Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
12. aprill 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-21-1733
Haldusasi
OÜ Viamer Grupp kaebus Pärnu Linnavalitsuse 21. juuni 2021. a korralduse nr 438 punktide 2–5 ja riigihangete vaidlustuskomisjoni 19. juuli 2021. a otsuse nr 12021/234894 tühistamiseks ning Pärnu linna kohustamiseks teha uus otsus riigihankes nr 229106
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 8. septembri 2021. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja (vaidlustaja) – OÜ Viamer Grupp, esindaja v.adv Mari-Ann Veiermann Vastustaja (hankija) – Pärnu linn, esindaja Tiina Roht Kolmas isik (pakkuja) – AS TREF Nord
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ Viamer Grupp apellatsioonkaebus
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
Võtta haldusasja nr 3-21-1733 materjalide juurde:
1.1.Pärnu linna 10. märtsi 2022. a taotluse lisa 1 – Pärnu Linnavalituse 7. märtsi 2022. a korraldus nr 173;
1.2.OÜ Viamer Grupp 18. märtsi 2022. a seisukoha lisad 1–3: – Pärnu Maakohtu 2. märtsi 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-18218; – OÜ Viamer Grupp 3. veebruari 2022. a kompromissiettepanek; – Pärnu linna ja OÜ Viamer Grupp 2. märtsi 2022. a kompromissileping.
Lõpetada menetlus haldusasjas nr 3-21-1733.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 8. septembri 2021. a otsus haldusasjas nr 3-211733 ja riigihangete vaidlustuskomisjoni 19. juuli 2021. a otsus nr 120-21/234894.
Tagastada maksjale OÜ Viamer Grupp kaebuse, esialgse õiguskaitse taotluse ja apellatsioonkaebuse esitamisel haldusasjas nr 3-21-1733 tasutud riigilõiv 1295 (üks tuhat kakssada üheksakümmend viis) eurot (viitenumbrid 00721004107673 ja 00721004245195).
Jätta läbi vaatamata OÜ Viamer Grupp taotlus 28. juuni 2021. a vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks.
3-21-1733
Mõista Pärnu linnalt OÜ Viamer Grupp (registrikood 10728197) kasuks välja haldusasja nr 3-21-1733 kohtumenetluses kantud esindajakulud 5071,50 eurot (viis tuhat seitsekümmend üks eurot 50 senti).
Mõista Pärnu linnalt OÜ Viamer Grupp kasuks välja vaidlustusasjas nr 12021/234894 kantud esindajakulud 1414,50 eurot (üks tuhat nelisada neliteist eurot 50 senti).
Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punktide 2–8 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 104 lg 82, § 155 lg 5, § 278 lg-d 1 ja 2). Määruse resolutsiooni punkti 1 peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Linnavalitsus avaldas riigihangete registris 29.03.2021 hanketeate avatud hankemenetlusena korraldatavas riigihankes „Pärnu linna teekatete remont 2021 aastal“ (viitenumber 234894) ning tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid. Hange oli jaotatud kaheks osaks ning 2. osas (teekatete remont Ülejõe, Rääma ja Vana-Pärnu linnaosas) esitasid tähtaegselt (26.04.2021) pakkumused mh AS TREF Nord ja OÜ Viamer Grupp.
