Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Monika Laatsit ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. detsember 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-21-2074 X kaebus Keskkonnaameti registreeritud metsateatiste nr 50000498005, 50000498007 ja 50000498009 tühistamiseks Kaebaja X, esindaja TG Vastustaja Keskkonnaamet, esindaja SL Kolmas isik Riigimetsa Majandamise Keskus, esindaja MH
Haldusasi
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 14. märtsi 2022. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14. märtsi 2022. a otsus muutmata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 19. jaanuaril 2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Keskkonnaamet (KeA) registreeris 20. augustil 2021 metsaressursi arvestuse riiklikus registris (metsaregistris) Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) esitatud järgmised metsateatised: 1) nr 50000498005 (katastritunnus 27301:001:0142, eraldise pindala 0,87 ha, raieliik lageraie, raiutav maht 185 tm); 2) nr 50000498009 (katastritunnus 27301:001:0142, eraldise pindala 0,24 ha, raieliik lageraie, raiutav maht 47 tm); 3) nr 50000498007 (katastritunnus 27301:001:0142, eraldise pindala 0,39 ha, raieliik lageraie, raiutav maht 83 tm).
2.X esitas halduskohtule kaebuse KeA 20. augusti 2021. a registreeringute tühistamiseks. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebaja kui Kõverjärve kinnistu omanik ja püsielanik omab metsaga olulist puutumust keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 23 lg 1 tähenduses. Kaebaja kinnistu asub Tapa-Loobu maanteest vähem kui 80 meetri kaugusel. Kaebaja elukeskkonnaks saab pidada ka kinnistu kõrval ja läheduses kasvavat metsa, läbi mille kulgeb kinnistule juurdepääsutee maanteelt, kus kaebaja liigub igapäevaselt autoga või jalgsi. Vaidlusalune mets on kaebaja kinnistule puhvriks maanteelt ja kavandatavast liivakarjäärist lähtuvate mõjutuste eest ning kaitseb kinnistut tormikahjustuste, müra ja õhusaaste eest. KeA lubas viimase 2–6 a jooksul lageraiet kinnistuga piirnevatel teisetel kinnistutel, mistõttu ümbritsevad kinnistut enamikust külgedest raiesmikud või võsastuma hakanud langid; 2) KeA alustas kaevandamisloa menetluse teisel pool Tapa-Loobu maanteed kaebaja kinnistust umbes 300 m kaugusel, et rajada 24,36 ha suurune Uku liivakarjäär. KeA arvestab kaevandamisloa menetluses üksnes saasteainete piiväärtuste prognoosi Seetõttu on kaevandamisloa menetluse alustamise korral loa andmine tõenäoline. Vaidlusalune mets kaitseb kaebaja kinnistut kaevandusest tulenevate negatiivsete mõjutuste eest. Liivakarjääri avamisel on oodata liikluskoormuse olulist suurenemist; 3) kaevandaja tellitud Uku liivakarjääri eksperthinnangu (töö nr 20/3195) ptk-s 6.2.1 „Müra“ (lk 35) soovitatakse leevendusmeetmena säilitada olemasolev mets taotletava karjääri ja maantee vahel. Järelikult tunnistab ekspert metsa kui sellise säilitamise vajalikkust tulevase kaevanduse keskkonnamõjude leevendamisel. Sarnaselt karjääri ja maantee vahelise metsaga omab müra, peenosakeste ja õhusaaste eest kaitsel tähtsust ka vaidlusaluste metsateatistega hõlmatud mets; 4) Kõverjärve kinnistu ei asu tiheasustus- ega tööstuspiirkonnas, vaid Ohepalu looduskaitseala läheduses ja rohevõrgustiku tuumalal. Seega on kaebaja tervist ja heaolu mõjutavate tegevuste lubamise võimalused piirkonna eripära arvestades piiratumad; 5) kuigi iga raiutava puu asemele on võimalik istutada uus puu, tuleb arvestada, et need ei asenda kohe vanemaid puid; 6) metsateatised on antud metsaeraldistele, kus asub Kadrina valla üldplaneeringu järgi rohevõrgustiku sõlmala. Kui raie on planeeringust tuleneva nõudega vastuolus, ei saa seda lubada. Lageraie on väga intensiivne metsamajandamise viis, mis ei ole rohevõrgustiku eesmärgiga kooskõlas. Kui kaebaja kinnistu ümber tehakse lageraie peaaegu viimases kinnistu läheduses säilinud metsas, ei ole tagatud looduslike alade ruumiline kättesaadavus. Üldplaneeringu rohealade eesmärki silmas pidades on oluline ka Tapa-Loobu maanteelt ja kavandatavast Uku liivakarjäärist lähtuvate mõjude pehmendamine, korvamine ja ennetamine; 7) esimese rinde puud on umbes 120–150 a vanused. Seega kujutab maanteed ääristav mets endast väärtuslikku looduslikult väljakujunenud ökosüsteemi, mille kaitse on üldplaneeringust nähtuvalt rohevõrgustiku eesmärk. Olenemata sellest, et lageraie järel säiliks iseenesest looduslik ala ja kõlvikuliselt koosseisult on põhimõtteliselt jätkuvalt tegemist metsamaaga, ei 2(12)
3-21-2074 anna see alust ignoreerida asjaolu, et lageraie järel võtaks metsa tegelik uuenemine aega aastakümneid. Samuti ei ole põhjust üldistavalt eeldada, et rohevõrgustiku eesmärgipärane toimimine on igasugusel looduslikul alal alati ühetaoliselt tagatud. KeA ja RMK ei ole vaidlusaluses metsas tellinud vääriselupaiga inventuuri ega hinnangut metsa vastamise kohta põlismetsa tunnustele. Kaebaja tervise- ja heaoluvajadustele vastava keskkonna mõttes on metsal ka esteetiline ja heaolu tagav väärtus.
