X.X-i hagi E.H vastu kaasomandi lõpetamiseks ja omanikukannete muutmiseks tahtevalduste asendamiseks E.H hagi X.X-i vastu kaasomandi lõpetamiseks ja omanikukannete muutmiseks tahtevalduste asendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 13.07.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
E.H apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): X.X (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Siret Saks Kostja (apellant): E.H (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaire Aus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata kostja taotlus täiendava tõendi vastuvõtmiseks ja jätta apellatsioonkaebusele lisatud Pärnu Maakohtu 13.09.2021 määrus tsiviilasjas nr 221-14005 vastu võtmata.
5.Määrata hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks ringkonnakohtus 919,20 eurot ning mõista E.H-lt välja X.X-i kasuks menetluskulude hüvitis 919,20 eurot.
2-20-17399 sätestatud määras ringkonnakohtu otsuse jõustumisest kuni hüvitise täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X.X esitas 25.11.2020 Pärnu Maakohtule E.H vastu hagi kaasomandi lõpetamiseks ja omanikukannete muutmiseks tahteavalduste asendamiseks. Hageja palub müüa kinnistu asukohaga QQQ (registriosa nr XXX) enampakkumisel, müügitulemist täita AS-i SEB Pank ees võetud laenukohustusest (laenuleping nr XX) tulenevad nõuded, tagastada kostjale 20 000 eurot ja ülejäänud raha jagada vastavalt kaasomandi osa suurusele. Alternatiivselt palub hageja jätta kinnistu kostja ainuomandisse 42 160,80 euro suuruse hüvitise eest ja vabastada hageja laenukohustusest.
2.Poolte kaasomandisse kuulub kinnistu asukohaga QQQ (registriosa nr XXX, edaspidi kinnistu), mida pooled kasutasid elukaaslastena ühiselt ja panustasid sellesse. Kinnistu omandamiseks sõlmisid pooled 07.01.2016 AS-iga SEB Pank laenulepingu nr XX (edaspidi laenuleping) ning samal kuupäeval müügi- ja asjaõiguslepingud. Kinnistusraamatu kohaselt kuulub pooltele kinnisasi võrdsetes 1⁄2 suurustes mõttelistes osades. Praeguseks on poolte kooselu lõppenud ja kaasomand tuleb lõpetada.
3.Hageja ei nõustunud kostja vastuhagis toodud väidetega, et kostja on laenulepingu järgi laenumakseid rohkem tasunud. Poolte osad laenu tagastamisel tuleb lugeda võrdseks. Elamu renoveerimise ja muud kulud ei olnud vajalikud, on tehtud ilma kokkuleppeta ja on tõendamata. Kinnistu turuväärtus ületab 141 000 eurot. Kostja vastuväited ja vastuhagi
4.E.H esitas 02.12.2020 Pärnu Maakohtule X.X-i vastu hagi kaasomandi lõpetamiseks ja omanikukannete muutmiseks tahteavalduste asendamiseks. Kostja palub jagada kinnistu selliselt, et jätta kinnistu kostja ainuomandisse kohustusega maksta hagejale hüvitis omandi kaotuse eest 10 583,75 eurot ning asendada hageja tahtevaldused kinnistusraamatu omanikukannete muutmiseks.
5.Kinnistu on kostja ja poolte ühiste laste kodu. Hageja kolis kinnistult asuvast elamust välja. Kinnisasja omandamiseks sõlmisid pooled 07.01.2016 AS-iga SEB Pank laenulepingu nr XY ning samal kuupäeval müügi- ja asjaõiguslepingud. Kinnistusraamatu kohaselt kuulub
2-20-17399 pooltele kinnisasi võrdsetes 1⁄2 suurustes mõttelistes osades. Kostja tasus müügilepingu kohaselt kinnisasja kaasomandisse omandamise eest 20 000 eurot ning igakuiseid laenumakseid suuremas ulatuses kui hageja. Samuti tasus kostja notaritasu kinnisasja omandamiseks ja kindlustusmakseid (sh laenukindlustusmakseid).