2.Pärnu Linnavalitsus tegi 21.06.2021 korraldusega nr 438 hanke 2. osaga seonduvalt järgmised otsustused: tunnistas edukaks OÜ Viamer Grupp pakkumuse (p 1), kõrvaldas OÜ Viamer Grupp hankemenetlusest, kuna pakkuja on oluliselt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingut nii, et rikkumise tulemusena on makstud leppetrahvi, ja pakkuja on jätnud sellise rikkumise hankemenetluses hankijale hankepassis teada andmata (p 2), tunnistas edukaks AS-i TREF Nord pakkumuse (p 3), jättis AS-i TREF Nord hankemenetlusest kõrvaldamata ning tunnistas ta kvalifitseerimistingimustele vastavaks (p 4) ning otsustas sõlmida hankelepingu AS-ga TREF Nord (p 5). Korralduses on põhjendatud, et OÜ Viamer Grupp puhul esinevad riigihangete seaduse (RHS) § 95 lg 4 p-des 8 ja 9 sätestatud hankemenetlusest kõrvaldamise alused. OÜ Viamer Grupp on oluliselt rikkunud riigihanke nr 217639 „Pärnu linna tänavate rekonstrueerimine 2020 aastal“ tulemusel Pärnu linnaga sõlmitud 01.04.2020 hankelepingut nr 3-13.1/93. Lepingu järgi oli A. H. Tammsaare pst rekonstrueerimistööde täitmise tähtaeg 19.06.2020, kuid tööd anti üle alles 03.08.2020. Kuna hankelepingu täitmise tähtaega ületati enam kui pooles ulatuses, esitas hankija OÜ-le Viamer Grupp leppetrahvi nõude summas 190 129,05 eurot. OÜ Viamer Grupp usaldusväärsust vähendab seegi, et ta vastas hankepassis eitavalt küsimusele, kas tal on esinenud varasemaid hankelepingu rikkumisi, millega seoses on tema suhtes sanktsioone rakendatud.
3.Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) jättis 19.07.2021 otsusega nr 12021/234894 rahuldamata OÜ Viamer Grupp 28.06.2021 vaidlustuse Pärnu Linnavalitsuse 21.06.2021 korralduse nr 438 p-de 2–5 kehtetuks tunnistamiseks.
4.OÜ Viamer Grupp esitas Tallinna Halduskohtule 29.07.2021 kaebuse Pärnu Linnavalitsuse 21.06.2021 korralduse nr 438 p-de 2–5 ja VAKO 19.07.2021 otsuse nr 12021/234894 tühistamiseks ning Pärnu linna kohustamiseks teha uus otsus, millega jätta kaebaja
2(8)
3-21-1733 hankemenetlusest kõrvaldamata, tunnistada kvalifitseerimistingimustele vastavaks ja sõlmida temaga hankeleping.
6.Tallinna Halduskohus jättis 08.09.2021 otsusega OÜ Viamer Grupp kaebuse rahuldamata ning menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
7.OÜ Viamer Grupp esitas Tallinna Ringkonnakohtule 18.09.2021 apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu 08.09.2021 otsus ja uue otsusega rahuldada tema kaebus või alternatiivselt saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks.
8.Tallinna Ringkonnakohus jättis 28.10.2021 otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Riigikohus rahuldas 25.02.2022 otsusega OÜ Viamer Grupp kassatsioonkaebuse ning tühistas Tallinna Ringkonnakohtu 28.10.2021 otsuse ja saatis asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohus leidis, et RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamise küsimuses ei saa lähtuda pelgalt hankija hinnangust varasema lepingurikkumise olulisusele, vaid kohtutel tuleb sisuliselt hinnata ka pakkuja vastuväiteid. Praegusel juhul ei ole analüüsitud, kas viivituse riigihankes nr 217639 sõlmitud hankelepingu täitmisel võisid põhjustada hankija esitatud projekti puudused. Ringkonnakohtul tuleb hinnata, kas kõik nn muudatus- ja lisatööd olid hõlmatud algse lepinguga ning kas tööde tähtaja pikendamine toimus poolte kokkuleppel ja kas kaebaja võttis sellega siduva kohustuse lõpetada kõik täiendavad ehitustööd nimetatud tähtajaks või oli vastustajal õigus panna kaebajale niisugune kohustus ühepoolselt. Kaebaja on esitanud küll hankepassis valeandmeid, aga sellel puudub praegusel juhul iseseisev tähendus, sest leppetrahviga seonduv oli vastustajale ilmselgelt teada. RHS § 95 lg 4 p 9 ei saaks praegusel juhul õigustada kaebaja kõrvaldamist iseseisvalt, kuid valeandmete esitamine võib olla üheks kaebaja usaldusväärsuse hindamisel arvesse võetavaks asjaoluks.
