Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks ja Ants Kull
Kohtuasi
Täisealisele isikule määratud eestkoste ja eeskostja ametiaja pikendamine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 20. märtsi 2017. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
J. S määruskaebus
Menetlusosalised ja esindajad Riigikohtus
nende Puudutatud isik J. S, esindaja advokaat Andrei Matvejev Puudutatud isik (eestkostja) R. S Puudutatud isik (eestkostetava vanem) J. S Narva linn Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu, esindaja Jelena Ševtsova
Asja läbivaatamise kuupäev
4. september 2017. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada nii Tartu Ringkonnakohtu 20. märtsi 2017. a määrus kui ka Viru Maakohtu
21.detsembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-18265. Saata asi uueks läbivaatamiseks Viru Maakohtule.
3.Määrata OÜ Advokaadibüroo Sven Sillar advokaadi Andrei Matvejevi tasu suuruseks Riigikohtus osutatud riigi õigusabi eest 120 eurot (sh käibemaks). Saata määrus selles osas täitmiseks Eesti Advokatuurile ja teadmiseks OÜ-le Advokaadibüroo Sven Sillar.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Maakohus seadis 20. detsembri 2012. a määrusega J. S (eestkostetav) üle eestkoste ja määras eestkostjaks R. S (puudutatud isik I, eeskostja, eestkostetava õde). Valimisõiguse tähenduses loeti eestkostetav maakohtu määruse järgi teovõimetuks ja hääleõiguse kaotanuks, kuid anti talle õigus teha pisitehinguid väärtusega kuni 35 eurot kuus. Tartu Ringkonnakohus tühistas 21. juuni 2013. a
2-12-18265 määrusega maakohtu määruse osaliselt. Riigikohtu 29. jaanuari 2014. a määruses (tsiviilasi nr 3-2-1157-13) antud tervikresolutsiooni järgi seati eestkostetava üle eestkoste kuni 19. detsembrini 2015, määrati eestkostjaks puudutatud isik I ja jäeti eestkostetavale õigus teha eestkostja nõusolekuta tehinguid, mille koguväärtus on kuni 100 eurot kuus. Kohus pidi otsustama eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 19. detsembril 2015.
2.Viru Maakohus algatas 12. novembri 2015. a määrusega hagita menetluse eestkoste pikendamise või lõpetamise otsustamiseks.
3.Eestkostja on kohtule esitatud vastuses seisukohal, et eestkostetava eestkostevajadus ei ole ära langenud. Eestkostja andis nõusoleku olla ka edaspidi eestkostjaks.
4.J. S (puudutatud isik II, eestkostetava vanem) vastuse kohaselt on ta nõus, et eestkostet tuleb pikendada ja et eestkostjaks võib olla R. S.
5.Narva linnavalitsuse (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu, edaspidi eeskosteasutus) vastuse kohaselt on J. S raske vaimupuudega haige, kes on vajanud psühhiaatrilist abi juba alates 2006. aastast. Eestkostetav vajab ravi ning kestvat abi sotsiaalseks toimetulekuks ja olmetingimuste tagamiseks. Seega vajab eestkostetav endiselt eestkostet. Eestkostjaks soovib olla eestkostetava õde, kes on ka siiani olnud eestkostja ja kes on selleks sobiv. Eestkoste tuleb määrata viieks aastaks. Eestkostja ülesannete ringi ei ole vaja muuta ja eestkostetavale tuleb jätta õigus teha eestkostja nõusolekuta tehinguid väärtusega kuni 100 eurot kuus.
6.Eestkostetavale riigi õigusabi korras määratud esindaja arvamuse kohaselt ei saa eestkostet pikendada, kuna pole tehtud kohtuekspertiisi ja ei ole ka muid tõendeid, mille alusel saaks teha järelduse, et eestkostevajadus ei ole ära langenud.