6.Lisaks panustas kostja kinnistul asuva elamu renoveerimisse, korrastamisse ja korrashoidu 27 900,29 eurot materjalide ostmiseks ja 2150 töötundi. Hageja kinnistusse ei panustanud ega kandnud kaasomandiga seonduvaid kulusid, vaid hoopis kahjustas seda – hageja viis ära kinnistult maaga ühendatud laste kiige selliselt, et jättis kostjale kohustuse taastada kiige asukoha alune pind ja eemaldada maapinnalt kiige kinnituseks paigaldatud ankrupoldid. Kostja kinnistule tehtud panus on kokku 44 402,09 eurot. Kinnistu turuväärtus on 141 000 eurot ja laenujääk hagi esitamise seisuga on 45 678,40 eurot.
7.Kostja arvestas hüvitise suuruse järgmiselt. Poolte vahel jagatavaks kinnisasja väärtuseks (141 000 – 20 000 – 45 678,40 – 44 402,09) on 30 919,51 eurot. Kuivõrd kostja on tasunud laenumakseid enam kui hageja (16 784,92 – 5745,11 = 11 039,81 ehk 65,77% kogu tasutud laenusummast), on hagejale jääva hüvitise suuruseks 10 583,75 eurot (30 919,51 x 34,23% = 10 583,75 eurot).
8.Kostja on pidanud kandma kinnistu säilimiseks ja korrashoiuks vajalikke kulusid, kuna hageja kolis kinnistul asuvast elamust välja ja kostja viibib enamus ajast välisriigis. Kostjal on hageja vastu ka nõuded tulenevalt sellest, et tasus kaasomandis oleval kinnistul asuva elamu elektri eest ja muru niitmise eest kokku 2513,22 eurot. Nimetatud nõuded saab tasaarvestada hageja hüvitise nõudega kostja vastu, mille võrra tuleb vähendada hagejale kaasomandi kaotuse eest tasutavat hüvitist. Maakohtu otsus ja põhjendused
9.Maakohus rahuldas hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata. Maakohus lõpetas poolte kaasomandi kinnistule selle müümisega avalikul enampakkumisel. Maakohus rahuldas hageja taotluse kohtuotsuse korra kindlaksmääramiseks ning määras, et avaliku enampakkumise tulemi arvel tuleb täita esmajärjekorras AS-iga SEB Pank sõlmitud eluasemelaenulepingust nr XY tulenevad kohustused, tagastada kostjale 20 000 eurot ning üle jääv summa jagada poolte vahel võrdselt. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
10.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: -
pooled on kinnistu asukohaga QQQ (registriosa nr XXX) võrdsetes 1⁄2 suurustes mõttelistes osades kaasomanikud;
-
kinnistu omandamiseks sõlmisid pooled 07.01.2016 AS-iga SEB Pank laenulepingu nr XY ning samal kuupäeval müügi- ja asjaõiguslepingud (sh hüpoteegi seadmise lepingu);
-
kostja tasus müügilepingu kohaselt kinnisasja kaasomandisse omandamise eest kokku 20 000 eurot;
-
kinnistu turuväärtus on 31. augusti 2022 seisuga 173 000 eurot;
-
pooled kasutasid kinnistul asuvat elamut ühise eluasemena ja neil on ühised lapsed ning praeguseks on kooselu lõppenud ja hageja elamust koos lastega välja kolinud.
2-20-17399
11.Menetluses kumbki pool seltsingulepingu sätetele ei tuginenud ega toonud esile asjaolusid, mis viitaksid seltsingulepingu olemasolule. Seega ei olnud poolte vahel kinnistu soetamisel seltsingulepingulist suhet ja kinnistu tuleb jagada kaasomandi sätete alusel.
12.Selleks, et hinnata, kas kostja hagi rahuldamine on võimalik, tuleb esmalt välja selgitada, kas ja kui suures ulatuses peaks kostja hagejale hüvitist maksma ning kas hüvitise maksmine on kooskõlas kostja vastava nõusoleku ja majandusliku võimekusega.