9.Pärnu Linnavalitsus tunnistas 07.03.2022 korraldusega nr 173 RHS § 73 lg 3 p 6 ja lg 4 ning Pärnu Linnavalitsuse 02.07.2018 määruse nr 12 „Hankekord” § 14 lg 4 p 5 alusel ning Pärnu Linnavalitsuse riigihankekomisjoni 03.03.2022 protokolli nr 3-6.5/11 arvestades riigihanke nr 234894 hankemenetluse hanke 2. osas kehtetuks, kuna hankelepingut ei saa sõlmida riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustel. RHS § 81 lg-st 1 tulenevalt võib hankija riigihanke alusdokumente, sh hankelepingu täitmise tähtaega, muuta kuni pakkumuste esitamise tähtajani (26.04.2021). Hankeleping tuleb sõlmida riigihanke alusdokumentides ette nähtud tingimustel (RHS § 120 lg 1; sh keelavad RHS § 52 lg 4 ja § 56 lg 2 läbirääkimiste pidamise), kuid toimunud vaidlustus- ja kohtumenetluste tõttu ei olnud hankelepingut ajaliselt võimalik täita riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustel. Kuivõrd hankeleping tuleks sõlmida riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustel ning hankelepingu täitmise tähtaeg (23.07.2021) on möödunud, siis võib hankija RHS § 73 lg 3 p 6 järgi tunnistada hankemenetluse omal algatusel kehtetuks.
10.Pärnu linn esitas Tallinna Ringkonnakohtule 10.03.2022 taotluse lõpetada haldusasja menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, kuna Pärnu Linnavalitsuse 07.03.2022 korraldusega nr 173 on riigihanke nr 234894 menetlus hanke 2. osas tunnistatud kehtetuks. Kuna hanke 2. osas oli hankelepingu sõlmimine esialgse õiguskaitse määrusega keelatud, siis ei ole lepingut sõlmitud ja hanke eesmärki saavutatud. Kuivõrd vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest, palub vastustaja jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
3(8)
3-21-1733
11.OÜ Viamer Grupp nõustub 18.03.2022 seisukohas haldusasja menetluse lõpetamisega tingimusel, et see on ringkonnakohtu hinnangul kaebaja huvides ja kõik kaebaja menetluskulud (s.o nii vaidlustus- kui ka kohtumenetluse kulud) jäävad vastustaja hüvitada. Alternatiivselt, kui ringkonnakohus ei pea võimalikuks menetluse lõpetamise korral mõista kaebaja menetluskulud välja vastustajalt, taotleb kaebaja menetluse jätkamist HKMS § 152 lg 2 alusel õigusvastasuse tuvastamise nõudes eesmärgiga esitada vastustaja suhtes hiljem kahju hüvitamise nõue. Kuivõrd vaidlustuse ja kaebuse esitamine oli tingitud vastustaja poolt õigusvastase haldusakti andmisest, mis oli omakorda ajendatud kaebaja poolt tsiviilasjas nr 2-20-18218 vaidlustatud õigusvastasest leppetrahvi nõudest ja selle tasaarvestamisest kaebaja tasunõudega, siis tuleb kaebajale hüvitada tema menetluskulud. Pärnu Linnavalitsuse 07.03.2022 korralduses toodud viidetest praegusele kohtuasjale järeldub samuti, et vaidlustatud haldusakt tunnistati kehtetuks seonduvalt kaebuse esitamisega (st vastustaja ei ole suuteline tõendama RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamise eeldusi vastavalt Riigikohtu 25.02.2022 otsuses antud juhistele). Vastustaja pidi aru saama, et kaebajal tuleb oma õiguste ja majandusliku huvi kaitseks õigusvastane haldusakt vaidlustada. Väide, et vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest, on esitatud üksnes eesmärgiga vältida kaebaja menetluskulude hüvitamist vastavalt HKMS § 108 lg-le 6. Seejuures lõpetasid pooled tsiviilasja nr 2-20-18218 kompromissiga, mis kinnitati Pärnu Maakohtu 02.03.2022 määrusega (jõustus 03.03.2022), ning kaebaja