5.Määrata, et AS-i Werol Tehased (pankrotis) pankrotihalduril Toomas Saarmal hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Tartu Maakohus kuulutas 5. aprilli 2012 määrusega välja AS Werol Tehased (võlgnik) pankroti ning nimetas pankrotihalduriks Toomas Saarma.
2.Maakohus jättis 2. mai 2016 määrusega pankrotihalduri 12. aprilli 2016 jaotusettepaneku kinnitamata ja kohustas pankrotihaldurit esitama kohtule uue jaotusettepaneku 20 päeva jooksul haldurile kättetoimetamisest alates.
3.Maakohus jättis 17. juuni 2016 määrusega pankrotihalduri 23. mai 2016 jaotusettepaneku kinnitamata ja kohustas pankrotihaldurit esitama kohtule uue jaotusettepaneku 20 päeva jooksul haldurile kättetoimetamisest alates. Tartu Ringkonnakohus tühistas 11. novembri 2016 määrusega pankrotihalduri määruskaebuse alusel maakohtu määruse osas, mille kohus jättis jaotusettepanekule vastuväite esitamisest tingitud menetluskulud pankrotihalduri kanda ja tegi tühistatud osas uue määruse, millega jättis need menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis jaotusettepaneku kinnitamata. Ringkonnakohus määras, et pankrotihalduril tuleb esitada maakohtule uus jaotusettepanek 20 päeva jooksul määruse haldurile kättetoimetamisest arvates ning jaotusettepaneku koostamisel tuleb aluseks võtta järgmised põhimõtted: 1) AS Baltic Agro kanda jäetavate pankrotimenetluse kulude suuruse määramisel tuleb lähtuda võlausaldaja tunnustatud nõude suurusest enne tasaarvestuse teostamist (s.o summas 8 529 262 eurot 22 senti) ning pandieseme võõrandamisest saadud tulemi suuruseks lugeda 9 196 629 eurot 22 senti; 2) võlgniku majandustegevuse jätkamisega seonduvad kulud (23. mai 2016 jaotusettepaneku p 4.1.1.1 ja 4.1.1.3) kuuluvad kandmisele pankrotivara arvel, s.o tegemist on massikohustustega, mis ei kuulu täiendavalt liigitamisele ega jaotamisele eri kategooriate võlausaldajate vahel.
4.Pankrotihaldur esitas 23. veebruaril 2017 kohtule taotluse jaotusettepaneku kinnitamiseks. Võlausaldaja AS Baltic Agro esitas 4. märtsil 2017 jaotusettepanekule vastuväite.
MAAKOHTU SEISUKOHT
5.Tartu Maakohus kinnitas 15. märtsi 2017 määrusega jaotusettepaneku. Määruse resolutsioonis märkis maakohus võlausaldajad ja nende tunnustatud nõuded, rahuldamisjärgud ja jaotised. Maakohus jättis võlausaldaja AS-i Baltic Agro vastuväite rahuldamata ja selle esitamisest tingitud menetluskulud maakohtus võlausaldaja kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt tuleb TsMS § 658 lg 2 järgi arvestada Tartu Ringkonnakohtu
11.novembri 2016 määruses antud juhistega. Ringkonnakohus on määruse p-3 esitanud võlausaldaja konkreetsest nõudest tuleneva arvutuse ja leidnud, et võlausaldaja maksimaalne kulude kandmise ulatus saaks olla 15% tunnustatud nõudest (8 529 262 eurost 22 sendist). PankrS § 153 lg 4 alusel § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärku üle kanduv võlausaldaja nõue saaks olla maksimaalselt 1 279 389 eurot 33 senti. Sellisena on jaotusettepanekus pandipidajast võlausaldaja jaotis (minimaalselt 85%) esimeses järgus ka määratud ning kohus pidas põhjendatuks selle kinnitamist. Jaotusettepanekus on esitatud Baltic Agro nõue PankrS § 153 lg 1 p 2 järgus nõudena summas 1 066 631 eurot 97 senti ja PankrS § 153 lg 4 alusel tingimusliku nõudena summas 1 279 389 eurot 33 senti, s.o samas summas, mille ulatuses (maksimaalselt) jääb selle võlausaldaja nõue esimeses järgus rahuldamata. Sellisena vastab jaotusettepanek PankrS § 153 lg 1 p 2 ja lg 4 nõuetele, samuti Riigikohtu asjakohasele seisukohale ja Tartu Ringkonnakohtu määrusele. AS Baltic Agro tingimusliku suurusega nõue teises järgus (PankrS § 153 lg 1 p 2) summas 1 279 389 eurot 33 senti moodustab teise järgu nõuete kogusummast (13 216 603 eurost 33 sendist) 9,68017%. Tegemist on tingimusliku summa suurusega, kuna täpne suurus selgub pärast PankrS § 146 lg 1 väljamaksete tegemist. Kohus pidas AS Baltic Agro nõuete suuruse kajastamist PankrS § 153 lg 1 p 