF002_1 ja DP01-BF001_2 paigaldus hinnaga (ilma käibemaksuta) 7260 eurot. V arvega Nr 12.07-01 ja sellel sisalduva kostja kinnitusega „Palun maksta, XX“ (I kd, tl 89) loeb ringkonnakohus tõendatuks, et kostja kinnitas esitatud arve. Vaidlust ei ole ja nimetatu on tõendatud ka kompromissilepinguga, et hageja tasus arve 24.07.2012. Kaablitööde kontrolltabelist (I kd, tl 90) nähtub, et töö nimetusega „DP01-BF002“ teostas AS E ja
9(22)
ehitustööde päevikust (I kd, tl 91) nähtub, et ENEFIT kondensatsiooniala ETH töö objektil nimetusega DP01-BF002 teostas alltöövõtjana muuhulgas AS E.
17.Lisaks elektrikütte kaablite paigaldamise lepingule sõlmis hageja 09.10.2013 tarnelepingu V-ga teeninduspistikupesade kilpide tarnimiseks kogusummas 31 710,63 eurot (I kd, tl 92-94). Kompromissilepinguga (I kd, tl 109-111) on tõendatud Vi kinnitus, et 04.06.2012 V hinnapakkumise nr 003/1206 alusel sõlmitud leping DP-01-BF002 toru elektrikütte kaablite paigalduseks on näilik tehing, mille sõlmimisel leppisid V ja kostja kokku, et tegelikult ei teosta V hinnapakkumises nimetatud küttekaablite paigaldustöid.
18.Ekslik on apellatsioonkaebuse seisukoht, et maakohus oleks pidanud andma hinnangu lepingute näilikkusele. Maakohus tuvastas õigesti, et lepingute sisuks oli kokkulepe, et töid ei teostata, kuid hagejale esitatakse arved tasumiseks. Nimetatu tuleneb ka V juhatuse liikme JT poolt ühepoolselt allkirjastatud kompromissilepingu projektist (I kd, tl 263-264), mis hageja selgituste kohaselt käiku ei läinud, kuid mille kohaselt edastas V hagejalt saadud summad suures osas kostjale. Hageja nõue kostja vastu ei tulene näiliku lepingu sõlmimisest, vaid kahju tekitamisest alusetult makstud arvete näol. Kostjal oli võimalus tõendada, et tehinguid täideti ja arveid ei makstud alusetult.
19.Kokkuleppe kohaselt leppisid hageja ja V kokku, et kuigi 38 970,63 euro ulatuses tekitatud kahju (ilma käibemaksuta) eest vastutavad kostja ja V solidaarselt, siis arvestades V puhtsüdamliku ülestunnistust, loobub hageja V vastu kahjunõude esitamisest 23 970,63 eurot ületavas osas. 23 970,63 eurot ületavas osas nõuab hageja hagiavalduse kohaselt kahju hüvitamist kostjalt. Seega on hageja nõue kostja vastu nimetatust tulenevalt 38 970,63 – 23 970,63 = 15 000 eurot. Maakohus leidis põhjendatult, et hagiavaldus on selles osas esitatud õigesti kostja vastu ja kostja tekitas kahju tahtlikult. Ringkonnakohus järgib nimetatud osas maakohtu põhjendusi ja neid ei korda (TsMS § 654 lg 6).
20.Põhjendatud ei ole vastuapellatsioonkaebuse seisukoht, et maakohus jättis ekslikult arvestamata hageja viivisenõudega arvelt Nr 12.07-01, mille alusel tuli tasuda 7260 eurot (arvestamata käibemaksu). Riigikohtu seisukoha kohaselt käesolevas asjas tuleb VÕS § 113 lg 2 kohaselt juhul, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, arvestada võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teates võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi. TsMS § 362 lg 1 kohaselt on hagi esitamise ajaks hagi kohtusse jõudmise aeg, eeldusel et hagi on kostjale hiljem kätte toimetatud. Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi kohaldatakse eeltoodut nii hagi esitamisega seotud menetlusõiguslike kui ka materiaalõiguslike tagajärgede hindamisel, muu hulgas ka tähtaegade kulgemise aspektist.
21.Arvestades, et summa 7260 eurot sisaldub hageja hagis toodud Enefit 280 elektritööde lepingus (hagiavalduse p 41 ja lisa 60) ning hageja on arvestanud viivist hagi ja vastuapellatsioonkaebuse kohaselt perioodil 01.01.2013 – 17.12.2014 kokku 1178,01 eurot, ei ole põhjendatud kostjalt nimetatud summat välja mõista. Kostjalt kuulub viivis väljamõistmisele alates hagi esitamisest, s.o alates 17.12.2014 seadusjärgses määras alates 17.12.2014 kuni kohustuse kohase täitmiseni õigeaegselt tasumata põhinõudelt. III
22.Järgnevalt võtab ringkonnakohus seisukoha jootetina tellimisega tekitatud kahju 25 549,50 (9848 + 15 701,50) eurot osas. Poolte vaidlus taandub küsimusele, kas jootetina Enefit 280 elektritööde lepingu täitmisel kasutati küttekaablite ajutiseks kinnitamiseks või mitte. Kostja on heitnud maakohtule ette tunnistajate ütluste ja tõendite pealiskaudset analüüsimist.
10(22)
23.Apellatsioonimenetluses puudub poolte vahel vaidlus sellest, et - S AS esitas 20.07.2012 hagejale arve-saatelehe nr 618767, mille kohaselt oli Enefit 280 elektritööde lepinguga teostatud tööde teostamiseks tellitud jootetina 9849 euro väärtuses (käibemaksuta); - kostja kinnitas arvel kauba kättesaamist, märkis arvele kleebitud märkmelehel jootetina kasutamise eesmärgiks „joodetavad kaablimuhvid“ ning allkirjastas arve märkusega „palun maksta“; - hageja tasus arve 27.08.2012; - hageja tarnis ja paigaldas Enefit 280 elektritööde lepingu raames Enefit-280 kondensatsiooniala tarbeks nii isereguleeruvaid polümeerisolatsiooniga küttekaableid, XPI-tüüpi polümeerisolatsiooniga küttekaableid, H-tüüpi mineraalisolatsiooniga küttekaableid kui ka elektrikaableid, mille üleminekute tegemiseks ei kasutata jootetina, vaid muhve või spetsiaalseid muhve, mida hageja ei ostnud ega tellinud, või spetsiaalseid hülsse ja presse, mida OÜ P oli hagejale müünud; - enamike paigaldatud küttekaablite maksimaalne töötemperatuur (195 C) ja küttekaablite aluste torude maksimaalne temperatuur (kuni 550 C) on kõrgem kui ostetud jootetina sulamistemperatuur (183-190 C); - OÜ P tarnis küütekaablite võrgule kinnitamiseks objektile RMI-TW traati; - RMI-TW traat on visuaalselt sarnane jootetinaga, kuid erinevalt jootetinast ei sula see küttekaablite maksimaalsel töötemperatuuril ega torude maksimaalsel temperatuuril.
