Päästame Eesti Metsad MTÜ kaebus tühistada Keskkonnaameti registreeritud metsateatised nr 50000534525, 50000529497, 50000529499, 50000529817, 50000529513, 50000534757, 50000534755, 50000534759, 50000534753, 50000529819, 50000529495, 50000529493, 50000520851, 50000534761, 50000534897 ja metsakaitseekspertiisi akt 10000007382
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – Päästame Eesti Metsad MTÜ, seaduslikud esindajad Farištamo Eller ja Liina Steinberg Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindajad Kaisa Laidvee ja Martin Triipan Kolmas isik – Riigimetsa Majandamise Keskus, volitatud esindaja Indrek Lillo
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde www.planeerimine.ee lehelt alates 30.08.2012 kehtiv üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ ning katastriüksuse 62401:001:0846 kinnistusraamatu väljavõte .
2.Jätta Päästame Eesti Metsad MTÜ kaebus rahuldamata.
3.Rahuldada kolmanda isiku Riigimetsa Majandamise Keskuse taotlus menetluskulude väljamõistmiseks osaliselt ning mõista kaebajalt tema kasuks välja menetluskulud 600 eurot.
Jätta menetlusosaliste muud menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 05.01.2023. Kui apellant ei ole
apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Keskkonnaamet registreeris Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) taotlusel Pärnu maakonna Pärnu linna riigimetsa katastriüksusel 62401:001:0846 järgmised 15 metsateatist ja ühe metsakaitseekspertiisi akti (edaspidi MKE): Metsateatis
Katastritunnus
Reg. kuupäev
Kehtiv kuni
50000529817 62401:001:0846
HR1
02.01.2022 01.01.2023
50000529497 62401:001:0846
HR
02.01.2022 01.01.2023
50000529499 62401:001:0846
HR
02.01.2022 01.01.2023
50000529819 62401:001:0846
HR
02.01.2022 01.01.2023
50000529495 62401:001:0846
HR
02.01.2022 01.01.2023
50000529493 62401:001:0846
HR
02.01.2022 01.01.2023
10000007382 62401:001:0846
LR2
03.01.2022 02.01.2023
50000520851 62401:001:0846
Raie
LR
03.01.2022 02.01.2023
50000529513 62401:001:0846
HR
04.01.2022 03.01.2023
50000534525 62401:001:0846
HR
20.01.2022 19.01.2023
Otsuse põhjendus Hoiatus! Metsa inventeerimise andmetel võib kavandatava raiemahu korral I rinde rinnaspindala langeda alla raiejärgset lubatud piirväärtust 16.3. Metsa majandamise eeskirja § 6 lg 4 kohaselt on see keelatud. Metsateatis vastab metsaseaduse (edaspidi MS) § 41 lg 81 nõuetele. Metsateatis vastab MS § 41 lg 81 nõuetele. Metsateatis vastab MS § 41 lg 81 nõuetele. Metsateatis vastab MS § 41 lg 81 nõuetele. Metsateatis vastab MS § 41 lg 81 nõuetele. Metsateatis vastab MS § 41 lg 81 nõuetele. Metsa seisundi halvenemise vältimiseks raiuda eraldis lageraie korras. Raie teostada metsakaitse ekspertiisi alusel. Metsateatis vastab MS § 41 lg 81 nõuetele. Metsateatis vastab MS § 41 lg 81 nõuetele. Metsateatis vastab MS § 41 lg 81 nõuetele.
harvendusraie lageraie
2 (19)
50000534757 62401:001:0846
HR
22.01.2022 21.01.2023
50000534759 62401:001:0846
HR
22.01.2022 21.01.2023
50000534753 62401:001:0846
HR
22.01.2022 21.01.2023
50000534761 62401:001:0846
HR
22.01.2022 21.01.2023
50000534755 62401:001:0846
HR
24.01.2022 23.01.2023
50000534897 62401:001:0846
LR
24.01.2022 23.01.2023
Metsateatis vastab MS § 41 lg 81 nõuetele. Metsateatis vastab MS § 41 lg 81 nõuetele. Metsateatis vastab MS § 41 lg 81 nõuetele. Metsateatis vastab MS § 41 lg 81 nõuetele. Metsateatis vastab MS § 41 lg 81 nõuetele. Metsateatis vastab MS § 41 lg 81 nõuetele.
2.Päästame Eesti Metsad MTÜ (edaspidi ka PEM või kaebaja) esitas 26.01.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, kus taotles käesoleva otsuse punktis 1 nimetatud metsateatiste ning MKE ja lisaks metsateatise nr 50000534499 tühistamist ning nende registreeringute kehtivuse peatamist esialgse õiguskaitse korras. Kaebaja taotles ka liitmist haldusasjaga 3-22-124, kus kaebaja oli 17.01.2022 kaebusega vaidlustanud ca 300 metsateatise ja MKE-de registreerimise, sealjuures olid paljud metsateatised väljastatud samale katastriüksusele (62401:001:0846).
3.Tallinna Halduskohtu 27.01.2022 määrusega tehti kaebajale ettepanek kaebuses esitatud nõuete süstematiseerimiseks, lähtudes haldusasja nr 3-22-124 süstematiseerimise tulemusest. Kohus määras vastustajaks Keskkonnaameti ja kaasas kolmanda isikuna RMK, küsides neilt ka teavet vaidlusaluste haldusaktide kohta. Kohus rahuldas esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas ajutiselt, s.o kuni 18.02.2022, taotletud metsateatiste ja MKE kehtivuse.
4.Kaebaja korrastas 14.02.2022 menetlusdokumentidega 17.01.2022 esitatud kaebuse (haldusasi 3-22-124) ning 26.01.2022 esitatud kaebuse (haldusasi 3-22-206) nõuded ning grupeeris kaebused liitkaebustena. Halduskohus otsustas 18.02.2022 määrusega liitkaebused korrastada ning selle tulemusena jäid pärast eraldamist ja liitmist haldusasja nr 3-22-206 nõueteks tühistada metsateatised ja metsakaitseekspertiisi aktid nr 50000519843, 50000519833, 50000511445, 50000511489, 50000511491, 50000519849, 50000519081, 50000470655, 50000519061, 50000519069, 50000519089, 50000519861, 50000470661, 50000529817, 50000534525, 50000529513, 50000529497, 50000529499, 50000534757, 50000534755, 50000534759, 50000534753, 50000529819, 50000529495, 50000529493, 50000520851, 10000007382, 50000534761, 50000534897 ning tuvastada metsateatiste nr 50000519553, 50000519555, 50000519557, 50000460763, 50000460761, 50000460795, 50000454543, 50000454545, 50000454607, 50000514489, 50000510355, 50000510353, 50000510351, 50000483827, 50000510347, 50000514775, 50000460755, 50000460775, 50000515323, 50000514249, 50000515107, 50000470657, 50000474511, 50000470659 ja 50000534499 õigusvastasus.
5.Tallinna Halduskohus tagastas 23.03.2022 määrusega haldusasjas 3-22-206 osa kaebuse nõudeid ning võttis kaebuse menetlusse nõuetes tühistada Keskkonnaameti registreeritud metsateatised nr 50000534525, 50000529497, 50000529499, 50000519843, 50000519833, 50000511445, 50000511489, 50000511491, 50000519849, 50000519081, 50000519061, 50000519069, 50000519089, 50000519861, 50000529817, 50000529513, 50000534757, 50000534755, 50000534759, 50000534753, 50000529819, 50000529495, 50000529493, 50000520851, 50000534761, 50000534897 ja metsakaitseekspertiisi akt 10000007382. Määrus jõustus 08.04.2022.
3 (19)
6.Keskkonnaamet ja kolmas isik vastasid kaebusele 09.05.2022 ning taotlesid menetluse osalist lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu. Kolmas isik esitas ka metsateatise nr 50000519843 kaardiväljavõtte ja taotles selles osas menetluse kinniseks kuulutamist.
7.Tallinna Halduskohus tagastas 25.10.2022 määrusega kolmanda isiku 09.05.2022 esitatud kaardiväljavõtte, mistõttu polnud vajadust ka menetluse kinniseks kuulutamise järele. Kohus leidis, et kaebus on metsateatiste nr 50000519081, 50000519061, 50000519069, 50000519089, 50000519843, 50000519861, 50000519849, 50000519833, 50000511491, 50000511489 ja 50000511445 tühistamise nõuetes esitatud kaebetähtaega rikkudes, jättis tähtaja ennistamata ning lõpetas nende osas haldusasja menetluse. Määrus jõustus 12.11.2022.
8.Pärast Tallinna Halduskohtu 23.03.2022 ja 25.10.2022 määruseid on halduskohtu menetluses kaebus nõuetes tühistada metsateatised nr 50000534525, 50000529497, 50000529499, 50000529817, 50000529513, 50000534757, 50000534755, 50000534759, 50000534753, 50000529819, 50000529495, 50000529493, 50000520851, 50000534761, 50000534897 ja MKE 10000007382 (edaspidi ühiselt vaidlustatud haldusaktid).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
9.Kaebaja seisukoht
9.1.MS § 2 sätestab metsaseaduse eesmärgina metsa säästva majandamise kohustuse. Vaidlustatud haldusaktid on antud metsise, kes on II kaitsekategooriasse kuuluv ohustatud linnuliik, elupaiga lähedusse. Samuti kuulub metsis Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30.11.2009 direktiivi 2009/147/EÜ, loodusliku linnustiku kaitse kohta (edaspidi linnudirektiiv) lisa I kaitsealuste liikide hulka. Linnudirektiivi artiklist 4 tulenevate nõuetega arvestatud ei ole. Linnudirektiivi I lisasse kantud liikide puhul tuleb arvestada liikide väljasuremisohtu, liikide tundlikkust elupaigas tehtavate muutuste suhtes, samuti arvukuse arengutendentse ja muutumist. Vastustaja ei ole metsise elupaika ja teiste liitkaebuste esemesse puutuvalt metsise elupaiga ümbrusse metsateatiste registreerimisel arvesse võtnud mitte ainsatki neist asjaoludest.
