X ja Y kaebus Rae Vallavalitsuse 29.12.2020 korralduse nr 1744 tühistamiseks Kaebajad: X, Y, lepinguline esindaja Kaili-Helina Kolts Vastustaja: Rae vald, volitatud esindaja Maiga Liiv Istung 15.09.2021, digitoimik
Menetlusosalised Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.11.2021. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Avaldus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).
1.Xle (edaspidi eraldi nimetatud kui kaebaja I, koos Yiga (kaebaja II) tähistatud kui kaebajad) kuulub Rae vallas asuv Loode kinnistu. Kaebaja I esitas 20.02.2006 Rae vallale (edaspidi vastustaja) detailplaneeringu (edaspidi DP) algatamise taotluse. Rae Vallavalitsus algatas DP 18.06.2009 korraldusega nr 703. Vastustaja, kaebaja I ning KAT Arhitektid OÜ sõlmisid 25.05.2008 lepingu DP koostamise üleandmiseks, rahastamiseks, DP kohase tehnilise infrastruktuuri ja avaliku ruumi väljaehitamiseks ning avaliku ruumi Rae vallale üleandmiseks (edaspidi DP leping). Rae Vallavalitsuse 23.05.2017 korralduse nr 668 alusel kinnitati uued Rae küla, Loode kinnistu ja lähiala DP lähteseisukohad, kehtivusega kuni 23.05.2018. Kaebajad esitasid 09.06.2020 taotluse vastustajaga sõlmitud DP lepingu lõpetamiseks.
2.Vastustaja lõpetas 29.12.2020 korraldusega nr 1744 Rae küla Loode kinnistu ja lähiala DP koostamise menetluse põhjusel, et kaebaja I kui huvitatud isiku poolt DP lepingu ülesütlemise tõttu puudub Loode DP koostaja ja ka väljaspoole elamukrunti jäävate tehnolahenduste elluviija, mistõttu tuleks vastustajal endal Loode DP lõpuni koostada ja Loode DP kehtestamise järgselt Rae valla kulul realiseerida. Rae valla eelarve ega eelarvestrateegia ei näe aga lähiaastatel ette erakinnistutele planeeringute koostamiseks ega antud piirkonna arendamiseks rahalisi vahendeid.
3.Kaebajad esitasid 20.01.2021 Tallinna Halduskohtule (edaspidi kohus) kaebuse, milles palusid tühistada Rae Vallavalitsuse 29.12.2020 korralduse nr 1744.
4.Kohus võttis 03.02.2021 määrusega kaebuse menetlusse. Asja arutamiseks toimus istung 15.09.2021.
KAEBAJATE NÕUDED JA PÕHJENDUSED
5.Kaebajad paluvad kohtul tühistada vastustaja otsus, millega lõpetati Loode kinnistu DP menetlus.
6.DP menetluse lõpetamine on kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus, seda tehes tuleb arvestada kõiki olulisi asjaolusid ja kaaluda põhjendatud huve. Käesolevas ajas ei ole vastustaja arvestanud üheski aspektis kaebajate huvidega, sh kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-19-4196 ning on jätnud täitmata kohtuotsuse haldusasjas nr 3-19-1309, mille on ise õigeks võtnud. Haldusasjas 3-19-1309 kohustas kohus vastustajat otsustama DP kehtestamine Loode kinnistule. Kohus piiras haldusasjas 3-19-1309 vastustaja õigust ning otsustas anda vastustajale vaid õiguse DP kehtestada, määramata tingimusi kuidas.
7.Selleks, et lõpetada Loode kinnistu DP menetlus vana kehtetu planeerimisseaduse § 10 lg 62 alusel, on esmaseks eelduseks, et planeeringu korraldajal on õigus haldusleping ühepoolselt lõpetada ning sel juhul võib teha otsuse planeerimismenetluse lõpetamiseks. Käesoleval juhul on halduslepingu lõpetanud huvitatud isik. Lisaks on haldusleping lõppenud kuna halduslepingu kohane DP koostaja on registrist kustutatud. Kuna halduslepingu on lõpetanud huvitatud isik, ei saa planeeringu korraldaja teha otsust planeerimismenetluse lõpetamiseks nagu oleks planeerigu korraldaja ise halduslepingu ühepoolselt lõpetanud.
