PÀÀstame Eesti Metsad MTĂ kaebus tĂŒhistada Keskkonnaameti registreeritud metsateatised nr 50000520647, 50000520651, 50000519837
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja â PÀÀstame Eesti Metsad MTĂ, seaduslikud esindajad FariĆĄtamo Eller ja Liina Steinberg Vastustaja â Keskkonnaamet, volitatud esindajad Kaisa Laidvee ja Matrin Triipan Kolmas isik â Riigimetsa Majandamise Keskus, volitatud esindaja Indrek Lilllo
Menetlustoiming
Menetluse lÔpetamine
RESOLUTSIOON
1.Tuvastada, et kaebus on metsateatiste nr 50000520647, 50000520651, 50000519837 tĂŒhistamise nĂ”uetes esitatud kaebetĂ€htaega rikkudes.
2.JÀtta kaebaja taotlus kaebetÀhtaja ennistamiseks rahuldamata ning lÔpetada haldusasja menetlus.
3.Menetlusosalistel on Ôigus esitada taotlusi menetluskulude vÀljamÔistmiseks 7 pÀeva jooksul mÀÀruse kÀttesaamisest arvates.
Edasikaebamise kord MÀÀruse peale vÔib esitada mÀÀruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 pÀeva jooksul mÀÀruse kÀttetoimetamisest arvates.
Tallinna Halduskohtule saabus 17.01.2022 MTĂ PÀÀstame Eesti Metsad (edaspidi PEM vĂ”i kaebaja) kaebus (haldusasi nr 3-22-124), kus vaidlustati ca 300 metsateatise ja metsakaitseekspertiisi akti registreerimine. Teiste seas taotles kaebaja, et kohus tĂŒhistaks metsateatiste nr 50000520647, 50000520651, 50000519837 registreeringud ning peataks nende kehtivuse esialgse Ă”iguskaitse korras.
2.Halduskohus tegi 19.01.2022 mÀÀruse, millega jĂ€ttis haldusasjas 3-22-124 esitatud kaebuse kĂ€iguta ja andis selle korrastamiseks ning liitkaebustelt riigilĂ”ivude tasumiseks tĂ€htpĂ€eva 11.02.2022 (resolutsiooni punkt 1); tunnistas vastustajaks Keskkonnaameti ning kaasas kolmandate isikutena Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) ja Luua Metsanduskooli (resolutsiooni punktid 3 ja 4), kĂŒsides neilt kohtu kĂŒsimustele vastuseid hiljemalt 04.02.2022 (resolutsiooni punkt 5). Resolutsiooni punktiga 6 rahuldas kohus esialgse Ă”iguskaitse taotluse ning peatas ajutiselt, s.o kuni 18.02.2022, taotletud 265 metsateatise ja 4 metsakaitseekspertiisiakti kehtivuse.
3.Kaebaja korrastas kaebuse ning esitas kohtule liitkaebused. Tallinna halduskohtu 18.02.2022 mÀÀrusega otsustas kohus korrastada esitatud liitkaebused selliselt, et 17.01.2022 esitatud kaebusest eraldati iseseivaks kaebuseks kaebaja nĂ”uded tĂŒhistada Keskkonnaameti registreeritud metsateatised nr 50000520647, 50000520651, 50000519837 ja 50000460769 ning tuvastada metsateatiste nr 50000460779, 50000460809 ja 50000460759 Ă”igusvastasus. Haldusasja numbriks jĂ€i 3-22-364.
4.Tallinna Halduskohtu 23.03.2022 mÀÀrusega tagastas kohus PEM kaebuse nĂ”uetes tĂŒhistada Keskkonnaameti registreeritud metsateatis nr 50000460769 ning tuvastada metsateatiste nr 50000460769, 50000460779, 50000460809, 50000460759 ja 50000460757 Ă”igusvastasus. Kohus vĂ”ttis kaebuse menetlusse nĂ”uetes tĂŒhistada Keskkonnaameti registreeritud metsateatised nr 50000519837, 50000520647 ja 50000520651.
5.Keskkonnaamet ja kolmas isik vastasid kaebusele 09.05.2022 ning esitasid taotluse menetluse lÔpetamiseks kaebetÀhtaja rikkumise tÔttu.
6.Vastuseks vastustaja ja kolmanda isiku taotlustele ning halduskohtu 05.08.2022 kohtunÔudele esitas kaebaja 01.09.2022 kaebetÀhtaja ennistamise taotluse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.Kaebaja seisukoht
7.1.Kaebus on tĂ€htaegne. Keskkonnaameti otsuseid tehakse sisuliselt salaja ning kaebaja lĂ€htus kaebuse esitamisel halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 46 lg-st 7. Eeldada ei saa metsateatiste vaidlustamist 30 pĂ€eva jooksul metsateatise metsaregistrisse registreerimisest alates (vt Tallinna Halduskohtu 09.04.2020 mÀÀrus nr 3-20-605, punkt 20). Nimelt ei vĂ”imalda metsaregister teha otsingut viisil, et kuvataks kogu maakonna vĂ”i valla kehtivad metsateatised vĂ”i kĂ”ik ĂŒleriigilised metsateatised ajalises jĂ€rjestuses. Avalikkust tuleb keskkonnaalastest otsustest teavitada seaduses sĂ€testatust intensiivsemalt, kui ĂŒksnes seaduses ettenĂ€htud kanalid ei pruugi olla piisavad selleks, et teave ka tegelikult jĂ”uaks huvitatud isikuteni ja tĂ€iendav teavitamine ei too kaasa ebamĂ”istlikke kulusid (Riigikohtu 07.05.2003 otsus nr 3-3-1-31-03, punkt 26).
