Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
6. november 2014, Tartu
Tsiviilasja number
2-12-5746
Tsiviilasi
AS Werol Tehased pankrotimenetlus
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 22. oktoobri 2013 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Rein Kilk`i määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik): Rein Kilk (ik: XXX), esindajad vandeadvokaat Ramon Rask ja vandeadvokaat Tarmo Peterson
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 22. oktoobri 2013 määrus osas, millega jäeti Rein Kilgi menetluskulud tema enda kanda.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta Rein Kilgi menetluskulud riigi kanda.
3.Määruskaebus rahuldada.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta menetluskulud ringkonnakohtus riigi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
1.Võlausaldaja TÜ Kevili Põllumajandusühistu esitas 09.02.2012 ja võlausaldaja AS Oilseeds Trade AS 05.03.2012 kohtule avalduse võlgniku AS Werol Tehased pankroti väljakuulutamiseks. Kohus kuulutas pankroti välja 05.04.2012 määrusega. 18.06.2013 esitasid võlgniku pankrotihaldur Toomas Saarma ja pankrotitoimkonna esimees Üllar Talviste maakohtule taotluse kohaldada Meelis Virro ja Rein Kilgi (Kilk) suhtes ärikeeldu ning keelata neil võlgniku pankrotimenetluse lõppemiseni tegutsemise mistahes juriidiliste isikute (k.a mittetulunduslikud ühingud ja välismaa juriidilised isikud, v.a korteriühistud) juhatuse liikme ja nõukogu liikmena, prokuristina või likvideerijana ning füüsilisest isikust ettevõtjana mistahes tegevusaladel. Maakohus võttis 09.07.2013 korraldava määrusega taotluse menetlusse ning teatas R. Kilgile ja M. Virrole taotlusest. Kohus määras 05.08.2013 istungi isikute ärakuulamiseks ning märkis, et kui isikud ei soovi enda ärakuulamist või kui esinevad takistused istungil osalemiseks, siis on puudutatud isikutel võimalik esitada oma kirjalik seisukoht kohtule 5. augustiks 2013. 05.08.2013 toimunud istungil kuulas kohus R. Kilgi ära. M. Virro keeldus ärakuulamisest. 26.08.2013 esitas R. Kilk kirjaliku seisukoha, milles palus tunnistada pankrotiseaduse (PankrS) § 91 lg 2 põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata ning teha määrus, millega jätta R. Kilgi suhtes ärikeeld kohaldamata; ärikeelu kohaldamisel määrata, et määrus kuulub täitmisele alates jõustumisest. 26.08.2013 esitas M. Virro kirjaliku seisukoha, milles palus jätta M. Virro suhtes ärikeeld kohaldamata ja võimaldada M. Virrol olla lepingulise esindaja osavõtul kohtu poolt ärakuulatud. 26.08.2013 esitas pankrotihaldur täiendavad seisukohad seoses ärikeelu kohaldamisega. 04.09.2013 esitas M. Virro seisukoha seonduvalt pankrotihalduri täiendavate seisukohtadega. 04.10.2013 esitas R. Kilk seisukoha seonduvalt pankrotihalduri täiendavate seisukohtadega.
MAAKOHTU LAHEND
2.Tartu Maakohus jättis 22. oktoobri 2013 määrusega M. Virro taotluse olla esindaja osavõtul kohtu poolt ärakuulatud rahuldamata ja kohaldas M. Virro suhtes ärikeeldu. M. Virro suhtes kohaldatud ärikeelu sisuks on keeld olla mistahes juriidiliste isikute, kaasa arvatud välismaa juriidilised isikud, juhtorgani liige, prokurist või likvideerija. Olemist mittetulundusühingu juhtorgani liige ja tegutsemist füüsilisest isikust ettevõtjana ei pidanud kohus vajalikuks piirata. Ärikeeld on kohaldatud M. Virro suhtes mitte kauem kui AS Werol Tehased (pankrotis) pankrotimenetluse lõpuni. Määrus kuulub täitmisele alates 28. novembrist 2013, kuid mitte hiljem kui alates määruse jõustumisest. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda. Määruse kohaselt on pankrotiseaduse regulatsioon kohtu diskretsiooniõiguse kohta määrata juriidilisest isikust võlgniku pankroti korral, kes PankrS § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikutest ei või pankrotimenetluse lõpuni olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist (PankrS § 91 lg 2) proportsionaalne ning kooskõlas põhiseadusega. Kohus pidas põhjendatuks kohaldada ärikeeldu M. Virro suhtes.
