Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud
Resolutsioon
Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-11-02 Tartu, 4. märts 2002. a Eesistuja H. Jõks, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa Zinaida Gerassimova hagi Vladimir Gerassimovi ja Allan Uustali vastu ostu-müügilepingu ja kokkuleppe kehtetuks tunnistamiseks Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 11. septembri 2001. a otsus tsiviilasjas nr II-2-140/01 Zinaida Gerassimova kassatsioonkaebus 4. veebruar 2002. a Hageja esindaja vandeadvokaat K. Kooga, kostja V. Gerassimov, kostja A. Uustali ja kolmanda isiku AS Eesti Maapank (pankrotis) esindaja vandeadvokaat P. Varul, tõlk L. Lomp Jätta Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 11. septembri 2001. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Zinaida Gerassimova omandas 2. septembril 1994. a elamu Jõhvi linnas Salme tn 6. Ta volitas
24.novembril 1994. a vormistatud notariaalses volikirjas oma poega Vladimir Gerassimovi seda elamut kasutama ja käsutama.
2.V. Gerassimov sai Virumaa Kommertspangast laenu 28. novembril 1994. a ja 23. veebruaril 1995. a. Laenulepingute järgi andis ta laenu tagatiseks pandi. Z. Gerassimova, keda esindas V. Gerassimov, müüs elamu 6. detsembril 1994. a Allan Uustalile. Samal kuupäeval sõlmisid V. Gerassimov Z. Gerassimova esindajana ja A. Uustal Virumaa Kommertspanga esindajana lihtkirjaliku kokkuleppe, mille kohaselt elamu ostu-müügileping on sõlmitud V. Gerassimovile Virumaa Kommertspangast antud 250 000-kroonise laenu garantiiks. A. Uustal kohustus müüma elamu Z. Gerassimovale tagasi laenu tagastamisel pangale.
3.
20. septembril 1999. a pantis A. Uustal elamu V. Gerassimovile antud laenude tagamiseks AS-le Eesti Maapank (pankrotis).
4.Hagis palus Z. Gerassimova tunnistada 6. detsembri 1994. a elamu ostu-müügileping ja sama kuupäeva kokkulepe TsÜS § 66 ja § 69 lg-te 1 ja 2 alusel kehtetuks. Hageja leidis, et tehing on näilik, sest ta ei ole andnud V. Gerassimovile elamu müümiseks ega pantimiseks nõusolekut. V. Gerassimov soovis elamu käsutamiseks volitust kui oma maksevõime kinnitust laenu saamisel. A. Uustal ei ole hagejale ega tema esindajale üle andnud 250 000 krooni, ei ole elamus kunagi käinud ega seda kasutanud. Tehing on tehtud ilma kavatsuseta luua juriidilisi tagajärgi ja on tühine. Tehing on tühine, sest on vastuolus asjaõigusseaduse panti reguleerivate sätetega. Hageja sai 2000. aasta veebruaris teada, et tema maja on müügil.
5.Kostja V. Gerassimov leidis, et teda peteti. Ta ei soovinud elamut müüa. Talle selgitati pangast, et elamu on laenu saamisel pandiks. Volitus elamu käsutamiseks oli vajalik selleks, et pangast laenu
saamisel pidi ta omama vara käsutamise õigust kui kinnitust oma maksevõime kohta. Ta oli sunnitud sõlmima 6. detsembril 1994. a maja ostu-müügilepingu, kuna vastasel korral ei oleks ta laenu saanud.
6.Kostja A. Uustal leidis, et hageja ei ole tõendanud, et pooltel puudus kavatsus luua lepinguga õiguslikke tagajärgi.
