OÜ Xxxx avaldus OÜ Xxxxpankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Pankrotiavalduse menetluse lõpetamine pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu
Menetlusosalised ja nende esindajad, ajutine pankrotihaldur
Avaldaja/Võlausaldaja: OÜ Xxxx (registrikood xxxx, asukoht Xxxx); Avaldaja/Võlausaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rene Varul (e-post: [email protected]);
Kohtuistungi toimumise aeg ja kohtuistungil osalenud isikud
Võlgnik: OÜ Xxxx(registrikood xxxx, asukoht xxxx); Võlgniku seaduslik esindaja: prokurist Priit Janu; Ajutine pankrotihaldur: Kristo Teder (isikukood 38403150010, Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ, Tatari 25, 10116 Tallinn; e-post: [email protected]). 01.08.2017 Võlausaldaja lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul, Võlgniku seaduslik esindaja prokurist Priit Janu Ajutine pankrotihaldur Kristo Teder
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada OÜ Xxxx(registrikood xxxx) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Ajutisel pankrotihalduril Kristo Teder’il likvideerida OÜ Xxxx(registrikood xxxx) kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta (PankrS § 29 lg 8).
3.Vabastada ajutine pankrotihaldur Kristo Teder alates OÜ Xxxx äriregistrist kustutamisest.
2-17-3492
4.Määrata OÜ Xxxx dokumentide hoidjaks Xxxx(isikukood xxxx).
5.Määrata ajutise pankrotihalduri Kristo Tederi tasu suuruseks 2160 eurot, millele lisandub käibemaks 432 eurot, kokku 2592 eurot ning vajalike kulutuste katteks 65 eurot, millele lisandub käibemaks 13 eurot, kokku 78 eurot.
6.Ajutise halduri tasust ja kulutustest 1500 eurot maksta välja OÜ Xxxx poolt 04.04.2017 Rahandusministeeriumi arvelduskontole tasutud summast Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ (registrikood 11455318), mille kaudu ajutine haldur tegutseb, arvelduskontole nr EE832200221039155226 Swedbank AS-is. Ülejäänud ajutise halduri tasu ja kulutused jätta võlgniku kanda.
8.Määrata võlausaldaja OÜ Xxxx menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 1521 eurot, mis kuulub võlausaldaja kasuks väljamõistmisele võlgnikult.
9.Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
10.Edastada kohtumäärus viivitamata Tartu Maakohtu registriosakonnale.
11.Toimetada kohtumäärus pankrotihaldurile
kätte
võlgnikule,
võlausaldajale
ning
ajutisele
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja, kes ei esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruskaebust ei saa esitada viie (5) kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohtumääruse resolutsiooni p. 5 ja 6 peale saab ajutine haldur esitada Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise peale võivad võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud
1.OÜ Xxxx (võlausaldaja) esitas 05.03.2017 Tartu Maakohtule avalduse OÜ Xxxxpankroti (võlgnik) väljakuulutamiseks.
2.Tartu Maakohus tegi 07.03.2017 määruse, millega keeldus pankrotiavalduse menetlusse võtmisest ning edastas asja kohtualluvuse järgi lahendamiseks Harju Maakohtule. Tartu Maakohtu 07.03.2017 kohtualluvust puudutav määrus jõustus 23.03.2017, misjärel saatis Tartu Maakohus tsiviilasja toimiku Harju Maakohtule.
3.Harju Maakohus võttis 28.03.2017 määrusega pankrotiavalduse menetlusse ning kohustas võlausaldajat tasuma kohtu deposiiti ajutise halduri kulude katteks 1500 eurot. Võlausaldaja tasus 04.04.2017 nimetatud summa kohtu deposiiti. Kohus määras 06.04.2017 toimetada pankrotiavaldus kätte võlgnikule ning pidada asjas eelistung 04.05.2017.
2-17-3492
4.Võlgnik esitas 26.04.2017 oma vastuse pankrotiavaldusele, mille kohaselt vaidles pankrotiavaldusele täies ulatuses vastu ning palus jätta ajutine haldur nimetamata. 04.05.2017 toimunud eelistungil jäi võlausaldaja oma pankrotiavalduse juurde ning võlgnik oma vastuväidete juurde. Kohus määras otsustada ajutise halduri nimetamine 11.05.2017 määrusega.
5.Kohus leidis, et pankrotiavaldus on ajutise halduri määramiseks piisavalt põhistatud ja ning võtnud arvesse asjas esitatud seisukohti, tõendeid ning poolte ütlusi eelistungil, nimetas kohus 11.05.2017 määrusega ajutiseks pankrotihalduriks Kristo Tederi.