2 järgus põhjendatuks. Jaotusettepaneku p-des 3.2.1 ja 3.2.1.2 on esitatud AS Baltic Agro kasuks koormatud pandieseme müügist, rendist ja debitoorsete nõuete sissenõudmisest pankrotivarasse laekumiste suurus (9 365 099 eurot 92 senti). See summa erineb ringkonnakohtu määruse p-s 12 märgitust ja pankrotihaldur on seda erinevust ka põhjendanud. Seda summat arvestades tuleb määrata kogu pankrotivara müügist laekunud ja AS Baltic Agro kasuks koormatud vara realiseerimisest (sh tasaarvestuse kaudu) saadu suhe ja selle alusel leitakse pankrotimenetluse kulude kandmise proportsioonile vastav osas kuludest, mis jääb pandipidaja kanda. Need arvutused saab teha siis, kui kulud on kindlaks määratud. Vastuseks AS-i Baltic Agro vastuväidetele märkis maakohus, et seni ei ole kinnitatud ühtegi jaotusettepanekut, mistõttu siduvaid seisukohti jaotusettepaneku sisu kohta ei ole kohus võtnud. Põhjendatud on, et häälte arv määratakse võrdeliselt tema rahuldamata nõudega. See ei muuda võlausaldaja tunnustatud nõude suurust, mis määrati juba esimesel nõuete kaitsmisel koosolekul. Jaotusettepanekus ei sisaldu andmeid, mille alusel kontrollida konkreetsete kulutuste vajalikkust ja põhjendatust, mistõttu kohus kulusid ja nende põhjendatust ei hinnanud. Võlausaldaja positsioon, mille kohaselt ei tohiks pankrotitoimkonna liikmete tasu jaotusettepanek puudutada, ei ole kooskõlas pankrotiseadusega. Samas puudub praegusel juhul kohtul põhjus ja vajadus pankrotitoimkonna liikmete tasu suurust või selle maksmist üldse.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.AS Baltic Agro palub määruskaebuses tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega jätta jaotusettepanek kinnitamata. Alternatiivselt palub AS Agro Baltic tunnistada, et
PankrS § 153 lg 2 on vastuolus põhiseadusega osas, milles see võimaldab jätta pandiga tagatud nõudega võlausaldaja kanda oluliselt rohkem kulusid, kui on otseselt pandiga tagatud vara säilimiseks ja hoolduseks tehtavad kulud ning jätta PankrS § 153 lg 2 vastavas osas kohaldamata. Menetluskulud palub AS Agro Baltic jätta võlgniku kanda. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt on maakohus ebaõigesti kinnitanud jaotusettepaneku, rikkudes sellega oluliselt menetlusõiguse norme. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ega pankrotiseadus ei näe ette võimalust, et kohus saaks samas asjas muuta juba varem tehtud ja jõustunud otsust. Jõustunud kohtulahendite (maakohtu 28. septembri 2012 ja 2. mai 2016 määruse ning ringkonnakohtu 21. novembri 2012 määruse) kohaselt tuleks jaotusettepanekus kajastada AS Baltic Agro pandiga tagatud nõude jääki (584 971 eurot 46 senti). Sellest summast saaks kulude põhjendatuse korral teha mahaarvamisi maksimaalselt 15% ulatuses ehk summas 87 745 eurot 72 senti. Vaidlustatud määruse kohaselt peab jääma AS Baltic Agro kanda PankrS § 154 lg-s 2 sätestatud kulusid maksimaalselt 1 191 643 euro 61 sendi võrra rohkem, kui juhul, kui jaotusettepanekus ja seda kinnitavas määruses oleks järgitud juba varem nõude osas otsustatut. VÕS § 197 lg-st 2 ning Riigikohtu otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-141-08 võib järeldada, et tasaarvestatud ulatuses ei pidanud praegusel juhul jaotusettepanekus AS Baltic Agro nõuet kajastama. Võlausaldaja ei nõustu kohtuga selles, et kuna kohus ei ole senini ühtegi jaotusettepanekut kinnitanud, ei ole kohus võtnud jaotusettepanekute sisu kohta siduvaid seisukohti. Maakohtu 2. mai 2016 määrusega jäeti jaotusettepanek kinnitamata. Kuigi menetlusosalistele on seaduse kitsa tõlgenduse kohaselt formaalselt siduv üksnes kohtotsuse resolutsioon, tuleb vähemalt samas pankrotimenetluses samade poolte vahel tehtud seotud küsimuses siduvaks pidada ka põhjendavat osa. Ebaõige on maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei omaks võlausaldaja nõude osas tähtsust varem tehtud otsus häälte määramise kohta. Maa- ja ringkonnakohtu jõustunud lahenditega on leitud, et