Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-114-05 Otsuse kuupäev Tartu, 2. november 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja V. Kõve, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik Kohtuasi OÜ Amaterasu hagi AS-i NG Investeeringud vastu aktsiate ülevõtmise eest õiglase hüvitise määramiseks ja 149 648 krooni 38 sendi saamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 11. aprilli 2005. a otsus tsiviilasjas nr 22/310/2005 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS-i NG Investeeringud kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 10. oktoober 2005. a, kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 11. aprilli 2005. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ Amaterasu esitas 23. juulil 2003. a Tallina Linnakohtule hagi AS-i NG Investeeringud vastu, milles palus määrata talle õiglase hüvitisena kostja poolt ülevõetud AS-i LIVIKO aktsiate eest 30 krooni 30 senti aktsia kohta. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja 143 230 krooni 34 senti, millest 128 000 krooni täiendava hüvitisena hagejalt ülevõetud aktsiate eest ja 15 230 krooni 34 senti intressina. Menetluse käigus suurendas hageja nõutavat intressi 21 648 kroonile 30 sendile ning kogunõuet 149 648 kroonile 38 sendile. Hagiavalduse kohaselt toimus 13. mail 2002. a AS-i LIVIKO aktsionäride üldkoosolek, kus otsustati, et kostja kui AS-i LIVIKO põhiaktsionär võtab äriseadustiku (ÄS) § 3631 järgi üle vähemusaktsionäride aktsiad, kokku 271 546 aktsiat, makstes ülevõetavate aktsiate eest hüvitist 17 krooni 50 senti aktsia kohta. Hageja oli üldkoosoleku toimumise aja seisuga AS-i LIVIKO 10 000 aktsia omanikuna vähemusaktsionär 0,0894% ulatuses. Hageja on määratud hüvitise 175 000 krooni kätte saanud. Hageja arvates ei ole makstud hüvitis õiglane ÄS § 3631 lg 1 tähenduses. Kostja koostatud aktsiate ülevõtmisaruandes on piirdutud väitega, et hüvitise suurus lähtub aktsia raamatupidamislikust väärtusest ning et hinna määramisel on arvestatud AS-i LIVIKO majandusnäitajaid. Kostja ei esitanud reaalseid põhjendusi ega metoodikat aktsia õiglase hinna arvutamise kohta. Ülevõtmisaruandes ei ole väidetud, et tegu oleks õiglase hüvitisega ning hüvitise õiglust ei ole kontrollinud ka audiitor. Hüvitise arvestamine aktsiate raamatupidamisliku väärtuse järgi on hageja arvates ÄS § 3631 lg 1 mõttes ebaõiglane. Raamatupidamislik väärtus arvestatakse aktsiaseltsi omakapitali jagamisel aktsiate arvuga. Hageja arvates tagab õiglase hüvitise määramise diskonteeritud rahavoogude meetodi rakendamine, mille järgi AS Lõhmus, Haavel & Viisemann on arvutanud AS-i LIVIKO aktsia väärtuseks ülevõtmisel 30 krooni 30 senti. Seega on õiglane hüvitis hagejalt ülevõetud aktsiate eest 303 000 krooni. Hageja palus ÄS § 3638 lg-te 3 ja 5 alusel kostjalt välja mõista vähem saadud hüvitise 128 000 krooni ning seadusjärgse intressi rahandusministri
14.märtsi 2002. a määruses nr 45 kehtestatud suuruses esialgselt 15 230 krooni 34 senti ja suurendatud haginõudes 21 648 krooni 38 senti (kokku 149 648 krooni 38 senti).
2.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta see rahuldamata. Kostja leidis, et hüvitise määramine aktsiate raamatupidamisliku väärtuse järgi (omakapitali väärtus jagatud aktsiate arvuga) on õige ja õiglane. Raamatupidamine on raamatupidamise seaduse alusel reguleeritav meetod, mille rakendamist kontrollivad audiitorid. Kehtiv väärtpaberiõigus tunneb kaht liiki aktsiate väärtuse määramise meetodit: aktsiate eest makstakse kas raamatupidamislikku hinda või turuhinda. AS-i LIVIKO aktsiate eest hüvitise määramisel valiti kõrgem väärtus, milleks oli hetkel aktsiate raamatupidamislik väärtus. Kostja ei nõustunud diskonteeritud rahavoogude meetodi kasutamisega, sest kehtivad õigusaktid seda ei reguleeri. Samuti on see meetod subjektiivne, sest põhineb võimaliku ja tulevikus tekkiva vara ennustamisel, mitte olemasoleva vara väärtuse fikseerimisel.
