OÜ Astlanda Ehitus vaidlustus SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla riigihanke „Psühhiaatriakliiniku korpuse ehitustööd“ (viitenumber 230667) alusdokumentide peale
Menetlusosalised
Kaebaja (vaidlustaja) – OÜ Astlanda Ehitus, esindaja v.adv Jaanus Tehver Vastustaja (hankija) – SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 27.05.2021 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ Astlanda Ehitus määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse OÜ Astlanda Ehitus määruskaebus Tallinna Halduskohtu 27.05.2021 määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale haldusasjas nr 3-21-933.
Rahuldada OÜ Astlanda Ehitus määruskaebus.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 27.05.2021 määruse haldusasjas nr 3-21-933 resolutsiooni p-d 1 ja 2 ning saata asi halduskohtule menetluse jätkamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 49 lg 6, § 155 lg 5, § 278 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla avaldas 11.03.2021 riigihangete registris avatud hankemenetlusena korraldatava riigihanke „Psühhiaatriakliiniku korpuse ehitustööd“ (viitenumber 230667) hanketeate ja tegi kättesaadavaks teised riigihanke alusdokumendid, sealhulgas dokumendid HD 2.1 „Hanke eseme tehniline kirjeldus“, HD 3.1 „Hankelepingu vorm“ ja HD 3.2 „Ajaplaan“.
2.OÜ Astlanda Ehitus esitas 26.03.2021 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse, milles palus kohustada hankijat viima õigusaktidega ettenähtud nõuetega vastavusse hanketingimused, mis määravad tööde teostamise tähtajad ning hankelepingu vormi (p-d 2.2, 3.3, 3.5, 5.1.2, 5.1.9, 5.1.14, 5.1.16, 7.3, 10.2, 11.14, 15.3.5.1 ja 15.3.5.2).
3.VAKO 21.04.2021 otsusega vaidlustusasjas nr 62-21/230667 jäeti vaidlustus HD 3.1 p 5.1.2 osas läbi vaatamata (resolutsiooni p 1); rahuldati vaidlustus osaliselt ja kohustati SA-d PõhjaEesti Regionaalhaigla viima õigusaktidega ettenähtud nõuetega vastavusse HD 3.1 p-d 3.5, 11.14, 15.3.5.1 ja 15.3.5.2 (resolutsiooni p 2) ning mõisteti hankijalt vaidlustaja kasuks välja menetluskulu 585 eurot (resolutsiooni p 3).
4.OÜ Astlanda Ehitus esitas 03.05.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada hankijat viima riigihanke HD 3.1 ja 3.2 kooskõlla riigihangete seaduse (RHS) nõuetega ning tühistada VAKO 21.04.2021 otsus osas, millega jäeti rahuldamata kaebaja nõuded eelviidatud hanketingimusi puudutavas osas ja määrati kindlaks vaidlustusmenetluse lõpetamise alus ja menetluskulude jaotus. Ühtlasi palus kaebaja esialgse õiguskaitse korras peatada vaidlusalune riigihange kuni asjas tehtava lõpliku lahendi jõustumiseni.
6.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 18.05.2021 määrusega SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla määruskaebuse, tühistas halduskohtu 07.05.2021 määruse resolutsiooni p 3 ja jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
7.SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla esitas 21.05.2021 halduskohtule taotluse kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 1 ja/või p 2 alusel ja menetluse lõpetamiseks. Riigihankes saabus pakkumuste esitamise tähtaeg 20.05.2021 kell 15.00. Nimetatud tähtajaks esitasid pakkumuse kaks pakkujat: OÜ Fund Ehitus ja AS YIT Ehitus. Kaebaja riigihankes pakkumust ei esitanud. Kuivõrd riigihankes on pakkumuste esitamise tähtaeg saabunud ja kaebaja ei esitanud pakkumust, ei ole kaebajal enam praeguses vaidluses kaebeõigust. Kaebaja ei ole pakkuja, taotleja ega riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja (vt HKMS § 44 lg 1, § 268 lg 1). Kuna kaebaja soovis kaebusega kaitsta oma õigusi ja huve hankemenetluses osalemiseks, ent otsustas pakkumust mitte esitada, siis ei ole kaebusel perspektiivi ja kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Riigihanke alusdokumente ei ole võimalik muuta, kaebajal ei ole võimalik enam pakkumust esitada ega jõuda antud riigihankes hankelepingu sõlmimiseni.
