X kaebus Maa-ameti 30. märtsi 2023. a korralduse nr 117/23/741 „Maa ostueesõigusega erastamine (Viimsi vald, Lännekalda tee 10 ja Lännekalda tee 7)“ tühistamiseks ning Maa-ameti kohustamiseks Lännekalda tee 10 ja Lännekalda tee 7 hoonete juurde kuuluva maa ostueesõigusega erastamismenetluse uuesti läbiviibimiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Maa-amet, volitatud esindajad TK, SH Kolmandad isikud – W ja Y
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 16. mai 2023. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 16. mai 2023. a määruse resolutsiooni punkti 1 peale menetlusse.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16. mai 2023. a määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.
3.Tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot selle maksjale (C, konto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX).
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku § 252 lg 7 ja § 235 lg 1).
1.Maa-ameti 30.03.2023 korraldusega nr 1-17/23/741 otsustati erastada Harju maakonnas Viimsi vallas Leppneeme külas asuvad Lännekalda tee 10 (katastritunnus 89001:001:1611, pindala 3245 m2 ja sihtotstarve elamumaa 100%) ning Lännekalda tee 7 katastriüksused (katastritunnus 89001:001:1527, pindala 1075 m2 ja sihtotstarve elamumaa 100%) W, X ja Y ühisomandisse.
3-23-1020
X esitas 23.04.2023 Maa-ameti 30.03.2023 korralduse kehtetuks tunnistamiseks vaide.
3.Maa-amet tagastas 03.05.2023 vaide selle esitajale haldusmenetluse seaduse § 79 lg 1 p 4 alusel, sest samas asjas on olemas jõustunud kohtuotsus.
4.X esitas 09.05.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maa-ameti 30.03.2023 korralduse nr 1-17/23/741 tühistamiseks ning Maa-ameti kohustamiseks Lännekalda tee 10 ja Lännekalda tee 7 hoonete juurde kuuluva maa ostueesõigusega erastamismenetluse uuesti läbiviibimiseks.
5.Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus, milles kaebaja taotleb korraldusega antud tähtaegade peatamist. Esialgse õiguskaitseta võib kaebaja kaotada maa ostueesõigusega erastamise õiguse. Esialgset õiguskaitset tuleb kohaldada kohtuvaidluste lahendamiseni. Kaebaja esitas teistmisavalduse haldusasjas nr 3-21-506.
Maa-amet palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
Kaebaja õigusi ei ole rikutud. Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Kaebaja ema Q esitas 18.12.1997 Viimsi Vallavalitsusele Harju maakonnas Viimsi vallas Leppneeme külas asuvate elamu ja sauna omanikuna avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks. Tallinna notar Kirsty Laidvee väljastas 10.10.2018 koostatud ja tõestatud pärimistunnistuse, mille kohaselt on Q vara pärijateks ühiselt kaebaja ja kolmandad isikud. Vastavalt maareformi seaduse (MaaRS) § 20 lg-le 1, § 21 lg-le 1 ning § 22 lg-le 1 kuulub maa ehitiste omanikele ostueesõigusega erastamisele. Viimsi Vallavalitsus on Lännekalda tee 10 ja Lännekalda tee 7 asuvate katastriüksuste maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingud lõpule viinud ning andis 10.02.2021 korralduse nr 58 „Leppneeme külas katastriüksustel Lännekalda tee 10 ja Lännekalda tee 7 asuvate ehitiste juurde maa ostueesõigusega erastamise võimalikkus“, millega nõustuti Lännekalda tee 10 ja Lännekalda tee 7 katastriüksuste ostueesõigusega erastamisega võrdsetes 1/3 mõttelistes osades ehitiste omanikele, st kaebajale ja kolmandatele isikutele. Kaebaja vaidlustas korralduse nr 58 halduskohtus (haldusasi nr 3-21-506). Tallinna Halduskohtu 16.09.2021 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 29.11.2022 otsusega selle peale esitatud apellatsioonkaebuse rahuldamata. Riigikohtu 14.03.2023 määrusega otsustati jätta kassatsioonkaebus ringkonnakohtu 29.11.2022 otsusele menetlusse võtmata. Seega on jõustunud kohtulahenditega haldusasjas nr 3-21-506 tuvastatud, et Viimsi Vallavalitsuse 10.02.2021 korraldus nr 58 on õiguspärane. Kohtuotsustes on analüüsitud kõiki Lännekalda tee 10 ja Lännekalda tee 7 asuvate elamu ja saunamaja omandiõigust tõendavaid dokumente ning jõutud järeldusele, et ehitised kuuluvad J. Sõtsi pärandvarana ühiselt võrdsetes 1/3 mõttelistes osades tema vara kaaspärijatele (kaebajale ja kolmandatele isikutele). Samuti on kohtusotsustes tuvastatud, et ehitiste juurde ostueesõigusega erastatava maa piirid ja suurus ning maa maksustamishinnad on korralduses nr 58 määratud õiguspäraselt. Lisaks kohtulikule kontrollile on MaaRS-i § 222 lõikes 1 sätestatud maa erastamise korraldaja Maa-amet enne maa ostueesõigusega erastamise otsuse vastuvõtmist veelkord põhjalikult kontrollinud maa ostueesõigusega erastamiseks esitatud dokumentide ja andmete õigsust ning
2(5)
3-23-1020 leidnud, et eeltoimingud on läbi viidud vastavalt õigusaktidele ja maa ostueesõigusega erastamine on võimalik.