pakkus ka praeguses haldusasjas kompromissi, kuid vastustaja sellega ei nõustunud, sest soovis ilmselgelt vältida menetluskulude kandmist. Pärnu Linnavalitsuse 07.03.2022 korralduses nr 173 on lisaks ebaõigesti väidetud, et hankija võis hankelepingu tähtaega muuta üksnes kuni 26.04.2021. Hoolas hankija pidanuks arvestama vaidlustamise võimalusega (sh RHS § 77 lg 4 p 17 ja § 110 lg 1 alusel pakkumuste jõusoleku minimaalse tähtaja kehtestamisel) ning tegema RHS § 73 lg 3 p 7 ja § 112 lg 2 alusel pakkujatele ettepaneku pikendada pakkumuste jõusoleku tähtaega. Vastustaja ei ole praegusel juhul teinud ettepanekut esitatud pakkumuste jõusoleku tähtaja pikendamiseks halduskohtumenetluse tõttu ning ei saanud seega tunnistada hankemenetlust omal algatusel kehtetuks. Hankija pidi teadma, et hankemenetluses esitab suure tõenäosusega pakkumuse ka kaebaja ja kui hankija kõrvaldab ta hankemenetluses varasemalt kohaldatud õiguskaitsevahendite tõttu, siis kaebaja selle otsuse vaidlustab (sh arvestades tsiviilasjas nr 2-20-18218 toimuvat vaidlust). Kaebaja palub mõista vastustajalt tema kasuks välja menetluskulud 8421 eurot (sh 2054,50 eurot vaidlustusmenetluse kulud, 3346 eurot esimese astme kohtus kantud kulud, 2054,5 teise astme kohtus kantud kulud ja 966 eurot Riigikohtus kantud kulud).
12.Pärnu linn märgib 24.03.2022 seisukohas, et HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaldamine ei eelda kaebaja nõusolekut, mistõttu tuleb menetlus lõpetada sõltumata kaebaja esitatud tingimustest. Kaebaja taotlus menetluskulude hüvitamiseks ei ole põhjendatud, sest kohtud ei ole praeguses asjas tuvastanud vaidlustatud haldusakti õigusvastasust. Asjaolust, et Riigikohus saatis vaidluse ringkonnakohtusse uueks arutamiseks, ei saa järeldada, et vastustaja haldusakt oli õigusvastane. Pole arusaadav, millest kaebaja järeldab, et vaidlustatud haldusakt tunnistati kehtetuks kaebuse esitamise tõttu. Menetluskulude hüvitamise seisukohalt ei ole oluline, et kaebaja kasutas enda õigust haldusakti vaidlustada. Riigikohtu 05.11.2013 määrus nr 3-3-1-50-13 ei ole laiendatav praegusele juhtumile. Kuna pooled jõudsid leppetrahvi vaidluse osas õigusrahuni ja sõlmisid kompromissi, siis asus vastustaja leppetrahvi kohaldamise fakti äralangemise tõttu varasemat haldusakti muutma, kuid asjaolusid arvestades jõuti selle kehtetuks tunnistamiseni. Mõistlikku vaidlust ei saa olla, et vastustaja haldusakt ei olnud iseenesest õigusvastane ja selle kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kuna tsiviilasjas sõlmiti kompromiss just kaebaja ettepanekul, siis ei ole arusaadav, kuidas on vastustaja selles osas eksinud või kaebajat eksitanud. Vastustaja peab kandma üksnes need menetluskulud, milleks seadus teda kohustab. 4(8)
3-21-1733 Olenemata sellest, kas vastustaja pidi ette nägema vaidlustamise võimalust või mitte, ei oleks ta saanud hankedokumente tagantjärele muuta (vt RHS § 214). Kuna edukas pakkuja oli välja valitud, siis ei ole asjakohane väide, et hankijal tulnuks teha pakkujatele ettepanek pikendada pakkumuste jõusoleku tähtaega. Kaebaja ei ole põhjendanud HKMS § 152 lg 2 alusel menetluse jätkamise vajadust. Seda ei saa järeldada kahju hüvitamise nõude esitamise kavatsusest, sest see ei eelda õigusvastasuse eelnevat tuvastamist. Kuna kaebaja on käibemaksukohustuslane, siis ei ole õigusabikuludele lisatud käibemaksu osa temale hüvitamine põhjendatud.