24.Kostja esitas jootetina kasutamise kohta AV 20.02.2015 kinnituse (III kd, tl 142), mille kohaselt „objektil Enefit-280 elektrikütte kaablite paigaldus ajavahemikul 2012-2013 küttekaablite ajutiseks kinnituseks enne püsiva kinnituse (metallriba, hard spacer, metallvõrk) tegemist kasutati pehmet juhet (jootetina), mis oli meie töödejuhtidele kätte antud tellija (M) poolt iga kord peale tööülesannete jagamist ja enne tööde alustamist.“ Nimetatu on vastuolus kostja poolt raamatupidajale arve-saatelehel esitatud selgitusega, et joodetavad kaablimuhvid on vajalikud kütte- ja elektrikaablite ühendamiseks (I kd, tl 115), kostja 23.07.2012 e-kirjaga, milles kostja vastab KJ täpsustavale küsimusele, et „need on joodetavad kaablimuhvid kütte ja elektrikaablite ühendamiseks“ (I kd, tl 128). 10.03.2015 on AV andnud kostjale samalaadse kinnituse (IV kd, tl 63), milles sõna „jootetina“ on asendatud sõnaga „pehme traat“. Lisaks on AV tunnistajana ülekuulamisel (IX kd, tl 30) andnud selgituse, et ta muutis oma arvamust, kuna ta ei olnud kindel, et kasutati jootetina ja ta ei saa jootetina kasutamist kinnitada, materjalid on väga sarnased. Tunnistaja kinnitas, et ta ei ole kindel, millist materjali kasutati. Seega ei tõenda tunnistaja kinnitused ja kohtuistungil antud ütlused, et jootetina objektil kasutati.
25.PŠ kinnitusega (I kd, tl 134) loeb kohus tõendatuks, et nimetatud isik kui Enefit-280 kondensatsiooniala küttekaablite projekti AS M elektritööde juht on 24.11.2014 kinnitanud, et jootetina (AS S arve nr 619593, AS S arve nr 618767) Enefit-280 kondensatsiooniala küttekaablite projekti raames ei kasutatud. Isik on lisanud kinnitusele märkuse, et ta ei saa välistada, et jootetina kasutati küttekaablite kinnitamiseks võrgu külge, sest kuigi OÜ P tarnitud materjal RMI-TW on keemiliste omaduste poolest jootetinast oluliselt erinev (talub oluliselt suuremat kuumust), on RMI-TW ja jootetina visuaalselt ning elastsuselt sarnased. Samas on isik kinnitanud, et ta ühekski muuks otstarbeks ei ole Enefit-280 objektil kindlasti jootetina kasutanud. Tunnistajana ülekuulamisel on PŠ kinnitanud, et ta ei suuda visuaalselt eristada jootetina ja pehmet traati (IX kd, tl 19-20). Seega ei ole võimalik tuvastada tunnistaja ütluste põhjal, kas jootetina kasvõi ajutiseks kinnitamiseks objektil kasutati. SS ütluste kohaselt (IX kd, tl 39-52) on ta analüüsinud jootetina kasutamist objektil ja välistab selle kasutamise vajaduse. Ajutise kinnitusena kasutamise kohta märgib tunnistaja, et selleks eesmärgiks oleks
11(22)
olnud palju odavamaid lahendusi ja kuskil ei kajastu infot, mis kinnitaks kostja väidet, et statsionaarse kinnitamise jaoks eemaldati väidetavalt ajutise kinnitusena kasutatud jootetina: sellist utiliseerimisdokumenti ei ole, samuti arvet või muud tehnilist dokumenti, kuigi objektilt materjali väljaviimise kohta peeti arvet.
26.JI kinnitusega (I kd, tl 135) loeb ringkonnakohus tõendatuks, et nimetatud isik kui Enefit280 kondensatsiooniala küttekaablite projekti AS M elektritööde juht on kinnitanud, et jootetina (AS S arve nr 619593, AS S arve nr 618767) ei kasutatud. Samasuguse kinnituse on andnud JM paigaldustööde projektijuhina (IX kd, tl 119).
27.Kostja ei ole eitanud, et töötas aastatel 2003-2007 jae- ja hulgimüügiga tegeleva E müügiinsenerina. Väljavõttega E kodulehelt (I kd, tl 178) loeb ringkonnakohus tõendatuks, et E tutvustab end kui jootetinade jae- ning hulgimüüjat. Nimetatust tulenevalt on põhistatud hageja väide, et kostja oli teadlik jootetina madalast sulamistemperatuurist. OÜ P tegevdirektor JL kinnituste (I kd, tl 179-180) kohaselt on OÜ P teinud järelvalvet objektil, kuid pole märganud kinnitust keevitustraadiga ja jootetinaga. Kuna objektile on OÜ P poolt müüdud hulgaliselt nõuetekohast võrku ja kinnitustraati, on JL pidanud imelikuks ja ka lubamatuks vale kinnitusmaterjali kasutamist.
28.Maakohus on hinnanud PŠ kinnituskirju (I kd, tl 27 ja II kd, tl 107), E AS esindaja AV 20.02.2015 kinnitust (IV kd, tl 63) ja 17.05.2016 vea parandust (IX kd, tl 31) ning tuvastanud asjakohaselt, et nimetatud isikud ei olnud kindlad, kas objektil kasutati ajutisteks kinnitusteks pehmet traati või jootetina. Maakohus on hinnanud tunnistaja PŠ ütlusi 16.05.2016 istungil (IX kd, tl 19-20) ja on järeldanud õigesti, et tunnistajate AV ja PŠ ütlustega ei ole jootetina ajutise kinnistusvahendina objektil kasutamine tõendatud ning tunnistaja SL ütluste kohaselt oleks see olnud lubamatu. Apellatsioonimenetluses esmakordselt esitatud väite, et jootetina jäägid võidi viia teisele objektile, jätab ringkonnakohus tähelepanuta (TsMS § 652 lg 4 alusel).
29.Tunnistaja SS ütluste (IX kd, tl 46) alusel tuvastas maakohus, et ei ole sellist dokumenti, mis fikseeriks, et ajutistelt kinnitustelt eemaldatud jootetina oleks objektilt välja viidud. Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse väide, et tunnistaja AI ütlustest on võimalik järeldada, et jootetina viidi objektilt välja. Tunnistaja ütlused on ebamäärased ja tunnistaja ei räägi jootetinast.
30.Põhjendatud ei ole ka apellatsioonkaebuse väide, et kohus on rikkunud oluliselt menetlusnorme, piirates PŠ-le küsimuste esitamist. Protokollist nähtuvalt on kohus jätnud vastavasisulise kostja vastuväite rahuldamata, kuna tunnistaja on üle kuulatud küsimustes, milleks tunnistaja oli kohtusse kutsutud. Tunnistaja ütlustega ei saanud luua uusi tõendeid. Kostja soovis antud tunnistaja ülekuulamist seoses asjaoluga, et tunnistaja nägi jootetina kasutamist objektil (kostja 21.12.2015 seisukoha p-d 6.1.-8.4.). Kostja ei ole apellatsioonkaebuses selgitanud, millised tema tunnistaja ülekuulamise taotluses esitatud küsimused jäid esitamata, ega ole taotlenud ka apellatsiooniastmes PŠ ülekuulamist.
