Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. detsember 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-21-142 X ja Y kaebus Rae Vallavalitsuse 29. detsembri 2020. a korralduse nr 1744 tühistamiseks Tallinna Halduskohtu 15. oktoobri 2021. a otsus
Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend
Menetluse alus ringkonnakohtus
Kaebajad – X ja Y, esindaja Kaili-Helina Kolts Vastustaja – Rae vald, esindaja ML X ja Y apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 1. detsembril 2022
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta X ja Y apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15. oktoobri 2021. a otsus haldusasjas nr 3-21-142 muutmata.
Jätta menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 16. jaanuaril 2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Kassatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).
1.Rae vallas Rae külas asuva Loode kinnistu (katastritunnus 65301:002:1212; pindala 6028 m2; sihtotstarve 100% maatulundusmaa) omanik X esitas 20.02.2006 Rae vallale detailplaneeringu algatamise taotluse.
2.Rae vald, X ja KAT Arhitektid OÜ sõlmisid 25.05.2008 lepingu detailplaneeringu koostamise üleandmiseks, rahastamiseks, planeeringukohase tehnilise taristu ja avaliku ruumi väljaehitamiseks ning avaliku ruumi Rae vallale üleandmiseks.
3.Rae Vallavalitsus algatas 18.06.2009 korraldusega nr 703 detailplaneeringu menetluse. Detailplaneeringu eesmärk oli jagada Loode kinnistu kaheks kinnistuks, seada ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendada juurdepääsuteed, liikluskorraldus, tehnovõrkudega varustamine ning haljastus.
4.Rae Vallavalitsuse 23.05.2017 korraldusega nr 668 kinnitati uued detailplaneeringu lähteseisukohad kehtivusega kuni 23.05.2018.
5.X ja Loode kinnistu teine kaasomanik Y esitasid 10.07.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Rae valla kohustamiseks otsustama Loode detailplaneeringu kehtestamise üle. Rae valla õigeksvõtu tulemusel kohustati Tallinna Halduskohtu 10.12.2019 kohtuotsusega haldusasjas nr 3-19-1309 Rae valda otsustama Loode detailplaneeringu kehtestamise üle viivitamatult, kuid hiljemalt nelja kalendrikuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
6.X ja Y esitasid 09.06.2020 taotluse Rae vallaga sõlmitud lepingu lõpetamiseks. 13.07.2020 kirjaga nr 6-1/5353-1 luges Rae vald maaomanike taotluse lepingu ülesütlemise avalduseks ja luges lepingu seetõttu alates 09.07.2020 lõppenuks.
7.Rae Vallavalitsus lõpetas 29.12.2020 korraldusega nr 1744 Rae küla Loode kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise menetluse põhjusel, et X kui huvitatud isiku poolt lepingu ülesütlemise tõttu puudub Loode detailplaneeringu koostaja ja ka väljaspoole elamukrunti jäävate tehnolahenduste elluviija, mistõttu tuleks vastustajal detailplaneering lõpuni koostada ja detailplaneeringu kehtestamise järel Rae valla kulul realiseerida. Rae valla eelarve ega eelarvestrateegia ei näe lähiaastatel ette erakinnistutele planeeringute koostamiseks ega piirkonna arendamiseks rahalisi vahendeid. Loode detailplaneeringu koostamine ja sellega ette nähtud tehnolahenduste rajamine, sh kogumismahuti likvideerimise ja olemasoleva kanalisatsioonitrassi ühendamine ühiskanalisatsiooniga, eeldab Rae vallalt üsna suurt rahalist panust.