3.KeA taotleb vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) vaidlustatud registreeringuga hõlmatud raied peavad kahjustama kaebaja tervist või heaolu tegelikult ja oluliselt, selleks et ta saaks nõuda KeÜS § 23 alusel metsateatiste kehtetuks tunnistamist. Kaebuses ei ole välja toodud, milles kaebaja õiguse tervise- ja heaoluvajadusele vastavale keskkonnale rikkumine konkreetselt vaidlustatud registreeringute realiseerimisel seisneb. Seega on kaebus olulises osas põhjendamata. Kavandatavad raied ei mõjuta kaebajat selliselt, et ta saaks nõuda metsateatiste tühistamist KeÜS § 23 lg 1 alusel. Lisaks ei ole õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastava keskkonna säilimiseks absoluutne ega prevaleeri mis tahes muu õiguse ees. Kaebaja ei saa tõrjuda mistahes ebasoodsa keskkonnamõjuga tegevust. Olemasolev esteetiline vaade ei ole KeÜS § 23 lg 1 alusel kaitstav õigus; 2) metsaseaduse (MS) § 41 lg 81 sätestab, et kui kavandatud raie vastab õigusaktide nõuetele, registreerib KeA selle metsaregistris. Seega on KeA kaalutlusõigus viidud nulli. Kaalutlusruumi metsateatiste menetluses sätestab MS § 41 lg 8, mis annab õiguse kavandatava raie registreerimisest keelduda, kui raie ei vasta õigusaktide nõuetele. Järelikult ei saa metsateatise registreerimisest keeldumise aluseks olla muu pooleliolev haldusmenetlus, kus ei ole antud haldusakti, mis saaks olla MS § 41 lg 8 sätestatud metsateatise registreerimisest keeldumise aluseks. Uku liivakarjääris kaevandamiseks ei olnud vaidlustatud registreeringute kinnitamise ajal antud ühtegi haldusakti, millega KeA saanuks metsateatiste menetluses arvestada. Juhul, kui keskkonnaluba kaevandamiseks oleks antud ning selles oleks nähtud ainsa alternatiivina keskkonnahäiringute vähendamiseks ette vaidlusaluse metsariba säilimine, tulnuks KeA-l sellega metsateatiste menetluses arvestada; 3) eksperthinnangus on jõutud järeldusele, et lähimate elamuteni kaevandamistegevusest tulenevaid mürahäiringuid ei jõua või kui jõuab, siis ei ole need üldisest foonist eristatavad. Ekspert ei pidanud vajalikuks mürataseme seiret kavandatava tegevuse realiseerimisel. KeA-l ei ole alust kahelda eksperthinnangus toodud järeldustes. Eksperthinnangu lk 35 sisaldab mõjuhinnangut soojumika kasvukohale, mitte aga kaebaja kinnistu ja maantee vahele jääva metsariba säilimise vajalikkusele kaevandamisest tuleneva müra ja peenosakeste häiringu vähendamiseks vajaliku alternatiivina. KeA selgitab kõik kavandatava kaevandamistegevusega seotud asjaolud välja kaevandamisloa menetluses. Arvesse võetakse nii eksperthinnangus tehtud järeldusi kui ka avatud menetluse käigus laekunud vastuväiteid ning ettepanekuid. Kaebaja on aktiivne menetlusosaline ka kaevandamisloa menetluses ja tal on võimalik teha ettepanekuid kaevandamistegevusest tulenevate võimalike häiringute vähendamiseks. Kaevandamisloa saajal on kohustus kogu kaevandamistegevuse käigus järgida kõiki kehtivaid normatiive ning võtta kasutusele meetmed ülenormatiivsete häiringute lõpetamiseks. Juhul, kui täiendavate tingimuste seadmisest ei piisa, on võimalik tunnistada kaevandamisluba kehtetuks. Käesoleva kohtuasja raames ei saa lahendada kaevandamisloa menetlusest tulenevaid küsimusi; 4) kaebaja ei väida, et tema kinnistule leviks Tapa-Loobu maanteelt ülenormatiivne müra. Kehtivate planeeringute kohaselt ei ole kavandatud raiealadel metsa majandmisele seatud mingeid piiranguid liiklusmürast tulenevate häiringute vähendamiseks. Liiklusmüra normtasemed elamutes sätestab sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” (määrus nr 42) § 6. Kui maanteelt tulenev liiklusmüra ületab määruses nr 42 sätestatud normtasemeid, on võimalik mürahäiringuid erinevate meetoditega vähendada, sh 3(12)
3-21-2074 müraseinte või müravallide rajamisega. Tapa–Loobu tugimaantee on riigile kuuluv tee, mille omaniku ülesandeid täidab Transpordiamet, kelle poole on kaebajal võimalik liiklusmürast tulenevate häiringute väljaselgitamiseks ja vähendamiseks pöörduda; 5) antud ala ei kattu üldplaneeringust tulenevate kitsenduste andmekihiga, kuna seal ei ole Kadrina valla üldplaneeringust tulenevaid kitsendusi metsa majandamisele. Üldplaneeringust ei tulene kohustust säilitada vaidlusalust metsa puhvrina riigimaanteelt tuleneva liiklusmüra vähendamiseks ning vaidlusaluste registreeringute ala ei asu ühelgi kaitstaval loodusobjektil. Metsateatiste nr 50000498007 ja 50000498009 ala jääb rohevõrgustiku piirist väljapoole. Metsateatise nr 50000498005 ala põhjaosa jääb osaliselt (hinnanguliselt 0,2–0,3 ha) rohevõrgustiku alale. Kaebusest ei selgu, kuidas raied rohevõrgustiku alal kahjustavad kaebaja tervist või heaolu tegelikult ja oluliselt. Kaebajal ei ole populaarkaebuse esitamise õigust. Rohevõrgustiku olemasolu ei tähenda automaatset metsamajandamise keeldu. Samuti ei saa raiete tegemist pidada rohevõrgustiku eesmärkide täideviimist välistavaks, eriti arvestades, et rohevõrgustikuga kattub selle servast vaid ühe metsateatise ala vähesel määral. Lageraie