8.Vastustaja on uuendanud DP menetlust 23.05.2017 korraldusega nr 668 „Rae küla Loode kinnistu ja lähiala detailplaneeringu lähteseisukohtade kinnitamine“, seega on põhjendamatu tugineda vaid varem kehtinud planeerimisseadusele.
9.DP leping pidi olema vastustajale teada, samuti asjaolu, et kaebaja I saab lepingut igal ajal lõpetada ning vastustaja kinnitas ka oma kaalutlustes, et Loode DP vastab Rae valla eelarvele ja eelarvestrateegiale, kuivõrd selle realiseerimisega ei oleks Rae vallale kulusid kaasnenud. Vastustaja asus 29.12.2020 korraldusega nr 1744 vastupidisele seisukohale, et tema hinnangul
ei ole põhjendatud huvitatud isikule täiendava ehitusõigusega elamukrundi võimaldamine, jättes välja toomata materiaalõiguslikud alused.
10.On arusaamatu, et vastustaja ei saatnud DP dokumente Rahandusministeeriumisse heakskiitmiseks. Seadus kohustab kohalikku omavalitsust seda tegema, tulenevalt PlanS § 138 lg-st 3.
11.Istungil jäid kaebajad oma kaebuse juurde ning selgitasid täiendavalt juurde järgmist. DP leping, mis 2008.a sõlmiti, ei olnud 2017.a enam pädev. Kaebajad ei saa rajada trassi, kui seda ei ole millegagi ühendada. Selleks, et trassid ühendada, on vaja ka vahepealsele kinnistule rajada trass, selleks ei ole kaebajad aga kohustatud. Kinnistu katastritunnusega 65301:002:1273 ei kuulu kaebajatele, nad ei saa rajada sinna vee- ja kanalisatsioonitrassi. Trass on olemas kinnistuni katastritunnusega 65301:002:1978. Kaebajate kohustuseks ei ole võõrastele kinnistule trasse rajada ja õigust seal ehitustegevust alustada. Ka DP lepingus ei ole sätestatud, et kaebaja peaks võõral kinnistul midagi arendama, vaid ainult oma kinnistul. AS Elveso on väljastanud tehnilised tingimused, mille kohaselt tuleb trass viia vaid kinnistu, katastritunnusega 65301:002:1273, piirini. Kaebajad ei saa kohustada teisi kinnistuomanikke liituma Elveso trassiga.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
12.Vastustaja peab kaebajate kaebust põhjendamatuks ja vaidleb sellele vastu ning leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
13.Korraldus on antud õigel õiguslikul alusel. Kuivõrd 01.07.2015 jõustunud ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) § 1 lõike 1 kohaselt tuleb enne EhSRS jõustumist algatatud planeeringud lõpuni menetleda enne 01.07.2015 kehtinud planeerimisseaduse (edaspidi vPlanS) sätestatud nõuetest lähtuvalt, siis tuli ka 18.06.2009 algatatud Loode DP-d menetleda lähtudes vPlanS-i sätetest. Seega on korraldus antud õige seaduse alusel. Ka juhul, kui Loode DP koostamist oleks tulnud menetleda kehtiva PlanS alusel, oleks tulnud menetlus lõpetada, kuna esinesid PlanS § 129 lõike 1 punktides 1 ja 4 sätestatud alused. Nimelt Loode DP koostamise käigus ilmnes asjaolu, mis välistab planeeringu elluviimise tulevikus – huvitatud isik on lepingu üles öelnud, s.t puudub detailplaneeringukohaste ehitiste ehitaja (PlanS § 129 lg 1 p 1). Samuti ilmnes, et planeeringu koostamise korraldajal puuduvad eelarves vahendid Loode DP koostamiseks vajalike tegevuste jaoks ja huvitatud isik neid kulusid ei kanna - huvitatud isik on lepingu üles öelnud, s.t puudub detailplaneeringu koostamise finantseerija (PlanS § 129 lg 1 p 4).