7.2.Kaebajale ei tehtud metsateatisi teatavaks ning kui vastustaja soovib vĂ€ltida metsateatiste vaidlustamist hiljem kui 30 pĂ€eva pĂ€rast nende metsaregistris avaldamist, peaks vastustaja tagama, et metsateatised vĂ”i info metsateatiste registreerimise kohta oleks vahetult pĂ€rast metsaregistris registreerimist huvitatud isikutele, sh kaebajale lihtsasti leitav ja kĂ€ttesaadav. Ka Riigikohus on selgitanud, et keskkonnaalastest haldusaktidest avalikus registris teavitamist ei saa pidada piisavaks, kui nende leidmine registrist on keeruline (Riigikohtu 16.06.2021 mÀÀrus nr 3-20-999, punktid 23â24). Teabe efektiivset kogumist takistab mh metsaregistri kohmakas ĂŒlesehitus ning see raskendab andmete kogumist ning seelĂ€bi puudutatud isikute Ă”iguste kaitset.
2021. a veebruaris lisandus metsaregistrisse Andmekaitse Inspektsiooni soovitusel funktsionaalsus, mille abil saab maaomanik teate, kui tema naaber on saanud loa teha lage- vÔi turberaiet. Sarnast funktsionaalsust ei ole keskkonnaorganisatsioonidele loodud, et viimased saaksid soovi korral tellida teavet raiete teostamise kohta looduskaitse all olevatel vÔi kaitsealuste liikide poolt asustatud kinnistutel.
7.3.Vabatahtlikkusel pÔhinevalt keskkonnaorganisatsioonilt ei saa eeldada vÔimekust, mis lubaks pidevalt jÀlgida kÔiki metsaregistris avaldatavaid metsateatisi (vt Tallinna Ringkonnakohtu 10.12.2021 mÀÀrus nr 3-21-1203, punkt 19). Kaebajal koosseisulisi töötajaid ei ole, kuid arvestades vÀlja antavate metsateatiste hulka, siis peaks kaebajal tööl olema vÀhemalt kaks tÀistööajaga inimest.
7.4.Kaebaja sai metsateatistest teada pĂ€rast seda, kui pĂ€rast 20.12.2021 Saarde vallas ohustatud liikide elupaikadesse ja Kikepera linnualale registreeritud metsateatiste asjus kaebuse esitamist (haldusasi nr 3-21-2942) hakkas kaebaja 2021. aasta detsembris uurima metsaregistrit Saarde valla osas edasi, liikudes mööda metsaregistri kaarti, jĂ”udes kaardil HÀÀdemeeste valda ja PĂ€rnu linna. PĂ€rnu linnast leidis kaebaja mĂ€rkimisvÀÀrselt enamjaolt kĂŒlg-kĂŒlje kĂ”rval asuvatele metsaeraldistele registreeritud metsateatisi metsise ja selle lĂ€heduses ning hulgaliselt puidulaoplatside raadamisteatisi. Kaebaja esitas kaebuse esimesel vĂ”imalusel pĂ€rast seda, kui sai metsateatiste registreerimisest teada ning hindas negatiivseid mĂ”jutusi.
8.Vastustaja seisukoht
8.1.Menetlusse vĂ”etud nĂ”uetes on kaebus esitatud kaebetĂ€htaega rikkudes, kuna metsateatised registreeriti ajavahemikul 30.11.2021â01.12.2021, kuid kaebus esitati 17.01.2022. TĂŒhistamiskaebuse esitamise tĂ€htaeg on 30 pĂ€eva ning isegi kui asuda seisukohale, et metsateatisi kaebajale teatavaks ei tehtud, siis on möödunud tĂŒhistamiskaebuse esitamise mĂ”istlik tĂ€htaeg.
8.2.Kaebaja Ă”igustab kaebetĂ€htaja rikkumist sellega, et metsaregister ei vĂ”imalda teha otsingut, mille kĂ€igus tuleksid ĂŒleriigiliselt vĂ”i maakonnapĂ”hiselt vĂ€lja kĂ”ik vĂ€ljastatud metsateatised. Lisaks ei ole kaebajal vĂ”imekust pidevalt metsateatisi jĂ€lgida. Sellega ei saa nĂ”ustuda. Kaebaja on keskkonnaorganisatsioon, kelle eesmĂ€rgiks on edendada loodushoidu, keskkonna- ja pĂ€randkultuurikaitset Eesti Vabariigis. Kaebaja tegevuses on suunatud metsaraiete takistamisele ja kaebaja on sellel eesmĂ€rgil esitanud ka varem kaebuseid halduskohtule. SeelĂ€bi on kaebaja teadlik metsateatiste registreerimise sĂŒsteemist ja sellest, kuidas on vĂ”imalik metsateatisi vaidlustada.