järgselt võtab metsa uuenemine küll aega, kuid see ei too kaasa loodusliku ala vähenemist rohevõrgustiku alal; 6) vaidlustatud metsateatised on registreeritud enne, kui kaebaja esitas Kadrina vallale kaitseala moodustamise ettepaneku. Seega ei olnud raiete registreerimise hetkel antud asjaolu teada ning sellega ei saa vaidlustatud registreeringute õiguspärasuse hindamisel arvestada. Looduskaitseseadusega (LKS) on antud õigus peatada haldusaktide (sh metsateatiste) andmise menetlus seoses loodusobjektide kaitse alla võtmise protsessiga. LKS muutmise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt aga ei kohaldu LKS § 8 lg 6 kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavate loodusobjektide puhul; 7) Maanteeamet (tänane Transpordiamet) kaalus 25. veebruaril 2019 ehitusseadustiku (EhS) § 70 lg 3 mõttes lageraiete lubamist riigiteede kaitsevööndis. Maanteeamet edastas KeA-le tingimused ja soovitused, mille täitmisel andis ehitise omanikuna loa riigimaanteede kaitsevööndis lageraiete tegemiseks. Need tingimused ja soovitused lisati metsateatistele, mis kattuvad riigiteede kaitsevööndiga; 8) metsateatiste menetluses kohaldatakse haldusmenetluse seadust (HMS) MS-s toodud erisustega. MS ei näe ette kolmanda isiku kaasamist metsateatiste menetlusse. Õiguskantsler märkis 3. aprilli 2018. a kirjas nr 6-1/180178/1801556, et kuna menetluse kiirus on oluline suurema osa metsaomanike jaoks ning kaasamata jätmisega ei kaasne kolmandale isikule püsivaid ja ülemäära intensiivseid piirangid, siis ei too kaasamata jätmine kaasa hea halduse tava rikkumist. Praegu teavitatakse uuendusraie registreerimisest kavandatava raiealaga piirnevate kinnistute omanikke, kui selliste teavituste saamise soov on riigiportaalis aktiveeritud. Kõverjärve kinnistu piirneb üksnes metsateatise nr 50000498005 alaga, mistõttu saadeti teavitus raie registreerimise kohta vaid selle metsateatise kohta.
4.RMK taotleb vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) raie on tavapärane metsa majandamise viis. Ka RMK esitatud metsateatistele kehtib MS § 41 lg 81. Kui kavandatud raie vastab õigusaktidega kehtestatud nõuetele, siis tuleb see metsaregistris registreerida. Raiele järgneb metsauuendus ja ala jääb endiselt metsamaaks. RMK kavandab raiet kolmel eraldisel kokku 1,5 ha. Tegemist ei ole suure alaga; 2) kaebaja heidab RMK-le ette, et ta ei arvesta avaliku huviga puhvermetsa säilitamiseks, kuid kolmandale isikule ei ole selge, kui laia või missugust metsa kaebaja soovib säilitada. Avalik huvi keskkonna säilitamiseks ei ole absoluutne ning see ei tähenda, et see prevaleeriks metsaomaniku õiguste ja kohustuste täitmise ees. Piiranguteta majandusmetsas raieküpse metsa raie ei ole õigusvastane; 3) alusetu on kaebaja väide, et teda ei ole kaasatud. Kaebajale on selgitatud kavandatavat raietegevust ja pakutud võimalust esitada ülevaatuse käigus erisoove tehtava raie osas (sh 4(12)
3-21-2074 milliseid puid võiks raie käigus säilitada). RMK esindaja vestles telefoni teel kaebajaga ja selgitas kavandatavat raietegevust. Tee äärde jäetakse puhvriks 10 m laiune riba nooremat metsa ja kaebaja kinnistu poolsesse serva jäetakse säilikpuude grupp. Planeeritav raielank uuendatakse mõne aasta jooksul. RMK ja kaebaja leppisid kokku, et enne raietegevust ei alustata, kui kavandatav raielank on looduses koos üle vaadatud; 4) õigusaktid või planeering ei keela lageraie tegemist rohevõrgustiku alal. Kui raie olekski kavandatud rohevõrgustiku alale ja planeeringuga ei ole täpsustatud rohevõrgustiku toimimist tagavaid tingimusi, puudub KeA-l õiguslik alus registreeringust keelduda; 5) kaebus on esitatud kaebaja kaitseks tema kinnistust 300 m kaugusele kavandatavast kaevandusest leviva müra, tolmu ja õhusaaste eest. Sellele viitab asjaolu, et kaebaja on oma väidete esitamisel tuginenud eksperdi hinnangutele Uku liivakarjääri keskkonnamõjude kohta. Eksperthinnangu soovitus leevendusmeetmena säilitada olemasolev metsariba ei puuduta vaidlustatud metsateatistega raiuda kavandatud metsa. Eksperthinnangus ei ole kaevandusega kaasneva müra hindamisel arvestatud metsaga (v.a Ohepalu looduskaitsealal), mis võimaldab hinnata müra levikut konservatiivsemalt. Tulemusena on jõutud järeldusele, et mh kaebaja kinnistu õuealale müra ei levi või levib vähesel määral ega ole eristatav muust foonimürast. Kõrvalmaanteest tingitud ülenormatiivne müratase (>60 dB) levib tee välimisest servast kuni ~5–10 m kaugusele. Hoonete teepoolsetele fassaadidele kehtestatud piirnormi 65 dB ei ületata. Mets jäetakse kasvama kavandataval raiealal teepoolsel küljel kuni 10 m laiuses. Karjäärist väljaveoga lisanduv liikluskoormus ei oma olemasoleva tugimaantee liiklusfoonile eristatavat mõju ning liiklusmüra suurenemine on seetõttu minimaalne. Eksperthinnangus sedastati, et õhusaaste levik kaevandamisest on minimaalne ning tootmisterritooriumist väljapoole ega lähimate majapidamisteni ei levi kavandatava tegevusega arvestatavaid peenosakeste ülemäärast kontsentratsiooni.