6.16.06.2017 esitas Kristo Teder ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on võlgnik asutatud 26.07.2013. Ajutisele haldurile võlgniku poolt esitatud andmetest nähtub, et võlgnik võttis asutamise järgselt üle Xxxx talu Xxxx(registrinumber xxxx) majandustegevuse koos õiguste ja kohustustega. Võlgniku 2013. majandusaasta aruandest nähtub, et perioodil 26.07.2013 - 31.12.2013 oli võlgniku põhitegevusalaks lihaloomade kasvatus. Aruande aasta müügitulu oli sealjuures 3 000,00 eurot. Töötajad puudusid ja juhatus ei olnud palgaline. Võlgniku 2014. majandusaasta aruandest nähtub, et võlgnik sai müügitulu kokku 13 211,00 eurot loomade ja heina müügist ning segapõllumajandusest. Töötajad endiselt puudusid, samuti ei olnud juhatus palgaline. Võlgniku 2015. aasta osas ei ole võlgnik andmeid ega ülevaadet majandustegevuse kohta esitanud. Võlgniku 2016. aasta osas ei ole võlgnik andmeid valdavalt esitanud. Võlgniku endine juhatuse liige Xxxxon märkinud, et novembriks 2016 oli võlgniku tegevus lõppenud. 2016. aastal kutsuti võlgniku juhatusest tagasi Xxxx ja uueks juhatuse liikmeks nimetati alates 15.11.2016 võlgniku osanik Sten Janu. Ajutine haldur on seisukohal, et pärast võlgniku osanike vahetumist on võlgniku tegevus olnud suunatud temaga seonduvatelt teistelt äriühingutelt majandustegevuste (mesindus, metsandus, taimekasvatus) ümber tõstmises võlgniku ettevõttesse. Võlgnik on ka ise märkinud, et osaluse omandamise eesmärgiks oli põllumajandustegevused ühendada. Võlgnik ei ole tähtaegselt esitanud äriregistrile 2015. aasta majandusaasta aruannet. Võlgniku selgituse kohaselt ei ole varasem juhatuse liige Xxxx andnud uuele juhatuse senini üle võlgniku raamatupidamise dokumente, millest tulenevalt ei ole olnud võimalik koostada 2015. aasta majandusaasta aruannet. Ajutise halduri hinnangul esineb puudusi võlgniku raamatupidamise korraldamises. Võlgnik kajastab bilansis mitmeid nõudeid, mis võivad suures osas olla ebaselged, varana. Samas jätab aga osaliselt kohustused kajastamata. Juhtorganite tegevuse osas märgib ajutine haldur, et ei saa välistada, et juhatuse liikmed, sh varasemad juhatuse liikmed on olnud hooletud oma kohustuste täitmisel. Võlgnik on osundanud mitmetele tehingutele, mis võivad olla varasemalt olnud võlgniku huvisid kahjustavad. Samas puudub terviklik ülevaade võlgniku raamatupidamisest, millest tulenevalt ei saa kohuste rikkumisi selgelt esile tuua. Võlgniku vara osas on ajutine haldur tuvastanud, et võlgnikul vara väärtuses ca 30 000,00 eurot. Tegemist on võlgniku põhivaraga. Ajutine haldur on tuvastanud võlgnikul teadaolevaid kohustusi summas 255 810,05 eurot. Ajutise halduri hinnangul ei saa välistada võimalusi võlgniku tegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks. Samas eeldab see võlgniku poolt kõikide andmete kvaliteetsemat edastamist. Samuti ei saa välistada kompromissi sõlmimise võimalikkust võlausaldajaga ja läbi selle võlgniku tervendamist. Ajutine haldur leiab, et võlgnik ei suuda käesoleval hetkel endale võetud kohustusi täita ja see seisund ei ole võlgniku lähituleviku majanduslikke perspektiive arvestades
2-17-3492 ajutine. Ajutine haldur märgib, et võlgnik on maksejõuetu ka olenemata pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõudest. Ajutise halduri hinnangul oli võlgnik maksejõuetu juba ajal, mil võlgniku osalus pandi sundmüüki. Varasemalt ei suutnud võlgnik täita suurt kohustust XxxxOÜ ees, kes soovis hakata realiseerima kohustuste katteks kolmanda isiku vara, mis lõpuks ka realiseeriti. Võlgnik oli selleks ajaks tegevuse lõpetanud, sh müünud varad. Ajutine haldur on hetkel seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes, kuigi ei saa välistada, et võlgniku juhatuse liikmed on olnud oma tegevuses hooletud arvestades, et täitmata on jäetud mitmed seaduses toodud kohustused. Ajutine haldur on seisukohal, et tagasivõitmise aspektist tuleb vaadata võlgniku varasema juhatuse liikme poolt tehtud tehinguid nii oma väidetava lähikondse FIE Xxxxkui ka AS-iga Xxxx. FIE Xxxxvastu võib esineda nõue juhul kui temale võõrandati veised tehinguga