Ärikeelu kohaldamine on otsustus, mida kohus saab PankrS § 91 lg-st 2 ja TsMS § 476 lg-st 1 tulenevalt menetleda omaalgatuslikult ja kohus ei ole halduri taotlusega seotud, st menetluse resultaadiks ei ole pankrotihalduri taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine. Kohus algatas halduri taotluse menetlemise 09.07.2013 ja käesoleva määruse tegemisega loeb kohus pankrotihalduri taotluse menetlemise lõppenuks, tegemata otsustust ärikeelu kohaldamise või kohaldamata jätmise kohta R. Kilgi osas. PankrS § 91 lg 2; § 3 lg 3 ja TsMS § 476 lg 1 ning neist tulenev kohtu pädevus kehtivad jätkuvalt. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.R. Kilk esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 22. oktoobri 2013 määruse tühistamist osas, millega jäeti R. Kilgi kantud menetluskulud R. Kilgi enda kanda, ning uue määruse tegemist, millega jäetakse R. Kilgi kantud menetluskulud TsMS § 172 lg 7 esimese lause alusel AS Werol Tehased (pankrotis) pankrotihalduri T. Saarma ja AS Werol Tehased (pankrotis) pankrotitoimkonna esimehe Ü. Talviste kanda või alternatiivselt TsMS § 172 lg 3 teise lause alusel riigi kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) kohaldas kohus ebaõigesti TsMS §-i 172, jättes R. Kilgi kantud menetluskulud R. Kilgi enda kanda. R. Kilgi menetluskulud tuleb jätta TsMS § 172 lg 7 alusel taotluse esitajate kanda. Lähtudes TsMS § 172 lg 7 esimese lause sõnastusest on kohtul võimalik jätta menetluskulud menetluse põhjustanud isiku kanda järgmise kolme kriteeriumi täitumisel: esiteks peab kohus olema algatanud hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, teiseks peab menetlus olema põhjendamatu ning kolmandaks peab menetlus olema põhjustatud isiku poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Eeldused TsMS § 172 lg 7 esimese lause kohaldamiseks on täidetud. Kuigi taotluse esitajad, võlgniku pankrotihaldur ja pankrotitoimkonna esimees, ei ole ärikeelu kohaldamise menetluses menetlusosalisteks, alustati ärikeelu kohaldamise menetlus taotluse esitajate avalduse alusel. Kohus palus R. Kilgil nii 09.07.2013 määruses kui ka 09.10.2013 teatises avaldada enda seisukohad taotluse osas tervikuna, mitte konkreetsete kohtu küsimuste osas. Seega tähendas ärikeelu kohaldamise menetlus R. Kilgi jaoks sisulist taotlusele vastu vaidlemist ning kohtu jaoks sisulist taotluse lahendamist. Ärikeelu kohaldamise menetlus R. Kilgi suhtes oli põhjendamatu, mida kinnitab asjaolu, et ärikeeld jäeti R. Kilgi suhtes kohaldamata. Ärikeelu kohaldamise menetlus algatati taotluse esitajate poolt tahtlikult. Võlgniku pankrot kuulutati välja 05.04.2012, st enam kui aasta enne taotluse esitamist. Sellest johtuvalt pidi nii pankrotihalduril kui pankrotitoimkonna esimehel olema taotluse esitamisel ülevaade võlgniku pankrotiga seotud asjaoludest ning neile pidi olema selge, et R. Kilgile ärikeelu kohaldamiseks puudub alus. Samas ka juhul, kui taotluse esitamist ei saa liigitada tahtluseks TsMS § 172 lg 7 mõistes, oli taotluse esitajate poolse alusetu taotluse esitamise ja R. Kilgile menetluskulude tekitamise näol vaieldamatult tegu taotluse esitajate raske hooletusega TsMS § 172 lg 7 mõistes, kuna nii pankrotihaldur kui pankrotitoimkonna esimees on mõlemad kõrgemat juriidilist kvalifikatsiooni omavad isikud, kes pidid aru saama, et taotlus on R. Kilgi osas ainetu; 2) tuleb R. Kilgi kantud menetluskulud alternatiivselt jätta TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda. Ärikeelu kohaldamise eesmärk on kolmandate isikute, sh pankrotivõlgnike võlausaldajate ja ärikeelu subjekti võlausaldajate, omandiõiguse kaitse (3-2-1-124-09, p-d 15, 19, 20). Omandiõigus on põhiseaduse (PS) §-s 32 sätestatud isikuõigus ning seega on ärikeelu kohaldamise menetluse näol tegu isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetlusega TsMS § 172 lg 3 mõistes;