AS TREF Nord ei ole menetluse lõpetamise taotluse kohta seisukoha esitanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Pärnu linn esitas koos 10.03.2022 taotlusega täiendava tõendina Pärnu Linnavalitsuse 07.03.2022 korralduse nr 173. OÜ Viamer Grupp on palunud 18.03.2022 seisukohas võtta asja materjalide juurde Pärnu Maakohtu 02.03.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-18218, OÜ Viamer Grupp 03.02.2022 kompromissiettepanek ning OÜ Viamer Grupp ja Pärnu linna 02.03.2022 sõlmitud kompromissileping. Kuna tegemist on uute dokumentidega, tuleb need võtta HKMS § 198 lg 2 p 3 alusel haldusasja materjalide juurde, sest dokumendid võivad omada tähtsust haldusasja menetluse lõpetamise ja menetluskulude jaotuse otsustamisel.
13.HKMS § 152 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus määrusega menetluse mh juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Ehkki Pärnu Linnavalitsuse 07.03.2022 korraldusega nr 173 ei ole formaalselt tunnistatud kehtetuks praeguses asjas vaidlustatud Pärnu Linnavalitsuse 21.06.2021 korraldust nr 438, vaid vastustaja on tunnistanud RHS § 73 lg 3 p 6 ja lg 4 alusel riigihanke „Pärnu linna teekatete remont 2021 aastal” (viitenumber 234894) hankemenetluse hanke osas 2 tervikuna kehtetuks, on sellega lõppenud ka hankemenetluse vastavas osas tehtud varasemate otsuste (sh Pärnu Linnavalitsuse 21.06.2021 korralduse nr 438) regulatiivne toime ja haldusasja menetlus tuleks HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada (vrd ka Riigikohtu 04.08.2011 määrus nr 3-3-1-39-11, p 11; 09.03.2011 otsus nr 3-3-1-91-10, p 21).
14.HKMS § 152 lg 2 näeb ette, et kohus ei lõpeta menetlust HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust kehtetuks tunnistatud haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Praegusel juhul on kaebaja taotlenud haldusasja menetluse jätkamist HKMS § 152 lg 2 alusel juhul, kui ringkonnakohus ei pea võimalikuks jätta menetluskulusid HKMS § 108 lg 6 alusel vastustaja kanda. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja õiguste kaitseks ei ole nn jätkutuvastuskaebuse menetlemine praegusel juhul vajalik, sest uue hankemenetluse korraldamisel on kaebajal võimalik sellel osaleda ning Pärnu Maakohtu 02.03.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-18218 (jõustus 03.03.2022) kinnitatud kompromissi sisust (p 1.3) tulenevalt ei saaks Pärnu linn enam tugineda väitele, et OÜ Viamer Grupp on rikkunud riigihankes nr 217639 sõlmitud 01.04.2020 hankelepingut nr 3-13.1/93.