5.Tallinna Halduskohus jättis 14. märtsi 2022. a otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebajal on kaebeõigus. Vaidlustatud metsateatised puudutavad metsakinnistut, mis piirneb kaebaja kinnistuga. Metsateatis nr 50000498005 on lageraie tegemiseks registreeritud eraldisel, mis piirneb osaliselt kaebaja kinnistuga. Kaebaja selgitas, et viibib igapäevaselt autoga või jalgsi metsateatistega hõlmatud metsas, kuna seda läbib kaebaja kinnistul asuvasse elukohta Tapa-Loobu maanteelt viiv tee. Tegemist on seega keskkonnaga, millega kaebajal on oluline puutumus KeÜS § 23 lg 1 mõttes. Metsateatistega hõlmatud mets asub kaebaja kinnistu ja TapaLoobu maantee vahel, mistõttu selle raiumisel suurenevad kaebaja hinnangul negatiivsed mõjutused tema kinnistule, mis riivavad tema õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale; 2) kaebajal ei ole kaebusega võimalik kaitsta avalikke huve. Seega ei analüüsi kohus kaebaja väiteid rohevõrgustiku terviklikkuse säilitamise ja looduskaitse alade kohta. Kohtulikult kaitstav õigus pole metsa esteetilise väärtuse säilitamine (Riigikohtu halduskolleegiumi
28.märtsi 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-4-12, p 12); 3) kaebaja õigust tervise- ja heaoluvajadusele vastavale keskkonnale rikuvad tema hinnangul Tapa-Loobu maanteelt ning tulevikus kavandatavast Uku liivakaevandusest tulenevad müra, tolm ja õhusaaste; 4) KeA ei pidanud vaidlustatud metsateatiste registreerimisel arvesse võtma planeeritava liivakarjääri mõjusid, mistõttu ei ole liivakarjääri puudutavad väited asjakohased. KeA-l on kohustus metsateatised registreerida, kui kavandatud raied vastavad õigusaktide nõuetele (MS § 41 lg 81). Vaidlustatud metsateatiste registreerimise ajal ei olnud kaevandamisluba antud (ega ole ka praegu), mistõttu puudus kehtiv haldusakt, millest võinuks tuleneda nõuded, mis muutnuks metsateatiste registreerimise õigusvastaseks. Metsateatiste registreerimise ajahetkel puudus kindel arusaam, kas, millal ning millistel tingimustel kõnealune kaevandamisluba 5(12)
3-21-2074 tulevikus antakse. Puudus kindlus selles, millised meetmed keskkonnamõjude vähendamiseks tuleb keskkonnaloa taotlejal kasutusele võtta. Seega ei saanud KaA teabe puudumise tõttu hinnata, millised keskkonnamõjud Uku liivakarjäärist selle käitamisel ümbritsevale keskkonnale kaasnevad ning kaebaja kinnistule võivad jõuda. Tegevusega kaasneva negatiivse keskkonnamõju peab välistama ja kõrvaldama tegevuse teostaja. Kui seda pole võimalik teha, siis ei saa KeA enne metsa taastumist Uku liivakarjäärile kaevandamisluba anda. Uku liivakarjääri keskkonnamõju puudutavad väited tuleb esitada kaevandamisloa menetluses. Metsateatiste registreerimisel ei ole KeA-l põhjust eeldada, et menetlus kaevandamisloa andmiseks lõppeb kaebaja õigusi rikkuva haldusaktiga; 5) kaebaja omandas Kõverjärve kinnistu 2014. a-l. Kaebaja pidi olema teadlik, et kinnistu ei asu maanteest kaugel (vähim kaugus 77 m). Samuti ei saanud tal olla eeldust, et tema kinnistu ja Tapa-Loobu maantee vahelisel alal ei toimu mingisugust metsamajandamist. Kuigi ei ole kahtlust, et maantee ja kaebaja elamu vahel asuv mets toimib nende läheduse tõttu maanteel tuleneva müra ja õhusaaste osas mingil määral puhvrina, ei ole põhjust järeldada, et vaidlustatud metsateatiste alusel raiete teostamise mõju oleks kaebaja õiguste rikkumiseks piisavalt intensiivne; 6) kaebaja on oma õiguste rikkumist tõendanud eksperthinnanguga ja leidnud, et vaidlustatud metsateatistega hõlmatud mets on vajalik kaebaja kinnistuni jõudvate keskkonnamõjude leevendamiseks. Nimetatud hinnangus on mh Uku liivakarjääri müra leviku kirjeldamiseks teostatud müratasemete modelleerimine ja koostatud mürakaart vastavalt keskkonnaministri
20.oktoobri 2016. a määruses nr 39 toodud nõuetele välisõhu müra kaardistamiseks. Müra hajumise mudelist nähtuvalt ei ületa ka maksimaalse kaevandamismüra puhul ja ilma igasuguse keskkonnamõju neutraliseeriva kõrghaljastuseta müratase 44,1 dB kaebaja kinnistu õueala piiril keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (määrus nr 71) kehtestatud II kategooria päevase aja tööstusmüra piirnormi 60 dB ega liiklusmüra piirnormi 60 dB. See müratase hõlmab lisaks Tapa-Loobu maantee mürale ka maksimaalset Uku liivakarjäärist (mille rajamine ja selle keskkonnamõju piiravad potentsiaalsed meetmed pole veel kindlad) tulenevat müra, ega arvesta tegelikkuses ka peale metsateatiste realiseerimist alles jäävat metsa (maantee äärde 10 meetri laiune noorema metsa riba, kaebaja kinnistu poole säilikpuude grupp ja kaebaja enda kinnistul asuv kõrghaljastus) müralevikut neutraliseerivat mõju. Seega jääb tegelikkuses kaebaja kinnistu müratase eksperthinnangus leitud maksimaalsest väärtusest allapoole. Kuivõrd juba 44,1 dB on määrusega nr 71 kehtestatud piirnormist madalam, ei saa eeldada, et raied rikuksid mürast tulenevalt kaebaja õigusi. Ka ei