8.X ja Y esitas 20.01.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse tühistada Rae Vallavalitsuse 29.12.2020 korraldus nr 1744. Vastustaja ei ole kaebajate huvidega arvestanud. Vastustaja ei ole arvestanud kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-19-4196 ning on jätnud täitmata kohtuotsuse haldusasjas nr 3-19-1309, milles ta ise võttis kaebuse õigeks. Halduskohus piiras haldusasjas 3-19-1309 vastustaja õigust ning otsustas anda vastustajale vaid õiguse detailplaneering kehtestada, määramata tingimusi, kuidas seda teha. Selleks, et lõpetada detailplaneeringumenetlus varem kehtinud planeerimisseaduse (PlanS) § 10 lg 62 alusel, pidi planeeringu korraldajal olema õigus haldusleping ühepoolselt lõpetada. Lepingu lõpetas aga mitte vald, vaid kaebaja. DP koostaja on registrist kustutatud. PlanS varasemale redaktsioonile ei saanud tugineda ka seetõttu, et 2017. aastal on planeerimismenetlus uute detailplaneeringu
2(7)
3-21-142 lähteseisukohtade kinnitamisega uuendatud ja edasi tuli detailplaneeringut menetleda kehtiva PlanS järgi. Detailplaneeringu dokumente ei saadetud Rahandusministeeriumile heakskiitmiseks (PlanS § 138 lg 3). Halduslepingut ei saaks täita, sest kaebajad ei saa rajada trassi, kui seda ei ole millegagi ühendada. Trass on olemas kuni katastriüksuseni nr 65301:002:1978. AS Elveso on väljastanud tehnilised tingimused, mille kohaselt tuleb trass viia vaid katastriüksuse nr 65301:002:1273 piirini. Selleks, et trassid ühendada, on vaja ka naaberkinnistule kinnistule rajada trass, selleks ei ole kaebajad aga kohustatud. Kaebajatel ei ole kohustust rajada võõrale kinnistule trasse ega õigust seal ehitada.
Rae vald palus jätta kaebuse rahuldamata.
Vaidlustatud korraldusega ei piirata kaebajate võimalust kasutada Loode kinnistut senisel sihtotstarbel. Loode kinnistul hoonete ehitamiseks ehitusõigus seni puudub. 01.07.2015 jõustunud ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) § 1 lg 1 kohaselt tuleb enne EhSRS jõustumist algatatud planeeringud lõpuni menetleda enne 01.07.2015 kehtinud PlanS järgi. Seetõttu tuli praegusel juhul lähtuda varasemast PlanS redaktsioonist. Uute lähteseisukohtade andmisega ei uuendatud menetlust. Halduskohtu otsusega asjas nr 3-19-1309 ei kohustatud vastustajat detailplaneeringut kehtestama, vaid otsustama detailplaneeringu kehtestamise küsimus. Rahandusministeeriumi heakskiit ei olnud detailplaneeringu menetluse lõpetamise eelduseks. Vee-ettevõtja tagab ehitusõiguse nendel kinnistutel, mida trassid läbivad. Selleks seatakse isiklik kasutusõigus või sundvaldus. AS Elveso tehnilistes tingimustes ei lepita kokku, mida arendaja peab tegema, vaid kust kaudu on võimalik vee- ja kanalisatsiooniühendus lahendada. Halduslepinguga nähti ette planeeringujärgse taristu ja avaliku ruumi väljaehitamine arendaja poolt.
10.Tallinna Halduskohtu 15.10.2021 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja poolte menetluskulud nende endi kanda. Haldusasjas nr 3-19-1309 ei kohustanud halduskohus vastustajat detailplaneeringut kehtestama, vaid otsustama selle kehtestamine või mittekehtestamine kohtu määratud tähtaja jooksul. Planeerimismenetlust ei uuendatud 2017. aastal antud uute lähtetingimustega. 2017. aastaks olid varasemad lähteseisukohad aegunud, olukord piirkonnas ning detailplaneeringu koostamise nõuded olid muutunud. Seetõttu oli vajalik lähteseisukohad ajakohastada. Uute lähteseisukohtade kehtestamine toimus senise planeerimismenetluse raames. 2008. a lepingut seejuures ei muudetud. EhSRS § 1 lg 1 järgi tuli kohaldada planeerimismenetluse algatamise ajal kehtinud varasemat PlanS-i. Selle § 10 lg-s 62 sätestas, et kui esineb asjaolu, mis takistab planeeringu koostamisest huvitatud isikul lepingus ettenähtud ülesannet täita, on planeeringu koostamise korraldajal õigus haldusleping ühepoolselt lõpetada; nimetatud juhul võib teha otsuse planeerimismenetluse lõpetamise kohta. Sätte eesmärk oli näha ette tagajärg olukorras, kus leping ühepoolselt lõpetatakse (vt ka planeerimisseaduse muutmise ja sellest tulenevalt