7.Tallinna Halduskohtu 16.05.2023 määruse resolutsiooni punktiga 1 jäeti kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebajal oleks esialgse õiguskaitse vajadus, kui maa kantakse praeguse kohtuvaidluse kestel kinnistusraamatusse ja kolmandad isikud võõrandavad neile kuuluvad osad kolmandatele heausksetele omanikele. Üksnes sellisel juhul minetaks kaebaja võimaluse saada läbi maa erastamise vaidlusaluste maatükkide ainuomanikuks. Sellise olukorra tekkimine ei ole õiguslikult võimalik, kuna maa on tagastatud ühisomandisse. Ühisomandis olevate ehitiste juurde saab maad erastada vaid ühisomandisse. Kui keegi ehitiste ühisomanikest ei sõlmi maa erastamise lepingut, ei ole maa erastamine võimalik. Kui maa ostueesõigusega erastamise õigust omavad isikud ei sõlmi mõjuva põhjuseta tähtaegselt maa ostu-müügilepingut, kaotavad nad maa erastamise õiguse. Sellisel juhul jäetakse ehitiste teenindamiseks vajalik maa riigi omandisse ja ehitiste omanike kasuks seatakse hoonestusõigus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Seega ei ole maa ostueesõigusega erastamisele järgnevate toimingutega võimalik edasi minna olukorras, kus kaebaja ostu-müügilepingut ei sõlmi. Nimetatu tähendab omakorda seda, et kaebaja õigused ei saa kohtumenetluses pöördumatult kahjustada olukorras, kus kohus esialgset õiguskaitset ei kohalda. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist õigustab ka kaebuse ilmselge perspektiivitus. Viimsi Vallavalitsus on Lännekalda tee 10 ja Lännekalda tee 7 asuvate katastriüksuste maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingud lõpule viinud ning vormistanud eeltoimingute tulemused 10.02.2021 korraldusega nr 58 „Leppneeme külas katastriüksustel Lännekalda tee 10 ja Lännekalda tee 7 asuvate ehitiste juurde maa ostueesõigusega erastamise võimalikkus“. Jõustunud kohtulahenditega haldusasjas nr 3-21-506 on tuvastatud, et Viimsi Vallavalitsuse 10.02.2021 korraldus nr 58 on õiguspärane. Kohtumenetluse käigus tuvastati, et Lännekalda tee 10 ja Lännekalda tee 7 asuvad elamu ja saunamaja kuuluvad Q pärandvarana ühiselt võrdsetes 1/3 mõttelistes osades tema vara kaaspärijatele kaebajale ja kolmandatele isikutele. Seega on kehtiva eelhaldusaktiga siduvalt kindlaks tehtud, millises ulatuses on kaebajal võimalik maad ostueesõigusega erastada.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.X esitas 28.05.2023 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 16.05.2023 määruse resolutsiooni p 1 ning teha uus määrus, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus ning keelata vaidlusaluste maatükkide ja nende omanike kinnistusraamatusse kandmine kuni praeguse haldusasja ja asjas nr 3-21-506 esitatud teistmisavalduse lõpliku lahendamiseni. Kolmandad isikud ei ole Lännekalda tee 7 ja 10 omanikud. Lännekalda tee 7 hoone omandi määramisel on kasutatud võltsitud dokumenti. Lännekalda tee 10 hoone omandi määramisel kasutatav dokument on seadusevastane. Kaebaja esitas ühtlasi tõendi sissekirjutuse kohta Lännekalda tee 10 elamusse aastast 1984.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Ringkonnakohus leiab HKMS § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta 3(5)
3-23-1020 menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele määral, mis võimaldab selle lahendamist. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
10.Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata kaebuse väheste eduväljavaadete tõttu.