12.1.Kostja on olnud menetluses nõus hüvitisena maksma hagejale maksimaalselt 15 000 eurot. Põhimõtteliselt on võimalik tasaarvestada kostja väidetavaid nõudeid hageja vastu hagejale kaasomandi jagamisel omandi kaotuse eest väljamõistetava võimaliku hüvitise nõudega. Samas isegi, kui arvestada kostja hagis esitatud arvestuskäiku hagejale omandi kaotuse eest hüvitamisele kuuluva rahasumma osas ja menetluses tasaarvestamiseks esitatud kostja nõudeid asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1 järgi, ületaks hagejale omandi kaotuse eest makstava hüvitise suurus märkimisväärselt 15 000 eurot. Seetõttu ei saa kohus kaasomandit lõpetada ja jagada kostja taotletud viisil.
12.2.Isegi kui võtta hüvitise suuruse arvutamise aluseks kostja väljapakutud arvutuskäik ja asendada kinnistu turuväärtus ekspertiisiaktis tuvastatuga (173 000 eurot) ning tasaarvestada kostja väidetav 44 402,09 euro suurune kulutuste nõue hagejale makstava hüvitisega, oleks hagejale väljamõistetava hüvitise suurus vähemalt 21 537,35 eurot.
12.3.AÕS § 75 sätestab reegli kulutuste kandmise ja kahju katmise kohta, mis toimub kaasomanike poolt vastavalt nende kaasomandi osa suurusele. Kaasomanik peab kandma kulutusi vastavalt tema osale kaasomandis. Kostja on menetluses väitnud, et panustas oma vahenditest kinnistul asuva elamu renoveerimisse, korrastamisse ja korrashoidu nii materjalide ostu (27 900,29 eurot) kui ka töise panusega 2150 tunni ulatuses (16 501,80 eurot), s.o kokku 44 402,09 eurot. Arvestades, et kinnistu kuulub pooltele võrdsetes osades, siis võiks hageja poolt eelnimetatud kuludest (kokku 44 402,09 eurost) kandmisele kuuluda maksimaalselt pool ehk 22 201,05 eurot. Samuti ei olnud esile toodud asjaoludel pooltel kokkulepet eelnimetatud kulutuste tegemiseks AÕS § 72 lg 1 mõttes.
12.4.Lisaks ei tõenda kostja esitatud tõendid kostja panust kaasomandi esemesse. Tehtud kulusid ei ole võimalik seostada kostja poolt väidetud töödega. Esitatud arvetest on üksnes väike osa väljastatud kostjale kaupade või teenuste eest tasumiseks. Ülejäänud arvetelt ei nähtu, kellele need väljastati või nähtub see, et arve on väljastatud kellelegi teisele kui kostjale. Võimalik ei ole järeldada, kui palju ja kelle eest kostja kulutusi tegelikult tegi. Seejuures on osa väidetavalt ostetud asjadest vallasasjad, nagu nt jõuluehted, mis on seltsingu puudumisel omandatud kaasomandi üldreeglite järgi ja kuuluvad kostjale ning hageja poolt hüvitamisele ei kuulu. Töise panuse tõendamiseks on kostja esitanud üksnes enda poolt koostatud ajatabeli, mille alusel ei ole võimalik tuvastada kinnistule väidetavalt tehtud töist panust. See, et kostja on oma arvelduskontolt välja võtnud sularaha, ei tõenda seda, et selle eest on tasutud kinnistul väidetavalt töötanud töölistele.
12.5.Arvestades kinnisasja väärtust (173 000 eurot) ja seda, et kostjal pole 44 402,09 euro suurust kulutuste nõuet, mida hageja omandi kaotuse eest saadava hüvitise nõudega tasaarvestada, on ilmne, et hagejale väljamõistetava hüvitise maksmine ei ole kooskõlas kostja vastava nõusoleku ja majandusliku võimekusega. Hagejale väljamõistetava hüvitise suuruseks kaasomandi kaotuse eest jääks 63 660,80 eurot (=173 000 – 45 678,40 / 2). Kui nimetatud summast maha arvata poolte kokkuleppe kohaselt 20 000 eurot (kostja poolt kinnistu müügilepingu järgi tasutu), oleks hagejale omandi kaotuse eest hüvitis 43 660,80 eurot.