9.2.Metsised kasutavad küllaltki suurt maa-ala ning nende keskmine hajumiskaugus, st vahemaa koorumiskoha ja esimese registreeritud pesitsuskoha vahel, on 10 km. Hajumiskaugust arvestades peaks vastustaja hindama mõjusid kumulatiivselt ja võtma arvesse üsnagi suure ala, kuid seda ei ole tehtud.
9.3.Harvendusraie on metsistele potentsiaalne ohutegur, kuna selle eesmärk on metsa väärtuse tõstmine ja see suurendab metsise pesarüüsteriski. Ka Riigikohus selgitas asjas 3-20-605, et harvendusraied metsise elupaigas võivad minna vastuollu LKS isendikaitse sätetega. Seega tuleks harvendusraieid metsise elupaikades vältida või siis teha kindlaks, et ulatuslike raiete teostamisega elupaikades ja nende piirkonnas ei kaasne negatiivset mõju metsise elupaikadele. Lageraielangid põhjustavad metsa fragmenteerumist maastikus, lõhuvad mänge ja sunnivad linde otsima uut mänguala või elupaika, kuna röövloomade arvukuse tõus tekitab survet ka metsise pesadele ja tibudele. Lageraie on metsisele üks suurimaid ohutegureid. Ka Eestis tehtud ulatuslik uuring kinnitas, et vähemalt tibude perioodil väldivad metsised metsi, kus on viimase 10 aasta jooksul teostatud harvendusraieid. Tegemist on märkimisväärselt pika perioodiga, mil elupaik on harvendusraie tulemusel metsistele sisuliselt sobimatu. Täiendavalt tuleb välja tuua, et tegemist ei ole ainsate raietega antud piirkonnas. Vastustaja on registreerinud raieid antud piirkonnas varemgi ning teeb seda tõenäoliselt ka tulevikus. Seega on suur tõenäosus, et ulatuslikud mitut
4 (19)
liiki raied, sh lage-, harvendus- ja sanitaarraied võivad muuta elupaiga liigi elutingimusteks sobimatuks. Kui aastate jooksul tehakse pidevalt raieid kokku väga suurel alal ning metsised sellist ala pikka aega väldivad, siis jääb metsisele sobiv ala oluliselt väiksemaks, millel on omakorda negatiivsed tagajärjed metsise populatsioonile. Seda kinnitab metsise arvukuse üldine ja järjepidev vähenemine Eestis.
9.4.Vastustaja rikkus uurimispõhimõtet, kuna välja jäeti selgitamata olulise tähtsusega asjaolu, milleks on konkreetsete raiete mõju metsistele. Samuti ei ole metsateatistes ära toodud kaalutlusi, mis lubatud raieid õigustaksid. Ka puudub arutluskäik, mis loogiliselt viiks järelduseni, et õiguspärane on metsise elupaikadesse ja nende ümbrusse suurel hulgal metsateatisi registreerida. Metsise elupaiga hävimine või kahjustumine ulatuslike raiete tõttu kujutaks endast pöördumatut muutust keskkonnas keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 22 tähenduses. Häviva elupaiga ümbrusest rikutakse võimalikud sobivad elupaigad samuti ära, arvestades, kuidas Keskkonnaamet on samasse piirkonda metsateatisi registreerinud.
9.5.Ka MKE-s nr 10000007382 ei ole lageraie mõjusid metsisele, rohevõrgustikule ega metsaelustikule hinnatud ega kaalutud. Kaebaja küsis Keskkonnaametilt MKE tervikversiooni teabenõudega. Seal on raie vajalikkust põhjendatud peamiselt üraskikahjustustega. Kaebaja märgib, et kuuse-kooreüraski uurimisele spetsialiseerunud entomoloog Heino Õunapi sõnutsi vaibub üraskikahjustus ilma inimese sekkumiseta paari aasta jooksul, kuid inimese kaasabil võib üraskiprobleem kesta aastaid. Ka Euroopa Kohus on leidnud, et üraskikahjustus ei ole legitiimne õigustus metsaraieks, isegi mitte sanitaarraieks. Peale selle on MKE-s soovitatud raietöid teostada aprillist mai lõpuni ja metsamaterjal välja vedada hiljemalt 15. juuniks. Aprillis, mais ja juunis on lindude pesitsuse kõrgaeg. Seega soovitatakse MKE-s toime panna õigusrikkumine, st rikkuda LKS § 55 lg 61 punkte 1 ja 2. MKE-st on puudu ekspertiisi tegija nimi ja kontaktandmed, ehkki asutusena on mainitud Keskkonnaametit.
9.6.Metsateatised asuvad Paikuse valla rohevõrgustiku alal. Rohevõrgustik koosneb tugialadest ehk tuumaladest ja koridoridest. Paikuse valla üldplaneeringu (edaspidi ÜP) kohaselt on rohevõrgustiku koridorides metsade majandamine valikraie põhimõttel lubatud. Ka tugialadel on raied lubatud, kuid säilitada tuleb tugialade terviklikkus ning haruldased taimekooslused ja elupaigad. Rohevõrgustike ekspert, bioloog ja maastikuökoloog L. Klein analüüsib oma eksperthinnangus rohevõrgustikega seonduvat ning leidis, et selleks, et inimtegevusega ei ületataks loodusliku taastumisvõime piire, peaks vaid inimesele kasu tootev majandus, sh nn looduse varustav hüve (puit, maavarad, ulukid jne), sh ka nn majandusmetsad, mahtuma ühe kolmandiku ruumi sisse. Kaebaja hinnangul viitab see järelikult sellele, et rohevõrgustike metsade kasutamine majandusmetsana viib ökoloogilise tasakaalu paigast ära, sh kahjustab inimestele ja teistele liikidele vajalike rohevõrgustike toimimist.
9.7.Metsateatistele kehtib põhjendamiskohustus (Riigikohtu 28.10.2020 määrus nr 3-20-580, punkt 9), kuid põhjendusi, miks rohevõrgustiku aladel raieid lubatakse, ei nähtu. Metsaregistrist nähtuvalt on vaidlustatud metsateatiste piirkonda antud hulganisti raielube ning jätkuvate lubade väljastamine kahjustab oluliselt maastiku ilmet, sidusust ja metsaökosüsteemi. Lageraie, mida vastustaja on mh rohevõrgustiku aladel ulatuslikult lubanud, on väga intensiivne metsamajandamise viis, millega raiutakse reeglina maha kõik kasvavad puud, v.a seemne- ja säilikpuud (Tallinna Ringkonnakohtu 29.01.2021 otsus nr 3-20-245 ja 14.07.2021 määrus nr 321-1187, punkt 14).
9.8.Vastustaja ei ole võtnud arvesse metsateatiste väljastamisel kehtiva üldplaneeringu piiranguid ega kaalunud mh raiete mõju rohevõrgustiku eesmärkidele ja võrgustiku funktsioneerimisele, sh
5 (19)
kumulatiivset mõju koos igat liiki lubatud raietega ning muude metsist ja rohevõrgustikku ohustavate tegevustega nagu näiteks maavara kaevandamine või maaparandussüsteemide rekonstrueerimine (metsa kuivendamine). Viimast on Põllumajandus- ja Toiduamet vastustaja nõusolekul samas piirkonnas ulatuslikult lubanud. Järelikult on metsateatiste registreeringud vastuolus kehtiva üldplaneeringuga ja sellest tulenevalt õigusvastased. Vastustaja ei olegi asjas tegelikkuses kaalutlusõigust teostanud. Nimelt on metsateatised registreerinud metsaregistri automaatsüsteem.
9.9.Metsateatised on igal juhul õigusvastased, kuna tehisintellekti poolt haldusaktide koostamine eeldab põhiseadusest tulenevat selget legitimatsiooni ehk selgelt arusaadavat ja piiritletud seaduslikku alust ning tehisintellekt ei saa teha kaalutlusotsustusi, veel vähem saab ta neid teha keskkonnavaldkonnas, mis eeldab hinnangute andmist, väärtuste kaalumist ja erinevate õiguste tasakaalustamist. Teiste sõnadega tähendab vastustaja n-ö legitimeeriv „kinnitus“ tehisintellekti poolt väljastatud metsateatise õiguspärasuse kohta seda, et see „kinnitus“ kinnitab metsateatiste õigusvastasust. MS § 41 lg-test 7 ja 8 tulenevalt on metsateatise registreerimine kaalutlusotsus, mille tegemisel on Keskkonnaametil kohustus kaaluda kõiki olulisi asjaolusid, st Keskkonnaamet pidi kaalutlusõigust teostama kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 2).
9.10.Metsateatis nr 50000529817 on vastuolus keskkonnaministri 27.12.2006 määrusega nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ (edaspidi MME). Nimelt võib kavandatava raiemahu korral langeda metsa I rinde rinnaspindala alla raiejärgset lubatud piirväärtust ja see on vastuolus MME § 6 lgga 4. Seega Keskkonnaamet möönis metsateatise eelduslikku õigusvastasust. Ettevaatuspõhimõttest lähtuvalt poleks tohtinud metsateatist registreerida, selgitamata välja, kas rinnaspindala langeb alla lubatud piirväärtuse või mitte. Harvendusraie järel ei tohi mets olla liiga hõredaks harvendatud, see teeb metsa ka tormituultele haavatavamaks. Keskkonnaametil oli MS § 41 lg-st 8 tulenevalt kohustus metsateatise registreerimisest keelduda, sest ta ei teinud kindlaks, kas metsateatis on kooskõlas MME § 6 lg-ga 4.