7.Viru Maakohus pikendas 21. detsembri 2016. a määrusega eestkostet viieks aastaks. Maakohus määras, et eestkoste lõpetamine või pikendamine otsustatakse hiljemalt 21. detsembril 2021, ja märkis, et eestkostet jätkatakse samadel tingimustel nagu varasema lahendiga määratud, s.o kõigi eestkostetava asjade ajamiseks ja tehingute tegemiseks, välja arvatud tehingute tegemiseks, mille väärtus ei ületa 100 eurot kuus. Maakohus märkis, et taastab eestkostetava valimisõiguse. Maakohus pikendas eestkostja ametiaega viieks aastaks kuni 21. detsembrini 2021. Maakohus jättis eestkostetava riigi õigusabi osutamise kulud (kokku 360 eurot) ja kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulud 255 eurot riigi kanda ja märkis, et menetlusosalised ei ole kandnud hüvitatavaid menetluskulusid. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt põeb eestkostetav ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti kohaselt vaimuhaigust paranoidset skisofreeniat (defektiga tundetahteelus) ning see haigus on püsiv ja krooniline. Eestkostetav ei saa aru oma tegude tähendusest ega suuda neid juhtida, korraldada iseseisvalt oma elu, langetada otsuseid ega teha tehinguid. Psüühiline seisund ei võimalda teda kohtuistungil ära kuulata. Teda ei saa ära kuulata ka tema tavalises keskkonnas. Eestkostetav vajab jätkuvalt eestkostet kuni viieks aastaks. Eestkostja peab aitama eestkostetavat olmeprobleemide lahendamisel (pesemine, söömine jne), korraldama tema rahaasju, tegema tehinguid ning kaitsma tema õigusi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 524 lg 5 p-de 1 ja 2 järgi ei pea kohus eestkostet vajavat isikut isiklikult ära kuulama, kui sellest võivad tema tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või pädeva arsti arvamuse kohaselt tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed ja kohus on vahetu mulje põhjal veendunud, et isik ei ole ilmselt võimeline oma tahet avaldama. Maakohus ei kuulanud isikut isiklikult ära, kuna ekspertiisiaktist tuleneb, et isikut ei ole võimalik ära kuulata ei kohtuistungil ega ka tema tavalises keskkonnas. Eestkostja vastuse kohaselt käitub eestkostetav tihti 2(5)
2-12-18265 aruteludes agressiivselt. Eestkostja ja eestkostetava vanem on avaldanud, et eestkostetav on väga agressiivne ja ohtlik temaga koos elavate sugulaste jaoks. Eestkostetava kuulas isiklikult ära talle riigi õigusabi korras määratud esindaja. Eestkoste pikendamise tingimused on täidetud ja eestkostet tuleb pikendada. Puudutatud isik I on täitnud eestkostja ülesandeid ja saanud sellega hakkama. Ta vastab perekonnaseaduse § 204 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Asjaolu, et eestkostja elab eestkostetavast eraldi, ei takista eestkostjal oma ülesandeid täita. Teisi lähedasi isikuid, kes sooviksid hakata eestkostjaks, ei ole. Seega tuleb eestkostja ametiaega pikendada.
8.Eestkostetav esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada.
9.Eestkosteasutus vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta maakohtu määruse muutmata.
10.Eestkostja leidis määruskaebusele vastates, et tema õde vajab eestkostet, ta on jätkuvalt nõus eestkostjaks olema ja ta suudab eestkostja ülesandeid täita. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
11.Tartu Ringkonnakohus jättis 20. märtsi 2017. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jättis ringkonnakohus riigi kanda. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt on maakohus eestkoste pikendamise vajadust piisavalt põhjendanud ja kontrollinud ega ole rikkunud menetlusõiguse norme. Väide, et asjas ei ole ekspertiisiakti, ei ole õige. Toimikus on kaks ekspertiisiakti. Väide, et konflikti tõttu ei saa eestkostjaks määrata puudutatud isikut I, ei ole kinnitust leidnud. Eestkosteasutus ega ka eestkostja ei nõustunud sellega, et suhted isikute vahel oleksid nii konfliktsed, et see takistaks eestkostet. Maakohus põhjendas, miks ta ei kuulanud eestkostetavat isiklikult ära. Eestkostetav on temaga koos elavate sugulaste jaoks agressiivne ja ohtlik. Kuna eestkostetavale oli määratud õigusteadmistega esindaja, kes kuulas eestkostetava isiklikult ära ning vahendas kuuldut kohtule, on isik piisavalt ära kuulatud ja see, et kohus eestkostetavat isiklikult ära ei kuulanud, ei tingi määruse tühistamist.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
12.Eestkostetav palub määruskaebuses tühistada nii maa- kui ka ringkonnakohtu määruse ja teha uue määruse, millega jätta eestkoste pikendamata. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohtud asja menetlemisel rikkunud eestkostetava õigust olla isiklikult ära kuulatud. Seadus võimaldab jätta eestkostetava ära kuulamata, kui sellest võivad tema tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või pädeva arsti arvamuse kohaselt tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed või kui kohus on vahetu mulje põhjal veendunud, et isik ei ole ilmselt võimeline tahet avaldama. Selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Maakohus jättis eestkostetava ära kuulamata põhjendusega, et ta on temaga koos elavate sugulaste suhtes ohtlik ja agressiivne. Asjaolu, et eestkostetava võiks jätta isiklikult ära kuulamata, kui temaga vestles talle riigi õigusabi korras määratud esindaja, ei tulene seadusest. Lisaks ei ole eestkostetava agressiivsus tõendatud.