2-20-17399
12.6.Kostja väitel on tal kinnistu alalhoidmisest tulenev kulutuste hüvitamise nõue kokku 2177,31 eurot (laenukaitse kindlustuse ja elamu kindlustuse eest 1⁄2 suuruses osas, elektri eest 1⁄4 suuruses osas ja muru niitmise eest täies ulatuses) ja kahju hüvitamise nõue 335,91 eurot. Arvestades, et nimetatud kulutused pole märkimisväärselt suured (kokku 2513,22 eurot), ei mõjutaks need oluliselt hagejale väljamõistetava hüvitise suurust isegi nende tõendatuse korral. Väljamõistetav hüvitis väheneks 43 660,80 eurolt 41 147,58 euroni. Seetõttu kohus menetlusökonoomia kaalutlustel 2513,22 euro suuruse nõude põhjendatust ei hinnanud.
13.Kinnistu müük enampakkumisel on poolte huve kaaludes kõige mõistlikum ja õiglasem viis kaasomandi lõpetamiseks.
13.1.Kuigi kinnistul asuv elamu on asjaolude kohaselt kostja elukoht, siis viibib ta enda kinnitusel tegelikult suure osa ajast välisriigis ja see ei ole poolte ühiste laste alaline elukoht. Järelikult on kinnistu avalikul enampakkumisel müümine hageja huvides ja see ei kahjusta oluliselt kostja ega poolte ühiste laste huve.
13.2.Lähtudes kohtupraktikast on põhjendatud määrata kohtuotsuse täitmise kord kindlaks selliselt, et kinnistu avalikul enampakkumisel saadud rahast täidetakse esmalt ühine laenukohustus panga ees, seejärel tagastatakse kostjale kaasomandi lõpetamisel 20 000 eurot ning ülejäänud raha tuleb jagada vastavalt kaasomandi osa suurusele. Apellatsioonkaebus
14.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule. Alternatiivselt palub kostja teha uue otsuse, millega rahuldada vastuhagi. Kostja vaidlustab kohtuotsuse ka menetluskulude jaotuse osas ja palub jätta menetluskulud maakohtus ning ringkonnakohtus täies ulatuses hageja kanda.
15.Maakohus rikkus tõendite hindamise põhimõtet, mille tagajärjel tuvastas ebaõigesti asjaolud ja kohaldas vääralt materiaalõigust. Lisaks rikkus kohus otsuse põhjendamise kohustust, kui jättis tähelepanuta kostja väite ja tõendid selle kohta, et vaidlusalune kinnistu on kostja kodu, kus viibivad kostja ja hageja kolm ühist last kostjaga kohtumise ajal (kuni 10 päeva kuus, puhkuste ajal rohkem) ja see on laste kodu.
16.Maakohus on jõudnud ebaõigele järeldusele sellest, et pooltel puudus kokkulepe (hageja nõusolek) kaasomandile juurdeehituste ja parenduste tegemiseks. Hageja ei ole nõusoleku puudumist kohtumenetluses välja toonud ning asjaolu, et kostja ehitas kinnistul asuvale elamule juurdeehituse ja täiendavaid ehitisi ning rajas kasutusmugavusi poolte kooselu ajal (milliseid hageja ise soovis ja kasutas), tõendab, et pooltel oli ehituseks omavaheline kokkulepe.
17.Kostja on käesolevas menetluses korduvalt kirjeldanud töid, mida ta on teinud elamus ja kogu kinnistul ning esitanud kõik tema valduses olevad tõendid tööde tegemiseks ostetud materjalide kohta. Nii on kostja töise ja rahalise panuse tulemusel tõusnud kinnisasja hind 95 500 euro võrra – ostuhind oli 77 500 eurot, esialgse hindamise kohaselt 79 000 eurot, teisel hindamisel 141 000 eurot ja 31.08.2022 oli kinnistu väärtus juba 173 000 eurot. Maakohus on jätnud kinnisasja väärtuse tõusu arvesse võtmata.
18.Ebaõiged on kostja arvates maakohtu järeldused, et kostja poolt tehtud kulutused kaasomandi korrashoiuks tuleb jätta arvesse võtmata, sest need on väikesed (2513,22 eurot). Kostja on teinud kulutusi laenumaksetele (sh kindlustusriskide maandamiseks), kaasomandi
2-20-17399 haljastusele selle korrashoiuks nii suvel kui ka talvel ja nimetatud kulutused on vajalikud mõlema kaasomaniku huvides, mistõttu nende kostja kanda jätmine on äärmiselt ebaõiglane, isegi kui need ei ole tähelepanuväärselt suured.