10.Vastustaja seisukoht
10.1.Kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
10.2.Metsateatiste väljastamisel ei tulnud arvestada linnudirektiivi nõuetega, kuna direktiiv ei ole otsekohalduv ning vaidlusalused metsateatised ei asu metsise elupaikades, kaitsealadel (sh Natura aladel) ega püsielupaikades. Kaebaja väited metsist puudutavalt on üldised ning neist ei nähtu, kas ja kuidas vaidlustatud metsateatiste alusel tehtav raie nõudeid rikub või ülemäärast negatiivset mõju omab. Lisaks on kaebaja väited seotud eeldusega, et metsateatised väljastati metsiste elupaika, aga see on väär. Metsateatised ei ohusta metsiseid. LKS § 48 lg 4 kohaselt rakendub piiritlemata II ja III kategooria kaitsealuste liikide elupaikades isendi kaitse. Väljaspool elupaiku LKS-ist tulenevaid rangemaid nõudeid järgima ei pea, mistõttu ka metsateatistesse vastavaid lisatingimusi ei seatud. Vastustaja märgib, et metsateatise nr 50000520851 ala asub 550 meetri kaugusel metsise elupaiga piirist (projekteeritav Mustraba-ilvese looduskaitseala) ning metsateatise nr 50000534897 ja MKE nr 10000007382 ala 540 meetri kaugusel metsise elupaiga piirist (projekteeritav Mustraba-ilvese looduskaitseala).
10.3.Vastustaja lähtub raiete lubamisel peadirektori 30.12.2016 käskkirjaga nr 1-1/16/449 kehtestatud juhisest, mille eesmärgiks on tööprotsesside ühtlustamine ja metsade kaitse korraldamisel ühtsete põhimõtete järgimine. Antud juhendi pinnalt seatakse ka metsateatistele
6 (19)
vajalikke looduskaitselisi piiranguid. Viidatud juhendi tabeli järgi moodustatakse keskkonnaregistrisse kantud metsise elupaik kuni 3 km raadiuses ümber metsise mängupaiga olevatest, metsise poolt eelistatud kasvukohatüüpidest, mis on omavahel ühendatud terviklikuks alaks. Seega piiritletakse elupaigad terviklike aladena, mis sisaldavad ka puhvertsooni, mille konkreetset suurust pole võimalik öelda. Aladel, mis jäävad elupaikadest ja kaitsealadest väljapoole, täiendavate piirangute kehtestamine metsateatistes vajalik ei ole. Eestis viimasel aastakümnel läbiviidud elupaigakasutuse uuringute (telemeetria, metsisetalgute vaatlused) järgi kasutavad metsised kuni 3 km raadiusega tsooni ümber mängukeskme. Praegu kehtivatest kaitsekorralduslikest põhimõtetest lähtuvalt on metsise elupaikade mängupaigad nii püsielupaikades kui kaitsealadel kavandatud reeglina sihtkaitsevöönditesse või projekteeritavatesse sihtkaitsevöönditesse, kus majandustegevus, sh raied on keelatud. Vähem esinduslikke elupaikasid kaitse alla ei võeta ja seal rakendatakse isendikaitset ehk tagatakse häirimatu pesitsemine raietele ajaliste piirangute seadmisega kooskõlas LKS § 55 lõigetega 6 ja
61.Kindlasti ei ole kogu metsisele sobivaks modelleeritud pindala osas vajalik rakendada õiguslikke kaitsemeetmeid, vaid osaliselt on võimalik kaitsta metsiseid ka majandusmetsades, milleks RMK juhatus on kinnitanud strateegia „RMK metsise kaitsestrateegia aastani 2030“, kusjuures lähtekohaks on samuti põhimõte, et metsise asurkonda saab tõhusalt kaitsta vaid maastiku tasemel (3 km raadius ümber mängukeskme).
10.4.Kaebaja leiab, et kuna vaidlustatud metsateatised jäävad rohevõrgustiku alale, siis kahjustab metsade kasutamine selle toimimist. Vastustaja sellega ei nõustu. Konkreetsed tingimused rohevõrgustiku toimimiseks ning nendest tekkivad kitsendused määratakse üldplaneeringuga (planeerimisseaduse (PlanS) § 75 lg 1 punkt 10). Seega ainuüksi rohevõrgustiku olemasolu teatud alal ei sea konkreetseid kitsendusi vastava ala kasutamisele. Samuti ei ole need alad kaitsealad ega muude looduskaitseliste piirangutega alad. Metsateatiste registreerimisel arvestati kõikvõimalikke piiranguid, sh rohevõrgustikust ja planeeringutest tulenevaid ning neid võeti asjakohaselt arvesse. Kaebaja esitatud L. Kleini arvamus ei tõenda raiete negatiivset mõju ning tegemist on ühe eksperdi subjektiivse seisukohaga, mille lähtekohaks on võetud vaid looduskaitselised huvid ning asutud seisukohale, et need peavad igas olukorras prevaleerima muu tegevuse ees. Ka ekspert ise möönab, et tema nägemus ei kattu üldise lähenemisega ega ka looduskaitseliste regulatsioonidega.
10.5.Kaebaja on asunud justkui vaidlustama kehtivate seaduste regulatsioone, kuna leiab, et need ei kaitse loodust piisavalt. See on aga õiguspoliitiline küsimus ega seondu haldusotsuste õiguspärasusega. Vastustaja ei saa metsateatiste menetlustes võtta endale laiema ruumilise planeerimise pädevust ega asuda kohtades, kus raie on lubatud, metsaraiet piirama. Küsimus on selles, kas ÜP tingimused lubavad metsateatiste alusel raiet ellu viia või mitte. Oluline on seega seadusest ja konkreetsest planeeringust tuleneva regulatsiooni tõlgendamine. ÜP-st nähtub, et selle kehtestaja eesmärgiks ei olnud rohealadel metsaraiete keelamine. Nii näeb ÜP ette, et tugialadel ja koridorides on metsakategooriaks üldjuhul tulundusmets ja seal võib arendada majandustegevust, v.a väärtuslikel märgaladel, veekogude kallastel, vääriselupaikades, kaitsealadel, I ja II kategooria kaitsealuste liikide elupaikades ja teistel seadusest tulenevate piirangutega aladel. Samuti nähtub ÜP-st selgelt, et rohevõrgustiku toimimist on hinnatud ning vajalikud tingimused selle säilimise tagamiseks kehtestatud. Rohevõrgustiku toimimise tagamiseks näeb ÜP ette ka maakonnaplaneeringuga võrreldes täiendavad tingimused. Näiteks ei tohi looduslike alade osatähtsus tugialadel langeda alla 90%, samuti nähakse ette täiendavad tingimused rohealadel ehitamiseks, sh on seatud tingimusi seoses maardlatega. Samal ajal ei seata üldplaneeringuga aga rohevõrgustiku tuumaladele, kuhu ka vaidlustatud metsateatised väljastati, ühtegi täiendavat tingimust seoses metsaraietega. Lisaks tuleb tähele panna, et ÜP punkti 1.2.3 kohaselt tuleb rohelise võrgustiku koridoride alal metsade raiumisel lähtuda valikraie printsiibist,
7 (19)
kuid vaidlusalused metsateatised ei asu mitte rohevõrgustiku koridoride alal, vaid tuumalal, kus eeltoodud piirang ei kehti.
10.6.Metsateatiste registreerimine automatiseeritud menetluses on õiguspärane ning nende väljastamisel ei kasutata tehisintellekti, mis teostaks kaalutlusotsuseid ametniku asemel. Tegu on andmetöötluse poolautomaatse vormiga, kus ametnikud määravad konkreetsed kriteeriumid, mille alusel kontrollitakse raie vastavust õigusaktide ja planeeringute nõuetele ning need alluvad Keskkonnameti vahetule kontrollile. Keeldu, et raiete õigusaktide nõuetele vastavuse kontrollimine ei võiks vähemalt osaliselt olla infotehnoloogiliselt automatiseeritud, kehtestatud ei ole. Automatiseeritud menetlust on pidanud õiguspäraseks ka õiguskantsler.
10.7.Metsateatiste registreerimise menetlust kirjeldab dokument „BR07 Kontrollid metsateatiste esitamisel“ (edaspidi kontrollijuhend), kus tuuakse välja kontrolltoimingud, mis teostatakse metsateatiste esitamisel metsaportaali kaudu. Üheks kontrolltoimingu võimalikuks tagajärjeks on aga ka teatise suunamine tavamenetlusse ametnikule. Näiteks suunatakse teatis tavamenetlusse juhul, kui metsaeraldisega seotud tööala kattub Eesti Looduse Infosüsteemi3 objektiga (edaspidi EELIS, sh on hõlmatud sisuliselt kõik kihid – hoiualad, püsielupaigad, üksikobjektid, kaitsealad, kohalikud objektid, kaitsealused taimed, seened, samblikud, loomad). Sel juhul toimub lõplik hindamine metsateatise registreerimise lubatavuse osas ametniku poolt ning on tagatud, et ametnik teostab kaalutluse ja teeb otsuse.
10.8.Keskkonnaamet ei ole rikkunud põhjendamiskohustust. Halduskohus on käesoleva asjaga sarnastest asjades sedastanud, et vastustajal puudub õigusaktidega vastuolu puudumisel kaalutlusruum metsateatise registreerimata jätmiseks ja metsateatis tuleb registreerida. Sellest tulenevalt on Keskkonnaameti kaalutlusõigus ja sellega seonduvalt ka põhjendamiskohustus metsateatistega kavandatavate raiete registreerimisel erinev. Metsateatise registreerimine on soodustava haldusakti andmine, mille põhjendamiskohustus ja -ulatus on erinev haldusakti andmisest keeldumisest (HMS § 56 lg 4). Riigikohus on haldusasjas 3-20-580 ka välja toonud, et elektroonilise haldusakti puhul tuleb arvestada dokumendi elektroonilisest vormist tingitud erisusi (HMS § 55 lg 3). Kuna metsateatis registreeritakse, kui see vastab õigusaktide nõuetele, siis ei ole vajalik sellele kanda infot, et milliste õigusaktide nõuetele see vastab. Küll aga kantakse metsateatisele vajaduspõhiselt põhjendused ja tingimused, mis on konkreetse metsateatise andmisel olulised. Need hõlmavad nii veekaitsega seotud teemasid, lindude pesitsusajaga seotud teemasid kui ka looduskaitselistest piirangutest tulenevaid tingimusi. Ehk juhtudel, kus metsateatise registreerimise põhjendus oleks midagi muud kui „metsateatis vastab õigusaktides sätestatud nõuetele ja seega on põhjendatud selle registreerimine“, kantakse põhjendused ka metsaregistrisse. Vastustaja on seisukohal, et metsateatiste puhul ei rikuta kuidagi põhjendamiskohustust.