31.Lisaks tunnistajate ütlustele on maakohus tuginenud asjaolule, et järelevalve teostajad ei märganud objektil jootetina kasutamist, jootetina ajutine kasutamine oleks olnud majanduslikult ebaotstarbekas ja kostja oli kõrgelt kvalifitseeritud spetsialist. Nimetatu kajastab kohtu siseveendumuse kujunemist.
32.Apellatsioonkaebuse väide, et hageja ei ole kunagi esitanud tõendeid ega väitnud, et pehme traat oleks jootetinast odavam, on õige, kuid ei muuda maakohtu lõppjäreldust. Hageja väitis
12(22)
ja esitas tõendid selle kohta, et puudus vajadus lisaks RMI-TW traadile muude kinnitusvahendite tellimiseks, kuna OÜ P tarnis kogu vajaliku süsteemi koos kinnitusvahenditega (mille hulgas ei olnud jootetina). Nimetatu on tõendatud mh tunnistaja SL ütlustega (IX kd, tl 33). Kuivõrd jootetina kasutamine objektil kinnitust ei leidnud, ei oma asja lahendamisel tähendust, kas jootetina kasutamine oleks olnud majanduslikult ebamõistlik ja kas tehtud kulutused sellele olid vajalikud.
33.Apellatsioonkaebuse väited järelevalve mitteteostamisest jootetina kasutamise kohta objektil erinevate isikute poolt on tõendamata. Tunnistaja SL ütlustega on tõendatud, et tema ettevõte tarnis objektile süsteemi kinnitusvahendeid ja järelvalvet teostas ettevõtte koostööpartner Tyco Thermal Controls (IX kd, tl 32-33). JL 30.10.2014 e-kirjast (I kd, tl 180) nähtuvalt on viimane kinnitanud, et „Pentair Thermal Management (endine Tyco Thermal Controls), keda me esindame Eestis, ei aktsepteeri kõrgetemperatuursete mineraalkaablite kinnitust keevitustraadiga. Mineraalkaablite kinnitamiseks on vaja kasutada spetsiaalset tootjapoolset kinnitustraati või kinnitusvõrku. Traadi või võrgu kasutamise määrab tootja või projekteerija sõltuvalt paigalduskohast.“ Seega kinnitavad ka nimetatud tõendid nende koosmõjus, et objektil teostati järelevalvet ka kinnistusvahendite kasutamise üle.
34.Maakohus tuvastas lõppkokkuvõttes õigesti, et kostja poolt tellitud jootetina kasutamist Enefit 280 elektritööde projektis ette nähtud ei olnud ja selle kasutamine tõendamist ei leidnud. Kostja vastupidist ei tõendanud. Seega on põhjendatud maakohtu seisukoht, et kostjalt kuulub väljamõistmisele tekitatud kahju 25 549,50 eurot. IV
35.Järgnevalt võtab ringkonnakohus seisukoha tekstoliitplaatide tellimisega tekitatud kahju 2661,90 eurot (käibemaksuta) osas.
36.Apellatsioonimenetluses ei vaidle pooled selle üle, et - kostja on S AS-i 27.07.2012 arve-saatelehel nr 619593 kinnitanud 330 tekstoliitplaadi kättesaamist ja palunud kauba eest tasuda; - hageja tasus arve 27.08.2012; - hageja poolt 13.11.2015 teostatud paikvaatlusel tekstoliitplaate ei leitud.
37.Pooled vaidlevad, kas tekstoliitplaate kasutati objektil või mitte. Elektripaigaldustööde projektijuhi JM kinnitusega (IV kd, tl 83) on tõendatud, et Enefit-280 projekti raames ei kasutatud tekstoliitplaate.
38.Kostja on oma väiteid tekstoliitplaatide kasutamise kohta menetluse jooksul muutnud. Kostja esmaste väidete kohaselt kasutati tekstoliitplaate tule- ja plahvatustõkke kaitseks seinu läbivatele kaablitele, kuna tekstoliit ei oma ferromagneetilisi omadusi (kostja esialgne vastus hagiavaldusele 04.03.2015 menetlusdokument p 17, III kd, tl 5). 09.06.2015 menetlusdokumendi p-s 7 leidis kostja, et eksis ja tekstoliitplaate kasutati tegelikult puutetõkke plaatidena AD35 ja AD36 kilpides peale kilpidesse muudatuste sisseviimist RN (tellija esindaja) nõudmiste täitmiseks (IV kd, tl 187). 21.12.2015 kostja menetlusdokumendis on kostja täpsustanud, et pakse tekstoliitplaate kasutati ka aukude kinnipanemiseks ehitusel (VII kd, tl 60). 21.03.2015 menetlusdokumendis, pärast seda kui hageja oli korraldanud paikvaatluse tekstoliitplaatide kasutamise kindlakstegemiseks ja neid ei leitud, väitis kostja, et septembris 2012 kukkus alajaam ümber ja tema sisu muudeti moderniseerimise käigus (VIII kd, tl 139). Nimetatust tulenevalt on põhjendatud maakohtu seisukoht, et kostja on kõnesoleva kauba kasutamise kohta andnud ebamääraseid selgitusi. Hageja on tõendanud tunnistajate PŠ (I kd, tl
13(22)
1334), JI (I kd, tl 135), JM (IV kd, tl 83) ja SS (I kd, tl 253) ütlustega, et tekstoliitplaate kõnesolevas projektis ei kasutatud.
39.Apellatsioonkaebuse etteheide, et maakohus ei ole analüüsinud tunnistaja AI ütlusi (IX kd, tl 23-25) ega selgitanud, miks ta nendega ei arvestanud, on põhjendatud. Nimetatud menetlusliku vea saab ringkonnakohus kõrvaldada. Tekstoliitplaatide kasutamise osas on tunnistaja AI märkinud järgmist: „Ehitusobjektil Enefit-280 kasutati ehitustehnikat. Sama kehtis ka teistel objektidel. Turbiinihalli oli Eesti Energia poolt trahvitud metallrestide rikkumise eest, sest tõstuk oli peal. Pärast seda hakkas hageja kasutama erimeetmeid. Pandi vastavad katted. Paks tekstoliit võis olla selle katteks, aga ma täpselt ei tea. Mäletan, et oli olukord, kus pidi täiendavalt paigaldama transformaatoreid elektrikilpidesse. Elektrikilpides oli eraldi ruumi transformaatorite paigaldamiseks, kuid kohta selleks ettenähtud ei olnud. Pidime leidma tehnilise lahenduse ise, kuidas paigaldada sinna transformaatoreid. Tellija inseneril tekkis peale trafo paigaldamist nõue, teha lisaventilatsioon ja paigaldada täiendav IP kaitse. IP kaitse tähendab, et oli vaja paigaldada täiendav isolatsioonimaterjal. Tekstoliit ongi selline materjal. Aga oli detsembri kuu ja mina olin puhkusel. Lisakaitse korraldamist teostas alltöövõtja. Ma ei mäleta, kes tegeles tekstoliitplaatide tellimisega. Kui tulin puhkuselt tagasi, nägin, et lisakaitse oli peal. Lisakaitse seisnes selles, et asi oli lahendatud ja tellija oli rahul.“ Vastuseks küsimusele, millisel kilbil tekstoliitplaate kasutati, on tunnistaja vastanud, et kilpidel 35/36 kondensatsiooni alajaamal. Samuti on tunnistaja selgitanud, et tekstoliitplaate kasutati isolatsioonimaterjalina, mis sobib ja on kiiresti tarnitav, võib-olla on odavamaid materjale, alternatiivseid materjale võib olla ka. Tekstoliitplaate paigaldati detsembris võib-olla aastal 2012/2013, kui jutt käib kondensatsiooni alajaamast. AI ütlustest ei ole võimalik järeldada, et pakse tekstoliitplaate kasutati metallrestide katteks, kuna tunnistaja väitel ta seda ei mäleta.
40.Kostja ei ole lükanud ümber hageja väidet, et tekstoliitplaadid telliti väidetavalt pool aastat enne nende kasutamist. Kui tunnistaja AI sõnul rääkis tekstoliitplaatide kasutamise kasuks nende kiire tarnimise võimalus, on see vastuolus asjaoluga, et tekstoliitplaadid telliti juba 27.07.2012. Tunnistaja ütlused, et tekstoliitplaate kasutati kilpidel 35/36 kondensatsiooni alajaamal, on vastuolus 13.11.2015 paikvaatluse protokolliga (VIIa kd, tl 55-68), mille kohaselt tekstoliitplaate kilpides AD 35 ja AD 36 ei kasutatud. Viimase tõendiga on kooskõlas tunnistaja SS ütlused (IX kd, tl 40-41), mille kohaselt tekstoliitplaatide kasutamine paikvaatlusel AD 35 ja AD 36 elektrikilpides tuvastamist ei leidnud. Tunnistaja on andnud järgmisi ütlusi: „Me vaatasime täies ulatuses üle, seal on tehase poolt puutõkkeplaadid, võtsime need maha ja vaatasime sealt alt, et tekstoliitplaate kasutatud ei ole. /.../ Ei välista, et tekstoliitplaate võidi kasutada ajutiselt, aga on oluliselt odavamaid lahendusi, näiteks vineerplaadid. Kui eesmärk on auk katta, siis augu nad katavad, elektrit nad ei juhi.“ Kostja väited, et tunnistaja liitus kostja tiimiga 2013.a, ei saanud füüsiliselt juhtida objektide ülevaatust 2012. a ja ei teadnud objektide piire, on asjakohatud, kuna paikvaatlus viidi läbi 13.11.2015. Väited tunnistaja ebaprofessionaalsusest on paljasõnalised. Ringkonnakohtul ei ole põhjust tunnistaja professionaalsust kahtluse alla seada. Kostja ei ole oma väiteid, et vineerplaate plahvatusohtlikkuse tõttu kasutada ei saanud, tõendanud. Eeltoodud põhjustel ei ole tunnistaja AI ütlused kooskõlas asjas teiste kogutud tõenditega ja maakohus jättis nendega põhjendatult arvestamata.
41.Tunnistaja MT on andnud ütlusi (IX kd, tl 64), mille kohaselt mäletab, et kaabli karpide paigaldamisel kasutati tekstoliitplaate, tekstoliitplaat on pruun materjal kaablikaitseks, kuid ta ei mäleta, kas tekstoliitplaate kasutati põrandarestide kaitseks. Tekstoliitplaate vaadeldavates objektides (turbiinihallis ja alajaamas) ei saanud olla. Ehituse käigus neid tekstoliitplaate kasutati kaitseks. Tekstoliitplaat on pruuni värvi, umbes 2x3 m. Nimetatu on vastuolus
14(22)
tunnistaja JM ütlustega (IX kd, tl 68-70) selle kohta, et 2012 objektil tekstoliitplaate ei kasutatud; tekstoliitplaadid on pruuni värvi lehed, puuvillane kangas, pressitud lehed, vaiguga täidetud, nad ei ole vineeriga sarnased; arvetes märgitud materjali nimetus PT tähendab viimistlustekstoliiti, selline tekstoliit kuulub konstruktsiooni materjalide hulka, seda saab teoreetiliselt kasutada põrandal, aga see on sama, mis osta kallis hiina vaas ja lüüa sellega nael seina. Samuti on tunnistaja selgitanud, et kui tegemist on töötava ettevõttega, siis vineeri kasutamise kondensatsiooniala objektil ei ole mõeldav, aga tööde käigus ei olnud see ala veel plahvatusohtlik ja sellist hulka tekstoliitplaate ei olnud objektil kuidagi vaja, piisab kahest lehest, kas vineer- või tekstoliitplaadist, mis ületab tõstuki pinda. Tunnistaja MT ütlused on vastuolus ka teiste asjas ülekuulatud tunnistajate ütlustega ja dokumentaalsete tõenditega, millest ei nähtu tekstoliitplaatide kasutamine objektil. S AS arve-saatelehelt nr 619593 (I kd, tl 129-131) nähtub, et ettevõte on tarninud objektile tekstoliitplaate kolme erineva nimetusega PT-20, PT-10 ja PT-5. Tunnistaja ütlused, et plaatide mõõdud olid umbes 2 x 3 meetrit, on vastuolus tunnistaja VS ütlustega (IX kd, tl 35) selle kohta, et paikvaatlusel otsiti tekstoliitplaate mõõduga 800 korda 1200. Seega ei ole tunnistaja MT ütlused usaldusväärsed nimetatud osas ja kohus jättis nendega põhjendatult arvestamata.
42.Asjaolu, et tunnistaja MT-le ei selgitatud, mida paikvaatlusel otsiti, ei oma vaidluse lahendamisel tähendust. Kuigi iseenesest võib olla õige apellandi väide, et nelja aasta jooksul on tehases Enefit-280 toimunud moderniseerimisi, ei ole kostja tõendanud usaldusväärselt tekstoliitplaatide kasutamist vastaval objektil. Kostja ei ole ka tõendanud seda, et moderniseerimistööd on olnud nii ulatuslikud, et hageja poolt teostatud töödest pole midagi alles jäänud.
43.Tunnistaja JI kinnitus võib olla küll koostatud hageja juristi poolt, kuid maakohus ei ole tuginenud asja lahendamisel üksnes nimetatud dokumentaalsele tõendile. Tunnistaja ütlused ei ole üksnes seetõttu, et ta eelneva kinnituse andis, ebausaldusväärsed, sest need on kooskõlas asjas teiste kogutud tõenditega.
44.Sama kehtib ka tunnistaja JM eelnevalt antud kinnituse kohta. Kohus ei ole nimetatud kinnitusele otsust rajanud, vaid asjas kogutud tõenditele nende kogumis. Asjaolu, et hagejat trahviti Ee poolt, ei ole hageja vaidlustanud, kuid see ei kinnita tekstoliitplaatide kasutamist objektil.
45.Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja nõue kostjalt 2661,90 euro väljamõistmiseks. V
46.Järgnevalt võtab ringkonnakohus seisukoha prožektorite, põrandakütte kaabli ja põrandakütte termostaadi tellimisega tekitatud kahju 1307,52 + 40,56 + 23,02 = 1371,10 eurot (käibemaksuta) osas.