3(7)
3-21-142 teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 410 SE seletuskiri). Tähtsust ei omanud, kes lepingu üles ütles. Vastustaja seisukoht planeeringu elluviimise rahastamise võimaluse kohta ei ole planeerimismenetluse kestel muutunud. 29.12.2020 korralduses on märgitud, et detailplaneeringu vastuvõtmisel kinnitas vastustaja, et detailplaneering vastab valla eelarvele ja eelarvestrateegiale, sest selle realiseerimisega ei oleks Rae vallale kulusid kaasnenud, kuna huvitatud isikuga oli sõlmitud leping detailplaneeringu koostamise rahastamiseks ja detailplaneeringu elluviimiseks. See arusaam kehtis eeldusel, et lepingu järgi korraldab arendaja taristu ja avaliku ala väljaehitamise ning selle rahastamise. Halduslepingu sõlmimine ja huvitatud isiku panus detailplaneeringu realiseerimisel olid vastustaja esindaja kinnitusel detailplaneeringu algatamise eelduseks. Haldusleping sõlmiti enne detailplaneeringu algatamist. Detailplaneeringut ei olnud menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt vajalik saata Rahandusministeeriumile, sest oli ilmselge, et seda ellu ei viida. Kaebaja pidi olema teadlik, et kui tema kinnistuni ei ole loodud vajalikke ühendusi (kanalisatsiooni- ja muud torustikud, trassid) kinnistu välja arendamiseks, siis selleks, et detailplaneeringut ellu viia, tuleb tal need välja ehitada. Detailplaneering ei hõlma üksnes Loode kinnistut, vaid ka selle lähiala. Detailplaneeringu seletuskirja p 6.5 näeb ette: „Planeeritava Loode kinnistu reoveed juhitakse isevoolselt Taevavärava teel paiknevasse isevoolsesse kanalisatsioonitorustiku vaatluskaevu. Rajatav torustik paikneb Taevavärava tee lõik L1 ja L2 teemaal ning osaliselt Taevavärava tee 8 kinnistul. Torustikult on planeeritud hargnemised Taevavärava tee 8, 10, 11, 12, 13 ja Sarapiku II kinnistutele. Hargnemised lõpevad vaatluskaevuga (liitumispunkt) kinnistu piirist 1 m väljapoole. Planeeritud reoveetorustikud kulgevad paralleelselt veetorustikega. Planeeritud torustik võimaldab likvideerida Loode tn paikneva kogumismahuti ning ühendada olemasoleva Loode tänava isevoolse kanalisatsioonitorustiku planeeritud torustikuga. Kavandatud torustiku pikkus ca 330 m.“ Detailplaneeringu kaardi järgi on kanalisatsiooni- ja veetorustikud planeeritud mööda Taevavärava tee lõik L1 (65301:002:1078) ja Taevavärava tee lõik L2 (katastritunnusega 65301:002:1273) kinnistuid Loode kinnistuni. Halduslepinguga kohustus kaebaja välja ehitama planeeringujärgse taristu. Kaebaja kohustused tulenevad halduslepingust ja selles viidatud detailplaneeringust, mitte AS Elveso seatud tingimustest. Detailplaneeringu seletuskirjas on ette nähtud servituutide seadmine torustike kaitsevööndi ulatuses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11.X ja Y esitasid 11.11.2021 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada Tallinna Halduskohtu 15.10.2021 otsus ning teha uus otsus, millega rahuldada kaebus. Vastustaja on teinud planeerimismenetluse lõpetamisel kaalumisvea, sest jättis arvestamata, et Loode kinnistu kasutajad ei saa ühineda valla ühiskanalisatsiooni ja -veevärgiga. Loode kinnistule on tekkinud keskkonnareostus, kuna seal asuva reovee kogumismahuti kasutajad ei korralda selle tühjendamist. Samuti on vastustaja ühekülgselt hinnanud vee- ja kanalisatsioonitorustiku rajamise kulude põhjendatust ning on jätnud välja selgitamata kulud, mis tekivad vallal, et välja ehitada Loode kinnistuni ühisvee- ja -kanalisatsioonitrass. Detailplaneeringu mittekehtestamisega rikutakse kaebajate omandiõigust. Apellantide soov on 4(7)