15.Kui haldusasja menetlus lõpetatakse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamise tõttu, peab menetluskulud HKMS § 108 lg 6 järgi üldjuhul kandma vastustaja. Erandiks on olukord, kus vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. HKMS § 108 lg 6 eesmärk on hüvitada kaebajale vastustaja õigusvastase tegevuse tagajärjel tekkinud menetluskulud (vt Riigikohtu 05.11.2013 määrus nr 3-3-1-50-13, p 12). Vastustaja ei peaks HKMS § 108 lg 6 alusel kandma menetluskulusid, kui kaebuse eesmärgi kohtumenetluse ajal saavutamine ei olnud seotud kaebuse esitamisega, vaid selle tingis näiteks oluliste asjaolude muutumine pärast kaebusega halduskohtusse pöördumist. Seega eeldab HKMS § 108 lg 6 kohaldamine, et vastustaja on oma tegevusega kaebuse sisuliselt 5(8)
3-21-1733 õigeks võtnud. Kui menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetamise korral ei ole HKMS § 108 lg 6 kohaldatav, tuleb menetluskulud jagada vastavalt HKMS § 108 lg-s 4 sätestatule, et menetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud kaebaja (nt Riigikohtu 10.01.2019 määrus nr 3-18-982, p 10; Tallinna Ringkonnakohtu 04.11.2021 otsus nr 3-19-1526, p 11; 18.10.2021 määrus nr 3-21-755, p 11).
16.Vastustaja leiab, et Pärnu Linnavalitsuse 07.03.2022 korraldusega nr 173 riigihanke nr 234894 hankemenetluse 2. osa kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud OÜ Viamer Grupp kaebuse esitamisest praeguses haldusasjas. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu. Esiteks on ka 07.03.2022 korralduses märgitud, et toimunud vaidlustus- ja kohtumenetluste tõttu ei olnud võimalik hankelepingut ajaliselt täita riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustel ning teha muudatusi ka hankelepingu sõlmimisel. Teiseks oli riigihanke alusdokumentides toodud hankelepingu täitmise tähtaeg (23.07.2021) möödunud juba enne OÜ Viamer Grupp kaebusega halduskohtusse pöördumist (29.07.2021), mistõttu on vastustaja põhjendused selgelt otsitud. Iseenesest on õige, et RHS § 52 lg 4, § 81 lg 1, § 120 lg 1 ja § 214 välistasid võimaluse sõlmida õiguspäraselt hankeleping, mille täitmise tähtaeg järgiks riigihanke alusdokumentide p-s 4.2.2 ettenähtud tingimusi (s.o hanke osas 2 sõlmitava hankelepingu täitmise tähtaeg 23.07.2021), kuid hankemenetluse osaliselt kehtetuks tunnistamise võiks praegusel juhul hinnata kaebuse esitamisega mitteseotuks nt siis, kui see oleks toimunud vahetult pärast hankelepingu täitmise tähtaja möödumist.
17.Täiendavalt on vastustaja 24.03.2022 seisukohas (p 2.4) selgitanud, et riigihanke osaliselt kehtetuks tunnistamiseni jõuti selle käigus, kui Pärnu linn asus tsiviilasjas nr 2-20-18218 sõlmitud kompromissi järgides ette valmistama varasema haldusakti (s.o 21.06.2021 korralduse nr 438) muutmist, sest RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamise alus oli ära langenud. Pidades silmas, et tsiviilasjas nr 2-20-18218 oli vaidluse all sama sanktsiooni rakendamine, mis tingis OÜ Viamer Grupp riigihanke nr 234894 hankemenetlusest kõrvaldamise 21.06.2021 korralduse nr 438 p-ga 2, siis on tegemist seotud asjadega analoogselt Riigikohtu 05.11.2013 määrusega nr 3-31-50-13 (p 12). Kompromissi sõlmimisega tsiviilasjas nr 2-20-18218 võttis vastustaja ühtlasi sisuliselt õigeks praeguses haldusasjas esitatud kaebuse. Seejuures ei oma HKMS § 108 lg 6 kohaldamise seisukohast tähtsust, kas haldusorgan tunnistab vaidlustatud haldusakti kohtusse pöördumise tõttu kehtetuks seepärast, et möönab haldusakti õigusvastasust, või muul põhjusel (nt otstarbekuse kaalutlustel). Oluline on üksnes see, kas kehtetuks tunnistamise tingis kaebuse esitamine või mitte. Ekslik on ka Pärnu linna seisukoht, et mõistlikku vaidlust ei ole selles, et vaidlustatud korraldus ei olnud iseenesest õigusvastane. Riigikohtu 25.02.2022 otsusega saadeti asi ringkonnakohtule uueks arutamiseks just selleks, et selgitada välja, kas tegemist oli sellist laadi varasema lepingurikkumisega, mis õigustaks pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamist. Tsiviilasjas nr 2-20-18218 sõlmitud kompromissi p-st 1.3 tulenevalt (s.o vastustaja nõustus, et OÜ Viamer Grupp on riigihankes nr 217639 sõlmitud 01.04.2020 hankelepingu nõuetekohaselt täitnud) ei oleks Pärnu linn saanud OÜ-d Viamer Grupp kõrvaldada mh hankemenetlusest nr 234894 ning kaebus tulnuks seetõttu rahuldada.