8.OÜ Astlanda Ehitus esitas 24.05.2021 kaebuse muutmise taotluse kohustamisnõudelt tuvastamisnõudele üleminekuks ning palus jätta rahuldamata vastustaja taotluse menetluse lõpetamiseks. Tuvastamiskaebuse rahuldamine on kaebaja huvide kaitseks vajalik põhjusel, et kaebaja soovib tulevikus aset leidvatel riigihangetel kaitsta end analoogsete ebamõistlike ja ebaproportsionaalsete hanketingimuste kehtestamise eest. Tuvastamiskaebuse rahuldamine käesolevas hankeasjas võib aidata sarnaseid vigu edaspidistel hangetel vältida (vt Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-68-14, p 12). Kaebaja ei esitanud hankemenetluses pakkumust vastustaja õigusvastase tegevuse tagajärjel, konkreetsemalt seetõttu, et hanketingimustes sisaldusid tingimused, mille õiguspärasus on käesoleva kaebusega vaidlustatud. Hankeasjas on kaebeõigus igal hankemenetluses osalemisest huvitatud isikul (RHS § 185 lg 1, HKMS § 268 lg 1) ning hankemenetluses osalemisest huvitatud isik ei kaota oma kaebeõigust ainuüksi selle tõttu, et ta otsustab õigusvastaste hanketingimuste tõttu pakkumuse esitamisest loobuda. Kaebaja algse eesmärgi saavutamine muutus võimatuks kohtumenetluse ajal kaebajast
2(5)
3-21-933 mitteoleneval põhjusel ning kaebaja tegi endast kõik oleneva, et sellist tagajärge ära hoida (sh esitas esialgse õiguskaitse taotluse).
9.Tallinna Halduskohus keeldus 27.05.2021 määrusega kaebuse muudatuse vastuvõtmisest (resolutsiooni p 1) ja jättis kaebuse läbi vaatamata osas, milles taotletakse SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla kohustamist viima riigihanke viitenumbriga 230667 alusdokumendid HD 3.2 Ajaplaan“ ning HD 3.1. „Hankelepingu vorm“ punktid 2.2, 3.3, 5.1.14, 5.1.16 ja 10.2 kooskõlla RHS nõuetega ning VAKO 21.04.2021 otsuse vaidlustusasjas nr 62-21/230667 resolutsiooni p 2 ja p 3 tühistamist sisulise vaidlusega seotud menetluskulude jaotusega seonduvas osas (resolutsiooni p 2). Vaidlustatud riigihanke alusdokumendid ei saa enam kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda, sest pakkumuste esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebaja ei esitanud pakkumust. Samuti ei tulene neist dokumentidest kaebajale kohustusi ega õigusi. Kuigi kaebuse esitamise hetkel oli kaebajal kaebeõigus, sõltus see siiski kaebaja otsusest, kas esitada pakkumus riigihankemenetluses selleks sätestatud tähtaja jooksul või mitte. Seega puudub kaebajal kaebeõigus riigihanke viitenumbriga 230667 alusdokumentide vaidlustamiseks. Tuvastamisnõue ei ole lubatav (HKMS § 45 lg 2). Kaebaja huvi on suunatud tulevikus sarnastel tingimustel korraldatavate hankemenetluste vältimisele. Tulevikus väljakuulutatavates hankemenetlustes on tühistamiskaebus kui primaarnõue kaebaja subjektiivsete õiguste kaitsel tõhusam õiguskaitsevahend kui tuvastamiskaebus. Tuvastamisnõude rahuldamise tulemuseks on, et kohus tuvastab kohtuotsuse resolutsioonis haldusakti õigusvastasuse, mis aga ei mõjuta haldusakti kehtivust ega tulevikus antavate haldusaktide sisu. Tühistamiskaebuse edukuse korral toob tühistamisnõude rahuldamine kaasa haldusakti tühistamise, st kehtivuse lõppemise. Pelgalt soovist muuta vastustaja halduspraktikat ei piisa, et sedastada menetluse vajalikkust kaebaja enda õiguste kaitseks (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 28.10.2020 määrus nr 3-20580, p 13). Tühistamisnõudelt üleminek tuvastamisnõudele ei ole ka otstarbekas, sest vaidlusalused hankedokumendid ei saa enam kaebaja õigusi riivata. Kuna kohtumenetluse ajal muutunud asjaoludest lähtuvalt ei riiva vaidlusalused hankedokumendid enam kaebaja subjektiivseid õigusi, tuleb kaebus hankija alusdokumentide vaidlustamise osas jätta HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel koosmõjus HKMS § 121 lg 2 p-ga 1 läbi vaatamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.OÜ Astlanda Ehitus palub 07.06.2021 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 27.05.2021 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 ning saata kaebus läbi vaatamata osas tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks. Kohus on määruse tegemisel jätnud täielikult tähelepanuta tõsiasja, et kohustamiskaebuselt tuvastamiskaebusele üleminek vastas HKMS § 49 lg 3 p 3 tunnustele ja see tähendab, et tegemist polnud kaebuse muutmisega. Kui tuvastamiskaebusele üleminekut ei käsitata kaebuse muutmisena, siis täiesti ilmselgelt ei saa kohus ka otsustada, et ta keeldub kaebuse muudatuse vastuvõtmisest. Kui hankemenetluses osalemisest huvitatud ettevõtja on tähtaegselt vaidlustanud riigihanke alusdokumente ja pakkumuste esitamise tähtpäev saabub enne, kui vastav vaidlus on vaidlustus- või kohtumenetluses lõplikult lahendatud, siis ei saa kaebaja pakkumuse esitamata jätmisest järeldada hanke alusdokumentidest tuleneva kaebaja õiguste riive ja sellest johtuvat kaebeõiguse puudumist. Arvestades RHS § 110 lg-eid 2 ja 3, on ilmselge, et riigihankes pakkumuse esitamine eeldab hanke alusdokumentidest tulenevate tingimustega nõustumist ja see tähendab, et pakkumuse esitamisega peab pakkuja de facto loobuma kõigist oma vastuväidetest hanketingimustele. Siit aga järeldub, et hankemenetluses osalemisest huvitatud 3(5)
3-21-933 ettevõtja justkui ei saagi hanke alusdokumente vaidlustada – talle jääb üle vaid olukorraga leppida, esitades pakkumuse (ja loobudes vastuväidetest hanke alusdokumentidele) või jättes pakkumuse esitamata (ja kaotades kaebeõiguse). Selline lahendus ei saa olla seadusandja mõte ning selle jaatamine viib õiguskorras selgelt soovimatu tagajärjeni, kus kohtulik kontroll hanke alusdokumentide õiguspärasuse üle on sisuliselt välistatud. On üldteada, et hankeasjades kohaldatakse esialgset õiguskaitset väga harva ning enamikul juhtudel jäetakse see kohaldamata ülekaalukale avalikule huvile viidates. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral on vaidluse lahendamisele kuluv aeg aga reeglina pikem kui hankemenetluses pakkumuste esitamise tähtaeg. Praegustel ajaoludel tuvastamiskaebusele ülemineku keelamisest tuleneb seega, et hankemenetluses osalemisest huvitatud ettevõtjatel ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral üldse õigust kohtulikule kaitsele õigusvastaste hanke alusdokumentide tingimuste kehtestamise eest. See ei oleks kooskõlas põhiseaduse § 15 lg-ga 1. Tuvastamiskaebuse läbivaatamine annaks kaebajale vähemalt teadmise sellest, kuidas ta peaks tulevikus sarnases olukorras käituma. Kui halduskohtud jätavad hanke alusdokumentide peale esitatud kohustamis- ja/või tuvastamiskaebused sisuliselt lahendamata, viib see pikemas perspektiivis üksnes hankijate suva (omavoli) süvenemiseni ja sellise praktika kujunemiseni, milles kohtutel pole enam üldse mingit rolli. Seega ei ole kaebajal ka tõhusamaid vahendeid oma õiguste kaitseks kui tuvastamiskaebuse esitamine. Kuna praegu ei saa väita, et hanke alusdokumendid kaebaja subjektiivseid õiguseid ei riiva, rakendas halduskohus vääralt HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1, kui jättis nende alusel kaebuse osaliselt läbi vaatamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus Tallinna Halduskohtu 27.05.2021 määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale tuleb HKMS § 207 lg 1 alusel võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 49 lg 6, § 155 lg 5, § 203 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 278 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Kuivõrd vastustaja on 21.05.2021 taotluses esitanud halduskohtule oma seisukoha kaebuse menetluse jätkamise küsimuses, ei pea ringkonnakohus vajalikuks kuulata praegu täiendavalt vastustajat ära ja lahendab määruskaebuse seniseid seisukohti arvestades.