3) ei ole R. Kilgi kantud menetluskulude jätmine tema enda kanda põhjendatud. Nii TsMS § 172 lg 7 esimese lause kui ka § 172 lg 3 teise lause kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus. R. Kilk kandis ärikeelu kohaldamise menetluses menetluskulusid, kaitstes ennast alusetute süüdistuste vastu, millistele süüdistustele vastu vaidlemine oli tema jaoks elulise tähtsusega. R. Kilk on tuntud ettevõtja, kellele on usalduskrediit avalikkuse ja äripartnerite ees majandustegevuse põhiliseks vundamendiks. Euroopa Inimõiguste Kohus on rõhutanud, et majandus- ning kutsetegevuses tegutsevate isikute maine on põhiõiguslikult kaitstud, andes isiku mainele Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artikli 6 kaitse (15.11.2001 lahend Werner v. Poland; Application no 26760/95; p 33). Lisaks oli taotlusele vastu vaidlemine vajalik ka oma igapäevase tegevuse (ettevõtluse) ja PS §-st 31 tuleneva ettevõtlusvabaduse kaitsmiseks. Kohus lähtus ärikeelu kohaldamise menetluses võlgniku pankrotihalduri ja pankrotitoimkonna esimehe avaldusest, paludes R. Kilgil avaldada enda seisukohad taotluse osas terviklikult. Seega tähendas menetlus R. Kilgi jaoks taotluse terviklikku ümber lükkamist, mis nõudis põhjalikku õiguslikku analüüsi, süvenemist ja aega asja materjalidega tutvumiseks. R. Kilgi menetluskulude väljamõistmata jätmine kas taotluse esitajatelt või riigilt on ääretult ebaõiglane ning riivab R. Kilgi PS §-st 32 ja EIK protokolli 1 artiklist 1 tulenevat õigust omandi kaitsele. Menetluskulude väljamõistmise instituut on põhiõiguslikult kaitstud. Esiteks kaitseb PS § 32 igasugust omanikule varalise kaotuse põhjustamist (3-3-1-69-09, p 57; 3-3-1-15-10, p 44), sh ka menetluskulude tekitamist. Lisaks on ka Euroopa Inimõiguste Kohus Stankiewicz’i lahendis leidnud, et menetluskulude hüvitamise võimaluse puudumine võib riivata Euroopa Inimõiguste Konventsiooni protokolli 1 artiklist 1 tulenevat õigust vara kaitsele.
PANKROTIHALDURI SEISUKOHT
4.AS Werol Tehased (pankrotis) pankrotihaldur T. Saarma leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale edasi kaevati. Määruskaebuses on vaidlustatud maakohtu määrust osas, millega jäeti R. Kilgi menetluskulud tema enda kanda ning ringkonnakohus kontrollibki maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb vaidlustatud osas tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab R. Kilgi menetluskulud maakohtus riigi kanda.
7.TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Maakohus jättis TsMS § 172 lg 1 alusel R. Kilgi menetluskulud tema enda kanda. Samas ei nähtu vaidlustatud määruse põhjendustest, kas maakohus jättis menetluskulud R. Kilgi kanda TsMS § 172 lg 1 esimese või teise lause alusel. Käesolevas menetluses puudub vaidlus, et pankrotihaldur T. Saarma ja pankrotitoimkonna esimees Ü. Talviste ei ole menetlusosalised. Seega ei kohaldu menetluskulude jaotusele TsMS § 172 lg 1 teine lause. Vaidlus puudub ka selles, et maakohus ei kohaldanud ärikeeldu R. Kilgi suhtes.