10.9.Vastustaja ei ole rinnaspindala puudutava hoiatusega metsateatist nr 50000529817 registreerides kuidagi õigusvastaselt käitunud. Raie on lubatud, kuid metsaomanikul ja raie teostajal tuleb igatahes arvestada MME lisas 1 kehtestatud harvendusraie alammääradega. Metsa inventeerimisandmed kehtivad 10 aastat (MS § 11 lg 41) ning selle aja jooksul võib viljakamates kasvukohatüüpides teha ka kahel korral harvendusraiet, ilma, et peaks vahepeal tellima uue metsainventeerimise. Keskkonnaameti olemasolev informatsioon sõltub sellest, kui vanad on inventeerimisandmed. Oluline on aga raiejärgne rinnaspindala, mistõttu tulebki seda jälgida metsaraie teostajal.
EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
8 (19)
11.Kolmanda isiku seisukoht
11.1.Kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
11.2.Vastustaja ei pidanud arvestama linnudirektiivi nõuetega, kuna see ei ole otsekohalduv. Lisaks ei ole vaidlustatud metsateatised väljastatud metsise elupaika. RMK järgib ka oma väga ranget RMK juhatuse 01.09.2020 otsusega kinnitatud metsise kaitsestrateegiat.
11.3.Kaebaja väited MKE-sse puutuvalt on alusetud. Seal ei ole antud soovitust raietööde teostamiseks aprillist juunini. Isegi, kui selline soovitus oleks antud, siis lähtuks see üraskitõrjetöödest. Metsaregistrist nähtuvalt on kvartali TA207 eraldisel 1 tuvastatud 70% eraldisel kasvavatel kuuskedel kuuse-kooreüraski kahjustusi. MME § 21 sätestab, et toorest koorimata okaspuidust metsamaterjal, välja arvatud raidmed ja püünispuud, tuleb juhul, kui seda on enam kui kümme tihumeetrit ühe hektari kohta, metsast välja vedada järgmiselt: 1. septembrist kuni 30. aprillini raiutud puit 1. juuniks (punkt 1) ning 1. maist kuni 31. augustini raiutud puit ühe kuu jooksul raie tegemisest arvates (punkt 2). RMK on igatahes teadlik LKS § 55 lg 61 punktide 1 ja 2 piirangutest ja arvestab nendega, st ei teosta raietöid metsalindude pesitsusajal. Alates 2002. aastast peab RMK omal initsiatiivil raierahu ning seejuures kestis raierahu 2022. aastal tavapärasest kauem, st perioodil 15.04-01.07.
11.4.Metsateatised ei ole ÜP-ga vastuolus. ÜP kohaselt eristatakse kolme rohelise võrgustiku komponenti: tugialad ehk tuumalad, millele süsteemi funktsioneerimine toetub; koridorid, mis on tugialasid ühendavad rohelise võrgustiku elemendid; ja nullalad, mida võib vaadelda kui eelisalasid põhisüsteemi, s.o võrgustiku koridoride arendamiseks. Tugialadel ja koridoridel on metsakategooriaks üldjuhul tulundusmets ja seal võib arendada majandustegevust. Seejuures tuleb rohelise võrgustiku koridoride aladel metsade raiumisel lähtuda valikraie printsiibist. Kõik vaidlustatud metsateatistega hõlmatud alad asuvad rohelise võrgustiku tugialadel, seega seal valikraie printsiip ei kehti.
11.5.Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas harvendusraie teostamine kahjustab olemasoleva rohevõrgustiku säilimist ja toimimist. Kehtivate õigusaktide kohaselt ei peeta harvendusraieid selliseks keskkonnaohtlikuks tegevuseks, millega võiks kaasneda oluline keskkonnamõju või oluline ebasoodne mõju eelkõige Natura 2000 alale. RMK leiab, et nimetatud põhimõte on kohaldatav ka rohevõrgustiku aladele. Osade haldusaktidega on kavandatud lageraie, kuid need eraldised on väikesed ja asuvad hajali üle rohevõrgustiku ala, seega raied tugialade ega rohevõrgustiku terviklikkust ei ohusta. Lisaks on MKE alusel lageraie teostamise vajalikkus tingitud kuuse-kooreüraski ulatuslikust levikust (eraldisel TA207-1 kasvavatest kuuskedest 70% esineb kuuse-kooreüraski kahjustusi ja kuuski on eraldisel 85%). Vastupidiselt kaebaja väidetule on entomoloog H. Õunap just öelnud, et kuuse-kooreüraskite leviku piiramiseks on tõhusaim abivahend õigeaegsed üraskitõrjetööd. Eraldisel TA207-1 oli leviku piiramiseks ainus võimalus teostada lageraie. Rohevõrgustiku huvides oli vajalik üraskikahjustusega puud kiirelt likvideerida. Viited kohtulahenditele seoses lageraiega on asjakohatud.
11.6.Puutuvalt metsateatisesse nr 50000529817 tuleb märkida, et rinnaspindala langemine alla piirväärtuse ei ole kindel. Tegemist on hoiatusega, millega RMK peab arvestama. Harvendusraie on võimalik teostada selliselt, et metsa I rinde rinnaspindala ei lange alla raiejärgset lubatud piirväärtust. MME-st ei tulene, et antud olukorras ei tohtinud metsateatist registreerida. Vastustaja ei tea raiejärgset rinnaspindala ette, kuid saab juhtida sellele asjaolule tähelepanu.
11.7.Etteheited tehisintellekti kasutamisele on põhjendamatud.
9 (19)
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et: − vaidlustatud haldusaktid4 ei ole väljastatud metsise elupaiga ega püsielupaiga aladele; − lubatud raied olid harvendus- ja lageraied; − vaidlustatud haldusaktid ei jää üldplaneeringuga kehtestatud kaitsemetsadesse; − metsateatised ja MKE asuvad Paikuse valla rohevõrgustiku alal.
13.MS eesmärk on MS § 2 lg 1 kohaselt tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine. MS § 2 lg 2 täpsustab, et metsa majandamine on säästev, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse. MS kohaselt on harvendusraie hooldusraie liik, mille eesmärgiks on metsa väärtuse tõstmine, metsa tiheduse ja koosseisu reguleerimine ning lähitulevikus väljalangevate puude puidu kasutamise võimaldamine (MS § 28 lg 7 punkt 2). Lageraie on aga uuendusraie liik, mille eesmärgiks on raielangilt ühe aasta jooksul raie algusest raiuda kõik puud, v.a seemne- ja säilikpuud (MS § 28 lg 4 punkt 1 ja § 29). MS ning selle alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.01.2009 määrus nr 2 „Metsa korraldamise juhend“ (edaspidi määrus nr 2), samuti LKS ja selle alusel kehtestatud kaitse-eeskirjad, annavad üksikasjalikud juhendid, kuidas ja millistel tingimustel võib raiet teostada, mistõttu on osa kaalutlust teinud ära juba seadus- või määrusandja ning puudub alus väita, et MS-iga ja määrusega nr 2 kooskõlas olevad raied oleksid vastuolus MS §-s 2 sätestatud eesmärgiga. Üldisemad põhjendused metsateatiste ja MKE õiguspärasuse osas
14.Kaebaja heidab vastustajale ette nii metsateatiste automaatset registreerimist – seejuures leiab kaebaja, et ainuüksi automaatse menetluse kasutamine muudab vaidlustatud metsateatised õigusvastaseks – kui ka sel põhjusel uurimiskohustuse rikkumist ning kaalutlusõiguse teostamata jätmist. Samuti leiab kaebaja, et metsateatised on põhjendamata. Kohus kaebajaga ei nõustu.
15.Metsateatis on haldusakt, mille väljastamist reguleerib MS § 41 ning selle lg 6 alusel antud keskkonnaministri 11.08.2017 määrus nr 28 „Metsateatisel esitatavate andmete loetelu ning metsateatise esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ning tähtajad“ (edaspidi määrus nr 28). Nii MS kui ka määrus nr 28 kehtestavad, et Keskkonnaamet kontrollib nõuetekohase metsateatise alusel kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele ja seaduses ettenähtud juhtudel kehtivatele inventeerimisandmetele või tegelikele andmetele metsa seisundi, vanuse, rinnaspindala ning varude suuruse kohta, kui inventeerimisandmed ei vasta tegelikkusele. Kui kavandatav raie on õiguspärane ja riigil on olemas vajalik teave, lahendab metsateatise taotluse metsaregister 15 tööpäeva jooksul tuginedes registriandmetele. Sama kehtestab lakoonilises vormis ka MS § 41 lg 81, mille kohaselt registreerib Keskkonnaamet kavandatud raie metsaregistris, kui see vastab õigusaktide nõuetele. Seega õigusaktidega vastuolude puudumisel ei ole Keskkonnaametil kaalutlusruumi, vaid metsateatis tuleb registreerida. Samuti ei nähtu metsateatise registreerimist reguleerivatest õigusnormidest, et Keskkonnaamet peaks metsateatiste menetlemisel igakordselt kohaldama ametniku tasandil kaalutlusõigust ja et õigusaktide nõuetele vastavuse hindamiseks ei võiks kasutada automatiseeritud menetlust, mille
Vt esialgse, 26.01.2022 kaebuse lisasid 1–9 ja 11–17; dtl 13–31 ja 33–47.
10 (19)
seadistamisel on Keskkonnaamet võtnud arvesse kehtivast õigusest tulenevad õigused ja piirangud.