12.Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et kohustamiskaebuselt tuvastamiskaebusele üleminek vastas HKMS § 49 lg 3 p 3 tunnustele, mistõttu polnud tegemist kaebuse muutmisega. Nimetatud sätte järgi ei loeta kaebuse muutmiseks esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teise eseme või muu hüve nõudmist. Kaebaja ei ole muutnud kaebuses nõutud eset, vaid kaebuse nõuet. HKMS § 49 lg 3 p 3 kuulub kohaldamisele eelkõige heastamiskaebuse puhul, võimaldades kaebajal menetluse käigus muuta seda, mil viisil ta soovib õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. Normis ei peeta eseme all silmas kaebuse eset HKMS § 41 tähenduses.
13.HKMS § 49 lg 1 järgi võib kaebuse eset või alust muuta, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks HKMS-i kohaselt lubatav. Halduskohus leidis, et tuvastamiskaebus pole lubatav ning sellega pole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga.
14.Riigikohus on 28.10.2020 määruses asjas nr 3-20-580 leidnud, et otsustades kaebuse muutmise lubatavuse üle HKMS § 152 lg 2 alusel, ei ole kohus seotud tuvastamiskaebuse esitamise piirangutega, mis on sätestatud HKMS § 45 lg-s 2. Tuvastamiskaebuse menetlemine peab olema kaebaja õiguste kaitseks vajalik, näiteks kui kaebaja soovib esitada kahju 4(5)
3-21-933 hüvitamise nõude või kui tuvastamiskaebuse rahuldamine aitaks kaebajal muul moel oma õigusi tulevikus tõhusalt kaitsta. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodu on kohaldatav ka praeguses asjas, kus esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise tõttu kaotas kaebaja võimaluse nõuda hankedokumentide tühistamist. Kuna kaebaja on äriühinguks, kes üldteadaolevalt osaleb aktiivselt riigihangete menetluses ning vastustaja korraldab eelduslikult riigihankeid ka edaspidi, võib praeguses asjas tehtav tuvastamisotsus aidata kaebajal oma õigusi tulevikus tõhusamalt kaitsta, sest hankedokumentides teatud tingimuste seadmise õiguspärasuse osas on olemas jõustunud kohtulahend. Kaebuse muutmist ei välista asjaolu, et kaebaja ei esitanud vaidlusaluses riigihankes pakkumust. Kaebaja ei pea ebasobivatel ning tema hinnangul õigusvastastel tingimustel esitama pakkumust üksnes seetõttu, et mitte kaotada õigust hanketingimuste kohtulikule kontrollile. Sellise pakkumuse esitamine, millega pakkuja ei taha tegelikult olla seotud, oleks vastuolus riigihanke üldiste põhimõtetega.
15.Eeltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse, tühistab Tallinna Halduskohtu 27.05.2021 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 ning saadab asja halduskohtule menetluse jätkamiseks. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.