alates nõuete tasaarvestusest sai edasises menetluses lähtuda üksnes AS Baltic Agro tasaarvestamata nõudest. Sellise otsuse peale võlausaldajal kaebeõigus puudus. Praegusel juhul on kohtud esmalt leidnud, et võlausaldajalt tuleb ühel põhistusel hääled ära võtta, kuid jaotusettepaneku puhul need põhistused enam haldurile ning ringkonnakohtule ei sobinud. Esimesel korral põhjendati otsesõnu, et ka jaotusettepaneku puhul juhindutakse samadest põhimõtetest, mille alusel võeti hääled ära. Tulenevalt sellest, et AS-ilt Baltic Agro võeti pärast tasaarvestust hääled, kutsuti ühtlasi tagasi võlgniku pankrotitoimkonda kuulunud AS Baltic Agro esindajad ning valiti uus toimkond, kuhu kuulusid mittepandipidajast võlausaldajate esindajad ning kes hakkas põhjendamatult kulutama võlgniku raha. Teabe andmisest AS-ile Baltic Agro keelduti. Kuna ringkonnakohus ei tühistanud maakohtu määrust osas, mis puudutas jaotusettepaneku kinnitamata jätmist, ei kohaldu praegusel juhul TsMS § 658 lg 2. Ringkonnakohus ei saanud anda juhiseid, mis oleksid pooltele või kohtule siduvad, kuna ringkonnakohtu määrus ei olnud edasikaevatav. Kuigi pankrotimenetlus on sisuliselt lõppenud, ei taotlenud pankrotihaldur arusaamatutel põhjustel pankrotimenetluse kulude kinnitamist. Samas on see keskne küsimus. Pankrotihaldur ei saa suvaliselt arvata pankrotimenetluse kulude katteks 15% pandiga tagatud nõudest. Kuigi selline mahaarvamine on märgitud jaotusettepanekusse tingimuslikult, on jaotusettepanek ja seda kinnitav määrus ebaõiged. Võttes arvesse, et pankrot kuulutati välja 2012 aprillis, pandi ese võõrandati suures osas juba 2012 augustis ning ülejäänud menetlus on ca viis aastat kulgenud ja suurem osa toimingutest tehtud pärast pandiga koormatud vara müüki, välistades
pandipidaja igasuguse võimaluse osaleda vastavates otsustusprotsessides ja saada nende kohta mingitki sisulist informatsiooni, oleks äärmiselt ebaõiglane ja AS-i Baltic Agro õigusi rikkuv jätta pankrotimenetluse kulude kandmine suuresti tema kanda. Tegelikkuses toimub pankrotimenetlus pandiga tagamata nõuetega võlausaldajate huvides. Pankrotiseadusest ega Riigikohtu praktikast ei tulene, miks peaksid pandipidajad pankrotimenetluse kulude kandmisel osalema suuremas ulatuses, kui on pandi esemega seotud kulud. Pant on oma olemuselt piiratud asjaõigus ehk pandi seadmisel tekib pandipidajal omand pandile ja õigus nõuda selle realiseerimist. PS §-st 32 tuleneb omandiõiguse põhimõte, mille kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. Pandi realiseerimise tulemusena tekib pandipidajal õigus saada realiseerimise tulem. Seda õigust piiratakse oluliselt pankrotimenetluses, seejuures tehakse seda teiste võlausaldajate huvides. Maakohtu käsitlus, mille kohaselt ei pea kohus hindama ega kinnita jaotusettepanekus pankrotimenetluses tehtud vajalike ja põhjendatud kulusid, on vastuolus PankrS § 66 lg-ga 3. Samuti tuleneb Riigikohtu praktikast, et kulude vajalikkust ja põhjendatust tuleb kontrollida ka jaotusettepaneku kinnitamisel. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et jaotusettepanekus on põhjendatud pankrotitoimkonna liikmete tasude kajastamine kui prognoositav kulu. PankrS § 76 lg-test 2 ja 3 ning Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-141-16 tulenevalt on võimalik otsustada üldkoosoleku poolt tasu määramine alles pärast jaotusettepaneku kinnitamist ning otsused seoses tasu määramisega, mis on tehtud seda nõuet rikkudes, jätab kohus kinnitamata. Sellises ulatuses tasude määramine ja kinnitamine ei ole praegusel juhul ka põhjendatud.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED
7.Võlgniku pankrotihaldur vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta määruse õiguslikke põhjendusi. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
9.Vaidlustatud määrusega kinnitas maakohus pankrotihalduri 23. veebruaril 2017 avaldatud jaotusettepaneku ning jättis AS-i Baltic Agro vastuväite rahuldamata.