19.Maakohtu otsus on olulises osas põhjendamata, sest kohus ei kaalunud poolte huve ega hinnanud õiguste riivet, jättes mh arvestamata hea usu põhimõtte kostja suhtes. Kohus leidis põhjendamatult, et kaasomandi lõpetamise nõude korral tuleb kaasomand tingimata lõpetada hageja poolt taotletud viisil, pannes kinnisasja avalikule enampakkumisele, riivates sellega ebaproportsionaalselt kostja õigusi. Kohtu otsus müüa kinnistu tähendab kostja jaoks ühtlasi ka seda, et kostjal puudub võimalus eluaseme soetamiseks, kus kostjal oleks võimalus oma lastega edaspidi kohtuda. Nimetatud asjaolu kahjustab omakorda kostja ja laste suhtlemisõigust, mille osas pooltel kestab alates 13.09.2021 vaidlus Pärnu Maakohtus.
20.Kostja hinnangul on hagejale õiglaseks hüvitiseks 8746,99 eurot järgmise arvestuse alusel: kostja on panustanud elamusse 20 000 eurot (sissemakse), 44 402,09 eurot (ehitus, sh töö ja materjalid), enamtasutud laen 11 039,81 eurot, 2513,22 eurot (laenukaitse kindlustuse ja elamu kindlustuse eest 1⁄2 suuruses osas, elektri eest 1⁄4 suuruses osas ja muru niitmise eest täies ulatuses), kokku on kostja panuseks 77 955,12 eurot. Hageja panuseks on 5747,11 eurot laenumaksetena. Kokku on kaasomanikud osalenud kinnisasja laenu teenindamises, korrashoius ja ehituses 83 702,23 euro ulatuses, mida tuleb pidada 100% ulatuses kaasomanike panuseks ning millest kostja panus on 93,13% ja hageja panus 6,87%. Kuna kinnistu väärtus on 173 000 eurot, millest tuleb tasuda laenu jääk 45 678,40 eurot, jääb poolte vahel jagamiseks 127 321,60 eurot ja hageja panust (6,87%) arvestades on hüvitise summaks 8746,99 eurot. Vastustaja seisukoht
21.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
22.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-ga 1 jätta muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
23.Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha kostja apellatsioonkaebuses esitatud taotluse osas täiendava tõendi vastuvõtmiseks. Kostja esitas koos apellatsioonkaebusega täiendava tõendi – Pärnu Maakohtu 13.09.2021 määruse, millega soovib tõendada poolte vahelist vaidlust tsiviilasjas nr 2-21-14005, millises menetluses on käesoleva kaebuse esitamise ajal jätkuvalt vaidlusaluseks küsimuseks kostja ja laste vaheline suhtluskord. TsMS § 652 lg-st 3 tulenevalt tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta. Samuti juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Ringkonnakohus märgib, et selleks, et tõendit saaks ringkonnakohtus vastu võtta, peab lisaks eeltoodule olema tõend ka asjakohane (TsMS § 238). Ringkonnakohus jätab kostja esitatud dokumendi vastu võtmata TsMS § 238 alusel kui asjakohatu tõendi. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa pelgalt poolte
2-20-17399 vahelisest vaidlusest lapsega suhtlemise üle ja selle lahendamiseks algatatud kohtumenetlusest teha kaasomandi lõpetamise vaidluse lahendamiseks vajalikke järeldusi.