kus poolte kohustused olid ebavõrdsed. Võlgnik on esitanud andmed, mille kohaselt toimus tehing alla turuhinna. Samamoodi esineb tagasivõitmise võimalus AS-i Xxxx vastu, kui on võimalik tõendada, et traktor võõrandati olulises osas alla turuhinna. Ei saa välistada, et selliseid nõudeid võib veel esineda. Võlgniku raamatupidamisest on olnud pikemas perspektiivis keeruline ülevaadet saada ja seetõttu on edasises menetluses võimalik nõudeid täiendavalt analüüsida. Kokkuvõtvalt leiab ajutine haldur, et tuvastatud varad on pankrotimenetluses äärmiselt raskesti realiseeritavad, need asuvad kolmandatele isikutele kuuluvatel kinnistutel ja eeldatavalt võib tekkida vaidlus nende võõrandamiseks. Menetluses võivad tekkida mitmed jooksvad kulud näiteks olemasoleva majandustegevuse ja pooleliolevate kohtuvaidlustega. Puuduvad igasugused vahendid kulude kandmiseks uute kohtuvaidluste algatamisel. Võlgniku vara ei kata hetkel pankrotimenetluse kulusid ja on põhjendatud anda huvitatud isikutele võimalus deposiidi tasumiseks. Ajutine haldur teeb ettepaneku küsida huvitatud isikutelt 3000 eurot kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude kandmiseks. Nimetatud summa mittetasumisel lõpetada võlgniku pankrotimenetlus raugemisega pankrotti väljakuulutamata. Ajutise halduri aruanne sisaldab ajutise halduri töötasu aruannet, mille kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 24 tundi, arvestusega 90 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 2160 eurot, millele lisandub käibemaks 432 eurot ning vajalike kulude katteks 65 eurot, millele lisandub käibemaks 13 eurot. Ajutine haldur palub tasu ja kulutused välja maksta võlausaldaja poolt deposiiti tasutud summast ning ülejäänud palub välja mõista võlgnikult.
7.01.08.2017 toimunud kohtuistungil jäi võlausaldaja oma avalduse ja ajutine haldur oma aruande juurde. Võlgnik vaidles pankrotiavaldusele vastu ning leidis, et võlausaldaja nõue on ebaselge ja sellega tuleks jätta arvestamata. Kohus määras menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3000 eurot ning tegi ettepaneku võlgnikule, võimalikele võlausaldajatele või kolmandatele isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul kohtumääruse väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates.
8.Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded 01.08.2017. Seisuga 01.08.201711.08.2017 ega ka hiljem ei ole kohtu tagatiste kontole ega NAP kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Kohtumääruse põhjendused
2-17-3492
9.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
10.PankrS § 29 lg 1-3 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
11.Kohus on seisukohal, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ning võlgnikul majandustegevus puudub, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et käesoleval juhul tuleb maksejõuetuse põhjuseks pidada muud asjaolud PankrS tähenduses. Tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
12.PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. OÜ Xxxxtuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist.
13.ÄS § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus leiab, et võlgniku dokumentatsioon tuleb anda hoiule tema seaduslikule esindajale prokuristile Xxxx(isikukood xxxx).
14.PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine pankrotihaldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lg-s 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus
2-17-3492 ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
15.Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 2160 eurot, millele lisandub käibemaks 432 eurot ning vajalike kulude katteks 65 eurot, millele lisandub käibemaks 13 eurot. Ajutise halduri tasust ja kulutustest 1500 eurot maksta välja OÜ Xxxx poolt 04.04.2017 Rahandusministeeriumi arvelduskontole tasutud summast Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ (registrikood 11455318), mille kaudu ajutine haldur tegutseb, arvelduskontole nr EE832200221039155226 Swedbank AS-is. Ülejäänud ajutise halduri tasu ja kulutused jätta võlgniku kanda.