47.Apellatsioonimenetluses ei vaidle pooled maakohtu poolt tuvastatud asjaolude üle, et: - 30.06.2014 esitas S AS hagejale arve-saatelehe nr 000711842, mille kohaselt on tööde teostamiseks ostetud prožektoreid NC BOREAS 11000 R71 AS HI (8 tk) hinnaga 1307,52 eurot (I kd, tl 250-252); - 30.09.2013 esitas S AS hagejale arve-saatelehe nr 000675229, mille kohaselt on tööde teostamiseks ostetud DEVIFLEX DTIP-18 395 W küttekaablit 18W/m 22m ja E-2001 termostaat PÕR SÜV 10 A. - kostja kinnitas arvetel kaupade kättesaamist ning allkirjastas arve märkusega „palun tasuda“;
15(22)
-
hageja tasus arved vastavalt 30.07.2014 ja 30.10.2013; tellitud prožektorid, põrandakütte kaabel ja termostaat ei kuulunud lepingu mahtu; vastavalt lõpptellijaga kooskõlastatud valgustite nimekirjale pidi hageja paigaldama kuni 400W prožektoreid; arvete liigiks oli koondarve.
48.Poolte vahel on vaidlus, kas kostja poolt tellitud prožektoreid, põrandakütte kaablit ja termostaati objektil kasutati, samuti kas kostja vastutab nende tellimise eest, kui tegemist oli koondarvega ja sellest tulenevalt võis kaupa tellida ka keegi teine.
49.Maakohus on põhjendanud oma siseveendumuse kujunemist mh sellega, et kostja kinnitas süstemaatiliselt kauba tarneid, mida objektil vaja ei olnud ning tegemist ei olnud üksikjuhtumiga, mida võiks käsitleda eksitusena. Maakohtu tuvastatu kohaselt kinnitas ja palus maksta kostja kümme arvet, mille alusel on tellitud objektil mittekasutatud kaupu. Sealjuures tunnistas kostja, et ta tellis Rautakesko AS-lt isiklikuks kasutamiseks kaupu. Samuti tugines maakohus asjaolule, et S AS-i esindaja kinnituse kohaselt on viimane kinnitanud, et tellitud kaupade nimetusi muudeti kostja palvel. Nimetatust tulenevalt järeldas maakohus põhjendatult, et kostja poolt kaupade tellimine, millest ta väidetavalt ei teadnud midagi, ei saanud olla juhuslik.
50.PŠ (I kd, tl 134), JI (I kd, tl 135), JM (IV kd, tl 83) ja SS (I kd, tl 253) on oma kinnituskirjades kinnitanud, et 1000W prožektoreid objektil ei kasutatud. Samade seisukohtade juurde jäid nimetatud isikud ka tunnistajatena ütlusi andes. Tunnistaja SS ütluste kohaselt (IX kd, tl 39-53) olid Auvere projektil prožektorid. Tunnistaja küsitlemisel avaldati talle tema poolt antud kinnitus (I kd, tl 253) ja ta kinnitas, et selles toodud prožektorid on 1000 W, mis on tehniliselt teised valgustid kui olid objektil. Tunnistaja on selgitanud, et vastava asjaolu kindlakstegemiseks vaatas ta esmalt tellimuses märgitut, käis läbi vastavad kohad ja hindas prožektorite suuruseid, samuti ligipääsetavatel valgustitel olnud kirjasid. Tunnistaja AI ütluste kohaselt (IX kd, tl 23-25) kasutati kõige võimsamaid prožektoreid Auvere objektil, nende võimsus oli 1000 W ja paigaldati ka lisaprožektoreid. Õues kasutati erinevaid prožektoreid, erineva võimsusega, lisaks 1000 W prožektoritele olid mõned 250 W. Prožektor võis olla kuni 1000 W, kuid see ei tähenda, et lamp oli seal 1000-vatine. Milliseid lampe 1000-vatistes prožektorites kasutati, seda tunnistaja ei teadnud. Tunnistajate SS ja AI ütlused on vastuolus 1000-vatiste prožektorite kasutamise osas. Ringkonnakohus peab usutavamaks SS ütlusi, kuna ta teostas vastavas osas objekti paikvaatluse ja veendus isiklikult sellise võimsusega prožektorite puudumises. Tunnistaja AI räägib erineva võimsusega prožektorite ja nendes võimalike väiksema võimsusega lampide kasutamisest. Tunnistaja ütlused on konkretiseerimata ja neist ei selgu, mitut 1000-vatist prožektorit lisaks muudele prožektoritele objektil kasutati. Eeltoodud põhjustel leidis maakohus põhjendatult, et kostja vastutab ka nimetatud osas hagejale tekkinud kahju eest.
51.Arve-saatelehega (I kd, tl 219) loeb ringkonnakohus tõendatuks, et 30.09.2013 esitas S AS hagejale arve-saatelehe nr 000675229 (I kd, tl 219), mille kohaselt on tööde teostamiseks ostetud DEVIFLEX DTIP-18 395 W küttekaablit 18W/m 22m hinnaga 40,56 eurot (käibemaksuta) ja E-2001 termostaat PÕR SÜV 10 A hinnaga 23,02 eurot (käibemaksuta). Hageja on esitanud väljavõtte Esvika.ee kodulehelt (I kd, tl 233-234) ja Elektrikaup.ee kodulehelt. Põrandakütte kaabli ja termostaadi osas on hageja tuginenud eelkõige asjaolule, et projektis nimetatud materjali kasutamist ette ei olnud nähtud ja lisaks asjaolule, et tegemist on koduses majapidamises kasutatava kaubaga (kasutatakse elamu põrandakütteks). Kuigi väljavõtetest eelmainitud kodulehtedelt otseselt järeldust kauba kasutamise võimalikkuse kohta
16(22)
üksnes koduses majapidamises ei tulene, ei ole kostja nimetatud väiteid ka ümber lükanud. Kostja ei ole tõendanud oma väiteid, et nimetatud kaupu kasutati teistel objektidel, tunnistaja AI ütlustest nimetatu ei tulene. Seega on prožektorite, põrandakütte kaabli ja termostaadi eest hageja poolt tasumisega tekkinud hagejale kahju 1371,10 eurot.
52.Riigikohus on käesoleva asja lahendamisel leidnud, et kostja poolt raha saamisest, mille päritolu ta ei soovi selgitada, ei saa järeldada automaatselt, et kõik kostja rikkumised olid tahtlikud. Ringkonnakohus leiab, et eelpool tuvastatud prožektorite, põrandakütte kaabli ja termostaadi eest esitatud arvete osas ei ole tõendatud, et kostja tekitas kahju tahtlikult. Tegemist on koondarvetega ja tõendamist ei leidnud, et kõik kaubad tellis hageja nimel kostja. Tunnistaja AI ütluste kohaselt (IX kd, tl 23) tellis osad kaubad ka tema. Nimetatuga on kooskõlas ka tunnistaja EZ ütlused (IX kd, tl 26), mille kohaselt tellisid kaupu mitmed isikud. Oluline on, et kauba kättesaamist kinnitas hageja nimel kostja. Tõendamist ei leidnud kostja väited, et tema ise kauba kättesaamist ei kontrollinud ja andis kinnituse kauba kättesaamise kohta pärast seda, kui keegi tema meeskonnaliikmetest kinnitas kauba olemasolu. Ringkonnakohtu seisukohta ei muuda kostja selgitus, et kaupade vastuvõtmise ja säilitamise eest vastutas objektijuht PŠ. Viimane sai kaupa vastu võtta üksnes juhul, kui see temale vastuvõtmiseks esitati. Nimetatud osas tõendid puuduvad. Milline konkreetne isik kauba tellis, asja lahendamisel tähendust ei oma, kuna kostjale etteheidetavaks teoks on hagejale tasumiseks arvete esitamine, ilma eelnevalt kontrollimata, kas kaup hagejani ka tegelikult jõudis. Kostja oli ka S AS-ga sõlmitud tarnelepingus (III kd, tl 223) nimetatud kaupa vastuvõtvaks isikuks.