14.Kaebajad on eksinud Tallinna Halduskohtu 10.12.2019 otsuse nr 3-19-1309 resolutsiooni punkti 3 mõistmisel. Kohus ei kohustanud vastustajat Loode DP-d kehtestama, vaid otsustama Loode DP kehtestamise üle. Kohus lahendas vastustaja viivituse küsimust ja kohustas vastustajat otsustama, kas kehtestada Loode DP või jätta see kehtestamata.
15.Vastustaja möönab, et Loode DP koostamise menetlus viibis. Vastava viivituse on tuvastanud ka Tallinna Halduskohus 10.12.2019 otsusega haldusasjas nr 3-19-1309 Menetluse viibimine ei ole selline minetus, mis oleks mõjutanud korralduse lõppjäreldust.
16.Heakskiidumenetlus Rahandusministeeriumis ei ole Loode DP koostamise menetluse lõpetamise eelduseks, mistõttu puudus vajadus Loode DP Rahandusministeeriumile esitamiseks. Seda eriti olukorras, kus Loode DP edasine koostamine ei ole võimalik ja heakskiidumenetlus oleks kõigile osapooltele liigselt koormav. Rahandusministeeriumi arvamus ei oma tähtsust olukorras, kus on selge, et Rae valla eelarves puuduvad vahendid Loode
DP koostamiseks ja elluviimiseks ning Loode DP-st huvitatud isik on loobunud Loode DP koostamise rahastamisest ja elluviimisest omal kulul.
17.Korraldus ei riku Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 32 sätestatud kaebajate õigusi, kuivõrd sama sätte sama lõike teine ja kolmas lause sisaldavad selle õiguse reservatsiooni öeldes, et kitsendused sätestab seadus ja omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Korraldusega ei piirata kaebajate õigust Loode kinnistut kasutada vastavalt selle kehtivale maatulundusmaa sihtotstarbele. Samuti ei piira korraldus Loode kinnistut kasutada vastavalt kinnistu osas kehtivale DP-le juhul, kui kinnistust vastavad krundid moodustatakse. Kuivõrd Loode kinnistul hoonete ehitamiseks ehitusõigus puudub, siis ei saa korraldus selle õiguse kasutamist kuidagi piirata.
18.Vastustaja märkis istungil täiendavalt järgmist: Uute lähtetingimuste andmine 2017. a oli vajalik, kuivõrd vanad lähteseisukohad olid aegunud ning ei olnud enam ajakohased (muutunud ümbruskond, muutunud standardid). Lähteseisukohtade muutmine 2017. a toimus sama DP menetluse raames, seejuures 2008. a sõlmitud DP lepingu osas midagi ei muudetud. Kanalisatsiooniga liitumine on eraldi protseduur, tingimused selleks annab vee-ettevõtja, kes tagab ehitusõiguse nendel kinnistutel, kust on vaja läbi minna. Selleks seatakse isiklik kasutusõigus või sundvaldus. Elveso tehnilistes tingimustes ei lepita kokku, mida arendaja peab tegema, vaid kust kaudu on võimalik vee- ja kanalisatsiooniühendus lahendada. Elveso tingimustega ei sõlmita kokkuleppeid, ei panda kohustusi ega vabastata kohustustest. Elveso on kooskõlastanud selle lahenduse, mis neile esitati. Valla nõue on see, et ka kogumismahuti ära ühendatakse. Selles seisneb ka valla avalik huvi DP menetlemisel. Vald on DP tellija, kes ütleb, millised muudatused tuleb DP-s teha. Planeeringuid ei saa teha ainult enda kinnistu piires, lähiala on alati kaasatud (trasside ja juurdepääsude lahendamine). DP leping (p 3.1.6) näeb ette, et huvitatud isik ehitab välja DP järgse infrastruktuuri ja avaliku ruumi. Kui DP näeb trasside rajamise üle mitme kinnistu, siis tuleb arendajal seda ka teha.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ning põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
19.Pooltel on vaidlus selle üle, kas vastustajal oli õigus lõpetada Loode kinnistu DP menetlus põhjusel, et kaebaja I ütles üles DP lepingu. Ühtlasi vaidlevad pooled selle üle, millised kohustusi hõlmas DP leping kaebaja I jaoks – kas DP lepinguga võetud kohustused olid hõlmatud üksnes kaebajate enda kinnistu (katastritunnusega nr 65301:002:1212) piiridega või ka väljaspool kaebajate kinnistu piire.