18.HKMS § 155 lg-st 3 tulenevalt juhul, kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Seetõttu tühistab ringkonnakohus haldusasja nr 3-21-1733 menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetamisel ühtlasi Tallinna Halduskohtu 08.09.2021 otsuse ja VAKO 19.07.2021 otsuse (vt ka Riigikohtu 09.06.2011 määrus nr 3-3-1-38-11, p-d 9–10). HKMS § 43 lg 1 p 2 ja § 155 lg 6 kohaselt ei ole pärast menetluse lõpetamist samas asjas kaebusega halduskohtusse pöördumine enam lubatud.
19.HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv muu hulgas juhul, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. OÜ Viamer Grupp on tasunud kaebuselt, 6(8)
3-21-1733 esialgse õiguskaitse taotluselt ja apellatsioonkaebuselt riigilõivu kokku 1295 eurot. Nimetatud summa tuleb HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel maksjale tagastada.
20.HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. OÜ Viamer Grupp on esimese astme kohtus kandnud esindajakulusid 2691 eurot (sh käibemaks 448,50 eurot), mis vastab esindaja 19,5 töötunnile tunnihinnaga 115 eurot (vt OÜ Viamer Grupp 02.09.2021 seisukoha lisad 2 ja 3). Ringkonnakohtus on OÜ Viamer Grupp kandnud esindajakulusid 1414,50 eurot (sh käibemaks 235,75 eurot), mis vastab esindaja 10,25 töötunnile tunnihinnaga 115 eurot (vt OÜ Viamer Grupp 12.10.2021 seisukoha lisa 1; 18.03.2022 seisukoha lisa 4). Riigikohtus on kaebaja kandnud esindajakulusid 966 eurot (sh käibemaksu 161 eurot), mis vastab esindaja 7 töötunnile tunnihinnaga 115 eurot (vt OÜ Viamer Grupp 24.01.2022 seisukoha lisa 1). Kokku 5071,50 euro (sh käibemaks 845,25 eurot) suuruste esindajakulude kandmise kohustus ja seos praeguse haldusasjaga on advokaadibüroo arvetega HKMS § 109 lg 11 nõuete kohaselt tõendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on esindajakulud asja mahtu ja keerukust arvestades tervikuna HKMS § 109 lg 6 tähenduses põhjendatud ja vajalikud. Seega tuleb vastustajalt mõista kaebaja kasuks välja esindajakulud 5071,50 eurot. Kohtupraktikast tulenevalt mõistetakse halduskohtumenetluses menetluskulud välja koos arvel näidatud käibemaksuga, olenemata sellest, kas arve saaja on käibemaksukohustuslane või mitte (nt Riigikohtu 04.03.2020 otsus nr 3-18-1740, p 19; 19.12.2012 otsus nr 3-3-1-54-12, p-d 21– 22).