3-21-142 jagada Loode kinnistu kaheks, millest üks jääks teemaa sihtotstarbega ja antaks üle vallale (juhindudes lahendist tsiviilasjas nr 2-19-4196). Vastustaja tekitas kaebajale õiguspärase ootuse, et detailplaneering kehtestatakse, kui ta võttis õigeks kaebuse haldusasjas nr 3-19-1309. Haldusleping kaotas kehtivuse 11.07.2019. KAT Arhitektid OÜ kustutati äriregistrist 12.07.2019. Kaebajad ei ole jätnud ühtki kohustust detailplaneeringu menetluses täitmata. Riigikohtu 07.05.2020 otsuses asjas nr 3-17-2637 (p-d 19 ja 20) leiti viitega Euroopa Kohtu praktikale, et kohalikul omavalitsusel tuli raha planeerimisel arvestada kohustusega arendada ühisveevärki ja -kanalisatsiooni. Planeerimismenetluses keeldusid kaebajad reoveemahutit kõrvaldamast, kuna puudus võimalus ühisveevärgi ja ühiskanalisatsioonitrassiga liitumiseks. Katastriüksusele nr 65301:002:1273 ei pidanud kaebajad midagi ehitama, sest detailplaneering seda maatükki ei hõlma ja see maatükk ei ole apellantide omandis. Halduslepingus (p 2) nähti ette arendaja kohustus ehitada avalik ruum ja taristu välja kuni planeeringujärgsete maaüksusteni. Apellandid on rajanud planeeringujärgsed trassid Loode kinnistu piires. Taevavärava tee lõik L2 kinnistul taristu väljaehitamise kohustust kaebajatel ei olnud. Detailplaneering tuli edastada Rahandusministeeriumile heakskiitmiseks. Seda, et planeerimismenetlus uuendati, kinnitab ka vaidlustatud haldusakti põhjenduses märgitu, et planeeringut ei saadeta Rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks. Selline heakskiit nähti ette kehtiva PlanS-ga. Planeerimismenetlust ei saanud lõpetada varem kehtinud PlanS § 10 lg 62 alusel, sest halduslepingu lõpetasid apellandid, mitte vastustaja ühepoolselt. Materiaalõiguslik norm, mille alusel saab detailplaneeringu koostamise menetluse lõpetada, on PlanS § 129, mille eeldused ei ole täidetud.
12.Rae vald palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja jääb varasemate seisukohtade juurde. Valla eelarves ei ole detailplaneeringu realiseerimiseks raha ette nähtud. Taevavärava tee lõik L2 kinnistule vee- ja kanalisatsioonitrassi projekteerimise ja ehitamise kulude suurus ei oma tähtsust. Kaebajatel ei saa olla õiguspärast ootust detailplaneeringu kehtestamiseks, kui X ütles halduslepingu üles. Lepingu ülesütlemisega keeldus X planeeringu elluviimise rahastamisest. Detailplaneeringujärgse tehnilise taristu ehitamine tähendab selle ehitamist detailplaneeringuga kavandatud liitumispunktidest (reeglina asuvad väljaspool planeeritavat kinnistut) kuni kavandatud krunte teenindavate liitumispunktideni. Detailplaneeringujärgse tehnilise taristu välja ehitamine üksnes planeeritava kinnistu piires ei täida oma eesmärki.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Detailplaneeringut tuli praegusel juhul menetleda kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS järgi. Detailplaneeringu menetlus algatati 18.06.2009. Planeerimismenetlus ei olnud enne vaidlustatud haldusakti andmist lõppenud. Haldusmenetluse uuendamine on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 järgi võimalik vaid juhul, kui menetlus on lõppenud. Menetluse kestel mõne menetlustoimingu kordamine või eelhaldusakti kehtivuse lõppemise korral uue eelhaldusakti andmine ei ole käsitatav selle sätte mõistes menetluse uuendamisena. Seetõttu ei ole menetluse uuendamine ka pooleliolevas planeerimismenetluses uute toimingute tegemine, sh lähteseisukohtade muutmine või kehtivuse kaotanud lähteseisukohtade asemel uute 5(7)
3-21-142 lähteseisukohtade andmine. EhSRS § 1 lg 1 ei võimaldanud kohaldada 01.07.2015 jõustunud PlanS-i. Kehtiva PlanS § 129 ei ole seega asjassepuutuv.