20.Seonduvalt haldusasjas nr 3-19-1309 10.12.2019 tehtud otsusega märgib kohus, et nõustub vastustajaga selles, et kõnealuse otsuse resolutsiooni p 3 („Kohustada Rae valda otsustama Rae küla, Loode kinnistu ning lähiala detailplaneeringu kehtestamise üle viivitamatult, kuid hiljemalt 4 kalendrikuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest haldusasjas 3-19-1309.“) ei kohustanud vastustajat DP-d kehtestama, vaid otsustama selle üle, kas DP kehtestada või mitte. Seega ei nõustu kohus kaebajate esitatud väitega, et Tallinna Halduskohus andis haldusasjas nr 3-19-1309 vastustajale vaid õiguse DP kehtestada. Vastustaja otsustas 29.12.2020 korraldusega nr 1744 DP-d mitte kehtestada ning DP menetlus lõpetada.
21.Kohus ei nõustu kaebajate väitega, et 2017. a antud uute lähteseisukohtadega (20.01.2021 kaebuse lisa 4) uuendati Loode kinnistu DP menetlus. Rae Vallavalitsuse 23.05.2017 korraldusest nr 668 „Rae küla Loode kinnistu ja lähiala detailplaneeringu lähteseisukohtade
kinnitamine“ nähtub, et 2009. a kinnitatud DP lähteseisukohad kehtisid kuni 18.06.2021. 2017. aastaks olid vanad lähteseisukohad aegunud, olukord piirkonnas ning nõuded DP koostamise osas olid muutunud. Seetõttu oli vajalik DP lähteseisukohad ajakohastada ning viia vastavusse tegeliku olukorra ja kehtiva normistikuga. Uute lähteseisukohtade kinnitamine 2017. a toimus sama 2009. aastal algatatud DP menetluse raames, et kajastada DP-s vahepeal toimunud muudatused nii õiguslikus kui faktilises plaanis ning seega saavutada võimalikult ajakohane DP lahendus. Vastustaja selgitas istungil, et seejuures ei muudetud midagi 2008. aastal sõlmitud DP lepingus. DP leping kehtis samamoodi, nagu see oli sõlmitud 2008. aastal. Kas kohus ei ole esitatud asjaolude ja tõendite põhjalt tuvastanud, et DP lepingut oleks enne kaebaja I poolset ülesütlemist 2020. aastal muudetud või lõpetatud.
22.Tulenevalt asjaolust, et 2017. aastal DP menetlust ei uuendatud, ei pea paika ka kaebajate väide, et DP menetlusele oleks tulnud alates 2017. aastast kohaldada uut PlanS-i. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lg 1 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist (s.o 01.07.2015) algatatud planeeringud menetletakse lõpuni, lähtudes seni kehtinud planeerimisseaduses sätestatud nõuetest. Kuivõrd vaidlusalune Loode kinnistu DP algatati 2009. aastal, siis tuli DP-d edasi menetleda seni kehtinud PlanS alusel. Seega viitas vastustaja DP menetluse lõpetamise korralduses õiguspäraselt vana PlanS (kehtis kuni 30.06.2015) § 10 lg-s 62 sätestatud DP menetluse lõpetamise alusele.
