Keskkonnaõigus › Metsandus

3-21-2074 maakonnas Kadrina vallas Yy kinnistu xxx, mis piirneb riigimetsa kinnistuga, millel kasvab vaidlusaluste metsateatistega hõlmatud mets (katastritunnus 27301:001:0142). Kaebajal on oluline puutumus keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 23 lg 1 tähenduses. Kaebaja on Yy kinnistu püsielanik, viibides seal oma perega suurema osa aastast. Kaebaja kinnistu asub Tapa-Loobu maanteest vähem kui 80 m kaugusel. Keskkonnaamet on alustanud Tariston AS-i taotlusel kaevandamisloa menetlust teisele poole Tapa-Loobu maanteed 24,36 hektaril Uku liivakarjääri rajamiseks. Vaidlusalune mets on kaebaja kinnistule puhvriks maanteelt ja kavandatavast liivakarjäärist lähtuvate mõjutuste eest. See kaitseb kaebaja kinnistut tormikahjustuste eest ning kaevandamistegevusega alustamisel kaevandusest tulenevate negatiivsete mõjutuste (sh müra, õhusaaste ja peenosakesed) eest. Samuti on liivakarjääri avamisel oodata liikluskoormuse olulist suurenemist maanteel. Kaebaja kinnistu asub kavandatavast liivakarjäärist vähem kui 300 m kaugusel. Kaevandaja tellitud eksperdihinnangus (lk 35) soovitatakse leevendusmeetmena säilitada olemasolev metsariba taotletava karjääri ja maantee vahel. Ka Keskkonnaamet on eksperdihinnangule antud vastuses avaldanud kahtlust, kuidas kavatseb kaevandaja tagada sealse riigimetsa säilimise. Sarnaselt omab müra, peenosakeste ja õhusaaste eest kaitsel tähtsust kaebaja kinnistu ja maantee vaheline vaidlusaluste metsateatistega hõlmatud mets. Kaebajat ja tema kinnistut maanteelt ja kavandatavast karjäärist lähtuva müra, tolmu ja õhusaaste eest kaitsva metsariba raiumine riivaks intensiivselt kaebaja õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale (KeÜS § 23 lg 1). Kaebaja kinnistu asub Ohepalu looduskaitseala vahetus läheduses ja Kadrina valla üldplaneeringu kohaselt rohevõrgustiku tuumalal. Metsateatised on vastuolus üldplaneeringuga. Metsateatistega on lubatud raiet rohevõrgustiku alal, mis ei ole üldplaneeringust nähtuvalt rohevõrgustiku eesmärgiga kooskõlas. Vaidlusalusel metsal on ka esteetiline ja heaolu tagav väärtus. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse vaidlustatud metsateatiste kehtivuse või alternatiivselt täitmise peatamiseks kuni kohtumenetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Kaebuse eesmärgiks on kaebaja kinnistut negatiivsete keskkonnamõjude eest kaitsva metsa säilimine. Kui kinnistutel alustatakse raiega, siis muutub kaebaja metsateatiste peale esitatud tühistamiskaebus sisutuks. Maha raiutud enam kui 100-aastast metsa ei ole võimalik kaebaja eluea kestel taastada. Kaebus on perspektiivikas. Kadrina valla üldplaneeringu jooniselt ning seletuskirjast nähtub, et tegemist on rohevõrgustiku alaga. Üldplaneeringu seletuskirja lk-lt 41 nähtuvalt on piirkonnas vajalik rohevõrgustiku tuumala säilimine suurte metsamassiivide, sh Ohepalu looduskaitseala vahetus läheduses. Kuna raie käigus likvideeritakse metsas suurel alal põhimõtteliselt kõik puud ehk looduskeskkond hävineb, siis välistab selline tegevus üldplaneeringu eesmärkide saavutamise enam kui üheks inimpõlvkonnaks. Keskkonnaamet on jätnud metsateatistes üldplaneeringu täielikult tähelepanuta. Puudub oluline avalik huvi, mis õigustaks kaebaja esialgse õiguskaitse vajadusega arvestamata jätmist. Vaidlusalused metsaeraldised on peamiseks puhvriks Natura 2000 võrgustikku kuuluva Ohepalu looduskaitseala ja kavandatava Uku liivakarjääri vahel. Karjääri menetluse käigus kaevandaja poolt Keskkonnaametile esitatud hinnangus on arvestatud mitmel pool riigimetsa eraldiste säilimisega ja puhvrifunktsioonidega. Muudes metsades, mis asusid kaitseala ja kavandatava liivakarjääri vahel, on kaebajale teada olevalt viimase 2–6 aasta jooksul juba ulatuslikku lageraiet tehtud. Niisiis räägib avalik huvi hoopis esialgse õiguskaitse rakendamise kasuks. Metsateatise kehtivuse peatamine kohtumenetluse ajaks võimaldaks osapooltel omavahel kompromissini jõuda, näiteks kaebajal teha pakkumine ära osta metsateatistega nr

2(8)

3-21-2074 50000498005, 50000498009 ja 50000498007 hõlmatud metsamaa koos kasvava metsaga. Kaebaja on seda soovi juba 09.09.2021 väljendanud RMK esindajale.