24.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Kaasomandi lõpetamise nõude lahendamine poolte huvide kaalumisega on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire või oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme (vt ka RKTKo 27.09.2005, 3-2-1-85-05, p 22). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole poolte huve kaaludes diskretsiooni piire ületanud ega menetlusõiguse norme oluliselt rikkunud. Maakohus on piisavalt põhjendanud oma järeldust, mille kohaselt arvestab kaasomandi lõpetamine kinnistu avalikul enampakkumisel müügi ja raha poolte vahel jagamisega mõlema kaasomaniku huve. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule. Nimetatud sätte kohaselt peab otsuse põhjendavas osas märkima kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Seda on maakohus nõuetekohaselt ka teinud. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
25.Tulenevalt AÕS § 76 lg-st 1 on kaasomanikul igal ajal õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. See tähendab, et kui kohtule esitatakse kaasomandi lõpetamise hagi, peab kohus lõpetama kaasomandi ühel AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viisil, mida on taotletud hagis või vastuhagis (vt nt RKTKo 17.10.2005, 3-2-1-102-05, p 15). Kaasomandi lõpetamata jätmine ei ole üldjuhul lubatud ning üksnes erandjuhul on hea usu põhimõttest tulenevalt võimalik jätta kaasomand lõpetamata, kui hagis või vastuhagis taotletud kaasomandi lõpetamise viis ei ole õiglane (vt nt RKTKo 09.05.2006, 3-2-1-45-06, p-d 19 ja 20). Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama kaasomanike huvide kaalumisega. Muu hulgas tuleb arvestada sellega, et ka kaasomanikud on omavahelistes suhetes kohustatud järgima tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 138 sätestatud hea usu põhimõtet. Olukorras, kus kaasomandi lõpetamine hageja taotletud viisil ei oleks kohtu hinnangul kooskõlas hea usu põhimõttega, peab kohus hagejale selgitama, miks kaasomandit sellisel viisil lõpetada ei saa ning millisel viisil kaasomandi lõpetamine oleks kohtu arvates sobiv. Kui kasvõi alternatiivselt on taotletud kõiki kaasomandi lõpetamise viise, mis asjaolusid arvestades võiksid kõne alla tulla, ei saa kohus kolleegiumi arvates jätta kaasomandit lõpetamata, vaid peab valima viisi, mis vastab kõige paremini kaasomanike huvidele (vt RKTKo 10.05.2017, 3-2-1-39-17, p 10). Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et käesolevas asjas kaasomandi lõpetamata jätmine ei oleks seaduse ega kohtupraktikaga kooskõlas. Selliseid erandlikke asjaolusid ega hea usu põhimõtte vastasust, mis tingiks kaasomandi lõpetamata jätmise, käesolevas asjas esile toodud asjaoludest ei nähtu. Seega tuli maakohtul valida ühe või teise hagis ja vastuhagis esitatud kaasomandi lõpetamise viisi vahel.
25.1.Kostja esitas kaasomandi lõpetamise viisina kinnisasja jätmise kostja ainuomandisse hagejale hüvitise maksmise vastu. Seejuures piiras kostja võimalikku hüvitist 10 000 euroga (maakohtus nõustus kostja ka maksimaalselt 15 000 euroga). Maakohus leidis põhjendatult, et kostja soovitud viisil kaasomandi lõpetamine ei ole võimalik. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et põhimõtteliselt ei ole õige jätta kaasomandis olevat kinnisasja ühe kaasomaniku ainuomandisse suurema hüvitise maksmise vastu, kui viimane on valmis ja võimeline maksma (vt nt RKTKo 26.04.2017, 3-2-1-14-17, p-d 23, 25). Käesolevas asjas on maakohus sellest põhimõttest lähtunud.
2-20-17399
25.2.Kostja leidis maakohtus ja on ka apellatsioonkaebuses seisukohal, et arvesse tuleb võtta kostja poolt kinnisasjale tehtud kulutusi summas 44 402,09 eurot, enamtasutud laenu 11 039,81 eurot ja kinnistu alalhoidmisest tulenevaid kulutusi summas 2513,22 eurot. Pooled ei vaidle, et kinnistu turuväärtus on 173 000 eurot. Maakohus leidis, et lähtudes sellest kinnisasja väärtusest oleks hüvitis, isegi kui lähtuda kostja arvutuskäigust, suurem (21 537,35 eurot) sellest, mida kostja on nõustunud maksma (15 000 eurot).