14.Detailplaneeringut ei olnud vajalik saata heakskiitmiseks Rahandusministeeriumile. Selline heakskiitmine on ka kehtivas seaduses ette nähtud detailplaneeringu kehtestamise eeldusena, mitte aga detailplaneeringu kehtestamata jätmise tingimusena. PlanS §-s 139 sätestatud otsuse detailplaneering kehtestada saab teha alles pärast §-s 138 sätestatud heakskiidu andmist, kuid detailplaneeringu kehtestamata jätmise või planeerimismenetluse lõpetamise võib otsustada ka muudes planeerimismenetluse etappides. Olukorras, kus on selge, et planeeringut ei kehtestata või planeerimismenetlus lõpetatakse, oleks selle heakskiitmiseks esitamine vastuolus HMS § 5 lg-ga 2, sest selline menetlustoiming ei oleks eesmärgipärane.
15.Halduskohus selgitas PlanS § 10 lg-t 62 õigesti. Kuigi sätte sõnastus toetab tõlgendust, et planeerimismenetluse võib lõpetada üksnes juhul, kui esineb asjaolu, mis takistab planeeringu koostamisest huvitatud isikul lepingus ettenähtud ülesannet täita ja kohaliku omavalitsuse üksus on lepingu seetõttu ühepoolselt lõpetanud, ei ole selline tõlgendus kooskõlas sätte ja kogu tollase PlanS eesmärgiga. PlanS eesmärk ei olnud kohustada kohaliku omavalitsuse üksusi rahastama uute arenduste toimimiseks vajaliku taristu väljaehitamist sõltumata sellest, kas kohalik omavalitsus pidas arendust vajalikuks või mitte. Sätte eesmärk oli reguleerida olukorda, kus planeeringu koostamisest huvitatud isik lepinguga võetud kohustust ei täida, sõltumata sellest, kas selleks esinesid objektiivsed takistused või menetluse kestel kadunud huvi planeeringu realiseerimist sellises ulatuses rahastada. Halduskohus viitas selles osas asjakohaselt seaduseelnõu seletuskirjale. Samal põhjusel tuleb viidatud sätet tõlgendada ka nii, et tähtsust ei oma, kes lõpetas halduslepingu. Kui mõista tollast PlanS § 10 lg-t 62 keeleliselt tõlgendades nii, et planeerimismenetluse sai lõpetada vaid juhul, kui lepingu lõpetas ühepoolselt planeeringu koostamise korraldaja (kohaliku omavalitsuse üksus), siis võiks see viia olukorrani, kus planeerimismenetluse lõpetamise võimalus hakkaks sõltuma sellest, kumb halduslepingu pool jõuab lepingu enne üles öelda. Arvestades, et sätte eesmärk oli ära hoida kohalikule omavalitsusele rahaliste kohustuste ootamatut tekkimist, tuleb sätet mõista laiemalt.
16.Kuni 30.06.2015 kehtinud ehitusseaduse (EhS) §-s 13 oli sätestatud, et detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise kuni ehitusloale märgitud maaüksuseni tagab kohalik omavalitsus, kui kohalik omavalitsus ja detailplaneeringu koostamise taotleja või ehitusloa taotleja ei ole kokku leppinud teisiti. Sama põhimõte on kehtestatud kehtiva PlanS § 131 lg-s 1. Kaebajate kohtumenetluses esitatud väide, et nad ei ole kunagi keeldunud Loode kinnistu piires taristu (torustikud, teed jm) väljaehitamisest, ei ole halduslepingu ülesütlemise avaldusega kooskõlas. Sellist valmisolekut saab väljendada vaid nimetatud lepinguga. Detailplaneeringut ei saanud ellu viia enne selle kehtestamist.
17.25.05.2008 lepingu järgi oli X nõus detailplaneeringu kohase avaliku ruumi ja tehnilise taristu väljaehitamisega omal kulul ning valla hinnangul oli detailplaneeringu menetlemine võimalik vaid juhul, kui arendaja võtab endale kohustuse ehitada välja lepinguga määratud mahus tehniline taristu. X kohustus ehitama detailplaneeringu järgne tehniline taristu ja avalik ruum. Samuti kohustus ta sõlmima enne detailplaneeringu kehtestamist vallaga notariaalse kokkuleppe, milles lepitakse kokku detailplaneeringualale ja selle teenindamiseks ettenähtud tehnilise taristu ja avaliku ruumi väljaehitamise kohustuse täitmise üleandmises (p 3.3.3). Kui muud lepingu sätted võimaldavad X kohustusi mõista ka nii, et väljaehitamise kohustused piirduvad detailplaneeringualaga, siis viimasena osundatud punktist nähtub, et lepingus käsitleti ka planeeringualast väljapoole jääva, kuid planeeringu elluviimiseks vajaliku taristu väljaehitamist X poolt. Taevavärava tee lõik L2 väljaehitamine oli seetõttu X kohustus, millest 6(7)
3-21-142 taganemisel oli vallale tekkivate uute rahaliste kohustuste ärahoidmiseks planeeringumenetluse lõpetamine lubatav.