8.3.Kaebajal puudusid igasugused takistused vajaliku informatsiooni saamiseks ja kaebuste Ă”igeaegseks esitamiseks. Metsaregister on avalik ning selles on koheselt kĂ€ttesaadavad kĂ”ik metsateatised. Vastustaja ei nĂ”ustu, et metsaregistrit oleks keeruline kasutada ning sealt ei oleks vĂ”imalik vajalikku infot leida. Metsaregister on tavainimesele lihtsalt kasutatav ning infot metsateatiste kohta on tavapĂ€rase otsinguga vĂ”imalik leida kinnistu ja katastriĂŒksuse pĂ”hiselt vĂ”i ka konkreetsete teatiste pĂ”hiselt. Kuigi metsaregistrist ei saa teostada otsingut nĂ€iteks loodusalade, pĂŒsielupaikade vĂ”i rohevĂ”rgustiku asukoha pĂ”hiselt, on selline vĂ”imalus olemas WFS teenuse kasutamise kaudu. WFS teenuse nĂ€ol on riik loonud vĂ”imekuse isikutel, sh keskkonnaorganisatsioonidel otsida registreeringuid erinevate parameetrite abil (sh kuupĂ€evaliselt ja kaitstavate alade kaupa), mis vĂ€ljastab kindlas formaadis kaardiandmeid. Teenus on kasutatav suurema osa kaardiprogrammidega (sh MaiInfo, QGIS, ArcGIS) ning töötab viidatud kaardiprogrammide olemasolul tĂ”rgeteta. Seega on olemasolevate lahenduste abil nii kaebajal kui teistel keskkonnaorganisatsioonidel vĂ”imalik otsida metsateatisi neid huvitavas piirkonnas vĂ”i ka nĂ€iteks konkreetsete kuupĂ€evade kaupa vĂ”i kaitstavate alade kaupa.
WFS teenus teeb tavapÀrasest veelgi tÔhusamaks kÔikide isikute, sh keskkonnaorganisatsioonide juurdepÀÀsu keskkonnainfole ning vÔimaldab seda informatsiooni vastavalt asjakohastele parameetritele filtreerida ning pÀringuid teha. Lisaks on Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) vÀlja töötanud kaardi2, mis vÔimaldab nÀha RMK valduses olevaid metsaeraldisi ning seal tehtud ja kavandatavate metsatööde infot. See hÔlbustab samuti oluliselt vÀljastatud metsateatiste tuvastamist.
8.4.Kui kaebaja soovib oma pĂ”hikirjaliste eesmĂ€rkide saavutamiseks vaidlustada ĂŒle-eestiliselt metsateatisi, siis peab kaebaja olema ka ise vĂ”imeline need vajalikud metsateatised tuvastama. Sellises olukorras on pĂ”hjendamatu vĂ€ita, et vastustaja peaks lisaks juba olemasolevale ulatuslikule info tagamisele astuma veel tĂ€iendavaid samme, et seda informatsiooni aktiivselt ise keskkonnaorganisatsioonidele jagada. On ilmselge, et see tooks kaasa olulised ja ebamĂ”istlikud kulud metsateatistest teavitamiseks. Riigikohus rĂ”hutas 07.05.2003 mÀÀruses nr 3-3-1-31-03, et keskkonna kaitsmisest huvitatud isik peab oma huvi realiseerimiseks nĂ€itama ka ise ĂŒles teatud aktiivsust. Vastustaja nĂ”ustub Riigikohtuga, et keskkonnaorganisatsioonidel on vĂ”imalik korraldada haldusaktide pidev jĂ€lgimine ja Ă”igeaegne vaidlustamine. Seda asjaolu ei saa muuta ka see, kui keskkonnaorganisatsioon on vĂ”tnud eesmĂ€rgiks ĂŒleriigiliselt metsade kaitsmisega tegeleda, mille tĂ”ttu vĂ”imalike keskkonnaorganisatsiooni huve puudutavate haldusaktide arv vĂ”ib olla vĂ€ga suur. Seda koormust ei saa panna haldusorganite vĂ”i kellegi teise peale. Samamoodi ei saa selle vabanduse najal eeldada kaebetĂ€htaegadest justkui vabastamist ja piiramatu kaebeĂ”iguse tagamist keskkonnaga seotud asjades.