16.Keskkonnaamet esitas kohtule metsaregistri kontrollijuhendi5, millest nähtub, kuidas metsaregistrisse edastatavate metsateatiste automaatne menetlus toimib. Kaebaja ei väida, et Keskkonnaamet oleks mõne olulise parameetri jätnud metsaregistri automaatsesse süsteemi lisamata. Kontrollijuhendist nähtub, et Keskkonnaameti etteantud parameetrite alusel töötleb arvuti läbi registrid ja andmed, mille vastustaja ametnikud peaksid muidu kontrollima n-ö käsitsi. Tegemist ei ole tehisintellektiga. Tehisintellekti on selgitatud näiteks kui modelleeritud ajuprotsessidest tulenevat arvuti suutlikkust jäljendada inimese vaimset tegevust.6 Tehisintellekti all mõeldakse üldjuhul masina inimlaadseid võimeid, nagu mõtlemine, õppimine, planeerimine ja loovus. Selliseid võimeid metsaregistril ei ole. Ka nähtub kontrollijuhendist, et automaatses menetluses toimub esmalt metsateatise vastuvõtmisel selle nõuetekohasuse kontroll, mille tulemusel on võimalik teatis kas tagasi lükata või edastada lihtsustatud menetlusse. Lihtsustatud menetluses on võimalik teatis suunata tavamenetlusse ametnikule või lihtsustatud menetluses automaatse otsuse tegemisse. Tavamenetlus rakendub, kui tuvastatakse õigusaktidest tulenevad piirangud ning tekib vajadus, et metsateatise vastavust õigusaktide nõuetele hindaks ametnik. Andmed, mida õigusaktidest lähtuvalt kontrollida, on ette andnud vastustaja ning kohtul puudub alus arvata, et vajadusel neid andmeid ei täpsustata. Seega allub metsateatiste väljastamise otsustusprotsess ka automaatse menetluse korral vastustaja kontrollile.
17.Võttes aluseks vaidlustatud metsateatiste esitamise ning nende registreerimise aja, siis on ilmne, et need on enamasti antud automatiseeritud menetluses. Selle viitab asjaolu, et need on suuremas osas registreeritud esitamisega samal päeval.7 Ka vastustaja ei väida, et metsateatiste väljastamine oleks toimunud tavamenetluses ametniku tasandil. Seega oli tegemist automatiseeritud menetlusega (ilmselt v.a metsateatis nr 50000520851), mille puhul tuleb kohtul sisuliselt kontrollida metsateatiste formaalset õiguspärasust kui ka sisulist õiguspärasust, ehk seda, kas metsateatiste väljastamisel esinesid vastuolud õigusaktidega, mistõttu oleks vastustaja pidanud teostama kaalutlusõigust ning MS § 41 lg 8 alusel keelduma metsateatiste registreerimisest.
18.Kohus ei nõustu kaebajaga, et metsateatised on põhjendamata. MS § 41 lg 8 kohaselt on Keskkonnaametil kohustus põhjendada metsateatise registreerimata jätmist. Sama põhimõte, et soodustavat haldusakti põhjendama ei pea, tuleneb ka HMS § 56 lg-st 1. Ehkki kaebaja viitab metsateatiste põhjendamiskohustuse rikkumisel Riigikohtu 28.10.2020 määruse nr 3-20-580 punktile 9, kus märgitakse, et elektrooniline süsteem tuleks kujundada selliselt, et täidetud oleksid haldusmenetluse seaduses isikute kaitseks sätestatud olulised nõuded (HMS §-d 56 ja 57), siis ei saa sellest järeldada, et vastustaja peaks vastupidiselt õigusaktides nõutule asuma soodustavat haldusakti põhjendama. HMS § 56 ei koosne üksnes esimesest ja teisest lõigust, vaid sätestab lõikes 4, et haldusakti andmise faktilist alust ei pea põhjenduses näitama, kui haldusakti adressaadi taotlus rahuldati ja kolmanda isiku õigusi ega vabadusi ei piirata. Lisaks jätab kaebaja tähelepanuta hilisema kohtupraktika, kus on loetud piisavaks vaide- ja kohtumenetluses esitatud selgitusi (Tallinna Ringkonnakohtu 09.02.2021 otsus nr 3-20-605, punkt 20), mistõttu saab kohus võtta asja lahendamisel aluseks vastustaja kohtumenetluses esitatud põhjendused.
Kaebuse vastuse lisa 12, dtl 1000-1039 „Eesti keele seletav sõnaraamat“, 2009, veebis: https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=tehisintellekt&F=M
V.a metsateatised nr 50000529513 ja 50000534755, mis registreeriti esitamisest ülejärgmisel päeval, ja MKE-ga nr 10000007382 seonduv metsateatis nr 50000520851, mis esitati 01.12.2021 ja registreeriti 03.01.2022.
11 (19)
19.Vaidlustatud metsateatised on formaalselt õiguspärased. Need sisaldavad endas nii nende andmise faktilist alust (taotluse andmed) kui ka õiguslikku viidet ning otsustust, et metsateatised vastavad MS § 41 lg 81 nõuetele. Samuti on esitatud nende vaidlustamise viide. Seega on haldusakti põhjendamise kohustuse minimaalsed nõuded täidetud ning õigusaktidest ei tulene, et täiendavalt peaks metsateatistest nähtuma, mida kontrolliti ja miks jõuti järeldusele, et nende väljastamine on kooskõlas kehtiva õigusega (sh ÜP-ga) ning et nende väljastamine ei riku II kaitsekategooria linnuliigi metsise eluolu.
20.Kuna formaalselt on metsateatised õiguspärased, siis peab kohus hindama, kas Keskkonnaamet on õigesti tuvastanud, et metsateatised vastasid õigusaktide nõuetele või on automaatsüsteemi kasutamine (v.a metsateatise nr 50000520851 puhul) välistanud ametniku kontrolli ning viinud kaalumisreeglite rikkumiseni. Nagu kohus eelnevalt välja tõi, siis on automaatse süsteemi toimimiseks vajalikud andmed sisestanud vastustaja ning arvestades kontrollijuhendit, siis süsteem, mida vastustaja kasutab automatiseeritud menetluses, ise kaalutlusõigust teostada ei suuda. Süsteemi ülesandeks on üksnes tuvastada, kas esitatud teatis on kehtiva õigusega kooskõlas ning kui selgub vastuolu, siis suunata probleemne teatis ametniku lauale tavamenetlusse. Niisiis võib probleem tekkida juhul, kui süsteem ei suuda tuvastada sellist olukorda, mille puhul peaks metsateatise tavamenetlusse suunama. Seega tuleb kindlaks teha, kas vaidlusaluste metsateatiste registreerimisel võis süsteemi kasutamine viia ekslikult olukorrani, kus kaalutlusõiguse teostamist vajavaid registreeringuid ei menetletud tavamenetluses.
21.Kaebaja leiab, et kõik metsateatised (ja võib eeldada, et silmas on täiendavalt peetud ka MKEd) on vastuolus Paikuse valla ÜP-ga ning välistavad koostoimes teiste väljastatud metsateatistega rohevõrgustiku toimimise. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et ÜP on haldusakt, millega kavandatud raie lubatavuse hindamisel on Keskkonnaametil kohustus arvestada ning metsateatis peab olema ÜP-ga kooskõlas (MS § 41 lg-d 7 ja 8). ÜP-ga võib metsaraieid suunata ja piirata erinevatel alustel, nt määrates rohevõrgustiku toimimist tagavad tingimused (PlanS § 75 lg 1 punkt 10) või väärtuslike rohealade, maastike ja looduskoosluste kaitse- ja kasutustingimused (PlanS § 75 lg 1 punkt 14), piiritledes puhke- ja virgestusalad (PlanS § 75 lg 1 punkt 20), moodustades kohalikke kaitsealasid (PlanS § 75 lg 1 punkt 16) või seades lageraie puhul piiranguid langi suurusele ja raievanusele, kaitsmaks asulat või ehitist õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või vähendamaks tuleohtu või tõkestamaks metsatulekahju levikut (PlanS § 75 lg 1 punkt 21). Loetletud alustel võib seada tingimusi mh raiete liigile, raielangi suurusele, raievanusele või raiete tegemise ajale (vt ka PlanS § 74 lg 3). Küll aga tuleb tähele panna, et kui kohalik omavalitsus ei ole otsustanud suunata ega ka piirata erinevatel alustel raieid, siis kohalduvad üldised õigusaktidest tulenevad piirangud ning nende järgmisel ei ole raie planeeringuga vastuolus.
22.Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga, et kaebaja omistab rohevõrgustiku aladele tähenduse, mida seadusandja ega ka ÜP koostaja ei ole teinud. Rohevõrgustiku alad ei ole kaitsealad ning kui ÜP koostaja ei ole pidanud täiendavaid piiranguid raiele vajalikuks kohaldada, siis kehtivad raietele õigusaktidest tulenevad nõuded (nt et enne raiesmiku uuenemist ei tohi teha uut lageraiet raiesmikuga piirneval metsaeraldisel, välja arvatud juhul, kui raiesmiku ja uue lageraielangi kogupindala ei ületa MS § 29 lõikes 11 sätestatud lageraielangi maksimaalset pindala8). Nagu vastustaja selgitas, siis rohevõrgustik on PlanS § 6 punkti 17 järgi eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslike
MS § 29 lg 9
12 (19)
ja poollooduslike koosluste kogum, mis koosneb tuumikaladest ja neid ühendavatest rohekoridoridest. Rohevõrgustike olemust on selgitatud ka üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“, mis kehtestati Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 368. Üleriigilise planeeringu punktis 6 selgitatakse rohevõrgustiku olemust ning mööndakse, et selle struktuuri, sidusust ja osatähtsust võib pidada heaks ning et selle säilitamise meetmed tuleb kehtestada üldja maakonnaplaneeringutes. Lisaks märgitakse üleriigilises planeeringus, et rohevõrgustiku kaitse alla võtmine ei ole otstarbekas ega ka vajalik, kuna see muudaks asustuse püsimise ja arengu maapiirkondades küsitavaks, oleks vastuolus rohevõrgustiku eesmärgiga ja integreeritud ruumilise planeerimise põhimõtetega. Seega pole rohevõrgustik ala, mille puhul oleks lageraiete tegemine keelatud ning rohevõrgustiku säilimise tagamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne.
23.Kaebaja ei ole põhistanud, et rohevõrgustik, mille osaks on ka mets, kuhu metsateatised ja MKE väljastati, ei toimi, või et selle toimimine oleks ohus. Seda ei nähtu ka eksperthinnangutest, mida kaebaja tsiteerib ning millest tehtud järeldused on deklaratiivset laadi. Samuti märgib kohus, et nõustub vastustaja ja kolmanda isiku etteheidetega L. Kleini arvamusele9, kuna see irdub kehtivast õigusest ning seda möönab arvamuse koostaja ka ise. Asjaolu, et eksperdid või keskkonnaorganisatsioonid soovivad rohevõrgustiku alasid enam kaitsta, on küll mõistetav, aga seda ei saa teha metsateatiste lausalise vaidlustamise kaudu. Selleks tuleb leida muu meetod koostöös kohaliku omavalitsusega.