25.3.Maakohus leidis lisaks, et kostja ei ole ka tõendanud, et kostja on kulutusi summas 44 402,09 eurot kaasomandis olevale kinnisasjale teinud. Ehkki kostja on vaidlustanud maakohtu poolse tõendite hindamise, ei ole kostja apellatsioonkaebuses selgelt esile toonud, mis osas maakohus tõendite hindamisel eksis ja kuidas see mõjutas asja lahendust. Maakohus viitas konkreetsetele kostja esitatud tõenditele (arved ja arvelduskonto väljavõte) ja kõiki neid tõendeid hinnates asus seisukohale, et kostja väidetud kulud kinnisasjale ei ole tõendatud. Ringkonnakohtu hinnangul maakohus tõendite hindamisel ei eksinud ning ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega neid siinkohal kordamata.
25.4.Samuti leidis maakohus põhjendatult, et kostja väidetud kulusid ei saaks nende tõendatuse korral ka tulenevalt AÕS §-st 75 tervikuna arvesse võtta, vaid lähtuda tuleb kaasomandi osa suurusest. AÕS § 75 lg 1 annab teistele kaasomanikele omavahelises suhtes õiguse nõuda, et iga kaasomanik osaleks ühiste kulutuste kandmises, sellise nõude võib vajadusel ka kohtusse esitada (RKTKo 02.11.2005, 3-2-1-105-05, p-d 27, 28). Seega saaks kostja poolt kantud kulusid kaasomandi esemele arvesse võtta 1⁄2 ulatuses, mistõttu praegusel juhul oleks kohus saanud arvesse võtta kostja kulutusi kaasomandi esemele summas 22 201,05 eurot. Isegi kui seejuures võtta arvesse kostja poolt väidetavalt enamtasutud laenu summas 11 039,81 eurot ja kinnistu alalhoidmisest tulenevaid kulutusi summas 2513,22 eurot, oleks tegemist hüvitisega, mille suurus ületab oluliselt kostja poolt aktsepteeritud hüvitise suurust. Sellises olukorras jättis maakohus põhjendatult hindamata, kas kulutusi summas 2513,22 eurot on asjakohane arvesse võtta ja kas need kulud on tõendatud.
25.5.Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtu hinnangul määrava tähtsusega, kas pooltel oli kokkulepe (hageja nõusolek) kaasomandile juurdeehituste ja parenduste tegemiseks või mitte. Hageja on kostja väidetud kuludele vastu vaielnud ja kostja pidi seega tõendama, et ta on teinud kulutusi kaasomandis olevale kinnisasjale.
25.6.Kostja väitel oleks maakohus pidanud arvesse võtma kinnisasja väärtuse tõusu. Nimelt on kinnistu omandatud hinnaga 77 500 eurot ja 31.08.2022 oli kinnistu väärtus juba 173 000 eurot ning see on kostja väitel toimunud kostja poolse panuse tõttu. Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu. Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et kostja ei ole tõendanud, et kinnisasja väärtuse tõus oleks olnud tingitud üksnes kostja panustest. Lisaks ei ole kostja tõendanud, et ta tegi kinnisasjale kulutusi.
26.Kostja on tuginenud sellele, et pooled on teinud kinnisasja omandamiseks rahalisi panuseid. Riigikohus on selgitanud, et seltsingu likvideerimise sätteid saab kohaldada ühise majapidamisega abieluvälise kooselu kestel omandatud konkreetsete suurema väärtusega esemete (nt kinnisasi) jaotamisele (ja seda sõltumata eseme asjaõiguslikust kuuluvusest), kui: mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused (VÕS § 581 mõttes); pooltel oli eset soetades või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks (vt RKTKo 03.12.2014, 3-2-1-109-14, p 19). Seega oleks analoogia alusel seltsingu likvideerimise sätete (eelkõige VÕS § 600 lg 1 ja § 603 lg 1) kohaldamine käesolevas asjas põhjendatud, kui mõlemad pooled tegid kinnisasja omandamiseks olulise
2-20-17399 rahalise panuse ja neil oli kinnisasja soetamisel tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks (nende kriteeriumite kohta vt lisaks ka RKTKo 24.09.2019, 2-16-12328, p 12). Kostja poolt esile toodud asjaoludel, mille puhul kostja panus on 93,13% ja hageja panus 6,87%, ei ole ringkonnakohtu hinnangul tegemist oluliste ja võrreldavate panustega. Seetõttu ei saa käesolevas asjas seltsingu likvideerimise sätteid kohaldada ja kostja poolt apellatsioonkaebuses esitatud arvutuskäik ei ole asjakohane. Lisaks sellele, et poolte panused ei ole võrreldavad (üks panustas teisest oluliselt rohkem), ei võimalda tuvastatud asjaolud järeldada, et pooltel oleks kinnisasja soetamisel olnud tahe „majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks“.