8.5.Kaebajal on ulatuslik kogemus raadamise ja muude metsaraiete vaidlustamisel ning arvestades kaebaja tegevust, siis on kaebajal tegelikult piisavalt ressursse niivĂ”rd suures ulatuses kaebuste esitamiseks ja kohtuvaidluste pidamiseks. SeetĂ”ttu on eluliselt ebausutavad kaebaja vĂ€ited suutmatusest jĂ€lgida ja tutvuda metsateatistega. KeĂS § 30 lg 2 alusel keskkonnaorganisatsioonidele tavapĂ€rasest laiema kaebeĂ”iguse tagamise eesmĂ€rk ei ole olnud see, et nad saaksid sisuliselt valimatult ja piiramatult kohtu kaudu kontrollida haldusorganite tegevust seoses keskkonnakaitsega. Kaebaja varasem tegevus ja tema poolt esitatud kaebuste arv viitab sellele, et kaebaja tegevus ei seisne niivĂ”rd sisuliselt fokusseeritud konkreetsete vÀÀrtuste kaitses kui igasuguse metsaraie sĂŒsteemses takistamises. Seda nĂ€itab mh asjaolu, et kaebaja on esitanud samasisulised tĂŒhistamiskaebused metsateatistele sĂ”ltumata sellest, kas tegemist on sanitaarraiega, harvendusraiega vĂ”i muu raie liigiga. Kaebaja esmane huvi ei nĂ€i olevat looduskaitse ning tema positsioon ei lĂ€htu sellest, mis looduse ja metsade seisukohast tegelikult kasulik vĂ”i vajalik oleks. NĂ€iteks ei pööra kaebaja tĂ€helepanu asjaolule, et sanitaarraie ĂŒheks eesmĂ€rgiks metsa sanitaarse seisundi parandamine (MS § 28 lĂ”ige 7 punkt 3) ning et metsakaitseekspertiisiakti kohaselt on samuti raie vajalik kahjustatud metsa seisundi olemasolevale ulatuslikule info tagamisele astuma veel tĂ€iendavaid samme, et seda informatsiooni aktiivselt ise keskkonnaorganisatsioonidele jagada.
8.6.Halduskohtu kohtuliku kontrolli mĂ”te on ĂŒksikjuhtumite Ă”iguspĂ€rasuse kontrolli tagamine, mitte laiapindne tĂ€itevvĂ”imu tegevuse paralleelne hindamine. Ehk isikutel peab olema vĂ”imalik juhul, kui nende Ă”igusi rikutakse vĂ”i kui mingi konkreetne otsus rikub avalikke huve, mille kaitseks on mĂ”nel isikul kaebeĂ”igus, seda kohtus vaidlustada ja seelĂ€bi kontrollida konkreetsel juhtumil haldusorgani tegevuse Ă”iguspĂ€rasust. Kaebaja on vaidlustanud sisuliselt kĂ”ik Eestis vĂ€ljastatud metsateatised, mille osas Keskkonnaamet teeb kaebaja arvates sĂŒsteemseid vigu metsateatiste vĂ€ljastamisel. Kaebaja poolt selliste kaebuste esitamine vĂ€ljub ĂŒksikjuhtumi kontrolli raamest, nende eesmĂ€rk on sisuliselt kontrollida ĂŒleriigiliselt Keskkonnaameti tegevust kĂ”ikide metsateatiste registreerimisel, mis asuvad nĂ€iteks kaitsealade lĂ€heduses vĂ”i rohevĂ”rgustiku alas. Selline Keskkonnaameti ĂŒhe valdkonna tegevuse ĂŒlepinnaline ja sĂŒstemaatiline kontrollimine ei ole ĂŒldse halduskohtuliku kontrolli
(pĂ”hi)ĂŒlesanne ning sellise vaidlustamisvĂ”imaluse tagamine keskkonnaorganisatsioonidele laiema kaebeĂ”iguse andmise eesmĂ€rk.
ei
ole
olnud
9.Kolmanda isiku seisukoht Keskkonnaorganisatsioonide puhul tuleb pidada pÔhjendatuks HKMS § 46 lg-s 1 sÀtestatud 30pÀevast kaebetÀhtaega. Ehkki varasemas Ôiguspraktikas peeti keskkonnaorganisatsiooni puhul metsateatise vaidlustamise tÀhtajaks 3 kuud teatise vÀljastamisest, siis 04.05.2022 mÀÀruses nr 3-21-2942 muutis kohus varasemat seisukohta ning mÀrkis, et kolme kuu pÔhimÔte ei peaks automaatselt igas olukorras kohalduma, kuna WFS-teenus on kasutatav. Metsateatis nr 50000519837 registreeriti 30.11.2021 ning metsateatised nr 50000520647 ja 50000520651 registreeriti 01.12.2021. Kaebuse esitas kaebaja 17.01.2022. Seega on kaebaja kaebus metsateatise nr 50000519837 osas esitatud 1 kuu ja 17 pÀeva pÀrast selle registreerimist ning metsateatiste nr 50000520647 ja 50000520651 osas 1 kuu ja 16 pÀeva pÀrast nende registreerimist. Seega on kaebaja kaebus metsateatiste nr 50000519837, 50000520647 ja 50000520651 osas esitatud kaebetÀhtaega rikkudes.
KOHTU PĂHJENDUSED
10.Vastustaja ja kolmas isik taotlesid, et kohus hindaks menetlusse vÔetud metsateatiste nr 50000519837, 50000520647 ja 50000520651 osas kaebuse tÀhtaegsust ning lÔpetaks menetluse kaebetÀhtaja rikkumisele viidates. Tegemist on seega taotlustega kontrollida kaebuse esitamisel kaebetÀhtajast kinnipidamist.