24.Kaebaja ei ole vaielnud vastu vastustaja ja kolmanda isiku väitele, et kõik vaidlustatud metsateatised asuvad üldplaneeringu kohaselt rohevõrgustiku tuumalal.10 ÜP11 punktis 1.2.3. käsitatakse rohelise võrgustiku alasid ning üldplaneeringu kohaselt on roheline võrgustik osa ökoloogilisest võrgustikust, mis on planeerimisel kõige selgemini ja lihtsamini eristatav kui nn roheluse domineerimisega ala. Lisaks on ÜP-s välja toodud nõuded rohelise võrgustiku säilimiseks ja toimimiseks. Piirangud, mille üldplaneering rohelise võrgustiku aladele seab, on järgmised: − Tugialadel ja koridoridel on metsakategooriaks üldjuhul tulundusmets ja seal võib arendada majandustegevust, v.a väärtuslikel märgaladel, veekogude kallastel, vääriselupaikadel, kaitsealadel, I ja II kategooria kaitsealuste liikide elupaikades ja teistel seadusest tulenevate piirangutega aladel; − Metsamaa raadamine rohelise võrgustiku aladel ei ole üldiselt lubatud; − Rohelise võrgustiku koridoride alal tuleb metsade raiumisel lähtuda valikraie printsiibist. Lisaks on maakonna teemaplaneeringust tulenevalt määratud soovitused rohelise võrgustiku tugialadele T6–T9.
25.Kaebaja ei väida ning ka kohtule ei nähtu, et vaidlustatud metsateatised ja MKE asuksid aladel, kus metsade majandamine oleks üldplaneeringu kohaselt välistatud. Samuti ei nähtu kohtule, et metsateatiste ja MKE realiseerimine soovitud viisil tooks kaasa kuidagi tugialade terviklikkuse kadumise, kuivõrd ka metsateatiste ja MKE realiseerimise järgselt jääb maakasutus samaks. Kusjuures suurem osa raieid on harvendusraied. Lisaks ei ole kaebaja toonud välja ka neid asjaolusid, et lubatud raied oleksid vastuolus MS-ga ning selle ja LKS alusel kehtestatud raieid piiravate õigusaktidega (MKE-d ja metsateatisi nr 50000520851 ja 50000529817 käsitleb dtl 485-490 Seda kinnitab ka kaartide võrdlus, vt kaebaja 18.02.2022 lisana 60 esitatud ÜP kaarti (dtl 404) ja ÜP lk-l 76 sisalduvat kaarti (dtl 971) ning vastustaja 09.05.2022 lisa 2 (dtl 688) ja 31.10.2022 vastuse lisa (dtl 1073). Võrdluse lähtekohaks võtta nt Mustraba ja Ümmarguse raba asukohad, kuna metsateatised ja MKE asuvad seal läheduses, jäädes tugialale; rohekoridor jääb aga vasakule.
dtl 896-974
13 (19)
kohus allpool täiendavalt). Asjaolust, et ühele katastriüksusele, mille suurus kinnistusraamatu kohaselt on 3142,37 hektarit, on väljastatud vaidlustatud metsateatisi 36,75 hektari ulatuses (sellest 1,08 hektari ulatuses lageraiet) ei saa järeldada, et see seaks ohtu rohevõrgustiku toimimise ja tooks õigusaktidega kooskõlas olevate raiete korral kaasa vastustaja täiendava kaalumiskohustuse. Kohus nõustub haldusasjas nr 3-21-1187 tehtud Tallinna Halduskohtu 09.11.2021 otsuse punktis 14 tooduga12, mille kohaselt: „Kuigi rohelise võrgusiku eesmärk on valla looduskeskkonda säilitada, ei ole planeeringute kohaselt tegemist metsaga, mida tuleb säilitada muutumatul kujul. Tallinna Ringkonnakohus on käesolevas asjas esialgse õiguskaitse kohaldamise üle otsustades leidnud, et lageraie võib kahjustada rohevõrgustiku toimimist ning selle järel võtaks metsa tegelik uuenemine aega aastakümneid (Tallinna Ringkonnakohtu 14.07.2021 määrus nr 3-21-1187, p 14). Sellest seisukohast ei tulene aga, et igasugune lageraie rohevõrgustiku alal kahjustaks rohelise võrgustiku eesmärgipärast toimimist või oleks põhimõtteliselt keelatud. Lageraie on küll intensiivne ning pikaajaliste mõjudega metsamajandamise viis, kuid see ei muuda metsateatiste registreerimist õigusvastaseks.“.
26.Kuna rohevõrgustiku tagamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne ning seda korraldatakse ÜP kaudu, siis ei saa vastustaja metsateatiste (ja MKE) menetluses asuda kohaliku omavalitsuse asemel selles osas õigusruumi kujundama. Keskkonnaamet saab metsateatisi registreerides arvestada vaid üldplaneeringus ja teistes õigusaktides kehtestatud piirangutega. Samuti ei saa vastustaja asuda metsateatiste ja MKE menetluses tõlgendama planeeringulisi eesmärke selliselt, et vaatamata keelu puudumisele oleks siiski kogu rohevõrgustiku tuumala või rohevõrgustik tervikuna raiekeelu all. Sellisel juhul rakendataks rohevõrgustiku aladele ette piiranguid, mida ei ole kehtestatud isegi kõigile LKS-is sätestatud kaitsealadele või elupaikadele.
27.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et vaidlustatud metsateatised ja MKE ei ole ÜP-ga vastuolus.
28.Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et metsateatised ja MKE oleksid õigusvastased metsiste kaitse aspektist vaadatult.
29.Vaidlustatud metsateatised ei asu kaitsealadel ega ka linnu- või loodusaladel, mis on arvatud Natura 2000 kaitsealade võrgustikku. Samuti ei ole vaidlustatud metsateatised ja MKE väljastatud metsise püsielupaika või elupaika ega ka piirne nendega. Kuigi kaebaja tõi esile, et metsateatised ja MKE on väljastatud metsise elupaiga lähedusse, siis lähtuvad kaebaja väited suuresti olukorrast, nagu raied oleks lubatud metsise elupaigas. Sellised asjakohatud põhjendused jätab kohus tähelepanuta. Samuti jätab kohus tähelepanuta need väited, mis puudutavad kaitsealasid või linnu- ja loodualasid, kuna vaidlustatud metsateatised sellistele aladele väljastatud ei ole. Kohus mõistab kaebaja eesmärki tagada metsise ja tema elupaikade (sh võimalike potentsiaalsete elupaikade) ulatuslikum kaitse, et tagada liigi soodne seisund. Ent tegemist on kaebaja subjektiivse sooviga, millest ei saa tuleneda vastustajale ja kolmandale isikule kohustusi ning omandiõiguse piiranguid.
30.Kaebaja ei ole vaielnud vastu vastustaja väitele, et metsise elupaigad on piiritletud terviklike aladena ja need sisaldavad ka puhvertsooni. Vaidlust ei ole, et metsis on II kaitsekategooria liik ning nagu kaebaja välja toob, siis LKS § 48 lg 2 järgi tagatakse II kaitsekategooria liikide vähemalt 50 protsendi teadaolevate ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikade või kasvukohtade kaitse kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest. Vastustaja tõi kohtumenetluses välja, et metsise EELIS-esse kantud elupaikadest (leiukohad) on 01.01.2021 seisuga arvatud kaitstavate
Seisuga 06.12.2022 on Tallinna Halduskohtu otsus jõustumata.
14 (19)
alade koosseisu leiukohtade pindalast 79% ja koguarvust 74%, koos projekteeritavate kaitstavate aladega saab olema kaitstud vastavalt 82% ja 79%. Seega on metsise elupaiku kaitse all rohkem kui LKS § 48 lg 2 ette näeb, mistõttu on ka põhjendatud, et väljapoole kaitstavaid alasid jäävate metsiste kaitse tagatakse isendikaitsega (LKS § 55 lg-d 6 ja 61). Seega on leitud, et II kaitsekategooria liikide osas peaks kaitsealade ja püsielupaikade võrgustik koostoimes isendikaitsega tagama liigi soodsa seisundi ning raie teostaja on kohustatud neid nõudeid (sh isendikaitse nõudeid) järgima.
31.Ehkki kaebaja esitatud arvamused annavad aluse järeldustele, et metsise kaitse võiks vajada täiendavaid meetmeid, siis ei saa sellest järeldada, et vaidlusaluste metsateatiste ja MKE registreerimine oleks olnud õigusvastane. Metsiste kaitset korraldab õigusaktide tasandil eeskätt Vabariigi Valitsus ja Keskkonnaministeerium ning vastustaja pädevuses ei ole olemasolevate kaitsealade ning püsielupaikade laiendamine. Samuti ei saa vastustaja otsustada, et väljaspool kaitstavaid alasid tuleks LKS § 55 lg-te 6 ja 61 asemel kohaldada kaitstava ala reegleid. LKS § 10 lg 1 kohaselt otsustab ala kaitseala või hoiualana kaitse alla võtmise Vabariigi Valitsus ja LKS § 10 lg 2 kohaselt võtab ala püsielupaigana kaitse alla valdkonna eest vastutav minister. Keskkonnaamet ei saa omaalgatuslikult metsateatiste registreerimise menetluses asuda metsise kaitseks kaitsealuseid loodusobjekte faktiliselt laiendama. Põhjendamatu on nõuda, et mittekaitsealustel aladel kehtiks kaitsealuste loodusobjektidega samaväärsed või rangemad piirangud. Nt ei keela keskkonnaministri 13.01.2005 määrus nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine“ metsise püsielupaiga sihtkaitsevööndis harvendusraiet, kui see on vajalik liigi elutingimuste säilimiseks ja parandamiseks (§ 4). Samuti ei ole piiranguvööndis keelatud lage- ja turberaie, ent tegevusele on seatud piirangud. Seega puudub igasugune põhjus eeldada, et elupaigast väljapoole jäävatel aladel harvendus- ja lageraie tegemine oleks sedavõrd invasiine tegevus, et see peaks metsise kaitse seisukohalt olema keelatud.