16.PankrS § 29 lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
17.PankrS § 39 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, edastab pankroti välja kuulutanud kohus võlgniku asu- või elukohajärgsele kohtu registriosakonnale viivitamata ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu lahenditest, mis on tehtud käesoleva seaduse § 29 lõike 1, § 31, § 68 lõike 3, § 91 lõigete 2 ja 3, § 130 lõigete 2 ja 7, § 158 lõike 4, § 163 lõike 3, § 183 lõike 1, § 190 lõike 1 ja § 192 lõike 2 alusel. Kanne registrisse tehakse kohe pärast määruse edastamist registriosakonnale. ÄS § 58 lg 1 p 1 kohaselt kantakse kohtumääruse alusel äriregistrisse pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
18.PankrS § 3 lg 2 järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti ja pankrotimenetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid. PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ka menetluskulud. PankrS § 150 lg 3 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuivõrd võlausaldaja avalduse alusel esitatud ajutise pankrotimenetluse käigus on tuvastatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, siis jätab kohus juhindudes TsMS § 173 lg-test 1, 2 ja 4 ning § 172 lg-st 1, samuti PankrS § 150 lg-st 3 jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda.
19.Menetlusosalise õigusabikulud (esindajakulud) tsiviilkohtumenetluses on TsMS § 138 lg 1 ja § 144 p 1 järgi osa menetlusosalise kohtuvälistest kuludest. Seadusandja on kehtestanud lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks eriregulatsiooni, TsMS § 175. Seega tuleb lähtuda TsMS § 175 lg 1 esimesest lausest ja menetluskulude jaotuse alusel mõista välja õigusabikulud üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 18.05.2010, 3-2-1-43-10, p 19; 02.12.2010, 3-2-1-1326
2-17-3492 10, p 10). Riigikohus on 13.11.2013 määruses asjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
20.Võlausaldaja esitas 04.05.2017 kohtule oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on võlausaldaja menetluskuludeks pankrotiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot ning õigusabikulud 1452 eurot (sisaldab käibemaksu). 08.08.2017 esitas võlausaldaja täiendava menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on võlausaldaja menetluskuludele lisandunud täiendavalt õigusabikulu 1254 eurot (sisaldab käibemaksu). Võlausaldaja kinnitab, et ei ole käibemaksukohustuslane.
21.Võlgnik esitas 12.08.2017 kohtule oma vastuväite võlausaldaja menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele. Võlgnik on seisukohal, et võlausaldaja esindaja kulud kunstlikult paisutatud, ebamõistlikult suured ja fiktiivsed. Võlgnik juhib tähelepanu asjaolule, et võlausaldaja on käibemaksukohustuslane ja omab õigust menetluskuludelt tasutav käibemaks sisendkäibemaksuna tagasi arvutada. Samuti märgib võlgnik, et võlausaldaja 2017. aasta I ja II kvartali käibedeklaratsioonidel ei kajastu tehingud Advokaadibürooga Lillo & Lõhmus. Avalikest registritest nähtub, et võlausaldaja on 2017. aasta I kvartalis tasunud või sisendkäibemaksuna arvestanud käibemaksu summas 0 ja Xxxx OÜ on 2017 aasta II kvartalis tasunud või sisendkäibemaksuna arvestanud käibemaksu summas 111,00 eurot. Seega on võlausaldaja seisukohal, et kohtule esitatud menetluskulude arved on fiktiivsed ja esitatud vaid ning üksnes eesmärgil kohut eksitusse viia ning võlgnikule võimalikke põhjendamatuid kulusid tekitada. Lisaks esitas võlgnik taotluse tõendite kogumiseks, milles taotleb kohtul koguda Xxxx OÜ ja Advokaadibürooga Lillo & Lõhmus mai ning juuni 2017 käibedeklaratsioone Maksu- ja Tolliametist. Taotletud tõenditega soovib võlgnik tõendada, et võlausaldaja esindaja poolt esitatud menetluskulude arved on fiktiivsed, menetluskulud ei kajastu võlausaldaja raamatupidamises ning Xxxx OÜ ja Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus vahelised tehingud ei kajastu Maksu- ja Tolliameti asjakohastes registrites.