3.Tallinna Linnakohtu 27. veebruari 2004. a otsusega jäeti hagiavaldus rahuldamata. Linnakohus leidis, et vähemusaktsionäridele (sh hagejale) maksti aktsiate eest õiglast hüvitist. Kostja aruandest aktsiate ülevõtmise kohta nähtub, et hüvitise määramisel ühe AS-i LIVIKO aktsia eest on lähtutud aktsia raamatupidamislikust väärtusest 10 päeva enne üldkoosoleku kokkukutsumise teate väljasaatmise päeva. Hinna määramisel on arvestatud AS-i LIVIKO majandusnäitajaid ja AS-i Eesti Väärtpaberikeskus tehingustatistikat. Ajavahemikus 1. jaanuar 2002. a kuni 5. aprill 2002. a registreeris AS Eesti Väärtpaberikeskus tehinguid AS-i LIVIKO aktsiatega 99 300 krooni väärtuses ja nende hinnatasemeks oli 5 krooni kuni 12 krooni aktsia kohta. Ülevõtmisaruannet on kontrollinud AS-i PricewaterhouseCoopers audiitor Urmas Kaarlep. Audiitor leidis, et hüvitise suurus vastab ÄS §-s 3632 sätestatule. Seega on kostja hüvitise suurust põhjendanud ja esitanud ka dokumendid selle kujunemise kohta. Hüvitise määramisel on audiitor õigesti järginud AS-i LIVIKO aktsionäride üldkoosoleku toimumise ajal, 13. mail 2002. a kehtinud seadust (ÄS § 3634 lg 2), mis ei sätestanud audiitorile kohustust kontrollida hüvitise suuruse määramise meetodeid.
4.Linnakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse hageja, kes palus otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.
5.Tallinna Ringkonnakohus jättis 15. juuni 2004. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja linnakohtu otsuse muutmata.
6.Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. detsembri 2004. a otsusega tsiviilasjas nr 3-2-1-145-04 (RT III 2005, 3, 27) tühistati ringkonnakohtu otsus ning asi saadeti samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Asja uuel läbivaatamisel tühistas Tallinna Ringkonnakohus 11. aprilli 2004. a otsusega linnakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi. Ringkonnakohus määras õiglaseks hüvitiseks AS-i NG Investeeringud poolt üle võetud AS-i LIVIKO aktsiate eest 30 krooni 30 senti aktsia kohta. Samuti mõistis ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks välja 149 648 krooni 40 senti täiendavat hüvitist ja intresse ning 60 560 krooni kohtukulu. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on linnakohus leidnud kostja määratud hinna olevat õiglase ainuüksi seetõttu, et selle määramisel järgiti seaduses sätestatud protseduuri, ja jätnud arvestamata hageja põhjendused selle kohta, et õiglase hinna saab leida vaid diskonteeritud rahavoogude meetodit
kohaldades. Käesoleval juhul tuleb õiglase hinna määramisel kasutada hageja osundatud diskonteeritud rahavoogude meetodit, mille järgi on õiglane hind 30 krooni 30 senti aktsia eest. Diskonteeritud rahavoogude meetod arvestab aktsia hinna määramisel seltsi finantsolukorda aktsiate võõrandamise hetkel, tulevikuperspektiive, riskitegureid ja ümbritsevat majanduskeskkonda. Seevastu raamatupidamisväärtus, millest lähtus kostja, ei arvesta firmaväärtust, s.t seltsi positiivset mainet, tuntud nime, ärisidemeid, klientuuri jt faktoreid, mis omavad aktsionäri osaluse kaotuse hindamisel olulist tähtsust. Diskonteeritud rahavoogude meetodi kasutamine aktsiate hinna määramisel aktsiate ülevõtmisel on laialdaselt kasutusel nii USA-s kui ka Euroopa riikides. Kuivõrd väikeaktsionäride aktsiate ülevõtmine kujutab sisuliselt nende omandi sundvõõrandamist, siis tuleb nende suhtes aktsia hinna määramisel kohaldada diskonteeritud rahavoogude meetodit kasutades leitud parimat tulemust, s.o praegusel juhul AS Lõhmus, Haavel & Viisemanni arvestatud aktsia hinda 30 krooni 30 senti aktsia eest.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Kassatsioonkaebuses palub AS NG Investeeringud tühistada ringkonnakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.