saa järeldada, et raiete mõjul ületataks määruses nr 42 sätestatud liiklusmüra normtasemeid elamutes (päevasel ajal 40 dB). Kaebaja ei ole esitanud muid tõendeid ega põhjendusi, millest tulenevalt saaks jõuda järelduseni, et raiete tulemusel lisanduv müra rikuks kaebaja õigust tervise ja heaoluvajadusele vastavale keskkonnale; 7) kaebaja pole esitanud tõendeid selle kohta, et pärast raiete teostamist kaasnes õhusaaste näol kaebajale täiendav negatiivne mõju. Eksperthinnangu põhjal ei ole võimalik teha järeldusi maanteest kaebaja kinnistule kaasneva õhusaaste kohta, kuna see käsitleb üksnes Uku liivakarjääri käitamisega kaasneva tolmu levikut. Samuti ei ole kaebaja õhusaaste osas tuginenud väitele, et vaidlustatud metsateatiste realiseerimine toob kaasa keskkonnaministri
27.detsembri 2016. a määruses nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid” sätestatud piirväärtuste ületamise. Kaebaja ei ole esitanud selgitusi, miks vaidlustatud raiete mõju kaebaja kinnistu õhukvaliteedile rikub tema õigust tervise- ja heaoluvajadusele vastavale keskkonnale. Metsaraied ei too kaasa õhukvaliteedi langust määras, millest saaks järeldada, et metsateatised rikuvad kaebaja õigust tervise- ja heaoluvajadusele vastavale keskkonnale; 8) Kadrina valla 2006. a üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on rohelise võrgustiku eesmärgiks looduslike alade ruumilise kättesaadavuse tagamine. Seetõttu on rohelise võrgustiku säilitamine 6(12)
3-21-2074 kaebaja kinnistuga piirneval alal seotud kaebaja õigusega tervise- ja heaoluvajadusele vastavale keskkonnale. Kadrina vald on 5. jaanuari 2022. a vastuses kohtunõudele aga kinnitanud, et KeA arvamus rohelise võrgustiku ulatusest on korrektne ning metsateatiste registreeringutega nr 50000498007 ja 50000498009 kaetud alad jäävad Kadrina valla üldplaneeringu kohaselt rohevõrgustiku ala piirist väljapoole ning metsateatise registreering nr 50000498005 kattub põhjaosas väga vähesel määral rohevõrgustiku alaga. Kuivõrd tegemist on Kadrina valla üldplaneeringust tuleneva alaga, on Kadrina valla selgitus usaldusväärne. Kaebaja arusaam on ekslik, et kõik vaidlustatud metsateatised puudutavad rohevõrgustikku kuuluvat metsa. Kuna metsateatisega nr 50000498005 hõlmatud eraldisest vaid väike osa (s.o 0,2–0,3 ha) kuulub rohelisse võrgustikku ja see asub rohevõrgustiku piirialal ning Kadrina valla üldplaneeringust ei tulene keeldu rohelises võrgustikus lageraiet teostada, ei tulene kaebajale üldplaneeringust õigust nõuda metsa säilitamist; 9) kaebaja tugines üldsõnaliselt asjaolule, et metsateatistega hõlmatud mets kaitseb tema kinnistut tormikahjustuste eest. Kaebaja pole seda väidet tõendanud ega esitanud ka põhjendusi, millest tulenevalt saaks asuda seisukohale, et raie mõju kaebaja kinnistule oleks tormikahjustuste mõttes erakordne. Kuigi kinnistuga piirneva metsa lageraie võib kinnistu muuta teataval määral tuulemõjudele avatumaks, ei saa need mõjutused olla niivõrd intensiivsed, et sellega peaks metsateatiste registreerimisel arvestama või see annaks alust metsateatise tühistamiseks. Viimasel juhul oleks sisuliselt välistatud lageraiet lubavate metsateatiste registreerimine; 10) Transpordiamet edastas 25. veebruaril 2019 EhS § 70 lg 3 mõttes KeA-le tingimused ja soovitused, mille täitmisel andis ehitise omanikuna loa riigimaanteede kaitsevööndis lageraiete tegemiseks. KeA on vaidlustatud metsateatiste registreerimisel Transpordiameti tingimustest ja soovitustest lähtunud ja lisanud need metsateatistele. KeA on kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldunud kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul. Kaebaja ei ole menetluses väitnud, et selline kõrvalekaldumine vähendab Tapa-Loobu maantee ohutust. Seega ei ole metsateatiste registreerimine EhS 72 lg 1 p-ga 4 vastuolus; 11) asjaolu, et kaebaja esitas 21. oktoobril 2021 Kadrina vallale ettepaneku kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava Uku loodusobjekti moodustamiseks, ei mõjuta vaidlustatud metsateatiste õiguspärasust. Ettepanek on esitatud pärast metsateatiste registreerimist.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) halduskohtu otsus on vastuolus ringkonnakohtu 9. novembri 2021. a määrusega, mille kohaselt tuleb metsateatise registreerimisel arvestada võimaliku kaevandamisloaga; 2) KeA pidi teostama kaalutlusõigust ja esitama põhjendused, kuid need puuduvad vaidlustatud registreeringutes; 3) kaebaja taotles kaevandamisloa menetluses keskkonnamõjude hindamist, millest KeA keeldus. Kadrina vald ei nõustunud kaevandamisloa andmisega. Vald menetleb kohaliku tähtsusega loodusobjekti moodustamise ettepanekut. Kaevandamisloa andmise menetlust pole peatatud; 4) üldteada on asjaolu, et maanteest lähtub müra, õhusaaste ja peenosakesed. Kaebajat kaitseb nende negatiivsete mõjud eest metsariba. Kaebaja KeÜS §-st 23 tulenevaid õigusi on ebaproportsionaalselt riivatud. Arvestada tuleb kaebaja kinnistu kaugust maanteest, maanteelt lähtuvaid üldteada mõjutusi, vaidlusaluse metsa asukohta kaebaja, vaidlusaluse metsa puhvrifunktsiooni, ümbritsevaid lageraielanke, piirkonna eripära ja menetletavat liivakarjääri kaevandamisluba; 5) vaade puudele suurendab psühholoogilist heaolu; 7(12)