32.Lisaks viitasid nii vastustaja kui kolmas isik RMK 01.09.2020 kehtestatud metsise kaitsestrateegiale aastani 203013 ning kohtul puudub alus arvata, et kolmas isik oma tegevuse kujundamisel enda kehtestatud leevendusmeetmetest ei lähtu. Täiendavad põhjendused üksikute metsateatiste ja MKE osas
33.Metsateatis nr 50000529817 anti harvendusraie teostamiseks (100 tihumeetrit) hoiatusega, et metsa inventeerimise andmetel võib kavandatava raiemahu korral I rinde rinnaspindala langeda alla raiejärgset lubatud piirväärtust 16.3, mis on MME § 6 lg 4 kohaselt keelatud. Samas on esitatud ka põhjendus, et metsateatis vastab MS § 41 lg 81 nõuetele. Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga, et hoiatusega metsateatise nr 50000529817 registreerimine on õiguspärane.
33.1.Metsateatise hoiatuses viidatakse inventeerimise andmetele. Metsa inventeerimise eesmärk on mh andmete kogumine metsade iseloomu ja seisundi ning nende paiknemise ja varude suuruse kohta (vt MS § 11 lg-s 4 osundatud metsa korraldamise juhendi14 § 2 punkt 1). Üheks metsa iseloomustavaks näitajaks on rinnaspindala, mis tähendab puutüve mõttelise läbilõikekoha pindala 1,3 meetri kõrgusel juurekaelast. Puistu rinnaspindala on kõikide selles puistus kasvavate puude rinnaspindalade summa, mida väljendatakse ruutmeetrites ühe hektari kohta (MS § 29 lg 51). Arvestades, et metsateatis oli antud harvendusraieks, siis MS § 31 lg 2 kohaselt ei tohi harvendusraie tegemisel puistu esimese rinde rinnaspindala viia väiksemaks sama paragrahvi lg 4 alusel kehtestatud alammäärast. Viidatud lg 4 järgi kehtestatakse puistu esimese rinde
Vastustaja 09.05.2022 lisa 6 (dtl 786-791) Vastu võetud keskkonnaministri 16.01.2009 määrusega nr 2.
15 (19)
rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet metsa majandamise eeskirjaga. Metsateatises viidati MME § 6 lg-le 4, mis näeb ette, et pärast harvendusraiet ei tohi puistu esimese rinde rinnaspindala olla väiksem eeskirja lisas 1 märgitust, ja metsateatise kohaselt on selleks määraks 16,3 (m2/ha). Ka vastustaja kontrollijuhendis käsitletakse rinnaspindala kontrolli harvendusraie puhul (punkt 4.2.3), sh punkti 4.2.3.3 kohaselt „kui rinnaspindala peale raiet on väiksem kui tabeli väärtus, on raie lubatud hoiatusega: Kavandatava raiemahu korral võib I rinde rinnaspindala langeda alla raiet lubava piirväärtuse <piirväärtus>“. Vastustaja selgitas kohtumenetluses veel, et metsa inventeerimisandmed kehtivad 10 aastat (MS § 11 lg 41) ja viljakamas kohas võib selle aja jooksul teha ka kahel korral harvendusraiet ilma, et peaks vahepeal tellima uue metsainventeerimise (kaudselt toetab seda väidet metsa korraldamise juhendi § 17 lg 6).
33.2.Selle üle, et MME lisast 1 on metsateatisesse aluseks võetud õige alammäär, pooled ei vaidle. Kaebaja leiab aga, et hoiatusega on mööndud metsateatise eelduslikku õigusvastasust ja seda poleks pidanud registreerima ilma, et oleks veendutud, kas rinnaspindala langeb alla lubatud piirväärtuse või ei. Seega oli kaebaja hinnangul vastustaja kohustatud metsateatise registreerimisest keelduma. Kohus eelnevaga ei nõustu. Metsateatises nr 50000529817 sisalduv hoiatus ei tähenda seda, et raie oleks vastuolus MME § 6 lg-ga 4, vaid hoiatus juhib tähelepanu selle võimalikkusele. Põhjendatud on vastustaja ja kolmanda isiku seisukohad, et oluline on reaalne raiejärgne olukord ja raie teostamise käigus peab kolmas isik igatahes jälgima, et rinnaspindala ei langeks alla piirväärtuse. Olemasolevad inventeerimisandmed võimaldavad küll prognoosida, et rinnaspindala võib kavandatava raiemahu juures alla alammäära langeda, aga vastustaja selgitustest lähtuvalt ei ole andmed rinnaspindala kohta reaalajas nii täpsed, et sel alusel raieloa andmisest (taotletavas mahus) keelduda. Samas ei tulene vastustajale õigusaktidest kohustust asuda rinnaspindala täpsemalt välja selgitama, vaid lähtutakse kehtivatest inventeerimisandmetest (vt MS § 11 lg 42, § 41 lg 7). Kohtu hinnangul ei tähenda MS § 41 lg 7 lauseosa, et kontrollitakse metsateatise alusel kavandatud raiete vastavust „kehtivatele inventeerimisandmetele või tegelikele andmetele metsa /.../ rinnaspindala /.../ kohta, kui inventeerimisandmed ei vasta tegelikkusele“ seda, et Keskkonnaamet peaks iga raieloa puhul asuma inventeerimisandmete vastavust üle kontrollima (nt võib kontrollijuhendis sisalduva raiejärgse rinnaspindala valemi järgi üldse puududa oht vastuoluks MME § 6 lg-ga 4, kuid tegelike rinnaspindala andmete järgi toimuks MME § 6 lg 4 rikkumine). Sarnaselt LKS § 55 lgtele 6 ja 61 on ka MME § 6 lg 4 rikkumise vältimise kohustus metsateatise omanikul ja raie teostajal.
34.Metsateatis nr 50000520851 on antud samale alale MKE-ga nr 10000007382 (eraldis 1, kvartal TA207, pindala 0,3 ha). Kaebaja viitas õigesti, et MKE registreering on raieluba nagu metsateatis, sest annab metsa raiumise õiguse (MS § 37 lg 3 punkt 4, § 41 lg 3). Metsakaitseekspertiisi teeb Keskkonnaamet (MME § 22 lg 3). Metsakaitseekspertiisi saab tellida nt metsakahjustusest teatava metsateatise või taotluse alusel lageraie tegemiseks tormi, üleujutuse, ulatusliku metsatulekahju või muu loodusjõu põhjustatud ulatuslike kahjustuste tõttu hukkunud või looduslike tegurite tagajärjel halva tervisliku seisundiga metsa, samuti halva fenotüübiga puistu või metsaomanikust sõltumata põhjusel väikese rinnaspindalaga ja täiusega puistu uuendamiseks (MME § 22 lg 6 punkt 1, vt RMK osas ka MS § 43 lg 7).
34.1.Kaebaja märkis, et küsis Keskkonnaametilt teabenõudega MKE tervikversiooni.15 MKE-s soovitatakse lageraiet kuuse-kooreüraski kahjustuste tõttu ning selleks, et metsa seisundi
18.02.2022 kaebuse lisa 59 (dtl 401-402)
16 (19)
halvenemist vältida. See on kooskõlas MME § 22 lg-ga 1116 ning lageraiet õigustavate võimalike põhjuste osas § 22 lg-ga 6. Kohus möönab, et kui avada kaebajale saadetud teabenõude vastusest MKE tervikversioon, siis ei nähtu sealt ekspertiisi tegija nime ega ametinimetust. Küll aga digitoimiku vaates selgub, et ekspertiisi tegi spetsialist Sander Koemets. Kohtule ei ole selge, millest selline erisus dokumendi vaatamisel võib tingitud olla, kuid igal juhul ei jää kahtlust, et ekspertiisi tegi pädev Keskkonnaameti spetsialist.
34.2.Kaebaja põhjendab ka, et kuuse-kooreüraski probleemi lahendamiseks pole õige teostada (lage)raiet, vaid see vaibub ise paari aastaga. Seejuures viitab kaebaja H. Õunapi esitlusele „Kas ja kuidas saame üraskikahjustusi ennetada?“17. Esitluses on märgitud: „Kui kahjustuskolle ei ole suur, on parem seda üldse mitte torkida, kui teha tõrjet valel ajal. Inimese sekkumiseta vaibub kahjustus enamasti ise paari aasta jooksul, inimese kaasabil võib see kesta aastaid.“ Seega on kaebaja ka selle esitluse seisukohtadest teinud meelevaldsed järeldused ning konstrueerinud väite, mis esitusega kooskõlas ei ole. MKE kohaselt on kahjustuse ulatus vaidlusalusel eraldisel 70%, mis kujutab endast suurt kahjustuskollet. Seega kaebaja viide ei toeta tema seisukohta, nagu igal juhul ei tohiks inimene kooreüraski probleemi sekkuda. Pealegi on MKE-s hinnangu andnud spetsialist uurinud konkreetse metsa seisundit ja andnud nendel asjaoludel põhineva hinnangu, H. Õunap ei ole esitanud seisukohti selle metsa kohta. H. Õunapi 07.02.2020 koolitusmaterjalis (RMK 09.05.2022 lisa 6) nimetatakse peamiseks kuuse-kooreüraskite tõrje meetodiks värskelt asustatud puude eemaldamist üraskite hävitamiseks, kusjuures seda tuleb teha mõne nädala jooksul pärast puude asustamist üraski poolt. Sama nähtub kaebaja esitatud H. Õunapi esitlusest. Lisaks, õigel ajal raiumata üraskipuud tuleks langetada ja välja vedada järgmisel kevadel koos värskelt asustatud puudega. Esitlusest selgub, et üraskitõrjetöid tuleb teha õigeaegselt ja kiiresti, valed võtted valel ajal aga soodustavad üraski levikut/kahjustusi. Kokkuvõtvalt pole alust kahelda eksperdi arvamuses, et praegusel juhul oleks kuuse-kooreüraski tõrjeks ja leviku piiramiseks sobivaim meede kevadine lageraie.