23.Vana PlanS § 10 lg-s 62 sätestab, et kui esineb asjaolu, mis takistab planeeringu koostamisest huvitatud isikul lepingus ettenähtud ülesannet täita, on planeeringu koostamise korraldajal õigus haldusleping ühepoolselt lõpetada; nimetatud juhul võib teha otsuse planeerimismenetluse lõpetamise kohta. Nimetatud sätte osas on PlanS eelnõu juurde kuuluvas seletuskirjas (Planeerimisseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus 410 SE, kättesaadav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/) märgitud, et vastav regulatsioon on kooskõlas ka halduskoostöö seaduse §-ga 4, mille kohaselt peab täidesaatva riigivõimu volitusi eeldava haldusülesande täitmiseks volitamist reguleeriv seadus nägema ette ka haldusülesande täitmise edasise korralduse juhul, kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või kui esineb muu põhjus, mis takistab juriidilisel või füüsilisel isikul jätkata haldusülesande edasist täitmist. Eeltoodust nähtub, et sätte eesmärk on olnud reguleerida olukord, kus mingil põhjusel haldusleping ühepoolselt lõpetatakse ning seetõttu ei saa huvitatud isik DP lepinguga võetud kohustusi täita. Käesoleval juhul ei oma tähtsust, et DP lepingu ütles üles kaebaja I. Kaebaja I poolne DP lepingu ülesütlemine takistab DP lepinguga võetud kohustuste täitmist ning sellisel juhul on planeeringu koostamise korraldajal kaalutlusõigus kas DP menetlus lõpetada või mitte. Käesoleval juhul otsustas vastustaja DP menetluse lõpetada kaalutlustel, et DP lepingu lõppemise tõttu puudub DP koostamise rahastaja ning DP elluviija, sh huvitatud isik, kes ehitaks välja DP kohase avaliku ruumi ja tehnovõrgud, vastustajal endal selleks vahendeid ette nähtud ei ole.
24.Kaebajad on seisukohal, et Rae vald on varasemalt väitnud, et DP elluviimisega ei oleks vastustajale kulusid kaasnenud ning on nüüd justkui asunud vastupidisele seisukohale. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks oma seisukohtades selles osas vastuoluline olnud. Kohtule nähtub vastustaja 29.12.2020 korraldusest (III Kaalutlused), et Rae Vallavalitsus kinnitas Loode detailplaneeringu vastuvõtmisega /.../ muu hulgas /.../, et Loode detailplaneering vastab Rae valla eelarve ja eelarvestrateegiale, kuivõrd selle realiseerimisega ei oleks Rae vallale kulusid kaasnenud, kuna huvitatud isikuga oli sõlmitud leping Loode detailplaneeringu koostamise rahastamiseks ja detailplaneeringu elluviimiseks. Sel hetkel oli Rae Vallavalitsusel teadmine, et Loode detailplaneeringu koostamisega tegeleb detailplaneeringu koostaja ning Loode detailplaneeringu viib ellu selle kehtestamisest huvitatud isik.
Eeltoodust nähtub, et eeldus, mille kohaselt vastustajale DP realiseerimisega kulusid ei kaasne, kehtis vaid juhul, kui DP koostamisega tegeleb DP koostaja (2008.a sõlmitud DP lepingu kohaselt oli see KAT Arhitektid OÜ) ning DP koostamist ja elluviimist rahastab kaebaja I. Olukorras, kus kaebaja I ütles DP lepingu 09.06.2020 üles, puudus edasiselt DP koostamise ja elluviimise rahastaja. Vastustaja esindaja kinnitas istungil, et DP lepingu sõlmimine ning huvitatud isiku panus DP realiseerimisel olid ka eelduseks Loode kinnistu DP menetluse algatamiseks (15.09.2021 istung, 13:59:59).
25.Kohus nõustub vastustajaga selles, et olukorras kus on ilmselge, et DP-d ilma huvitatud isiku panuseta (DP lepingus sätestatud mahus) ellu viia ei saa ning DP menetlusega seetõttu ei jätkata, puudus igasugune mõistlik vajadus, pidades silmas ka menetlusökonoomia põhimõtet, DP-d Rahandusministeeriumile heakskiitmiseks saata.