3-21-2074 veel teada, milliste meetmetega plaanitakse neutraliseerida karjäärist tulenevaid mõjutusi. Seega ei ole praegu põhjendatud liivakarjääri tõttu metsateatiste kehtivuse peatamine. Kohus nõustus RMK seisukohaga, et kaebaja peaks enda õigusi, mida planeeritav liivakarjäär võib negatiivselt mõjutada, kaitsma just kaevandamisloa menetluses. Lisaks on kaebaja viidatud eksperthinnangus „Uku liivakarjääri eksperthinnang, töö nr 20/3195“ müra leviku üldiseks piiramiseks soovitatud alles jätta planeeritava karjääri ja maantee vaheline mets, mitte maantee ja kaebaja kinnistu vaheline mets. Seega ei ole põhjust pidada praeguses asjas vaidlustatud metsateatistega hõlmatud metsa planeeritavast karjäärist tulenevate võimalike mõjutuste takistamise seisukohast oluliseks. Maanteest tulenevaid mõjutusi ei saa pidada sellisteks, mis õigustaksid esialgse õiguskaitse korras metsateatiste kehtivuse peatamise. Arvestades RMK kavandatavat raietegevust, kaebaja kinnistu kaugust maanteest, metsa uuenemist ning kaebaja kinnistul asetsevat metsatukka, mis nähtub kaebusele lisatud Metsaregistri ortofotost, on metsateatiste alusel teostatavate raiete potentsiaalne mõju kaebaja kinnistule liiga väike, et kaaluda üles kolmanda isiku huvisid. Kaebaja ei saa eeldada, et tema krundi läheduses ei majanda maaomanikud oma kruntidel metsa. Kuigi Kadrina valla üldplaneeringu lähtetingimuste ja kitsenduste kaardilt võib järeldada, et vaidlustatud metsateatistega hõlmatud alad asuvad Kadrina valla rohelise võrgustiku piirialal, ei saa selle tõttu asuda seisukohale, et metsateatiste registreerimine oleks olnud õigusvastane. Kadrina valla üldplaneeringu seletuskirjast ei nähtu rohelise võrgustiku aladel lageraie keeldu. Arvestades vaidlustatud metsateatistega hõlmatud maa-ala suurust Kadrina valla rohelise võrgustiku alaga võrreldes, ei saa raiete teostamist pidada rohelise võrgustiku eesmärkide täideviimist välistavaks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-21-2074 eest kaitsta. Kaebusele lisatud ortofotost nähtub, et kohas, kus asub metsateatisega nr 50000498005 hõlmatud metsaeraldis, on kaebaja kinnistu ja maantee vaheline kaugus vähem kui 80 m. Metsateatistega nr 50000498009 ja nr 50000498007 hõlmatud mets on kaebaja kinnistu ja maantee vaheliseks puhvriks kohas, kus kinnistut ja maanteed lahutab ligi 200 m. Metsateatistega nr 50000498007 ja 50000498009 hõlmatud metsaeraldised paiknevad samuti kaebaja kinnistu ja Tapa-Loobu maantee vahel. Kaebaja kinnistu piirneb sama katastriüksusega (27301:001:0142), millel eelmainitud metsaeraldised asuvad. Metsaeraldistega ühise piiri puudumine ei välista metsa toimimist puhvrina. Maaomanikud, sh riik, on tema krundi läheduses metsa juba väga intensiivselt majandanud. Katastriüksusel, kus asuvad vaidlustatud metsateatistega hõlmatud metsaeraldised, on kõikidel teistel eraldistel mets raiutud. Kaebaja krundi läheduses on lageraiet tehtud ka teistel katastriüksustel. RMK ei ole maaomanik, vaid riigimetsa majandaja (metsaseaduse (MS) § 43 lg 2). Riigimetsa omanik on Eesti Vabariik, kelle huve peaks RMK järgima ja arvestama peale raiest tulu saamise huvi ka avaliku huviga puhvermetsa säilitamiseks. RMK väide töövõtjatega sõlmitud raielepingute täitmise vajalikkusest ei anna alust esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmiseks. RMK alltöövõtjate võimalikud nõuded või leppetrahvid on tõendamata ja hüpoteetilised. RMK ei saa eeldada, et võib lageraiet teha väikestes maanteeäärsetes puhvermetsades ja rohevõrgustiku aladel. RMK peaks majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuna oskama ette näha, et registreeritud metsateatised võivad osutuda õigusvastaseks või kavandatud viisil ja mahus raie tegemine muul põhjusel võimatuks. RMK ei ole välja toonud, et oleks metsaraie ettevalmistamiseks märkimisväärseid kulutusi teinud. Metsateatistega hõlmatud mets asub Natura 2000 võrgustikku kuuluva Ohepalu loodus- ja linnuala vahetus läheduses. Loodus- ja linnuala läheduses asuva maanteeäärse puhvermetsa lageraie võib loodus- ja linnuala mõjutada. Lisaks looduskaitsehuvile peab riik tulu teenivate tegevuste kavandamisel arvestama mh piirkonna elanike õigusega tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale. Kaebaja on 21.10.2021 esitanud Kadrina valla loodusväärtuste, sh väärtuslike pinnavormide, metsa jm kultuuri- ning puhkeväärtuste kaitseks kohalikule omavalitsusele kohaliku tähtsusega kaitseala moodustamise ettepaneku (määruskaebuse lisa 1), mille edastas teadmiseks ka Keskkonnaametile. Tee kaitsevööndis on lageraie keelatud (ehitusseadustiku (EhS) § 72 lg 1 p 4). Ehkki metsateatise registreeringus on toodud tee kaitsevööndis raie tegemiseks lisatingimusi, ei ole lageraiet lubava Transpordiameti erandi tegemist metsateatise registreeringus põhjendatud ega nähtu kaalutlusi, mis kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvalekaldumist sisuliselt õigustaksid. Lageraie rikuks oluliselt kaebaja õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale (KeÜS § 23 lg 1), kuna temani jõuaks maanteelt senisest oluliselt rohkem müra, õhusaastet ja tolmu. Samuti jääks kaebaja kinnistu visuaalselt maantee liiklusvoo suhtes avatuks. RMK ei ole raie planeerimisse kaebajat kaasanud. Kaebajale teadaolevalt ei ole kaasatud ühtki teist kohaliku kogukonna liiget ega elanikku.