11.HKMS § 124 lg 1 alusel kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tĂ€htaegselt, ja lahendab kaebetĂ€htaja ennistamise taotluse. Kohus lĂ”petab mÀÀrusega menetluse kaebetĂ€htaja ĂŒletamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2 ehk kui kaebus on esitatud tĂ€htaega rikkudes ja tĂ€htaeg ei kuulu ennistamisele (vt HKMS § 152 lg 1 punkt 2). Kui menetlusosaline taotleb kohtult asja menetluse lĂ”petamist kaebetĂ€htaja rikkumise tĂ”ttu, teeb kohus taotluse kohta pĂ”hjendatud mÀÀruse (HKMS § 124 lg 4).
12.TĂŒhistamiskaebuse esitamise tĂ€htaega reguleerib HKMS § 46 ning KeĂS ei tee sellest erandit. Nii vĂ”ib tĂŒhistamiskaebuse esitada 30 pĂ€eva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates (HKMS § 46 lg 1). 30-pĂ€evasest kaebetĂ€htajast sĂ€testab erandi HKMS § 46 lg 7 ning selle kohaselt loetakse kaebetĂ€htaeg möödunuks, kui haldusakti ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist vĂ”i keeldumisest muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamĂ”istlikult tĂŒhistamiskaebuse esitamisega. Kui kaebus esitatakse pĂ€rast kaebetĂ€htaja möödumist, esitatakse kaebuses kaebetĂ€htaja ennistamise taotlus ja tĂ€htaja möödalaskmise pĂ”hjused (HKMS § 38 lg 5).
13.Kaebaja taotleb registreeritud metsateatiste nr 50000519837, 50000520647 ja 50000520651 tĂŒhistamist. Vaidlust ei ole, et metsateatis nr 50000519837 registreeriti 30.11.2021 ning metsateatised nr 50000520647 ja 50000520651 registreeriti 01.12.2021. Kaebus halduskohtule saabus 17.01.2022. Seega ei ole kaebuse esitamisel jĂ€rgitud HKMS § 46 lg-s 1 sĂ€testatud tĂ€htaega. Kaebaja sĂ”nul sai ta metsateatistest teada pĂ€rast seda, kui ta esitas 20.12.2021 Saarde vallas ohustatud liikide elupaikadesse ja Kikepera linnualale registreeritud metsateatiste asjus kaebuse (haldusasi nr 3-21-2942) ja hakkas 2021. aasta detsembris uurima metsaregistrit Saarde valla osas edasi, liikudes mööda metsaregistri kaarti, jĂ”udes kaardil HÀÀdemeeste valda ja PĂ€rnu linna. Seega leiab kaebaja, et tema suhtes kohaldub kaebetĂ€htaja arvestamisel HKMS § 46 lg-s 7 sĂ€testatud erisus.
14.Kohus kaebaja kĂ€situsega ei nĂ”ustu. Kohus nĂ”ustub vastustaja ja kolmanda isiku seisukohaga, et tĂŒhistamisnĂ”uetes on kaebus esitatud kaebetĂ€htaja rikkumisega ning kaebaja kaebetĂ€htaja ennistamise taotlus ei ole pĂ”hjendatud ja see tuleb jĂ€tta rahuldamata.
15.HKMS §-st 46 tulenevalt tuleb kaebetĂ€htaja kulgemisel eristada olukorda, kus seadusest tulenevalt on haldusorganil kohustus isikut teavitada haldusakti andmisest ning olukorda, kus seadusest tulenevalt sellist kohustust ei ole. Olukorras, kus haldusorganil aktiivset teavitamise kohustust ei ole, tuleb omakorda eristada olukorrad, kus isikul on endal kohustus ĂŒles nĂ€idata aktiivsust, olukordadest, kus isikul sellist kohustust ei ole. Keskkonnaorganisatsiooni puhul on leitud, et oma huvi realiseerimiseks peavad nad nĂ€itama ka ise ĂŒles teatud aktiivsust ning neil on vĂ”imalik korraldada riigi ja kohalike omavalitsuste avaldatud otsuste pidev jĂ€lgimine ja Ă”igeaegne vaidlustamine (vt nt Riigikohtu 07.05.2003 mÀÀrus nr 3-3-1-31-03, punkt 31). Kohtu hinnangul on see seisukoht kohaldatav ka praegusel juhul ning kaebetĂ€htaja kontrollimisel tuleb esmalt teha selgeks, kas kohaldada tuleb HKMS § 46 lg-t 1 vĂ”i lg-t 7.
16.Kohtu hinnangul kohaldub praegusel juhul HKMS § 46 lg 1.