26.Kaebaja I, sõlmides vastustajaga 2008. aastal DP lepingu oli teadlik, et on kohustatud omal kulul välja ehitama DP kohase avaliku ruumi ning tehnovõrgud, samuti oli kaebaja I teadlik, et valla eelarves ei ole ette nähtud vahendeid DP alale ja selle teenindamiseks kavandatud avalikult kasutatavate teede ning tehnovõrkude- ja rajatiste ehitamiseks (20.01.2021 kaebuse lisa 3, DP lepingu lk 1). DP lepingu sõlmimine kaebajaga I kui DP-st huvitatud isikuga oli DP algatamise ning lõppastmes kehtestamise eelduseks.
27.Riigikohtu halduskolleegiumi 19.05.2010 otsuses nr 3-3-1-26-10 toodud selgituste kohaselt on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg-s 1 toodud ülesanded olemuselt kohaliku omavalitsuse pädevuses olevad ülesanded, mille täitmise peab kohalik omavalitsus tagama, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. PlanS regulatsioon lubab kohalikul omavalitsusel kui DP koostamise korraldajal sõlmida DP-st huvitatud isikuga halduslepingu, millega mh antakse huvitatud isikule üle kohustus välja ehitada DP kohased avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvad rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatised. Halduslepingu sõlmimise võimalus kannab oma eesmärki eelkõige olukordades, kus isikul on huvi teatud piirkonda ehitada, kuid kohalikul omavalitsusel puuduvad vajalikud vahendid soovitava piirkonna arendamiseks, mh et ehitada välja sealne avalik ruum ja tehnolahendused. Sellises olukorras võimaldab halduslepingu sõlmimise regulatsioon poolte vahel kompromisslahendust, millega kohalik omavalitsus toetab isiku soovi konkreetset piirkonda arendada ning n-ö vastutasuks katab huvitatud isik planeeringu sõlmimisega seonduvad kulud. Seega on halduslepingu eesmärk tasakaalustada isikute erahuve ning avalikku huvi. Viidatud Riigikohtu lahendis (p 14) selgitas kolleegium, et juba detailplaneeringu algatamise staadiumis lahendab kohalik omavalitsus koos detailplaneeringu taotlejaga küsimuse, kes teostab nimetatud teede ning tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamise ning kes kannab vastavad kulud. Kohalikul omavalitsusel tuleb detailplaneeringutaotluse läbivaatamisel kaaluda, millised kulutused võivad kaasneda detailplaneeringu täitmisega ja läbi rääkida planeeringu tellijaga kulutuste katmise tingimused. Ka nimetatud tingimustest võib sõltuda see, kas kohalik omavalitsus algatab detailplaneeringu või ei ole see võimalik. Näiteks olukorras, kus detailplaneeringu taotleja ei ole nõus vastavate tööde eest tasuma ja kohalikul omavalitsusel puudub selleks võimalus, võib kohalik omavalitsus põhjendatult keelduda detailplaneeringu algatamisest. Käesoleval juhul on kaebaja I kui huvitatud isik ja vastustaja juba DP algatamisele eelnevalt sõlminud DP lepingu ning leppinud kokku, et huvitatud isik kannab kulud, mis seonduvad DP kohase avaliku ruumi ja tehnovõrkude välja ehitamisega. Vastustaja avaldas juba DP lepingus, et valla eelarve piirkonna arendamiseks vahendeid ette ei näe. Seega ei saa vaidlust olla selles, et kaebaja I ja vastustaja jõudsid enne DP algatamist 2009.aastal vastava kokkuleppeni DP lepingu kujul. Pooltel on aga erinev nägemus sellest, millises mahus kaebaja I DP lepinguga
kohustused ja kulude kandmise üle võttis, s.t kas üksnes enda kinnistuga piirduvalt või ka sellest väljapoole jääval alal.
28.Kaebaja I pidi olema teadlik, et kui tema kinnistuni ei ole loodud vajalikke ühendusi (kanalisatsiooni- ja muud torustikud, trassid) kinnistu välja arendamiseks, siis selleks, et DP ellu viia, tuleb need välja ehitada. Vastustaja on ka selgitanud, et selles seisneb käesoleval juhul valla avalik huvi DP kehtestamise vastu. See oli ka DP lepingu sõlmimise mõte – arusaadavalt ei saa kaebaja oma kinnistut ühendada vajalike trassidega, kui vahepealsetel kinnistutel vajalikud kommunikatsioonid puuduvad, selleks tuleb kaebajal need välja ehitada. Juhul kui trasside-torustike välja ehitamise kohustus puudutaks üksnes kaebaja enda kinnistut, kannaks see kitsalt kaebaja erahuvi, aga mitte avalikku huvi (mis oli aga DP lepingu sõlmimise eesmärk).