53.Maakohus on õigesti viidanud TLS § 16 lg-tes 1 ja 2 sätestatule, samuti pooltevahelise töölepingu punktidele ja kostja ametijuhendile. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja täitis alates 2011. aastast projektijuhi ülesandeid ja et tal oli vastav vajalik elektrivaldkonna kõrgharidus ja üle kümneaastane töökogemus, ta oli läbinud mitmeid valdkonnaspetsiifilisi täiendkoolitusi ning lõpetas kasumlikult kõik teised projektid. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja oli kõrgelt kvalifitseeritud spetsialist, mistõttu on temalt töökohustuste täitmisel oodatav ja rakendatav hoolsusmäär kõrge. Ringkonnakohus arvestab ka asjaoluga, et kostja töötas hageja juures üle kolme aasta. Kostja võeti tööle müügijuhina, kuid nimetati mitmes ehitusprojektis ka projektijuhiks. Ringkonnakohtu arvates saab kostja käitumist arvetel märgitud kaupadega seonduvalt hinnata raske hooletusena ning kostjalt väljamõistetava kahjuhüvitise suurust tuleb vähendada 10% võrra. Kostjalt kuulub seega väljamõistmisele kahjuhüvitis 1371,10 – 137,11 = 1233,99 eurot. VI
54.Hageja viivisenõue kuulub rahuldamisele põhinõudelt 55 942,13 + 7260 + 25 549,50 + 2661,90 + 1233,99 = 92 647,52 eurot vastavalt käesoleva otsuse p-s 20 viidatud põhjendustele seadusjärgses määras alates 17.12.2014. Maakohtu otsus kuulub tühistamisele osas, millega maakohus mõistis välja kostjalt viivise 12 411,68 eurot seisuga 17.12.2014. VII
55.Järgnevalt määrab ringkonnakohus kindlaks menetluskulude jaotuse maa, ringkonna- ja Riigikohtus. Hageja taotles hagis kostjalt põhivõlgnevuse 95 918,08 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 12 611,97 eurot ning alates 17.12.2014 seadusjärgses määras viivise väljamõistmist kuni kostja poolt kohustuse kohase täitmiseni. Hageja põhinõue rahuldatakse 92 647,52 euro ulatuses ja sellest jääb rahuldamata 3270,50 eurot. Hageja kuni hagiavalduse esitamiseni esitatud viivisenõue 13 993,96 eurot jääb rahuldamata ja rahuldamisele kuulub viivisenõue põhivõlgnevuselt 92 647,52 eurot VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 17.12.2014. Ringkonnakohtu arvestuse kohaselt on hageja
17(22)
viivisevõla suuruseks käesoleva otsuse tegemise kuupäeva seisuga 23 995,90 eurot. Arvestades põhivõla rahuldamata jätmise ulatust 3 % ja viviisenõude rahuldamata jätmise ulatust ligikaudu 25 %, peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta poolte menetluskulud kõikides kohtuastmetes 10 % ulatuses hageja ja 90 % ulatuses kostja kanda (TsMS § 163 lg 1, § 171 lg 1). Vastavas osas muudab ringkonnakohus maakohtu menetluskulude jaotust ja maakohtu poolt väljamõistetud menetluskulude suurust.
56.Järgnevalt määrab ringkonnakohus TsMS § 174 lõikest 3 lähtudes vastavalt jaotusele kindlaks poolte hüvitamisele kuuluvate menetluskulude põhjendatud ja vajaliku suuruse.
57.Ringkonnakohus hindab nii hageja kui kostja esindaja tunnitasu suurust vastavalt kuni 120 eurot käibemaksuta ja 110 eurot koos käibemaksuga kõigis kohtuastmetes mõistlikuks. A.
58.Maakohus on kindlaks määranud nii hageja kui kostja vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruse.
59.Kostja apellatsioonkaebuse etteheite osas, et kohus on alusetult mõistnud välja kulu äriregistri, kinnistusraamatu, tõlke, kohtutäituri arve, riigilõivu ja majandusaasta aruannete osas, märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus on põhjendanud kostja vastuväite arvestamata jätmist ja nimetatud kulude väljamõistmist asjaoluga, et kulud on toimikust järgitavad. Maakohtu otsus on nimetatud osas piisavalt põhjendamata, kuid nimetatud menetlusliku vea saab ringkonnakohus parandada, vastates kostja apellatsioonkaebuses esitatud konkreetsetele väidetele. Hageja poolt väidetud toimingud nähtuvad järgmistest toimiku osadest: 15.12.2014 äriregistri väljavõte 2 eurot – dokument on 17.12.2014 hagiavalduse lisa nr 63 (I kd, tl 268); 15.12.2014 kinnistusraamatu väljavõte 3 eurot – dokument on 17.12.2014 hagiavalduse lisa nr 65 (I kd, tl 270-273); 23.12.2014 Wiedemanni tõlge 22.12.2014 arve 14-1292 eest 32,58 eurot – tõlgete tegemise vajadus ja tõlgete esitamine nähtub hageja 11.05.2015 arvamuse lisadest nr 1 (IV kd, tl 53-57), nr 3 (IV kd, tl 60-61), nr 7 (IV kd, tl 69-71); 24.08.2015 äriregistri väljavõte (E Aktsiaselts) 2 eurot – dokument on hageja 25.08.2015 hagi tagamise taotluse lisa nr 5 (V kd, tl 22-26); 25.08.2015 riigilõiv 50 eurot – toimingu tegemine nähtub hageja 25.08.2015 hagi tagamise taotluse lisast nr 7 (V kd, tl 29); 18.11.2015 majandusaasta aruanne H OÜ 4 eurot – dokumendi kohtule esitamine nähtub hageja 30.11.2015 arvamuse (VII kd, tl 27-35) lisade loetelust (lisad nr 2) ja lisa asub VII A köites, tl 2-17; 23.11.2015 äriregistri väljavõte H OÜ 2 eurot - dokumendi kohtule esitamine nähtub hageja 30.11.2015 arvamuse (VII kd, tl 27-35) lisade loetelust (lisad nr 4) ja lisa asub VII A köites, tl 20-23.