7.Ida-Viru Maakohus tunnistas 6. detsembri 1994. a ostu-müügilepingu kehtetuks, leides, et see on näilik tehing. TsÜS § 69 lg 1 kohaselt on tehing näilik, kui pooled tegid selle kavatsuseta luua õiguslikke tagajärgi. Hagejal puudus kavatsus müüa majavaldus A. Uustalile või pantida see pangale laenu tagatiseks. Üldvolikirja andmist 24. novembril 1994. a ei saa vaieldamatult selliseks tahteavalduseks lugeda. TsÜS § 69 lg 2 järgi on näilik tehing tühine ja TsÜS § 66 lg 3 järgi on tühine tehing kehtetu algusest peale. Hageja loobus nõudest tunnistada kehtetuks 6. detsembri 1994. a kokkulepe. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
8.Viru Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja jättis Z. Gerassimova hagi rahuldamata. Maakohtu järeldus, et ostu-müügileping on näilik tehing ja seetõttu tühine, pole kooskõlas asjas esitatud tõenditega.
9.Hageja väide, et ta ei ole saanud ostu-müügilepingus märgitud rahasummat, ei anna alust tunnistada ostu-müügilepingut näilikuks tehinguks. Asja eest kindlaksmääratud hinna tasumisest keeldumise tagajärjed on sätestatud TsK §-s 249.
10.Ka hageja väide, et ostu-müügileping on tühine vastuolus tõttu AÕS §-dega 297 ja 299, ei anna alust tunnistada seda näilikuks tehinguks. Osutatud sätted reguleerivad registerpandi mõistet ja registreerimist.
11.TsMS § 229 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Peale näilikkuse muid tehingu kehtetuks tunnistamise aluseid (pettus, eksimus, teeseldud tehing jne) hageja ei ole esile toonud.
12.Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, et kohus rikkus oluliselt protsessiõiguse normi sellega, et käsitles V. Gerassimovi kostjana. Hageja ise leidis, et kooskõlas TsMS § 72 lg-ga 3 on V. Gerassimov nõuetekohane kostja.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
13.Hageja palus tühistada ringkonnakohtu otsuse materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning uue otsusega hagi rahuldada. Ringkonnakohus on jätnud hinnangu andmata hageja väitele, et 6. detsembri 1994. a ostu-müügileping sõlmiti laenu saamiseks ja tagatiseks ning pole hinnanud kokkulepet kui tõendit, mistõttu on jätnud kohaldamata TsÜS § 69. Kui leping sõlmiti ainult selle eesmärgiga, siis on see näilik, kuna puudus kavatsus luua ostu-müügilepingule omaseid tagajärgi. Samuti viitavad ülejäänud hageja esitatud asjaolud (raha maksmata jätmine, A. Uustali poolt elamu mittekasutamine), et pooltel polnud soovi luua ostumüügilepingule omaseid tagajärgi. Seega on ringkonnakohus vääralt tõlgendanud TsÜS § 69.
14.Ringkonnakohus on jätnud hinnanguta 6. detsembril 1994. a. A. Uustali ja V. Gerassimovi vahel sõlmitud kokkuleppe, mis tõendab, et ostu-müügileping on V. Gerassimovi võla garantiiks.
15.Ebaõige on ringkonnakohtu viide TsMS §-le 229 ja sellele, et hageja ei ole muid tehingu kehtetuks tunnistamise aluseid esitanud. Hageja nõue oli tunnistada ostu-müügileping kehtetuks. Kui kohus leidis, et esineb mingi muu tehingu kehtetuks tunnistamise alus, siis ei oleks sellise aluse kohaldamine olnud kohtu poolt haginõude piiride ületamine.
16.Kostja A. Uustal ja AS Eesti Maapank vaidlevad kassatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohus tuvastas õigesti hagi aluseks olevad asjaolud ning nende ümberhindamiseks puudub protsessiõigusest tulenev võimalus.
17.Samuti puudus kohtul alus hagi rahuldada mõnel muul alusel, kuna vaidlusalune ostumüügileping ei ole seadusega vastuolus.
18.Ostu-müügilepingu näilikkuse hindamisele ei ole oluline selle sõlmimise motiiv, vaid õigusliku tagajärje tahtlik vältimine. Ükski seadus ei keela omandiõiguse ülekandmist selliselt, et teatud tingimuse saabudes kantakse omand esialgsele omanikule tagasi. 6. detsembri 1994. a ostumüügileping on seaduspärane ning selle tühisuse tunnustamiseks puudub alus. Kui lähtuda V. Gerassimovi väidetud tehingu sõlmimise eesmärgist, on tegemist tagasiostuõigusega müügiga laenu tagamiseks.