29.Kaebajad on seisukohal, et DP leping sai puudutada üksnes kaebajate kinnistut (katastritunnusega 65301:002:1212), st kohustust ehitada tehnovõrgud välja üksnes kaebajate kinnistul. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. 2008. a DP leping defineerib tehnilist infrastruktuuri kui DP-ga määratud kütte-, veevarustus-, olmeja kanalisatsioonitorustikud, telekommunikatsiooni-, nõrkvoolu- ja elektrivõrgud, küttegaasi- ja elektripaigaldised, surveseadmestikud ja nende teenindamiseks vajalikud ehitised, välisvalgustus. Avalik ruum on defineeritud kui DP-ga määratud avalikult kasutatav tee, kergliiklustee, liikluskorralduslik ja parkimislahendus, üldkasutatav haljastus, laste mänguplatsid, heakorraelemendid ja kujundatud maastik. Vastustaja on õigesti märkinud, et DP ei saa puudutada üksnes kitsalt kaebajate kinnistut, lähiala on alati DP menetluses hõlmatud just seetõttu, et tagada arendatavale piirkonnale erinevad juurdepääsud, ühendused erinevate trasside ja kommunikatsioonidega. Ka käesoleval juhul käsitleb vaidlusalune DP kaebajate kinnistu lähiala. DP leping määratleb lepingu objektina DP algatamise, koostamise ja selle menetlemise ning teostamise rahastamise ja DP kohase Avaliku ruumi ning Tehnilise infrastruktuuri väljaehitamise kuni planeeringujärgsete maaüksusteni ning väljaehitatud Avaliku ruumi tasuta üleandmise Vallale. Kohus ei nõustu kaebajatega selles, et nimetatud kirjeldusest saaks välja lugeda tõlgenduse, mille kohaselt tuleb kaebajatel tehniline infrastruktuur välja ehitada üksnes oma kinnistul. Selleks, et selgeks teha kohustuste maht, tuleb DP lepingut vaadelda koos DP lahendusega, st koosmõjus DP seletuskirja ning joonistega. DP seletuskiri (20.01.2021 kaebuse lisa 5, seletuskirja lk 10-11) käsitleb punktis 6.5 tehnovõrkusid. Mh käsitleb nimetatud punkt planeeritavat kanalisatsioonilahendust, mille üle (täpsemalt kaebajate kinnistul paikneva kogumismahuti likvideerimise osas) pooltel on vaidlus olnud. DP näeb ette järgmist: „Planeeritava Loode kinnistu reoveed juhitakse isevoolselt Taevavärava teel paiknevasse isevoolsesse kanalisatsioonitorustiku vaatluskaevu. Rajatav torustik paikneb Taevavärava tee lõik L1 ja L2 teemaal ning osaliselt Taevavärava tee 8 kinnistul. Torustikult on planeeritud hargnemised Taevavärava tee 8, 10, 11, 12, 13 ja Sarapiku II kinnistutele. Hargnemised lõpevad vaatluskaevuga (liitumispunkt) kinnistu piirist 1 m väljapoole. Planeeritud reoveetorustikud kulgevad paralleelselt veetorustikega. Planeeritud torustik võimaldab likvideerida Loode tn paikneva kogumismahuti ning ühendada olemasoleva Loode tänava isevoolse kanalisatsioonitorustiku planeeritud torustikuga. Kavandatud torustiku pikkus ca 330 m.“ DP koosseisu kuuluvalt välisvõrkude plaanilt (20.01.2021 kaebuse lisa 5) nähtub, et nii kanalisatsiooni- kui veetorustikud on planeeritud mööda Taevavärava tee lõik L1 (65301:002:1078) ja Taevavärava tee lõik L2 (katastritunnusega 65301:002:1273) kinnistuid
kaebajate Loode kinnistuni. Kuivõrd DP välisvõrkude plaan on osa DP-st, siis on joonisel kujutatud välisvõrkude lahendus DP-ga määratud tehniline infrastruktuur, nagu DP lepinguga on määratletud. Seega ei vasta tõele kaebajate väide, et DP lepinguga lepiti kokku üksnes kaebajate kinnistule trasside ja torustiku ehitamises, vaid ka nendele vahepealsetele kinnistutele, kus torustikud puuduvad, kuid mis on vajalikud kaebaja I kinnistu liitmiseks kõnealuste trassidega. Kuivõrd kaebaja kohustus DP lepingu järgi välja ehitama DP järgse tehnilise infrastruktuuri ning DP näeb ette kommunikatsioonide rajamise mh üle kõrvalkinnistute, siis see ongi DP lepingu kohustuste maht, mis DP koosseisu kuuluvatel joonistel ning seletuskirjas on kajastatud.