3-21-2074 6) kaebajal oli KeÜS §-st 23 tulenevalt õigustatud ootus, et tema kinnistu ümber algselt looduskaunis kohas Natura 2000 võrgustikku kuuluva Ohepalu linnu- ja loodusala lähedal looduskeskkonda suures osas ei likvideerita. Kohus on põhjendamatult suure kaalu omistanud RMK õigustele; 7) kaebajat pole raiete menetlemisse kaasatud; 8) kaebaja vara jääb tormikahjude ja tuisu eest kaitseta; 9) olemasolevasse välja kujunenud looduskeskkonda sekkudes tuleb arvestada tervikmiljöö muutumisega ning sellest lähtuvate mõjudega; 10) kaebaja elukoht asub Ohepalu looduskaitseala lähedal; 11) arvesse tuleb võtta avalikku huvi. Ohepalu linnu- ja loodusala terviklikkuse ning ökosüsteemide toimimise tagamiseks on vajalik, et kaitseala ümber ei oleks metsad lagedaks raiutud; 12) metsateatiste registreeringute menetluses pole võimalik jälgida, kas KeA ja Transpordiamet järgisid kaalumisreegleid ja uurimispõhimõtet ning kas metsateatised on kooskõlas EhS-ga. KeA oleks pidanud põhjalikult kaalutlema ja oma põhjendused esitama.
7.Vastustaja taotles vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebajal puudub avalikes huvides kaebuse esitamise õigus; 2) vaidlusalune ala jääb rohevõrgustiku ala piirist väljapoole. Metsateatis nr 50000498005 kattub rohevõrgustiku alaga väikses ulatuses; 3) KeA ei pidanud arvesse võtma kavandatava liivakarjääri mõjusid. Ringkonnakohtu esialgse õiguskaitse määruses võetud seisukoht polnud halduskohtule siduv; 4) kui raie vastab õigusaktidele, tuleb see registreerida. Kirjalikult tuleb põhjendada üksnes metsateatise kinnitamata jätmist; 5) liivakarjääri menetlus on pooleli. See menetlus on jõudnud staadiumisse, kus võib esineda alus keelduda kaevandamisloa andmisest (MaaPS § 55 lg 2 p 11). Kaevandamisloa taotluse tagajärjeks ei ole see, et ennetavalt piiratakse kolmanda isiku omandiõigust; 6) kui kaebaja soetas kinnistu, siis ta teadis, et maantee asub läheduses. Kaebajal pole õigustud ootust sellele, et häirivaid muutusi ei toimu; 7) kaebaja ei ole selgitanud, kuidas kahjustavad konkreetsed vaidlustatud raied Natura 2000 võrgustikku kuuluva Ohepalu linnu- ja loodusala läheduses selliselt, et enam ei saa rääkida kaebaja tervise- ja heaoluvajadustele vastava keskkonna säilimisest; 8) kaebajal pole õigust vaatele.
8.Kolmas isik taotleb vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) metsateatist registreerimiseks puuduvad kitsendused ja kavandatav raie vastab seadusele; 2) RMK põhiülesanne on riigimetsa majandamine; 3) kaebaja etteheited selle kohta, et RMK on väidetavalt müünud puitu soodsamalt, ei seondu käesoleva asjaga; 4) kaebaja kaasati raiete kavandamisesse; 5) kaebaja tegelikuks sooviks on, et liivakarjääri ei rajataks. Raie ei too kaasa väidetavat müra ja saastet.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Kaebaja on seisukohal, et KeA on metsateatiste registreerimisega rikkunud kaebaja subjektiivset õigust, mis tuleneb KeÜS § 23 lg-st 1. Viidatud norm sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. 8(12)
3-21-2074
10.KeÜS § 23 lg 1 kohaldamise eelduseks on, et isik peab keskkonnaga omama olulist puutumust. Olulist puutumust kirjeldab kaebaja selle kaudu, et ta on Kõverjärve kinnistu omanik ja elab seal püsivalt. Kaebaja märgib, et pinnasetee Tapa-Loobu maanteelt kulgeb tema kinnistuni läbi metsa, mida kavatsetakse maha raiuda, ning kaebaja kasutab seda teed igapäevaselt nii jalgsi kui ka autoga. Halduskohus jaatas nendel asjaoludel kaebaja olulist puutumust vaidlusaluse metsaga. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu selle seisukohaga ja ei korda kõiki neid põhjendusi (vt käesolev otsus, p 5 alap 1; HKMS § 201 lg 4).
11.Asjaolust, et kaebajal on vaidlusaluse metsa kui keskkonnaga oluline puutumus ning metsa lageraie võib omada kaebaja KeÜS § 23 lg-s 1 sätestatud tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale ebasoodsat mõju, ei järeldu kaebaja viidatud õiguse rikkumist. Kaebaja viidatud õiguse rikkumise jaatamiseks tuleb lisaks arvestada teiste isikute õiguste, avalike huvide ja piirkonna eripäradega (vt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse eelnõu 799 SE seletuskiri, lk 31).
11.1.Kaebaja toob esmalt välja, et tema kinnistu asub maanteest umbes 80 meetri kaugusel ning mets kaitseb kaebaja kinnistut tormikahjustuste, müra ja õhusaaste eest. Teiseks märgib kaebaja, et teine isik kavatseb teisele poole Tapa-Loobu maanteed rajada liivakarjääri ning see asuks umbes 300 meetri kaugusel kaebaja kinnistust. Mets omaks leevendavat mõju ning kaitseks müra, peenosakeste ja õhusaaste eest.