TsMS § 172 lg 1 esimesest lausest tulenevalt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Riigikohus on 22.02.2010 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-124-09 asunud seisukohale, et ärikeelu kohaldamise eesmärk on kolmandate isikute preventiivne kaitse, tõkestamaks ärikeelu subjektil toime panna uusi võimalikke süütegusid või tekitada kolmandatele isikutele kahju. Nimetatud seisukohast tuleneb, et ärikeeldu kohaldatakse eelkõige avalikes huvides ning ka ärikeelu kohaldamise menetlus toimub eelkõige avalikes huvides. Seega oleks põhjendamatu väita, et ärikeelu kohaldamise menetlus toimus maakohtus R. Kilgi huvides. Järelikult puudub TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi alus jätta menetluskulud R. Kilgi kanda ning maakohtu määrus tuleb selles osas tühistada. Kuna ärikeelu kohaldamise menetlus toimub avalikes huvides, siis tuleb R. Kilgi menetluskulud maakohtus jätta riigi kanda. Ringkonnakohus peab vajalikus märkida, et R. Kilgi kui pankrotivõlgniku esindaja ärakuulamisega seotud kulud ei saa olla suured.
8.Põhjendatud ei ole määruskaebuses esitatud seisukoht, et R. Kilgi menetluskulud tuleb TsMS § 172 lg 7 esimese lause kohaselt jätta pankrotihaldur T. Saarma ja pankrotitoimkonna esimehe Ü. Talviste kanda. TsMS § 172 lg 7 esimene lause näeb ette, et kui kohus algatab hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud menetluse põhjustanud isiku kanda, kui menetlus on põhjendamatu ja põhjustati isiku poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Esmalt märgib ringkonnakohus, et nii PankrS § 91 lg 2 kui ka TsMS § 476 lg 1 võimaldavad kohtul määrata ärikeelu üksnes omal algatusel. Kui pankrotihaldur pöördub kohtu poole isikule ärikeelu kohaldamise palvega, ei ole kohus avaldusega seotud. Maakohus on vaidlustatud määruse p-s 9 õigesti märkinud, et kohus saab Pankrs § 91 lg 2 ja TsMS § 476 lg 1 järgi menetleda ärikeelu kohaldamist omaalgatuslikult ega ole halduri taotlusega seotud. 09.07.2013 määrusest nähtuvalt algatas maakohus ärikeelu kohaldamise menetluse. PankrS § 55 lg 3 p-de 11 ja 5 kohaselt on halduri põhikohustuseks muu hulgas selgitada välja võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjused ja aeg ning anda oma tegevusest aru ja esitada pankrotimenetluse kohta andmeid kohtule. Pankrs § 73 lg 1 sätestab, et pankrotitoimkond kaitseb kõigi võlausaldajate huve, valvab halduri tegevuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Eelnevast järeldub, et ärikeelu kohaldamise menetluse algatamine oli maakohtu otsustus ning 14.06.2013 maakohtule esitatud taotlusega täitsid pankrotihaldur ja pankrotitoimkonna esimees nendele seadusest tulenevaid kohustusi. Kuigi ärikeelu kohaldamise menetluse algatamine maakohtu poolt on seostatav 14.06.2013 taotlusega, on ekslik määruskaebuses esitatud seisukoht, et nimetatud menetlus oli põhjendamatu. Üksnes sellest, et maakohus jättis ärikeelu R. Kilgi suhtes kohaldamata, ei saa tuletada menetluse põhjendamatust. Nii ärikeelu kohaldamise menetluse algatamine kui konkreetse isiku suhtes ärikeelu kohaldamata jätmine on maakohtu otsustused ning maakohus ei olnud otsustuste tegemisel seotud 14.06.2013 taotlusega. Kuivõrd taotluse esitamisega täitsid pankrotihaldur ja pankrotitoimkonna esimees seaduses tulenevaid kohustusi, on põhjendamatu määruskaebuses esitatud väide, et pankrotihaldur ja pankrotitoimkonna esimees tegutsesid tahtlikult või raskelt hooletult. Kuna pankrotihaldur ja pankrotitoimkonna esimees ei ole menetlusosalised, ei saa jätta menetluskulusid ka pankrotivara kanda.
9.Ekslik on ka määruskaebuse esitaja alternatiivne seisukoht, mille järgi tuleks R. Kilgi menetluskulud jätta riigi kanda TsMS § 172 lg 3 alusel.
Määruskaebuse esitaja on tuginenud TsMS § 172 lg 3 teisele lausele, mille kohaselt isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Ringkonnakohus leiab, et ärikeelu kohaldamise menetlus ei ole hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu menetlusega sarnane menetlus ning seetõttu puudub alus jätta TsMS § 172 lg 3 järgi R. Kilgi menetluskulud riigi kanda.
10.Ringkonnakohus rahuldas määruskaebuse ning sellest tulenevalt jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel riigi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.