27.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus ei kaalunud kaasomandi lõpetamise viisi valikul poolte huve ega hinnanud õiguste riivet. Maakohus pidi kaasomandi lõpetama, kuna selle lõpetamata jätmiseks alused puudusid. Nii nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, sai maakohus kaasomandi lõpetamise viisi valikul lähtuda üksnes hagis või vastuhagis esitatud nõudest. Kuna kostja poolt taotletud kaasomandi lõpetamise viis ei olnud sobiv, saigi maakohus valida üksnes hageja poolt taotletud viisi, milleks oli kinnisasja müük avalikul enampakkumisel. Maakohus hindas seejuures ka selle tagajärgi kostja jaoks ja märkis põhjendatult, et kinnistu avalikul enampakkumisel müümine ei kahjusta oluliselt kostja ega poolte ühiste laste huve, kuna kostja viibib suure osa ajast välisriigis ja kinnistu ei ole poolte ühiste laste alaline elukoht. Asjaolu, et kostjal puudub Eestis elukoht, kus poolte ühiste lastega kohtuda, ei ole takistuseks kinnisasja kaasomandi lõpetamisele selle müügiga avalikul enampakkumisel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
28.Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
29.Hageja esitas 24.09.2024 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja kandnud apellatsioonimenetluses kulusid kokku 1944 eurot (käibemaksuga). Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale õigusabi 8 tunni ulatuses tunnihinnaga 200 eurot (käibemaksuta) järgmiste toimingute eest: 13.07.2023 – otsusega tutvumine 1 tund; 27.09.2023 – vastuse koostamine 1 tund; 15.01.-16.01.2024 – hagiavalduse koostamine kokku 4,2 tundi; 09.08.2024 – suhtlemine kliendi ja vastaspoolega 0,5 tundi; 02.09.2024 – analüüs ja telefonivestlus 0,3 tundi; 04.09.2024 – kohtunõudele vastuse koostamine 1 tund. Kostja ei ole enda seisukohta hageja kulude osas esitanud. Menetluskulude suuruse kindlaksmääramisele kohaldatakse TsMS § 477 lg-t 5, mille kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Seega menetlusosalise kulude vajalikkust ja põhjendatust peab kohus hindama ka siis, kui teised menetlusosalised kulude suurusele vastu ei vaidle. Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud ei ole osaliselt põhjendatud. Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et hageja oleks apellatsioonimenetluses 15.01.-16.01.2024 või sellega lähedasel ajal esitanud kohtule hagiavalduse või mingi muu menetlusdokumendi. 29.09.2023 esitas hageja vastuse apellatsioonkaebusele ja järgnev menetlusdokument oli hageja poolt esitatud alles 12.09.2024. Ülejäänud menetlustoimingud on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud. Samuti on põhjendatud nendeks kulunud aeg, mistõttu loeb ringkonnakohus hageja põhjendatud õigusabile kulunud ajaks apellatsioonimenetluses 3,8 tundi.
30.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr 200 eurot (käibemaksuta) on kolleegiumi hinnangul TsMS § 175 lg 1 mõttes mõistlik ja põhjendatud. Töötunnihind 200 eurot, millele
2-20-17399 lisandub käibemaks, ei ole vaidluse sisu, mahtu ja keerukust ning kohtupraktikat arvestades vandeadvokaadist lepingulise esindaja tasuna ülepaisutatud või ebamõistlikult kõrge.
31.Seega rahuldab ringkonnakohus hageja taotluse apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulud 919,20 eurot (= 400 x 20% + 360 x 22%).
32.Kohus märgib hageja avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg
(allkirjastatud digitaalselt) Gea Lepik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.