60.Hageja on esile toonud, et on tasunud 29.12.2014 kohtutäitur Elin Vilippuse 22.12.2014 arve nr 787 eest 293,97 eurot ja 04.09.2015 kohtutäitur Elin Vilippuse 04.09.2015 arve nr 518 eest 293,97eurot. Asjas on tehtud kaks hagi tagamise määrust, mis eeldasid määruse täitmist kohtutäituri poolt. 22.12.2014 määrusega arestiti kostja pangakontod ja 28.08.2015 määrusega arestiti muuhulgas kostja töötasu või sellesarnase sissetuleku nõue E AS vastu. Vastavalt kohtutäituri tasu seaduse § 38 lg 1 p-s 3 sätestatule (hagi tagamise määruste 18(22)
täitmise ajal kehtinud redaktsioonis) sõltub hagi tagamise määruse täitmise põhitasu hagi hinnast ja tasu makstakse üle 12 800-eurose hagi hinna korral 278 eurot. Põhitasule lisandub sama seaduse § 34 kohaselt täitementluse alustamise tasu 15,97 eurot, mis teeb mõlema arestimistoimingu eest nõutavaks tasuks 293,97 eurot. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on arved tasutud kas samal päeval hagi tagamise määrusega või sellele ligilähedasel ajal. Seega on nimetatud kulu vajalik ja põhjendatud.
61.Toimiku põhjal pole tuvastatav 07.01.2015 kinnistusraamatu väljavõttele kulunud 3 eurot ja 22.01.2015 riigilõiv 8 eurot. Seega tuleb maakohtu otsus 11 euro väljamõistmise osas kostjalt tühistada.
62.Ringkonnakohus nõustub osaliselt kostja apellatsioonkaebuse seisukohaga, et esindaja poolt toimingutele kulutatud aeg on kohati ülepaisutatud. Arvestades 17.12.2014 hagiavalduse mahtu ja sisu ei ole 13 tundi selle koostamisele kulunud aeg ülepaisutatud.
63.01.10.2015 kohtuistungil andis maakohus pooltele tähtaja täiendavate tõendite, seisukohtade ja taotluste esitamiseks kuni 30.11.2015. Menetluskulude aruandest nähtuvalt on hageja esindaja seejärel otsustanud tõendamisvajaduse üle, suhelnud vastaval teemal kliendiga ja analüüsinud täiendavaid tõendeid (lisaks kohtu poolt väljanõutud pankade dokumentidele ja kontoväljavõtetele) 16.11., 19.11., 20.11. ning 23.11.2015 13 tunni vältel. Nimetatud ajaks ei olnud kostja veel omapoolseid tõendeid esitanud, seega pidi hageja esindaja analüüsima enda poolt esitatavaid tõendeid. 30.11.2015 esitas hageja kohtule mh taotluse seitsme tunnistaja ülekuulamiseks ja vastuse kostja 02.06.2015 (hageja on pidanud ilmselt silmas 05.06.2015 vastust) ja 09.06.2015 vastustele. 05.06.2015 seisukohale lisas kostja viis tõendit ja 09.06.2015 seisukohale 16 lehekülge tõendeid. Hageja esitas 30.11.2015 vastusega 25 tõendit. Arvestades, et hageja esindaja pidi eelnevalt välja selgitama, mida seitse erinevat tunnistajat võivad teada tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude kohta, arvestades hageja enda ja kostja poolt esitatud tõendite mahtu, ei ole 13 h tõendite analüüsiks kulutatud aeg põhjendamatult pikk.
64.Ringkonnakohus nõustub kostja apellatsioonkaebuse väitega, et kahe esindaja osalemine 01.10.2015, 12.01.2016 ja 22.02.2016 kohtuistungitel, samuti 15.05.-16.05.2016 kohtuistungiks ettevalmistamine ei olnud vajalik. Kuigi tegemist oli asjaolude paljususe ja tõendite mahu poolest keskmisest mahukama asjaga, ei olnud vaidlus õiguslikult keerukas ja kostjale ei saa seetõttu panna kahele esindajale tasu maksmise kohustust nimetatud kohtuistungitel osalemise eest. Eeldades vandeadvokaadi ja advokaadi staatuse põhjal, et vandeadvokaat Martti Peetsalu on kõrgema kvalifikatsiooniga, kohtuistungil peab ringkonnakohus põhjendatuks kõrgema kvalifikatsiooniga esindaja osalemist, seega tuleb hageja menetluskuludest maha arvestada advokaat Sandra Sillaotsa osalemise kulu eelmainitud kohtuistungitel 1080 euro ulatuses. Samas ei saa nõustuda kostja seisukohaga, et esindajad on istungiväliselt teinud topelttööd. Nii on küll mõlemad esindajad valmistunud kohtuistungiks, kuid advokaat Sandra Sillaots on tegelenud ettevalmistustega tunnistajate ülekuulamiseks, samas kui vandeadvokaat Martti Peetsalu osas nimetatu ei nähtu, millest saab järeldada, et ta tegeles muude küsimustega.
65.Ringkonnakohus nõustub kostja apellatsioonkaebuse väitega, et menetluskulude aruandest nähtuv 08.08.2016 – 12.08.2016 toimunud materjalide analüüs ja kohtukõne koostamine 28 tunni ja 17 minuti ulatuses on põhjendamatult pikk aeg. Arvestades, et menetluses oli esindaja juba varasemalt analüüsinud mõlema poole esitatud väiteid ja tõendeid, kohtukõne oli aga kokkuvõte varem esitatud seisukohtadest, millele lisandus
19(22)
tunnistajate ütluste seostamine poolte väidetega ja teiste asjas esitatud tõenditega, peab ringkonnakohus vajalikuks ja põhjendatuks ajakuluks nimetatud osas 10 tundi tunnihinnaga 120 eurot 28 tunni ja 17 minuti asemel. Nimetatud põhjusel tuleb maakohtu poolt kostjalt väljamõistetavate menetluskulude suurust vähendada 18 h 17 minuti eest teostatud esindajatasu osas, s.o 2194 euro võrra.
66.Kokkuvõttes on hageja põhjendatud kulutused õigusabile 35 524,01-11-10802194=32 239,01 eurot ja riigilõivudele 1650 eurot, kokku 33 889,01 eurot (käibemaksuta).
67.Kostja maakohtu menetluskulude suuruse üle poolte vahel apellatsioonimenetluses vaidlus puudub. Maakohus on pidanud kostja põhjendatuks menetluskulude suuruseks 11 736,96 eurot (sisaldab käibemaksu). B.
68.Asja esimesel läbivaatamisel ringkonnakohtus on hageja kandnud järgmised menetluskulud: õigusabikulud 7128 eurot (osutatud vandeadvokaat Martti Peetsalu poolt tunnihinnaga 120 eurot tunnis) ja riigilõiv 250 eurot. Kokku on esindaja ajakulu (ilma kohtuistungil esindamiseta 1 h 18 min) 59 h 20 min.
69.Kohtuotsuse analüüsimiseks kulunud aeg 2 h 12 min on põhjendatud ajakulu. Kuluaruande kohaselt on hagejal kulunud apellatsioonkaebuse analüüsimiseks ja vastuse koostamiseks 51 h 24 min. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kuigi asjas on esitatud palju faktilisi asjaolusid, olid need siiski hagejale juba maakohtu menetlusest teada, tõendeid analüüsiti ammendavalt juba maakohtu menetluses ja hageja kujundas juba maakohtu menetluses oma positsiooni. Sellest tulenevalt peab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse analüüsimise ja sellele vastamise vastuse mahtu ja sisu arvestades põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 16 tundi.