16.1.Kohus ei vaidlusta kaebaja vĂ€idet, et ta vĂ”is vaidlustatud metsateatistest teada saada millalgi 2021. aasta detsembris, kuid kohtu hinnangul on asjas oluline, et reaalselt olid metsateatised avalikustatud nende vĂ€ljastamise hetkest ning kaebajal oli vĂ”imalik nendega ka tutvuda. Seda möönab ka kaebaja, ehkki tema sĂ”nul eeldaks metsateatiste jooksev vaidlustamine pidevat registri jĂ€lgimist ning see eeldaks kahe töökoha loomist. MTĂ-del ei ole keelatud pĂ”hikirjaliste eesmĂ€rkide saavutamiseks töötajaid palgata, mistĂ”ttu kaebaja seisukohad kinnitavad ĂŒheselt, et kaebajal oli vĂ”imalik jooksvalt metsateatistega tutvuda ning samuti oli kaebajal sel pĂ”hjusel ka vĂ”imalik esitada kaebused tĂ€htaegselt. Asjaolu, et kaebaja selliselt oma tegevust ei korraldanud, on tema enda valik ja risk. Seejuures mĂ€rgib kohus, et kaebaja eelnevad vĂ€ited pĂ”hinevad eeldusel, et kaebaja tutvub metsateatistega ĂŒksnes metsaregistri vahendusel. Kaebaja jĂ€tab tĂ€ielikult tĂ€helepanuta, et lisaks metsaregistrile on riik loonud vĂ”imaluse tutvuda metsateatistega ka WFS-teenuse vahendusel, mille kasutamine on pĂ€rast sellega tutvumist kiire ning tulemuslik. Nt vĂ”tab selle kasutamisel eelmise pĂ€eva metsateatiste analĂŒĂŒsimine aga ca 1 tund.
16.2.Kaebajat ei saa pidada vĂ€hetĂ€htsaks keskkonnaorganisatsiooniks. Kaebaja kodulehe ja pĂ”hikirja andmetel on kaebaja nĂ€ol tegemist keskkonnaorganisatsiooniga, kelle pĂ”hikirjaliseks eesmĂ€rgiks on edendada loodushoidu, keskkonna- ja pĂ€randkultuuri kaitset Eesti Vabariigis. Seejuures on kaebaja eesmĂ€rk suunatud justnimelt metsakeskkonna kaitsele. VĂ”ttes endale sedavĂ”rd laia eesmĂ€rgi ning soovi vaidlustada piiramatult kĂ”iki metsateatisi, vĂ”tab kaebaja endale teadvalt kohustuse, et ta suudab lĂ€bi töötada kĂ”ik metsaregistris registreeritud metsateatised. Seega ehkki kaebaja on vabatahtlikkusel baseeruv keskkonnaorganisatsioon, siis peab ta oma pĂ”hikirjaliste eesmĂ€rkide saavutamiseks olema piisavalt aktiivne, et vajalik keskkonnainfo hankida. Seda enam, et metsateatise registreerimise jĂ€rgselt on vĂ”imalik see koheselt realiseerida ning ĂŒldjuhul seda ka tehakse. Seega oma eesmĂ€rkide saavutamiseks peab kaebaja looma sĂŒsteemi, mis vĂ”imaldab kĂ”ik metsateatised lĂ€bi töötada. Sel pĂ”hjusel ei nĂ”ustu kohus ka kaebaja vĂ€ljendatud seisukohaga, et keskkonnaorganisatsioonil on passiivne kohustus oma pĂ”hikirjaliste eesmĂ€rkide saavutamiseks keskkonnaalaste otsustest teadasaamisel ning kogu teavitamiskohustus lasub haldusorganil. Keskkonnaorganisatsioonil on kohustus hoida end kursis ning hankida teavet. Nagu eespool viidatud, siis seda on möönnud ka Riigikohus 07.05.2003 mÀÀruse nr 3-3-1-31-03 punktis 31: âKeskkonna kaitsmisest huvitatud isik peab oma huvi realiseerimiseks nĂ€itama ka ise ĂŒles teatud aktiivsust. Keskkonnaorganisatsioonidel on vĂ”imalik korraldada riigi ja kohalike omavalitsuste avaldatud otsuste pidev jĂ€lgimine ja Ă”igeaegne vaidlustamine.â. Kohtu hinnangul on see seisukoht kehtiv ka tĂ€na ning arvestades
infotehnoloogilist arengut, siis peab keskkonnaorganisatsioon ka teabe hankimisel riigi loodud lahendusi kasutama.
16.3.Kohtu hinnangul ei muuda 30 pĂ€evane kaebetĂ€htaeg metsateatise registreerimisest keskkonnaorganisatsiooni kaebeĂ”igust ebatĂ”huseks vĂ”i ebamĂ”istlikult teostatavaks. Keskkonnaorganisatsioonidele on niigi antud laiendatud kaebeĂ”igus, lubades neil avalikes huvides vaidlustada mh metsateatisi. Ăldreeglina on tĂŒhistamiskaebuse kaebetĂ€htaeg 30 pĂ€eva haldusakti teatavakstegemisest arvates, mida seadusandja on kaebuse koostamiseks piisavaks pidanud. Et metsateatiste puhul on omapĂ€raks nende massiline registreerimine ja kaebaja poolt massiline vaidlustamine, viitab sellele, et kaebaja vajab juurde tööjĂ”udu, mitte ei saa nĂ”uda erilist kohtlemist kaebetĂ€htaja osas.