10.Ekslik on määruskaebuses toodud väide selle kohta, et kinnitatud jaotusettepanek on vastuolus varasemate lahenditega. Siinkohal kordab ringkonnakohus varem (11. novembri 2016 määruses) väljendatud seisukohta, et võlausaldajale pankrotimenetluses häälte määramise põhimõtted (PankrS § 82 lg 1 ja lg 6) ei ole samastatavad PankrS § 153 lg 2 järgi pandipidajast võlausaldaja pankrotimenetluse kulude kandmises osalemise kindlaksmääramise alustega. Määruskaebuses viidatud kohtulahenditest (maakohtu 28. septembri 2012 ja 2. mai 2016 ning ringkonnakohtu 21. novembri 2012 määrustest) ei tulene, kuidas tuleb arvestada pandipidajast võlausaldaja kanda jäetavate pankrotimenetluse kulude proportsiooni olukorras, kus pandipidaja nõue on pankrotimenetluse kestel tasaarvestuse tulemusena osaliselt rahuldatud ning pandipidajale kuuluvate häälte arv pankrotimenetluses on selle tagajärjel vähenenud.
11.Samas tuleb nõustuda sellega, et ringkonnakohtu 11. novembri 2016 määruses toodud juhised ei olnud maakohtule siduvad. Viidatud ringkonnakohtu määrusega maakohtu 17. juuni 2016 määrust ei tühistatud, mistõttu praegusel juhul TsMS § 658 lg 2 ei kohaldu. Samuti ei olnud ringkonnakohtu määrus vaidlustatav, seega rikuks vastupidine tõlgendus oluliselt võlausaldajate õigusi.
12.Eelnev ei tähenda aga seda, et maakohus oleks põhjendamatult jaotusettepaneku kinnitanud. Ringkonnakohus jääb 11. novembri 2016 määruses väljendatud seisukoha juurde, mille kohaselt ei ole pandipidajast võlausaldaja tunnustatud nõude suurus vaatamata nõude osalisele rahuldamisele pankrotimenetluse kestel (tasaarvestuse teel) muutunud. PankrS § 153 lg 2 kohaldamisel tuleb aluseks võtta pandipidajast võlausaldaja nõude suurus ning pandieseme müügist saadud tulemi hulka arvestada ka see summa, mille võrra võlausaldaja tunnustatud nõue vähenes (s.o rahuldati) tasaarvestamise tulemusena. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole õigustatud anda pandipidajale tasaarvestuse teel ostuhinna tasumise korral pankrotimenetluses eelisseisundit, vabastades ta pankrotipidaja kulude kandmisest, mida tal tuleks kanda juhul, kui tasaarvestust ei oleks toimunud. Kui pandieseme müügist saadakse rohkem, kui on pandiga tagatud nõude suurus (nagu praegusel juhul), siis võetakse PankrS § 153 lg 2 sätestatud kulude kandmise ulatuse arvestamisel aluseks nõude suurus (vt Riigikohtu 4. novembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-15, p 18). Seega on AS-i Baltic Agro maksimaalne kulude kandmise ulatus 1 279 389 eurot 33 senti (15% tunnustatud nõudest ehk 8 529 262 eurost 22 sendist). Jaotusettepanekus on AS-i Baltic Agro jaotis esimeses järgus (minimaalselt 85%) õigesti määratud ning selliselt on maakohus jaotusettepaneku ka kinnitanud.