70.Menetluskulude aruande kohaselt on hagejal kulunud vastuapellatsioonkaebuse koostamiseks 4 h 6 min. Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga, et kuivõrd hageja vaidlustas maakohtu otsuse õiguslikult mittekeerukas viivise määramise osas, apellatsioonkaebuse pikkuseks on sisuliselt 3 lk, on põhjendatud ja vajalik ajakulu nimetatud osas 1 h.
71.Hagejal on kulunud 16.01.2017 istungiks ettevalmistamiseks 4 h 50 minutit. Arvestades asja mahukust ja vaidluse iseloomu apellatsioonimenetluses, kus korrati põhiliselt maakohtus esitatud seisukohti, peab ringkonnakohus vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks 2 h, millele lisandub istungil osalemise aeg 1 h 18 min, kokku seega 3 h ja 18 min.
72.Kokkuvõttes on hageja esindaja põhjendatud ajakulu 22 h 30 min. Hageja esindaja tunnitasu suuruseks on 120 eurot. Lisaks on hageja tasunud riigilõivu 250 eurot. Nimetatu teeb hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks apellatsioonimenetluses 2950 eurot.
73.Kostjal on kulunud maakohtu otsuse analüüsile ja apellatsioonkaebuse koostamisele kokku 7 h 35 min, vastuapellatsioonkaebusega tutvumisele 1 h, vastuse koostamisele viimasele 1 h ning hageja vastusega kostja apellatsioonkaebusele tutvumisele ja analüüsile 3 h, kokku 12 h 35 min. Nimetatule lisandub kohtuistungil osalemise aeg 1 h 18 min. Ringkonnakohus peab kostja esindaja ajakulu 13 h 53 min vajalikuks ja põhjendatuks. Kostja esindaja tunnitasu suurus on 110 eurot, millele lisandub käibemaks. Lisaks on kostja
20(22)
tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu 1500 eurot. Nimetatu teeb kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks apellatsioonimenetluses 1654+143+1500= 3297 eurot. C.
74.Hageja esindaja on teinud asja teistkordsel läbivaatamisel ringkonnakohtus apellatsioonimenetluses toiminguid, millele on kulunud 18 h 50 min + kohtuistungil osalemine 1 h 9 min, kokku 19 h 59 min.
75.Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et osad esindaja toimingutest ei ole seotud ringkonnakohtu käesoleva menetlusega. Sellisteks toiminguteks on kohtuotsuse täitmise võimaluste analüüs koos võimalike alternatiividega, suhtlus kliendi ja vastaspoolega kohtuotsuse täitmise teemal, täitmisavalduse koostamine, suhtlus kohtutäituri ja vastaspoolega, suhtlus kohtuga seoses jõustamismärkega otsusele, büroosisesed nõupidamised seonduvalt SS asjas tehtava otsusega pooleliolevale menetlusele, ringkonnakohtu määruse analüüs seoses kriminaalmenetluse lõpetamisega ja suhtlus kohtutäituriga.
76.Arvestades, et asja arutati ringkonnakohtus teistkordselt, asjas ei tulnud esitada uusi asjaolusid ega tõendeid, peab ringkonnakohus hageja esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks asja teistkordsel läbivaatamisel ringkonnakohtus järgmiste toimingute eest: tutvumist Riigikohtu otsusega ja selle analüüsi 2 h ulatuses, läbirääkimisi vastaspoolega kompromissi osas ning suhtlust kliendiga 1 h ulatuses, kohtuistungiks ettevalmistumise aega 3 h, kohtuistungil osalemist 1 h 9 min ulatuses kokku 7 h 9 min tunnitasuga 120 eurot. Seega on hageja vajalike ja põhjendatud esindajakulude suurus asja teistkordsel läbivaatamisel ringkonnakohtus 858 eurot.
77.Kostja esindaja on teinud asja teistkordsel läbivaatamisel ringkonnakohtus apellatsioonimenetluses toiminguid, millele on kulunud 4 h 9 min, millest 3 h on kulunud kohtuistungi ettevalmistamiseks ja 1 h 9 min kohtuistungil osalemiseks. Ringkonnakohus peab kostja esindaja märgitud ajakulu vajalikuks ja põhjendatuks. Seega on kostja vajalike ja põhjendatud esindajakulude suurus asja teistkordsel läbivaatamisel ringkonnakohtus 418,80 eurot. D.
78.Hageja esindaja on teinud asja läbivaatamisel Riigikohtus kassatsioonimenetluses menetlustoiminguid, millele on kulunud 64 h 54 min, millest 4 h 30 min on kulunud ringkonnakohtu otsuse analüüsile, 33 h 6 min on kulunud kassatsioonkaebuse koostamisele, 23 h 54 min on kulunud kostja kassatsioonkaebuse analüüsimisele ja sellele vastamisele, 3 h 24 min on kulunud kostja kassatsioonkaebuse vastuse analüüsimisele. Lisaks on hageja tasunud riigilõivu 504 eurot. Arvestades, et hagejat on esindanud maakohtu menetlusest alates sama esindaja, hageja tugineb kassatsioonimenetluses suures osas juba varasemalt esitatud seisukohtadele, loeb ringkonnakohus kassatsioonimenetluses kantud esindajakulud põhjendatuks 20 h ulatuses, seega tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) arvestades 2400 eurot (käibemaksuta). Koos riigilõivuga on hageja põhjendatud menetluskulude suurus kassatsioonimenetluses 2400 + 504 = 2904 eurot.
79.Kostja esindaja on teinud asja läbivaatamisel Riigikohtus kassatsioonimenetluses menetlustoiminguid, millele on kulunud 14 tundi, millest 8 h on kulunud kassatsioonkaebuse koostamisele ja 6 h kassatsioonkaebuse vastusega tutvumisele. Ringkonnakohus peab kostja esindaja märgitud ajakulu vajalikuks ja põhjendatuks. Lisaks
21(22)
on kostja tasunud riigilõivu 692,12 eurot. Seega on kostja vajalike ja põhjendatud esindajakulude suurus 1848+692,12 = 2540,12 eurot. E.
80.Kokku on kõigis kohtuastmetes menetluskulude suuruseks hagejal 33 889,01 + 2700 + 858 +2904 =40 351,01 eurot ja kostjal 17 992,08 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulud 90 % ulatuses, s.o 36 315,91 eurot ja hagejalt välja mõista kostja menetluskulud 10 % ulatuses, s.o 1799,21 eurot.
81.TsMS § 445 lg 1 teise lause järgi tuleb poolte vastastikused menetluskulude nõuded tasaarvestada. Selle tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis 34 516,70 eurot.
82.Pooled on taotlenud vastaspoolelt väljamõistetavatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi. Et tasaarvestuse tulemusena lõppevad poolte vastastikused nõuded kattuvas osas, tuleb viivis kostjalt hageja kasuks välja mõista tasaarvestuse tulemusena hüvitamata jäävalt menetluskulude osalt 34 516,70 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
22(22)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.