11.2.Halduskohus tugines kaebaja esitatud eksperthinnangule, millele oli lisatud mürakaart. Halduskohus leidis, et müra hajumise mudelist nähtuvalt ei ületa ka maksimaalse kaevandamismüra puhul ja ilma igasuguse keskkonnamõju neutraliseeriva kõrghaljastuseta müratase 44,1 dB kaebaja kinnistu õueala piiril määruses nr 71 kehtestatud II kategooria päevase aja tööstusmüra piirnormi 60 dB ega liiklusmüra piirnormi 60 dB. See müratase hõlmab lisaks Tapa-Loobu maantee mürale ka maksimaalset Uku liivakarjäärist tulenevat müra. Seejuures pole arvesse võetud asjaolu, et maantee äärde jäetakse alles 10 meetri laiune noorem metsariba, kaebaja kinnistu poole jäetakse säilikpuude grupp ja kaebaja enda kinnistul asub kõrghaljastus. Viimati märgitud asjaolud omasid halduskohtu hinnangul müralevikut neutraliseerivat mõju. Eelnevast järeldas halduskohus, et tegelikkuses jääb kaebaja kinnistu müratase eksperthinnangus leitud maksimaalsest väärtusest allapoole. Kuivõrd 44,1 dB on määrusega nr 71 kehtestatud piirnormist madalam, ei saa eeldada, et raied tooksid kaasa kaebaja õiguse rikkumise. Samuti ei saa järeldada, et raiete mõjul ületataks määruses nr 42 sätestatud liiklusmüra normtasemeid elamutes (päevasel ajal 40 dB). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu nende põhjendustega.
11.3.Halduskohus leidis, et kaebaja pole Tapa-Loobu maanteelt tuleneva väidetava õhusaaste kohta tõendeid esitanud. Samuti pole eksperthinnangu põhjal võimalik teha järeldusi maanteest kaebaja kinnistule leviva õhusaaste kohta, kuna see käsitleb üksnes Uku liivakarjääri käitamisega kaasneva tolmu levikut. Eelnevast tulenevalt ei saanud halduskohus järeldada, et metsaraiete registreeringud rikuksid kaebaja KeÜS § 23 lg-st 1 tulenevat õigust.
11.4.KeÜS § 23 lg 1 ei ole aluseks, keelamaks kolmandal isikul oma kinnistul asuva metsa majandamine üksnes väitega, et see toob kaasa müra ja õhusaaste suurenemise. Esmalt puuduvad asjas sellised tõendid, mis lubaksid järeldada müra ja õhusaaste piirnormide ületamist. Teiseks ei saa kaebaja KeÜS § 23 lg 1 alusel tugineda sellele, et väidetava müra ja õhusaaste leevendusmeetmeks on üksnes teise isiku kinnistul kasvav mets. Kaebajal ei olnud õigustatud ootust sellele, et teisele isikule kuuluvat raieküpset metsa ei raiuta, kui selle raiumine pole vastuolus MS § 41 lg-ga 81. Kui maanteelt lähtub müra ja õhusaaste, siis on riik näinud 9(12)
3-21-2074 nende leevendamiseks ette teistsugused leevendusmeetmed (nt müratõkete ehitus, liikluse ümbersuunamine, piirkiiruse vähendamine), mis on samuti loodud kaitsma isiku KeÜS § 23 lgst 1 tulenevat õigust. Vajadusel saab kaebaja nõuda selliste meetmete kohaldamist. Kaebajale ei ole tekitatud õiguspärast ootust ka sellele, et naaberkinnistutel asuv mets ongi seal selleks, et varjata teiste isikute vaadet tema kinnistule, sh olles nn puhvertsoon võimalike tormikahjustuste vastu. Kaebaja saab ise võtta meetmeid, et kaitsta oma vara võimalike tormikahjustuste vastu. Arvestama peab, et looduskeskkond ei muutu inimeste ümber üksnes looduslike tegurite, vaid teatud lubatud määral ka inimtegevuse tõttu. Metsa raiumine pole lõplik ja pöördumatu protsess, kuigi metsa uuenemine võtab aega.
12.Tallinna Ringkonnakohus märkis 9. novembri 2021. a määruse p-s 13, et metsateatiste registreerimisel tuli KeA-l arvestada Uku liivakarjäärist tulenevate mõjudega. Halduskohus asus seevastu seisukohale, et KeA ei pidanud metsateatiste registreerimisel arvestama kavandatava liivakarjääri võimalikke mõjusid, kuna kaevandamisluba pole antud ja puudub teadmine selle kohta, milliseid leevendavaid mõjusid tuleb kohaldada ning liivakarjäärist tulenevate negatiivsete mõjude kohta tuleb väited esitada kaevandamisloa menetluses.
12.1.Halduskohus pole rikkunud menetlusnorme, kui ta ei lähtunud ringkonnakohtu määruse p-s 13 esitatud seisukohast. See seisukoht ei olnud halduskohtule siduv, kuna esitati esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel ja tegemist oli kohtu esialgse hinnanguga (vt HKMS § 202 lg 2 ja § 252 lg 1).