30.Kohus ei nõustu ka kaebaja väitega, et tal ei ole võimalik trasse ehitada üle kinnistute, mis talle ei kuulu. Vastustaja selgitas istungil, et vajaliku ehitusõiguse kaebajale mitte kuuluvatel kinnistutel tagab vee-ettevõtja, kelle koostöös trassid rajatakse (15.09.2021 istung, 13:28:36). Kohtule nähtub, et ka DP seletuskirjas (lk 11) on ette nähtud servituutide seadmine servituudiala tuleb seada planeeritud torustikele Taevavärava tee 8 kinnistul, Taevavärava tee Lõik L1 ja L2 teemaal ning Loode tänaval. Servituudiala seatakse torustike kaitsevööndi ulatuses. Planeeritaval krundil pos 1 tehakse ettepanek seada Loode tn 1 kasuks kanalisatsioonitorustiku servituut. DP koosseisu kuuluval välisvõrkude plaanil (kaebuse lisa 5) on vastav servituudi ala samuti kajastatud lilla viirutusega kaetud alana. See tähendab praktikas näiteks isikliku kasutusõiguse või ka sundvalduse seadmist kinnistutel, kuhu trassi rajamine on kavandatud. Seega on DP-ga ette nähtud õiguslik lahendus olukorrale, kus huvitatud isikul tuleb DP kohase tehnilise infrastruktuuri välja ehitamiseks läbida ka talle mitte kuuluvaid kinnistuid.
31.Kaebajate viide Elveso tehnilistele tingimustele kui dokumendile, mille kohaselt piirdub trasside rajamine kaebaja kinnistuga, ei ole kohane. Vastustaja on õigesti märkinud, et tehniliste tingimustega ei saa DP menetluses midagi kokku leppida ega kaebajaid kohustustest vabastada (15.09.2021 istung, 13:45:15). Vastustaja on lõppastmes DP tellija ning vastustaja paneb paika DP tingimused ja põhilahendused. DP-ga seotud kohustused ja nende mahu panevad paika DP ning käesoleval juhul ka DP leping. Elveso on kooskõlastanud üksnes lahenduse, mis talle on esitatud, kuid tehniliste tingimustega ei saa Elveso vabastada kaebajaid kohustustest, mida ta on võtnud DP lepinguga.
32.Eeltoodust järelduvalt leiab kohus, et vastustaja on Loode kinnistu ja selle lähiala DP menetluse lõpetanud õigel õiguslikul alusel ning põhjendatult, tuginedes asjaolule, et kaebaja I kui huvitatud isik on DP lepingu üles öelnud, mistõttu puudub DP elluviija, sh DP kohase avaliku ruumi ja tehnovõrkude välja ehitaja. Rae Vallavalitsuse 29.12.2020 korraldus nr 1744 on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (HMS § 54). Kohus on seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ning puuduvad asjaolud, mis annaks aluse tühistada vastustaja 29.12.2020 korraldus nr 1744 Loode kinnistu DP menetluse lõpetamise kohta.
33.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega tehti otsus kaebajate kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.