18.Asjakohane ei ole apellantide viide Riigikohtu otsusele asjas nr 3-17-2637. Nimetatud lahendis selgitati kohaliku omavalitsuse kohustusi seoses ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamisega olemasolevate elamute juurde. Vaidlusaluse detailplaneeringu realiseerimisel tuleks vastustajal tagada planeeringualale ehitatavatele kinnistutele liitumine ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga. Sellest kohustusest ei saa aga järeldada, et kohaliku omavalitsuse üksusel on kohustus kehtestada detailplaneering, mis näeb ette uue hoonestusala ja sinna elamu ehitamise.
19.Kaebajatel ei ole õigust nõuda naaberkinnistute teenindamiseks vajaliku taristu ehitamist. Kui kaebajate kinnistul paikneb ehitisi, mis teenindavad üksnes naaberkinnistuid, võivad nad nõuda sellekohase servituudi seadmist või ehitise kasutamise lõpetamist või kasutada muid tsiviilõiguslikke abinõusid. Kaebajad ei saa aga nõuda detailplaneeringu kehtestamist naaberkinnisasjadelt tuleva reovee ärajuhtimiseks olukorras, kus detailplaneering algatati peaasjalikult teistel eesmärkidel – Loode kinnistule elamu ehitamiseks, kinnistu jagamiseks, sihtotstarbe muutmiseks ja juurdepääsuteede kavandamiseks lisaks vee- ja kanalisatsioonitorustiku kavandamisele. Kaebajatel on võimalik taotleda vastustajalt ka sellise detailplaneeringu algatamist ja kehtestamist, mis lahendaks üksnes reovee kaebajate kinnistule juhtimise probleemi.
20.Halduskohtu otsusest asjas nr 3-19-1309 ega vastustaja õigeksvõtust samas asjas ei saa teha järeldust, et vastustaja pidas võimalikuks detailplaneeringu kehtestamist tingimusel, kus X ei korralda taristu (trasside ja juurdepääsutee) väljaehitamist planeeringualale kavandatavatest hoonetest kuni olemasolevate liitumiskohtadeni ja avalikult kasutatava teeni. Õigeksvõtt lähtus eeldusest, et 25.05.2008 leping kehtib. Samuti ei saanud apellantide õiguspärane ootus tuleneda asjaolust, et vastustaja tegi pärast 09.06.2020 planeerimismenetluses enne vaidlustatud haldusakti andmist veel menetlustoiminguid. HMS § 67 lubab isiku usalduse arvestamisel tunnistada kehtetuks haldusakti, millel selline usaldus põhineb. Kaebajatel võiks olla tekkinud kaitstav usaldus, kui vastustaja oleks selgelt kinnitanud, et ta on detailplaneeringu kehtestamisega nõus ka juhul, kui planeeringu elluviimisega seotud kulud jäävad vähemalt osaliselt vastustaja kanda, ning kaebajad oleks sellest tulenevalt muutnud oma elukorraldust või teinud selliste lubaduste andmise järel planeeringu kehtestamist ootama jäädes kulutusi (vrd HMS § 67 lg 2). Planeerimismenetlus lõpetati mõistliku aja jooksul pärast halduslepingu ülesütlemist ja vahepeal tehtud menetlustoimingud ei olnud sellised, mis oleks kaebajatele saanud kaasa tuua selliseid kulutusi, mida tuleks planeerimismenetluse lõpetamisel kaalutlusargumendina arvestada.
21.Eeltoodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. HKMS § 108 lg 1 alusel tuleb apellandi apellatsioonimenetluse kulud jätta tema enda kanda ning HKMS § 109 lg 1 alusel vastustaja apellatsioonimenetluse kulud jätta tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.