Keskkonnaamet palub 04.11.2021 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Kaebajal ei esine HKMS § 44 lg-s 1 sätestatud kaebeõigust, kuna vaidlustatud registreeringud ei rikkunud kaebaja kohtulikult kaitstavaid õigusi ega vabadusi. Selleks, et füüsiline isik saaks nõuda mingi ala kaitset KeÜS § 23 alusel, sh ka Natura 2000 võrgustiku ala või rohevõrgustiku 5(8)

3-21-2074 ala kaitseks, peab tal olema raietega mõjutatud alaga eriline seos, st ala mõjutamine vaidlusaluse tegevusega peab kahjustama tema tervist või heaolu tegelikult ja oluliselt (vt ka Riigikohtu otsus nr 3-18-913, p 20). Kaebajal puudub õigus esitada kaebust avalikes huvides. Selguse huvides toob vastustaja välja, et registreeringutega nr 50000498007 ja 50000498009 kaetud alad jäävad rohevõrgustiku ala piirist väljapoole ning registreering nr 50000498005 kattub põhjaosas väga vähesel määral rohevõrgustiku alaga. Kaebaja väidab, et metsaraiest tulenevalt jõuaks temani oluliselt rohkem müra, õhusaastet ja tolmu. Seejuures ei väida kaebaja temani jõudvate emissioonide (müra, õhusaaste) osas õigusaktidega kehtestatud piirväärtuste ületamist. Kaebaja väited oluliselt suuremate häiringute temani jõudmisest on paljasõnalised. Väide, et kavandatud raied rikuks oluliselt kaebaja õigust tervise ja heaoluvajadusele vastavale keskkonnale, on liialt abstraktne ja üldsõnaline. KeÜS §ga 23 ei ole hõlmatud harjumuspärase visuaali säilimise kaitse. Kaevandamisloa menetlus alles kestab ja pole otsustatud, kas seda saab üldse anda. Kaevandamisloa andmisel seatakse sellele vajadusel täiendavad tingimused, mis arvestavad selle andmise ajal tegelikult ja reaalselt eksisteerivat olukorda looduses. Kõrvaltingimused tuleb seada selliselt, et keskkonnaloa alusel kavandatava tegevusega kaasnevate heidete lisandumisel ei oleks keskkonna kvaliteedi piirväärtused ületatud. Lisaks on kaevandamisloa saajal kohustus järgida kõikidest kehtivatest õigusaktidest tulenevaid piiranguid ja piirväärtusi kogu kaevandamisloa kehtivuse ajal. Kaebaja peaks oma õigusi, mida planeeritav liivakarjäär võib negatiivselt mõjutada, kaitsma just kaevandamisloa menetluses. Asjakohatud on kaebaja etteheited kolmandale isikule kui riigimetsa majandajale. MS § 43 lg 7 järgi on riigimetsa majandajal kõik metsa majandamisest tulenevad metsaomaniku õigused ning ta peab täitma kõiki metsaomanikule seaduse ja selle alusel antud õigusaktiga pandud kohustusi. Ka kolmanda isiku poolt esitatud metsateatistele kehtib MS § 41 lg 81, st kui kavandatud raie vastab õigusaktidega kehtestatud nõuetele, siis tuleb see metsaregistris registreerida. Haldusaktide õiguspärasust saab kohus hinnata nende andmise aja seisuga, mistõttu ei oma vaidlustatud registreeringute õiguspärasuse hindamisel tähtsust määruskaebusele lisatud ettepanek kohaliku tähtsusega kaitseala moodustamiseks.