9.Kassatsioonkaebuse kohaselt on ringkonnakohus jätnud vastuolus Riigikohtu juhistega põhjendamata konkreetse äriühingu, s.o AS-i LIVIKO, aktsiate ülevõtmise. Riigikohus on samas asjas andnud juhise, mille kohaselt on kohtu ülesanne võrrelda erinevaid metoodikaid ja hinnata, milline neist konkreetse äriühingu korral tuleb aluseks võtta. Ringkonnakohtu otsuses ei ole sisuliselt põhjendatud, miks konkreetse ülevõtmishüvitise puhul tuleb kasutada tuleviku rahavoogude meetodit. Riigikohus on selgelt sedastanud, et metoodika valikul ei ole ainsaks kriteeriumiks, et see tagaks vähemusaktsionäridele suurema hüvitise. Ringkonnakohus on jõudnud selle seisukohaga selgelt vastuolus olevale seisukohale. Kassaatori arvates on käesoleval juhtumil tegemist erandiga, mil õiglase hüvitise määramise aluseks on raamatupidamisväärtus. Ülevõtmishüvitise määramise ajal kehtis raamatupidamise seaduse § 18 lg 4, mille kohaselt kajastas aktsiaseltsi omakapitali õiglast väärtust raamatupidamine. Käesoleval juhul ei ole vaidlust, et diskonteeritud rahavoogude meetodi rakendamisel tehakse aktsia väärtus kindlaks omakapitali õiglase väärtuse leidmise abil. Ringkonnakohus on jätnud selle normi kohaldamata ning see on viinud ebaõige lahendini. Äriühingu väärtuseks ei saa lugeda seda, mida tulevikus saavutatakse enamusaktsionäri kontserni tegevusvõimaluste, juhtimisvõime vms baasil. Vaadata tuleb seda, kas tegemist on äriühingu majandusliku väärtusega või enamusaktsionäri kontserni kui terviku majandusliku väärtusega. Asjas on uurimata kogutud tõendid, mis selgelt kinnitavad, et tulevikus tekkivat kasu, mida asjatundjad prognoosivad, ei suudeta saavutada mitte äriühingu vaid enamusaktsionäri AS-i NG Investeeringud kontserni oskusteabe, ärisidemete, innovatsioonivõime, juhtimiskorralduse, finantsvõimsuse jt faktorite baasil. Ülevõtmishüvitise määramise ajal ei kehtinud ükski Riigikohtu viidatud diskonteeritud rahavoogude
meetodit tunnustav norm. Hiljuti on USA majanduses olnud mitmeid kahetsusväärseid ja väga laiaulatuslike tagajärgedega juhtumeid, mis tulenesid varade väärtuse liigsest ülehindamisest.
10.Hageja ei ole vastust kassatsioonkaebusele esitanud.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks.
12.Kolleegium on seisukohal, et ringkonnakohtu otsusest tuleneb kahe erineva metoodika võrdlus. Ringkonnakohus on otsuses viidanud nii diskonteeritud rahavoogude meetodile kui ka raamatupidamislikule meetodile. Kuna käesoleva vaidluse esemeks on olnud ainult AS-i LIVIKO aktsiate ülevõtmispakkumise osas õiglase hüvitise leidmine, ei oma tähendust, et ringkonnakohus ei ole otsuse põhjendavas osas kasutanud selgelt sõnu "AS LIVIKO". Seetõttu on piisav sõna "selts" kasutamine ringkonnakohtu otsuses. Seltsi all saab käesoleval juhul mõista ainult AS-i LIVIKO. Ringkonnakohus oleks vaidluse vältimiseks võinud kasutada otsuses ka selgelt konkreetse äriühingu nimetust, kuid selle nimetuse kasutamata jätmine ei toonud iseenesest kaasa ebaõiget lahendit.
13.Ringkonnakohus on aktsiate eest õiglase hüvitise määramisel diskonteeritud rahavoogude meetodi kasutamist põhjendanud. Ringkonnakohtu otsusest ega tuvastatud asjaoludest ei nähtu, et AS-i LIVIKO ähvardaks sundlõpetamine või pankrotioht, mille korral oleks diskonteeritud rahavoogude meetodi kasutamine ilmselt põhjendamatu ning õigustatum võiks olla raamatupidamisliku meetodi kasutamine.
14.Riigikohus on sama asja eelneval lahendamisel leidnud, et metoodika valikul ei ole ainsaks kriteeriumiks, et see tagaks vähemusaktsionärile suurema hüvitise. Ringkonnakohus ei ole sellest juhisest kõrvale kaldunud. Ringkonnakohus on esmalt leidnud, et diskonteeritud rahavoogude meetod arvestab aktsia hinna määramisel seltsi finantsolukorda aktsiate võõrandamise hetkel, tulevikuperspektiive, riskitegureid ja ümbritsevat majanduskeskkonda. Seejärel on ringkonnakohus leidnud, et kuivõrd aktsiate ülevõtmine kujutab endast sisuliselt nende omandi sundvõõrandamist, tuleb nende suhtes hinna määramisel kohaldada diskonteeritud rahavoogude meetodit kasutades leitud parimat tulemust. Seega ei ole ainsa kriteeriumina kasutatud suurema hüvitise tagamise kriteeriumit.
15.Ülejäänud kassatsioonkaebuse väidete osas raamatupidamisseaduse § 18 lg 4 kohaldamise ning enamusaktsionäri kontserni kohta märgib kolleegium, et Riigikohus on nende osas seisukoha võtnud oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-145-04. Riigikohus jääb nende seisukohtade juurde. V. Kõve, L. Laarmaa, J. Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.