11.Halduskohus leidis ekslikult, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseta ei kaota kaebaja tõepoolest võimalust vaidlusaluseid maatükke ostueesõigusega erastada. Ostueesõigusega erastamise toiminguid on võimalik tagasi pöörata, kui teised ühisomanikud ei ole endale kuuluvat ühisomandi osa võõrandanud heausksele omanikule. Siiski eeldab kaebuse eesmärgi saavutamine ja seega ka kohtuotsuse täitmine kinnistusraamatu kande muutmist ja sellekohase nõude esitamist tsiviilasjas. Kohtuotsuse täitmiseks uue kohtuasja alustamine raskendab oluliselt kohtuotsuse täitmist. Sellise vajaduse ärahoidmiseks on esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik.
12.Kaebajal ei ole võimalik kaebuse eesmärki erastada ostueesõigusega Lännekalda tee 10 ja Lännekalda tee 7 maatükid tervikuna saavutada maa erastamise lepingu sõlmimata jätmisega. Sellisel juhul kaotab ta maa ostueesõigusega erastamise õiguse, nagu halduskohus õigesti selgitas. Siiski ei jäeta sellisel juhul maad tingimata riigi omandisse. Maa ostueesõigusega erastamise korra p 274 järgi võivad ülejäänud kaasomanikud taotleda sellisel juhul maa erastamist ning sellele maale hoonestusõiguse seadmist kõigi ehitise kaasomanike kasuks või nõuda ehitiseosa müümist või kaasomandi lõpetamist. Igatahes tuleks omanikukande muutmiseks astuda kaebajal aga täiendavaid samme, pöördudes maakohtusse.
13.Ilmselgelt perspektiivitu kaebuse esitamisel ei saa kaebaja õiguste kaitse osutuda esialgse õiguskaitse kohaldamiseta oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 1 välistab seega ilmselgelt perspektiivitu kaebuse esitamisel esialgse õiguskaitse kohaldamise. HKMS § 249 lg 3 nõuab, et kohus arvestab esialgse õiguskaitse kohaldamisel kaebuse perspektiive. Sellest sättest tulenevalt ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud ka juhul, kui kaebuse eduväljavaated ei ole olematud, ent on väga vähesed. Kaebuse väheste eduväljavaadete kõrval arvestab ringkonnakohus praegusel juhul ka seda, et esialgse õiguskaitse kohaldamine kahjustaks avalikku huvi viia maareform kiiresti lõpule ja kolmandate isikute huvi maa ostueesõigusega kiiresti erastada.
14.Kohtud hindasid asjas nr 3-21-506 Viimsi Vallavalitsuse 10.02.2021 korralduse nr 58 õiguspärasust ja leidsid, et Lännekalda tee 10 ja 7 maa ostueesõigusega erastamine võrdsetes 1/3 mõttelistes osades W-le, X-le ja Y-le on õiguspärane. Jõustunud kohtuotsuse põhjendusi tuleb hinnata praeguses asjas tõendina. Praeguses asjas ei ole esitatud tõendeid, et mõned dokumendid, millele kohtuasjas nr 3-21-506 tehtud otsustes on tuginetud, oleksid võltsitud. Tõend, et F oli oma surmani vaidlusalusesse elamusse sisse kirjutatud, ei ole uus võrreldes kohtuasjas nr 3-21-506 hinnatud tõendite kogumiga. Selle tõendi kohta märkis ringkonnakohus 29.11.2022 otsuses (p 20), et sissekirjutus elamusse ei mõjutanud omandisuhteid ning tollased õigusaktid ei kohustanud majaomanikku hoones elama. Kaebuse väited, et kaebaja on ehitiste ainuomanik, ei ole põhistatud, sest kaebaja ei ole esitanud veenvaid põhjendusi, millest nähtuks haldusasjas nr 3-21-506 tehtud kohtuotsuste põhjenduste ekslikkus.
15.Kaebaja eest määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv (20 eurot, maksja C, konto nr XXXXXXXXXXXXXXX) tuleb HKMS § 104 lg 5 p 1 ja lg 8 alusel maksjale tagastada, sest määruskaebus on riigilõivuvaba.
4(5)
3-23-1020
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.