13.Eestkostja leiab, et eestkostetav vajab endiselt eestkostet.
3(5)
2-12-18265
14.Eestkosteasutus leiab, et eestkoste pikendamise eeldused on täidetud ja vaidlustatud kohtumäärus on õige.
15.Eestkostetava vanem ei ole määruskaebusele vastanud.
16.Eestkostetavale riigi õigusabi korras määratud esindaja palub Riigikohtul mõista riigi õigusabi tasuna välja 2,5 tunni eest tasu 100 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 120 eurot.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
17.Kolleegium leiab, et nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 5 ja TsMS § 701 lg 3 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
18.Maakohus põhjendas eestkostetava ära kuulamata jätmist viitega ekspertiisiaktile, mille kohaselt ei saa eestkostetavat isiklikult ära kuulata, samuti sellega, et eestkostja väidetel on eestkostetav aruteludes agressiivne. Maakohus luges eestkostetava ärakuulamise nõude täidetuks, kuna eestkostetavale riigi õigusabi korras määratud esindaja on eestkostetava isiklikult ära kuulanud. Ka ringkonnakohus pidas eeltoodut piisavaks, et lugeda eestkostetav isiklikult ära kuulatuks. Kolleegium sellega ei nõustu ja leiab, et põhjendatud on määruskaebuse väide, et kohtud oleksid pidanud eestkoste pikendamise otsustamisel eestkostetava isiklikult ära kuulama. Jättes selle tegemata, rikkus maakohus õigusliku ärakuulamise põhimõtet ja see on TsMS § 656 lg 1 p 1 järgi maakohtu otsuse tühistamise aluseks. Ringkonnakohus maakohtu rikkumist ei kõrvaldanud ja on sellega samuti oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme.
19.TsMS § 524 lg 1 esimene lause paneb kohtule kohustuse kuulata piiratud teovõimega täisealisele isikule eeskoste seadmise menetluses ära isik, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Üldreeglist teeb erandi TsMS § 524 lg 5, mille p-de 1 ja 2 kohaselt ei pea eestkostet vajavat isikut isiklikult ära kuulama, kui sellest võivad tema tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või pädeva arsti arvamuse kohaselt tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed või kui kohus on vahetu mulje põhjal veendunud, et isik ei ole ilmselt võimeline oma tahet avaldama. Eelviidatud sätted kohalduvad TsMS § 528 lg 1 järgi ka eestkostja ametiaja ja eestkoste pikendamise menetluses. Asjas ei ole tuvastatud, et eestkostetava tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või pädeva arsti arvamuse kohaselt võiks isiklik ärakuulamine põhjustada eestkostetava tervisele kahjulikke tagajärgi. Vahetu mulje loomise ja isikul tahte avaldamise võime olemasolu kindlakstegemise kohta on kolleegium varasemas praktikas leidnud, et ärakuulamine toimub TsMS § 477 lg 4 teise lause ja TsMS § 524 lg 1 järgi isikuga suuliselt ja isiklikult kohtudes, üldjuhul isiku tavalises keskkonnas. Isiklik ja suuline kohtumine on vajalik, et kohus tajuks isiklikult isiku vaimset seisundit ja võimet tahet avaldada. Samuti on kolleegium varem leidnud, et eestkosteasjas ei ole vähemalt üldjuhul võimalik kohaldada TsMS § 477 lg 4 neljandat lauset ärakuulamise kohta telefonitsi või kirja või elektrooniliselt esitatud seisukoha abil. Eestkostemenetluses vahetu mulje loomise ja isiku ärakuulamise eesmärk on tagada, et eestkostet ei seataks ega pikendataks põhjendamatult. Samuti aitab isiku vahetu ärakuulamine paremini tagada seda, et eestkostetava teovõimet piirataks võimalikult vähe, ja ka seda, et eestkostja ülesanded määrataks sellised, mis oleksid võimalikult asjakohased ja põhjendatud, s.o eestkostetava seisundit, olukorda ja vajadusi kõige enam arvestavad (vt ka Riigikohtu 10. detsembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-14, p 15). Kohtu järeldus vahetu mulje teel saadud veendumuse sisu kohta peab olema kohtulahendist jälgitav. See tuleneb 4(5)
2-12-18265 mh TsMS § 477 lg 4 viiendast lausest ja kehtib ka isiku ärakuulamise tulemuste kohta (vt ka Riigikohtu 10. detsembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-14, p 18; 19. veebruari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-155-13, p 39.2). Kolleegium on seisukohal, et isikliku ärakuulamise nõue ei ole täidetud, kui eestkostetavaga kohtub üksnes talle riigi õigusabi korras määratud advokaat. Sama kehtib ka eestkoste pikendamise menetluses. Asja uuel läbivaatamisel peab kohus eestkostetava isiklikult ära kuulama.