21.OÜ Viamer Grupp on vaidlustusmenetluses tasunud riigilõivu 640 eurot ning kandnud esindajakulusid 1414,50 eurot (sh riigilõiv 235,75 eurot), mis vastab esindaja 10,25 töötunnile tunnihinnaga 115 eurot (vt OÜ Viamer Grupp 02.09.2021 seisukoha lisad 4–6; OÜ Viamer Grupp 28.06.2021 vaidlustuse lisa 10; OÜ Viamer Grupp 08.07.2021 seisukoha lisad 5 ja 6). Kuna VAKO jättis 19.07.2021 otsusega vaidlustuse RHS § 197 lg 1 p 4 alusel rahuldamata, jäid vaidlustusmenetluse kulud RHS § 198 lg-te 3 ja 8 alusel OÜ Viamer Grupp enda kanda. RHS § 198 ei reguleeri vaidlustusmenetluse kulude jaotust sellises olukorras, kus VAKO otsus tühistatakse põhjusel, et samas asjas toimunud kohtumenetlus hiljem lõpetatakse. Haldusasja menetlus lõpetatakse praegusel juhul HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel põhjusel, et hankija tunnistas hankemenetluse vaidlustatud osas kehtetuks. RHS § 192 lg 3 p 5 ja § 197 lg 1 p 8 kohaselt jätab VAKO vaidlustuse läbi vaatamata muu hulgas juhul, kui hankija on tunnistanud vaidlustatud riigihanke või otsuse kehtetuks. Seega on asjakohane lähtuda analoogiast vaidlustuse täielikult läbi vaatamata jätmisega.
22.Kui VAKO jätab vaidlustuse tervikuna läbi vaatamata, tuleb tasutud riigilõiv RHS § 198 lg 7 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p 5 kohaselt tagastada. Kuna tegemist ei ole kohtu võetud riigilõivuga, siis ei ole ringkonnakohus pädev otsustama vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist, vaid sellekohane taotlus tuleb RLS § 12 lg 1 kohaselt esitada riigilõivu võtjale (vt ka RLS § 13). Taotlus tuleb esitada enne kahe aasta möödumist selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti (st praegusel juhul hiljemalt 31.12.2023) ning taotlus peab vastama RLS § 12 lg 2 nõuetele.
23.RHS § 198 ei reguleeri vaidlustusmenetluses kantud esindajakulude jaotust olukorras, kus vaidlustus jääb tervikuna läbi vaatamata. Tegemist ei ole küll RHS § 197 lg 1 p 3 tähenduses vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisega hankija poolt (vrd õigeksvõtt HKMS § 159; Tallinna Ringkonnakohtu 17.11.2020 määrus nr 3-20-1995, p 18; 08.04.2016 määrus nr 3-16-338, p 11), kuid analoogselt Tallinna Ringkonnakohtu 06.08.2021 otsuse nr 3-21-933 p-s 17 käsitletud olukorraga (s.o sisuline õigeksvõtt) tuleb ka siin tõlgendada RHS § 198 lg-t 1 laialt ning lugeda sellega hõlmatuks muu hulgas olukord, kus hankija tunnistab hankemenetluse vaidlustatud osas 7(8)
3-21-1733 kehtetuks HKMS § 108 lg 6 tähenduses kaebuse esitamisest tingitult. Kitsama tõlgenduse korral tekiks ebamõistlik ja ressursse tarbetult raiskav olukord, kus hankeasjades tuleks HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel menetluse lõpetamise asemel menetlust HKMS § 152 lg 2 alusel jätkata üksnes vaidlustusmenetluse kulude väljamõistmise eesmärgil. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist lüngaga, mitte seadusandja teadliku valikuga. Ringkonnakohtu hinnangul vastab OÜ Viamer Grupp 08.07.2021 taotlus RHS § 199 nõuetele ning esindajakulude suurus ei ole ülepaisutatud (RHS § 198 lg 1). Seega tuleb Pärnu linnalt mõista OÜ Viamer Grupp kasuks RHS § 198 lg 1 alusel täiendavalt välja vaidlustusmenetluses kantud esindajakulud 1414,50 eurot.
24.Pärnu linn ja AS TREF Nord ei ole vaidlustus- ega kohtumenetluses esitanud andmeid menetluskulude kandmise kohta, mistõttu jäävad vastustaja ja kolmanda isiku võimalikud menetluskulud HKMS § 108 lg-te 6 ja 8 ning § 109 lg 1 alusel nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.