RMK palub 04.11.2021 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Kolmas isik ei nõustu kaebaja väitega, et RMK riigimetsa majandajana ei arvesta raietegevuse kavandamisel avaliku huviga puhvermetsa säilitamiseks. Riigimetsa majandajal on MS § 43 lgst 7 tulenevalt kõik metsa majandamisest tulenevad metsaomaniku õigused ning ta peab täitma kõiki metsaomanikule seaduse ja selle alusel antud õigusaktiga pandud kohustusi. Avalik huvi keskkonna säilitamiseks ei ole absoluutne ning see ei tähenda, et see prevaleeriks riigi kui metsaomaniku õiguste ja kohustuste täitmise ees. Kolmandale isikule ei ole selge, kui laia või missugust metsa kaebaja soovib säilitada. Piiranguteta majandusmetsas raieküpse metsa raie ei ole õigusvastane. Seda tõendab ka metsateatiste registreerimine metsaregistris. Varasemalt ei ole kaebaja kinnistuga piirneva eravõi riigimetsa majandamist vaidlustanud. RMK töötaja on suhelnud metsa raie teemadel kaebaja isaga. Suhtlusest jäi mulje, et pooled jõudsid kokkuleppele. Kui raiest tulenevad mõjutused Ohepalu loodus- ja linnualale oleksid olnud märkimisväärsed, oleks need alad hõlmatud Ohepalu looduskaitseala piiranguvööndisse.

6(8)

3-21-2074 RMK ei ole nõus kaebaja väitega, et maaomanikku ei ole kaasatud. Kaebajale on selgitatud kavandatavat raietegevust ja pakutud võimalust esitada ülevaatuse käigus erisoove tehtava raie osas (sh milliseid puid võiks raie käigus säilitada). Määruskaebuses märgitud kaebaja soov mets ära osta on paljasõnaline. Kaebaja ei ole esitanud sellekohast taotlust või avaldust. Umbmäärasest ostusoovist oli juttu RMK ja kaebaja 09.09.2021 telefonivestluses, kuid ühtegi selgelt väljendatud soovi (pöördumist) ei ole esitatud. RMK valduses olevat riigivara saab võõrandada siis, kui see ei ole riigimetsa majandajale vajalik riigimetsa majandamiseks. MS § 61 lg 1 kohaselt on RMK vara võõrandamise viis enampakkumine. Tulenevalt eeltoodust ei saa kolmas isik tagada, et riigi metsamaa enampakkumise läbiviimisel osutuks võitjaks kaebaja.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-21-2074 asjakohased ka metsateatiste üle peetavas vaidluses. Kaevandamisloa menetluses oma seisukohtade esitamise võimalus või kaevandamisloa vaidlustamise võimalus ei ole aluseks eirata kaebaja argumente metsateatiste vaidlustamisel, kui kaevandamisloa vaidlustamise tulemus on prognoosimatu ning vaidlustamise hetkeks on kaebaja jaoks pöördumatu tagajärg metsa mahavõtmise näol juba saabunud. Nagu kaebaja on õigesti märkinud, on metsateatis diskretsiooniline haldusakt, mille andmisel on muu hulgas vajalik hinnata ka erinevaid huvisid, sh kumulatiivset (ka lähitulevikus võimalikku) mõju raie poolt vahetult mõjutatavatele aladele. Selle hulka kuulub ka Uku liivakarjääri mõjudega arvestamine. On võimalik, et kui vaidlusalused raied jäävad teostamata, kaob kaebaja jaoks ka kaevandamisloa vaidlustamise vajadus sootuks (nt kaevandamine on võimalik, kui mets säilib).

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.