13.Alternatiivselt on AS Baltic Agro palunud tunnistada, et PankrS § 153 lg 2 on vastuolus Põhiseadusega osas, milles see võimaldab jätta pandiga tagatud nõudega võlausaldaja kanda oluliselt rohkem kulusid, kui on otseselt pandiga tagatud vara säilimiseks ja hoolduseks tehtavad kulud, ning jätta PankrS § 153 lg 2 vastavas osas kohaldamata. Ringkonnakohus on seisukohal, et nimetatud taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna PankrS § 153 lg 2 ei ole määruskaebuse esitaja poolt esitatud asjaoludel osaliselt vastuolus Põhiseadusega. PankrS § 153 lg 2 kohaselt pandiga tagatud nõue rahuldatakse esimeses järgus pandieseme müügist saadud raha ulatuses, millest on maha arvatud käesoleva seaduse § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksed võrdeliselt pandieseme müügist saadud rahasumma suhtele pankrotivara müügist laekunud raha kogusummasse, ent mitte enam kui 15/100 ulatuses pandieseme müügist saadud rahasummast. PankrS § 146 lg-s 1 nimetatud väljamakseteks on vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded, võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis, massikohustused ning pankrotimenetluse kulud. Ringkonnakohtu hinnangul oleks ebaõiglane, kui pandiga tagatud nõudega võlausaldaja peaks kandma vaid otseselt pandiga tagatud vara säilimiseks ja hoolduseks tehtavad kulud. Pankrotiseaduse eelnõu seletuskirja kohaselt oli 15%-lise piirangu kehtestamise eesmärgiks selliste olukordade vältimine, kus muu pankrotivara müügist saadud rahast piisas pankrotimenetlusega seotud väljamakseteks, pandieseme müügist saadud raha maksti täies ulatuses pandipidajast võlausaldajale välja ning menetluse läbiviimise kulude eest vastutasid üksnes pandiga tagamata võlausaldajad. Ka Riigikohus on asunud seisukohale, et PankrS § 153 lg 2 eesmärk on tagada, et ka hüpoteegiga tagatud nõudega võlausaldajad osaleksid kulude kandmises (vt Riigikohtu 11. mai 2005 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-05, p-d 15 ja 17). Lisaks märgib ringkonnakohus, et ainuüksi piirmäärast ei saa järeldada, et AS Baltic Agro peaks kulusid kandma just selles ulatuses. Piirmäär on üksnes pandipidaja kulude kandmises osalemise maksimaalne võimalik ulatus.
14.Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus pankrotihaldur ei ole jaotusettepanekus enda kohustuste täitmiseks tehtud kulutusi kohtule kinnitamiseks esitanud, ei ole maakohus ka PankrS § 66 lg-t 3 rikkunud. Samas puudus maakohtul alus jätta jaotusettepanek kinnitamata põhjusel, et jaotusettepanekus ei ole neid kulusid esitatud. Jaotusettepaneku esmane mõte on määrata kindlaks jaotised suhtarvuna võlausaldajate vahel (vt Riigikohtu 11. mai 2016 määrus
tsiviilasjas nr 3-2-1-27-16, 11). Kulude terviklik ning põhjalik kontroll toimub pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel.
15.Ringkonnakohus ei nõustu AS-iga Baltic Agro selles, et jaotusettepanekus ei ole põhjendatud kajastada pankrotitoimkonna liikmete tasusid kui prognoositavat kulu. Ringkonnakohus märgib, et nõustub selles küsimuses maakohtuga ning ei pea vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata. Samas ei ole vaidlustatud määrusega pankrotitoimkonna liikmete tasusid kinnitatud, mistõttu ei analüüsi ringkonnakohus määruskaebuses esitatud väiteid tasude suuruse kohta.
16.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel AS-i Baltic Agro kanda. Kuna pankrotihaldur on ise määruskaebusele vastanud, ei ole talle eelduslikult menetluskulusid tekkinud. Eelnevast tulenevalt määrab ringkonnakohus, et pankrotihalduril puuduvad hüvitatavad menetluskulud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.