12.2.Isegi juhul, kui metsateatiste registreerimisel oleks tulnud arvesse võtta asjaolu, et teine isik oli taotlenud liivakarjäärile kaevandamisluba, ei tooks see kaasa metsateatiste registreerimise õigusvastasust. Esmalt pole planeeringutega ette nähtud sellist avalikõiguslikku kitsendust, mille kohaselt peaks vaidlusalust metsa käsitama võimalikust karjäärist tulenevaid negatiivseid mõjutusi leevendava meetmena. Teiseks pole kaevandamisluba antud ning puudub lõplik arusaam, millised negatiivsed mõjud võimalikust karjäärist kaebajale esineksid ja kuidas neid tuleks asuda tõrjuma. Seejuures toob vastustaja välja, et vaidlusaluse kaevandamisloa menetlus on jõudnud sellisesse etappi, kus võib esineda alus jätta taotlus MaaPS § 55 lg 2 p 11 alusel rahuldamata. Isegi juhul, kui kaevandamisloa väljastamise eelduseks oleks leevendusmeetmena vaidlusalune mets, ei tooks see kaasa metsateatiste registreerimiste õigusvastasust. Kaevandamisloa taotleja ei saa eeldada, et teine isik peaks taluma piiranguid selle näol, et ta ei saa oma kinnistul asuvat metsa majandada põhjusel, et kaevandamisloa taotleja saaks tegeleda soovitud ettevõtlusega ja hakata maavara kaevandama. Kui leevendusmeetmena on mets kaevandamisloa väljastamise eelduseks, tuleb kaevandamisloa taotlejal saavutada teiste kinnistu omanikega vastavasisuline kokkulepe või korraldada oma tegevus ümber selliselt, et leitaks alternatiivne leevendusmeede. Kui seda pole võimalik teha, võib see olla aluseks jätta kaevandamisluba väljastamata. Võimalik kaevandamisluba kui selline ei ole ise avalik-õiguslik kitsendus, millega saaks piirata kolmanda isiku õigust kinnistul metsa majandada.
13.1.Halduskohus leidis õigesti, et metsateatistega nr 50000498007 ja 50000498009 hõlmatud alad ei jää Kadrina valla üldplaneeringu kohaselt rohevõrgustiku ala hulka. Metsateatisega nr 50000498005 hõlmatud eraldisest väike osa (s.o 0,2–0,3 ha) on rohelisse võrgustikku kuuluv mets, mis lisaks asub rohevõrgustiku piirialal. Halduskohus märkis, et Kadrina valla üldplaneeringust ei tulene keeldu rohelises võrgustikus lageraiet teostada ning vaidlustatud metsateatiste alusel raiete teostamine ei ohusta rohelise võrgustiku säilimist ega selle eesmärkide saavutamist. Seejuures ei saa kaebaja KeÜS § 23 lg 1 alusel kaitsta rohevõrgustiku toimimist kui avalikku huvi.
10(12)
3-21-2074
13.2.Kaebaja hinnangul pole halduskohus põhjendanud, miks ta ei arvestanud Maa-ameti kaardirakenduse väljavõttega, mille kohaselt on kogu ala määratletud rohevõrgustiku alana (dtl 108). Halduskohus küsis Kadrina vallalt üldplaneeringu kohta selgitust, millele vald vastas, et metsateatistega nr 50000498007 ja 50000498009 hõlmatud alad jäävad Kadrina valla üldplaneeringu kohaselt rohevõrgustiku ala piirist väljapoole ning metsateatise nr 50000498005 ala kattub põhjaosas väga vähesel määral rohevõrgustiku alaga (dtl 99). Kadrina vald lisas oma väite kinnitamiseks väljavõtte üldplaneeringu jooniselt (dtl 100), mis kinnitab valla seisukohta. Alusandmetena tuleb käsitada üldplaneeringut ja selle joonist, mitte aga Maa-ameti kaardirakendusel kajastatut.
14.Kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate loodusobjektide kaitse alla võtmise ettepaneku tegemine ei ole asjaolu, mille tõttu tuleks keelduda MS § 41 lg 8 alusel metsateatiste registreerimisest (vt LKS § 8 lg 6).
15.Kaebaja väidab, et metsateatiste registreeringud ei sisalda kaalutlusi ja need on selle tõttu õigusvastased (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 28. oktoobri 2020. a otsus asjas nr 3-20-580, p 9). Isegi juhul, kui objektiivse õiguse kohaselt peaks KeA juhinduma põhjendamise osas mitte MS § 41 lg-tes 8 ja 81, vaid HMS §-s 56 sätestatud normidest, ei tooks see kaasa vaidlustatud registreeringute tühistamist. KeÜS § 23 lg 1 ei anna subjektiivset õigust nõuda, et metsateatiste registreeringud sisaldaksid põhjendusi, sh selle kohta, kas ja kuidas on Transpordiamet leppinud kokku selle, kuidas toimub riigimaanteede kaitsevööndites lageraie EhS § 70 lg 3 ja § 74 lg 1 p 4 mõttes. Seejuures on kaebaja kohtumenetluses saanud oma väited esitada ja need ei mõjutanud asja tulemust (vt käesolev otsus, p 5 alap 10; HMS § 58).
16.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kaebaja ei saa KeÜS § 23 lg 1 alusel kaitsta avalikku huvi ja need väited saab jätta tähelepanuta. Teistsugust järeldust ei too kaasa kaebaja viide KeÜS § 23 lg-le 4, mille kohaselt tuleb keskkonna vastavuse tervise- ja heaoluvajaduse hindamisel võtta arvesse teiste isikute õigusi, avalikke huve ja piirkonna eripära. Teiste isikute õigusi, avalikke huve ja piirkonna eripära tuleb kaalumisel arvesse võtta, kui hinnatakse isiku KeÜS § 23 lg-st 1 tuleneva õiguse rikkumist. Näiteks, kui esineb kaalukas avalik huvi (nt riigi kaitsevõime tagamine) või teise isiku õigus, siis võib see kaasa tuua selle, et tegemist ei ole KeÜS § 23 lg-s 1 sätestatud õiguse rikkumisega, kuna need kaaluvad kaebaja õiguse üles (vt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse eelnõu 799 SE seletuskiri, lk 31).
17.Eeltoodust tulenevalt jääb kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
18.Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ning § 109 lg-d 1 ja 6).
(allkirjastatud digitaalselt)
11(12)
3-21-2074 Jõustunud Riigikohtu 10.06.2024 otsuses toodud muudatustega
RESOLUTSIOON
1.Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu
20.detsembri 2022. a otsuse resolutsioon muutmata.
2.Muuta Tallinna Ringkonnakohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.