34.3.Kaebaja märgib, et MKE-s soovitatakse toime panna õigusrikkumine (LKS § 55 lg 61 punktid 1 ja 2), kuna raietöid soovitatakse teostada aprillist mai lõpuni ja metsamaterjal välja vedada hiljemalt 15. juuniks. Aprillis, mais ja juunis on aga lindude pesitsuse kõrgaeg. Vastupidiselt kolmanda isiku väidetule sisaldub selline soovitus tõesti MKE tervikversiooni lahtris „Üldised metsakaitse abinõud“. Soovitus lähtub üraskikahjustuste likvideerimise eesmärgist. Näiteks kaebaja viidatud H. Õunapi esitlusmaterjalis selgitatakse, et üraski poolt asustatud puud tuleks eemaldada mõne nädala jooksul vahemikus mai teine pool kuni juuni algus; õigel ajal raiumata üraskipuud tuleks langetada ja välja vedada järgmisel kevadel koos värskelt asustatud puudega. Millal on õigeim aeg üraskitõrjeks, sõltub siiski konkreetsest kevadest. Nimelt kooreüraski lendlus ja haude rajamine algab siis, kui õhutemperatuur on tõusnud 18–20 kraadi ja muld on saavutanud temperatuuri 10 kraadi.18 Talvine üraskipuude raie pole soovituslik, sest üldiselt kooreüraskid talvituvad pinnases (esimene põlvkond) ja talvise raiega hävitatakse hoopis puukoore all olevaid kasulikke röövputukaid ja parasitoide.19 Seega sõltub ilmastikust ja paigast, millal on vajalik tegutseda üraskite leviku tõkestamiseks (naabermetsadesse), ja kahjustatud puud tuleb ka kiiresti metsast välja vedada. MKE-s on antud selleks võimalik ajavahemik, mille raames (11) Metsauuendus- ja metsakaitseekspertiisi kohta vormistatakse akt, mis sisaldab: 1) ekspertiisi tegemise põhjused; 2) metsa seisukorra hinnangut; 3) eksperdi hinnangut; 4) metsakaitseekspertiisi korral metsakahjustuste ärahoidmiseks ja nende leviku tõkestamiseks metsakaitsetööde loetelu.
Kes on kuuse-kooreürask? https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/urask-riigimetsas/kuuse-kooreurask
Kaebaja viidatud H. Õunapi esitluse lk 12; Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaagentuuri ja Keskkonnaameti kuuse-kooreüraski juhendmaterjal metsaomanikele, aprill 2020, lk 5-6 (https://envir.ee/uudised/valmisuraskikahjustuste-arahoidmise-kava-ja-juhendmaterjal)
17 (19)
raie teostada. Pole vaidlust, et aprill, mai ja juuni on ka lindude pesitsuse kõrgaeg ning siis peab RMK riigimetsas raierahu, sel aastal oli see vahemikus 15.04-01.07. Seega iseenesest oleks soovituse kohaselt saanud lageraie teostada ka enne raierahu, aprilli esimeses pooles. Siiski ka alates 15.04 kuni juuni osas ei nõustu kohus, et MKE soovitust saab käsitleda LKS § 55 lg 61 rikkumise ehk lindude tahtliku häirimise soovitusena. Üldine raierahu kehtestatakse küll mh selleks, et linde pesitsuse ajal mitte häirida, aga see ei tähenda, et ka hädavajalikud raied peaksid raierahu tõttu jääma tegemata ning et automaatselt on tegemist LKS § 55 lg 61 rikkumisega. Selleks tuleks tuvastada ka alal linnuliigi pesitsemine.20 Puudub alus kahelda, et RMK arvestab MKE realiseerimisel õigusaktidest tulenevate tingimuste ja piirangutega.
34.4.Kaebaja viidatud Euroopa Kohtu 17.04.2018 otsuses nr C‐441/17, Euroopa Komisjon vs Poola Vabariik, käsitletud olukord ja asjaolud pole võrreldavad MKE andmise asjaoludega. Euroopa Kohtu lahendis oli tegemist vaidlusega selle üle, et Poola keskkonnaminister lubas raiemahu mitmekordistamist Natura 2000 alal (Puszcza Białowieska, mis on üks Euroopa paremini säilinud loodusmetsi, millele on iseloomulik suur hulk surnud ning vanu, sealhulgas üle saja aasta vanuseid puid, vt otsuse punkt 17). Vaidlusalune MKE ei ole antud Natura alale.
34.5.Kokkuvõtvalt on MKE registreerimine ja sellest lähtuva metsateatise nr 50000520851 registreerimine õiguspärased. Kohus nõustub kolmanda isikuga, et üraskitõrjetööd on vajalikud mh ümbritsevate metsade ja rohevõrgustiku kaitseks, sest probleemi laienemine oleks piirakonnale kahjulikum kui vaidlusaluse 0,3 ha lageraie. Sarnaselt eespool käsitletule ei asu MKE ja sellega seonduva metsateatise ala rohevõrgustiku tugialal ega metsise elupaigas või püsielupaigas. Seega kehtivad samad põhjendused, et rohevõrgustiku toimimine pole raiega takistatud ja kusagil läheduses elutsevate metsiste kaitseks piisab elupaigas ja/või püsielupaigas kehtivatest piirangutest, mida ei ole põhjendatud laiendada kaugemale. Kokkuvõte ja menetluskulud
35.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et vastustaja on metsateatiste ja MKE registreerimisel lähtunud õigusaktide nõuetest ega ole jätnud vajalikke asjaolusid uurimata ja kaalutlusi teostamata. Samuti on vaidlustatud metsateatised ja MKE piisavalt põhjendatud.
36.Kaebus jääb rahuldamata.
37.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 lg 8). Seejuures tuleb menetluskulude hüvitamisel arvestada HKMS §-s 109 sätestatud põhimõtteid ning kooskõlas Riigikohtu 11.05.2022 otsusega nr 3-20-663 tuleb esindaja kulud välja mõista ilma käibemaksuta. HKMS § 109 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Esindajakulu (HKMS § 103 lg 1 punkt 1) väljamõistmiseks piisab tõendamisest, et menetlusosalisel on tekkinud asjaomase kulu kandmise kohustus (HKMS § 109 lg 11).
38.Vastustaja pole selles haldusasjas menetluskulude väljamõistmiseks taotlust ja kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda.
39.Kolmas isik taotleb kaebajalt menetluskulude hüvitamist summas 2830 eurot (käibemaksuta). Sarnaselt nt asjadele 3-22-124, 3-22-364 peab kohus ka käesolevas asjas põhjendatuks, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab kaebaja osaliselt. Kohus jääb varem väljendatud seisukohale, et kolmandat isikut ei ole põhjendatud käsitada haldusorganina ning tema menetluskulusid ei saa jätta välja mõistmata põhjusel, et kolmandal isikul on olemas õigusosakond (vt halduskohtu määrus 3-22-364). Ka haldusasja 3-22-206 ei saa pidada keerukaks, ent selle muudab tavapäratuks kaebaja algselt esitatud kaebuse maht. Ehkki kohtule ei nähtu, et kolmanda isiku õigusabikulude osas oleks põhjendamatuid menetlustoiminguid ning seda ei väida ka kaebaja, siis nõustub kohus kaebajaga, et sellises ulatuses oleks õigusabi kulude väljamõistmine ebamõistlik ning võiks olla takistav tulevikus keskkonnaasjades kohtusse pöördumisel. Riigikohus selgitas 15.12.2014 kohtuotsuse nr 3-3-1-67-14 punktis 32.2, et keskkonnaasjades kohtusse pöördumise õigust käsitleb Århusi konventsiooni artikkel 9, mille 4. lõike järgi ei tohi kohtumenetlus olla takistavalt kallis. Århusi konventsiooni nõuete järgimist kontrolliv komisjon on asunud seisukohale, et konventsiooni artikli 9 lg 4 rikkumisena on käsitatav ka olukord, kus kaebajalt väljamõistetavad menetluskulud on ülemäära suured (kontrollikomisjoni tähelepanekud ja soovitused Ühendkuningriiki puudutava teate kohta ECE/MP.PP/C.1/2010/6/Add.2, 24. september 2010, punkt 44). Sellest ei saa aga järeldada, et kaebaja kanda ei võiks menetluskulusid ühelgi juhul jätta. Menetluskuludel ei tohi olla karistavat eesmärki ega ka seda, et nende väljamõistmise hirmus võiksid keskkonnaorganisatsioonid jätta oma kaebeõiguse kasutamata. Metsandussektoris aktiivselt tegutseval kolmandal isikul tuleb paratamatult arvestada võimalike kaebustega ning sellega kaasnevate kuludega. Kaebaja näol on tegemist keskkonnaorganisatsiooniga, kelle kaebeõiguse eesmärgiks ei ole mitte niivõrd enda subjektiivsete õiguste kaitse, kuivõrd laiemalt Eesti keskkonna kaitse. See aga ei tähenda, et menetluskulud tuleks tervikuna jätta kolmanda isiku kanda. Kohtusse pöördumisel peab ka keskkonnaorganisatsioon arvestama võimalike menetluskuludega. Kohtu hinnangul on praegusel juhul oluline arvestada asjaoluga, et kolmanda isiku menetluskulude suurus on suuresti tingitud kaebajast endast, kuivõrd metsateatiste suuremahulise ja valimatu vaidlustamisega suurendas kaebaja ka ise menetluskulusid. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kaebajalt tuleb kolmanda isiku kasuks mõista välja menetluskulud summas 600 eurot (ei sisalda käibemaksu). Kohtu hinnangul on sellisel juhul ka tagatud, et kaebajalt kolmanda isiku kasuks väljamõistetavad menetluskulud ei oleks ebaõiglased, arvestades kaebaja põhikirjalisi eesmärke (HKMS § 108 lg 11). (allkirjastatud digitaalselt)
19 (19)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.