22.Kohus küsis 15.08.2017 võlausaldajalt võlgniku vastuväite ja taotluse osas seisukohta. Võlausaldaja seaduslik esindaja xxxx teatas 16.08.2017 kohtule, et arved õigusabiarved on võlausaldaja poolt makstud ning vajadusel võib selle kinnituseks esitada kohtule ka konto väljavõtte. Võlausaldaja lepinguline esindaja esitas kohtule 18.08.2017 oma seisukoha, milles märkis, et võlgniku vastuväited on põhjendamatud ja taotlus andmete väljanõudmiseks tuleb jätta rahuldamata. Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus on OÜ-le Xxxx õigusteenust osutanud, väljastatud on vastavad teenusarved (kohtule esitatud), mis on ka tasutud. Teenuse osutamine, kui selline, on kohtu poolt täielikult kontrollitav, kuna sellega seoses on toimunud kohtuistungid, seisukohtade koostamised jmt. pankrotimenetlusega seonduv. Asjaolu, kas ja kuidas on OÜ Xxxx arvetel olevat käibemaksu deklareerinud, on maksunduslik ega puutu kuidagi käesolevasse tsiviilasja. Samuti ei ole võimalik, et XxxxOÜ-le või kellelegi kolmandale oleks näha OÜ Xxxx maksuandmed Maksu- ja Tolliameti vastavates registrites. Äriregistri andmetel on OÜ Xxxx käibemaksukohustuslane alles alates 11.05.2017.a.
23.Kohus nõustub võlausaldaja seisukohaga, mille kohaselt on õigusteenuse osutamine kohtu poolt kontrollitav, st võlausaldajat on menetluses esindanud lepinguline esindaja, kes on
2-17-3492 koostanud menetlusdokumente ning osalenud kohtuistungitel. Võlausaldaja on kohtule esitanud õigusabiteenuste eest esitatud arved. Seega on õigusteenuse osutamine leidnud aset käesoleva kohtumenetluse raames. Kohtul puudub alus kahelda, et võlausaldaja lepinguline esindaja ei ole kliendile osutatud õigusabiteenuste eest arveid väljastanud. Õigusabi osutamise eest esitatud arvet saab pidada piisavaks tõendiks kulude tasumise kohustuse olemasolu tõendamisel (Riigikohtu 1. detsembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-15, p 11). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata võlgniku taotluse Maksu- ja Tolliametilt tõendite kogumiseks.
24.Hinnates õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust leiab kohus, et võlausaldaja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on põhjendatud osaliselt. Kohus peab põhjendatuks ja vajalikuks järgmiste õigusabitoimingute ajakulu järgmises ulatuses:
1.Arve nr 12690 03.05.2017 asja materjalidega tutvumine, vastuse koostamine – kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik ajakulu 4 tundi; 04.05.2017 – istungiks ettevalmistamine, täiendavate vastuväidete ja tõenditega tutvumine, osalemine istungil, sh sõidukulu – põhjendatud ja vajalik ajakulu 3 tundi. Kohus märgib, et sõidule kulunud ajakulu ei kuulu menetluskuluna hüvitamisele (RKTKm 3-2-1-65-13, p. 17);
2.Arve nr 12858 14.06.2017 – 16.06.2017 nõupidamine, seisukohtade koostamine, tõendite komplekteerimine pankrotihaldurile, suhtlus pankrotihalduriga – põhjendatud ja vajalik ajakulu 2,5 tundi; 19.06.2017 osalemine istungil (sh sõit) – põhjendatud ja vajalik ajakulu 0,2 tundi, võttes arvesse istugi kestust ning et sõidule kulunud aeg ei kuulu hüvitamisele. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud võlausaldaja lepingulise esindaja ajakulu 9,7 tundi. Kohus jätab rahuldamata õigusabikulude kindlaksmääramise 10,8 tunni ulatuses.
25.Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Võlgniku menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on võlgniku lepingulise esindaja tunnihind 110 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus peab võlgniku lepingulise esindaja tunnitasumäära põhjendatuks.
26.Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 3. juuni 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Võlausaldaja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning palub menetluskulud tema kasuks välja mõista koos käibemaksuga. Äriregistrist nähtuvalt ning ka võlausaldaja enda selgituste kohaselt on võlausaldaja käibemaksukohustuslane alates 11.05.2017. Kuivõrd arve nr 12858 on väljastatud 30.06.2017 ehk ajal, mil võlausaldaja oli juba käibemaksukohustuslane, siis ei pea kohus põhjendatuks mõista arve nr 12858 eest õigusabikulu võlausaldaja kasuks välja koos käibemaksuga.
27.Eeltoodust tulenevalt kuuluvad võlausaldaja kasuks välja mõistmisele õigusabikulud arve nr 12690 eest summas 770 eurot, millele lisandub käibemaks 154 eurot, kokku 924 eurot ning arve nr 12858 eest summas 297 eurot.
2-17-3492
28.Kohtu hinnangul on põhjendatud menetluskulud riigilõiv summas 300 eurot ning õigusabikulud summas 1221 eurot. Seega määrab kohus võlausaldaja menetluskulude suuruseks 1521 eurot, mis kuuluvad võlgnikult võlausaldaja kasuks väljamõistmisele.
29.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.