20.TsMS § 524 lg 2 esimese lause järgi võib kohus ärakuulamisse kaasata psühhiaatri, psühholoogi või sotsiaaltöötaja ja teise lause järgi tuleb isiku nõudel talle võimaldada tema usaldusisiku juuresolekut. TsMS § 524 lg 2 kolmanda lause kohaselt võib kohus ärakuulamise juurde lubada ka muid isikuid, kui eestkostet vajav isik sellele vastu ei vaidle. Kuigi TsMS § 524 lg 2 kolmanda lause kohaselt võib kohus kolmandaid isikuid ärakuulamisele kaasata vaid eestkostet vajava isiku nõusolekul, ei ole kolleegiumi arvates selles sättes kolmandate isikute all silmas peetud kohtu töötajaid, keda kohus võib kasutada turvalisuse või korra tagamiseks menetlustoimingu tegemise juures. Kohtul on õigus ja kohustus tagada kord kohtuistungil (TsMS § 43 lg 1) ja samamoodi on tal õigus ja kohustus tagada kord ning turvalisus ka menetlusosalise ärakuulamisel. Seega on kohtunikul olukorras, kus on oht, et eestkostetav võib olla agressiivne, õigus vajadusel kaasata eestkostetava ärakuulamisele kohtukordnik.
21.Eestkostetava valimisõiguse kohta märgib kolleegium järgmist.
20.detsembri 2012. a määruses, millega Viru Maakohus seadis eestkostetava üle eestkoste, märkis maakohus, et eestkostetav tunnistatakse valimisõiguse mõttes teovõimetuks ja ta loetakse hääleõiguse kaotanuks. Tartu Ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse mh osas, millega maakohus eestkostetava valimisõiguse mõttes teovõimetuks tunnistas. Ka Riigikohtu määruse tervikresolutsiooni järgi ei olnud eestkostetav tunnistatud valimisõiguse mõttes teovõimetuks. Seega ei saanud maakohus eestkoste pikendamise otsustamisel 21. detsembri 2016. a määrusega eestkostetava valimisõigust taastada, kuna eestkostetavat ei olnud valimisõiguse mõttes jõustunud kohtulahendiga teovõimetuks tunnistatud ja ta ei olnud kaotanud hääleõigust. Kolleegium kordab oma varem väljendatud seisukohta, et olukorras, kus eestkostemäärusega on eestkostetavale antud võimalus teha iseseisvalt pisitehinguid TsMS § 526 lg 2 p 4 mõttes, ei ole eestkostet seatud kõigi tema asjade ajamiseks ning isik ei ole valimisõiguse osas teovõimetu TsMS § 526 lg 5 mõttes (vt Riigikohtu 19. aprilli 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-17, p 16).
22.Kuna asi saadetakse uueks läbivaatamiseks maakohtule, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada. Eestkostetavale riigi õigusabi korras määratud esindaja taotlus määrata riigi õigusabi tasu suuruseks 120 eurot (sh käibemaks) on põhjendatud ja tuleb rahuldada, lähtudes riigi õigusabi seaduse §-dest 22 ja 23.
23.Eestkostetav on kautsjoni tasumisest vabastatud. Peeter Jerofejev
Henn Jõks
Ants Kull
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.