17.KaebetĂ€htaja ĂŒletamine on teatud juhtudel vabandatav ning selle tulemuseks on kaebetĂ€htaja ennistamine. KaebetĂ€htaja ennistamine on lubatud mĂ”juval pĂ”hjusel ning seejuures eristatakse, kas kaebetĂ€htaja möödalaskmine toimus objektiivsetel vĂ”i subjektiivsetel pĂ”hjustel. Vastavalt kohtupraktikale peab kaebetĂ€htaja möödalaskmise korral olema ĂŒldjuhul esinenud objektiivne pĂ”hjus, mille tekkimist isik ise mĂ”jutada ei saa (vt ka HKMS § 150 ja nt Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2022 mÀÀrus nr 3-21-645). Kohtu hinnangul on aga kaebaja vĂ€lja toodud asjaolud liigitatavad subjektiivsete pĂ”hjuste alla ning nendest nĂ€htub, et kaebaja ei ole olnud piisavalt hoolas, et hankida tĂ€htaegselt teavet metsateatiste registreerimiste kohta.
18.Kohtu hinnangul ei ole kaebetÀhtaja ennistamine praegusel juhul lubatav, kuna kaebaja rikkus kaebetÀhtaega subjektiivsetel pÔhjustel ning kaebaja vÀljatoodud pÔhjendused kaebetÀhtaja rikkumiseks on sellised, mis oleks olnud töökorralduslikult vÀlditavad (vt mh ka punkt 18.1).
18.1.Kaebaja leiab, et tema kaebetĂ€htaja rikkumine on vabandatav asjaoluga, et metsaregistri kasutamine on keeruline ning otsingusĂŒsteem ei vĂ”imalda kĂ”iksuguste parameetritega otsinguid. Samuti toob kaebaja vĂ€lja personalikĂŒsimuse. Samas jĂ€tab kaebaja tĂ€ielikult tĂ€helepanuta, et lisaks metsaregistrile on riik loonud metsateatistega tutvumiseks ka WFSteenuse ning seda juba vĂ€hemalt 2020. aastast1 alates. Seejuures on meelevaldne kaebaja vĂ€ide, et WFS-teenuse kasutamine oleks kuidagi ebamĂ”istlikult keeruline. Vastupidi, tegemist on vĂ€ga lihtsa ja toimiva tööriistaga, mida ka asja lahendav kohtunik kasutab metsateatiste vaidlustes.
18.2.Kaebaja asutati 2020. aastal ning tal oli vĂ”imalik enam kui aasta jooksul end sĂŒsteemiga kurssi viia. Kui kaebaja ei saanud WFS-teenuse kasutamisega hakkama, siis oleks tulnud pöörduda Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnoloogiakeskuse vĂ”i Keskkonnaameti poole, mitte vĂ€ita, et riik vĂ€ljastab metsateatisi salaja ning et vastav info ei ole leitav vĂ”i selle töötlemine on ebamĂ”istlikult keeruline. Samuti oleks kaebajal olnud vĂ”imalik sĂ”lmida leping, mis vĂ”imaldaks tal regulaarselt kasutada vĂ”i vĂ€ljastada metsaregistri andmeid (keskkonnaministri 28.08.2017 mÀÀruse nr 32 âMetsaressursi arvestuse riikliku registri pĂ”himÀÀrusâ § 15 lg 7), kuid kohtule teadaolevalt ei ole kaebaja ka seda teinud.
20.3.WFS-teenusesse sĂŒvenedes ning kasutusjuhenditega tutvudes selgus, et metsateatistega tutvumiseks tuleb laadida alla nt vabatarkvara QGIS. Kohus tegi seda ning veendus, et teenuse abil on metsateatistega tutvumine vĂ”imalik ning selle kaudu on vĂ”imalik teha ka erinevaid pĂ€ringuid ning otsida teatisi mĂ€rksĂ”nade abil. WFS-teenus vĂ”imaldab mh: â teha suuremahulisemaid pĂ€ringuid, sh pĂ€ringuid konkreetse ajaperioodi kohta (sh kuupĂ€evade alusel) ja ka konkreetsete kaardikihtide osas; Vt Tallinna Halduskohtu 20.05.2020 mÀÀrus nr 3-20-605, kus Keskkonnaamet selgitas WFS-teenuse olemasolu ning selle toimimist.
â otsida metsateatiste registreeringuid nii alade kui kuupĂ€evade kaupa, st just nende parameetrite jĂ€rgi, mis on kaebaja jaoks olulised; â ĂŒhe katastriĂŒksuse piires jĂ€lgida metsateatiste registreerimist, kusjuures neid saab otsida kindla kuupĂ€eva jĂ€rgi vĂ”i alates teatud kuupĂ€evast ehk kontrollida, kas vĂ”rreldes mingi aja seisuga on metsateatisi juurde registreeritud vĂ”i ei; â erinevaid kaardikihte kasutades vĂ€lja selgitada, kas mĂ”ni eraldis, millele metsateatis on vĂ€ljastatud, asub alal, millel ĂŒldplaneeringu kohaselt on lubatud raied vaid valikraie pĂ”himĂ”ttel; â teha mĂ€rksĂ”naotsinguid (nt metsis vĂ”i erinevad kaitsealad).