19.Kolleegiumi istungil jäi hageja esindaja kassatsioonkaebuse väidete ning kostja A. Uustali ja kolmanda isiku AS Eesti Maapank (pankrotis) esindaja vastuses esitatud väidete juurde. Kostja V. Gerassimov palus kassatsioonkaebuse rahuldada.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
20.Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks.
21.Ekslik on kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohus on jätnud hinnangu andmata hageja väitele, mille kohaselt ostu-müügileping sõlmiti laenu saamiseks ja tagamiseks. Sellist väidet ega tehingu näilikkusele viitavat asjaolu ei ole hageja esitanud. Vastavalt TsMS § 147 lg 1 p-le 5 esitab hageja hagi aluseks olevad asjaolud. Hageja palus ostu-müügilepingu tunnistada kehtetuks selle näilikkuse tõttu. Ostu-müügilepingu näilikkusele tuginedes tõi hageja esile järgmised asjaolud: 1) ta ei ole andnud V. Gerassimovile nõusolekut elamu müümiseks ega pantimiseks ja volikiri oli antud ainult V. Gerassimovi maksevõime kinnituseks; 2) A. Uustal ei ole hagejale ega tema esindajale üle andnud 250 000 krooni; 3) A. Uustal ei ole elamus käinud ega seda kasutanud. 6. detsembril 1994. a A. Uustaliga sõlmitud ostu-müügilepinguga ei soovinud ta elamut müüa. Nendest asjaoludest lähtuvalt leidis hageja, et ostu-müügileping sõlmiti kavatsuseta luua õiguslikke tagajärgi ja on seetõttu tühine.
22.Nõustuda ei saa kassatsioonkaebuse väitega, et TsÜS § 69 järgi on ostu-müügileping näilikkuse tõttu tühine. TsÜS § 69 lg 1 kohaselt on näilik tehing tehing, mille pooled on teinud kavatsuseta luua õiguslikke tagajärgi. Kui tahteavaldus, mis tuleb teha teisele isikule, tehakse tema nõusolekul ainult näiliselt, siis on see tahteavaldus tühine. Tahteavalduse näilikkuse tõendamiskoormis lasub hagejal. Kui tehing sõlmitakse esindaja kaudu, siis tuleb tema tahteavaldus lugeda esindatava tahteavalduseks. Seega pidi hageja tõendama, et V. Gerassimov ei soovinud elamut müüa ja A. Uustal ei soovinud
seda osta. Tehing on näilik, kui mõlema poole tahe on suunatud üksnes õigusnäivuse tekitamisele. Hageja esitatud asjaolud tehingu näilikkust ei kinnita. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et see, kui A. Uustal ei ole elamus kunagi käinud, seal elanud ega seda kasutanud, ei anna alust pidada tehingut näilikuks.
23.TsMS § 231 lg 4 mõtte kohaselt ei ole kohus seotud hageja poolt õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles eelnevalt tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Seega on kohus asja lahendamisel seotud hageja esitatud asjaoludega. Nõustuda ei saa kassatsioonkaebuse väitega, et kuna hageja taotles tehingu kehtetust, siis pidi kohus ise kaaluma tehingu kehtivust kõigil võimalikel alustel. Hageja ei ole väitnud, et ostu-müügilepinguga varjati teist tehingut, mis oleks kohtule andnud võimaluse hinnata tehingut sellel alusel. Samuti ei ole hageja esile toonud asjaolusid, mis võimaldavad pidada tehingut kehtetuks eksimuse või pettuse tõttu.
24.Kassatsioonkaebuses väidetud isikute vahel sõlmitud kokkulepet ei ole kohtule esitatud ja seetõttu ei saanud ringkonnakohus ka sellele hinnangut anda. Maakohtule esitatud 6. detsembri 1994. a kokkulepe on sõlmitud hageja ja Virumaa Kommertspanga, mitte V. Gerassimovi ja A. Uustali vahel. H. Jõks, A. Kull, L. Laarmaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.