18.4.Asjaolu, et WFS-teenuse kasutamine ei hĂ”lbusta mĂ”nedes kĂŒsimustes kontrolli (nt ala asumine rohevĂ”rgustikus, vÀÀrtuslike maastike alal vĂ”i puhke- ja virgestusalal), sest Keskkonnaamet seda teavet metsateatisele ei mĂ€rgi, vĂ”ib kĂŒll metsateatise registreerimise Ă”iguspĂ€rasuse hindamisel kaasa tuua suurema ajakulu, kuid ei muuda jĂ€reldust, et WFS-teenuse abil on mh uued ja huvipakkuvad metsateatised kiiresti leitavad. Kombineerituna metsaregistri ja mistahes meetoditega, mida kaebaja seni vaidlustatavate metsateatiste vĂ€ljavalimisel kasutanud on, hĂ”lbustab WFS-teenus kahtlemata metsateatiste otsimist ja tagab soovi korral nendest kohese teadasaamise ning vĂ”imaldab Ă”igeaegset vaidlustamist.
18.5.Kaebaja on algatanud arvukalt kohtuasju ning nendes selgunud asjaoludest nĂ€htuvalt ei pea kohus tĂ€na enam kohtupraktikas vĂ€ljendatud kolmekuulist kaebetĂ€htaega pĂ”hjendatuks. Kui haldusasjas 3-21-1203 pĂ”hjendati 3-kuulist kaebetĂ€htaega muu hulgas sellega, et WFSteenuse kasutamine on problemaatiline (nii lihtsuse kui kiiruse mĂ”ttes), siis tĂ€naseks on selgunud, et selle arvamuse taga oli Keskkonnaametist saadud puudulik info. Nimelt ilmnes, et kohtupraktikas vĂ€lja toodud probleem WFS-teenuse kasutamisel oli tingitud asjaolust, et Keskkonnaamet jagas kohtutega veebilinki, ent jĂ€ttis selgitamata, et teenus ei toimi pelgalt lingile klikkides, vaid vajalik on kasutada programmi, kus tuleb veebilinki kasutades luua vastav ĂŒhendus. Nagu kohus eelmises punktis selgitas, siis laadis kohus endale vastava programmi (QGIS) arvutisse ning WFS-teenus toimib tĂ”rgeteta. Seejuures on vĂ”imalik WFSteenuse kasutamisel analĂŒĂŒsida suuri andmemahte, kuid seda vĂ€ga kiiresti. Sel pĂ”hjusel ei ole kohtu hinnangul asjakohane ka seni kohtupraktikas vĂ€ljendatud seisukoht, et keskkonnaorganisatsiooni osas vĂ”iks kaebetĂ€htaja osas kohalduda HKMS § 46 lg 7 regulatsioon.
19.Seega nĂ€htub eelnevast, et kaebaja ei ole tĂ€itnud keskkonnaorganisatsioonile asetatud kohustust olla teabe hankimisel aktiivne ning ta ei ole Ă€ra kasutanud riigi loodud vĂ”imalusi, et olla informeeritud tehtud otsustest. Seega objektiivseid pĂ”hjuseid kaebetĂ€htaja ĂŒletamiseks ei esinenud ning kaebetĂ€htaja rikkumine on pĂ”hjendatud ĂŒksnes subjektiivsete asjaoludega. SeetĂ”ttu ei saa kaebaja ka vĂ€ita, et kaebus on tĂ€htaegne vĂ”i et kaebetĂ€htaja rikkumine on vabandatav. Kohtu hinnangul ei saa kaebaja soovimatusega nt palgata lisatööjĂ”udu, kasutada WFS-teenust vĂ”i sĂ”lmida andmete töötlemiseks lepingut, Ă”igustada kaebetĂ€htaja ĂŒletamist. Tegemist on olnud kaebaja enda teadliku otsustusega. Ennistamist ei Ă”igusta ka muud viited metsateatiste erisusele (piiratud kehtivusaeg, kohene realiseerimine, info realiseerimise kohta pole avalikust registrist kĂ€ttesaadav, Keskkonnaamet kasutab tehisintellekti). JÀÀb arusaamatuks, kuidas eelnev saaks objektiivselt takistada kaebuse tĂ€htaegset esitamist.
20.Kohtu jÀreldusi ei muuda ka Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2022 mÀÀruses nr 3-22-716 avaldatud seisukoht, et efektiivse Ôiguskaitse ja Ôiguskindluse tagamiseks on oluline, et Keskkonnaamet teeks otsuse metsateatis registreerida Ôigel ajal ja nÔuetekohaselt teatavaks kÔigile kaebeÔigust omavatele isikutele (vt ka Riigikohtu 16.06.2021 mÀÀrus asjas nr 3-20-999, punktid 23 ja 24, ja 28.10.2020 mÀÀrus asjas nr 3-20-580, punkt 13). Kohtu hinnangul on Keskkonnaamet seda teinud.
20.1.Riigikohtu 16.06.2021 mÀÀrus nr 3-20-999 kĂ€sitleb kaevandamisloa andmist ning selle punktides 23 ja 24 leidis kohus, et puudutatud isikule (kes konkreetsel juhul oli kaevanduse piirinaaber) tuleb haldusakt isiklikult teatavaks teha. Samuti mĂ€rkis Riigikohus selles lahendis, et vaidlustatud lube ei ole registrist lihtne leida, arvestades otsingumootori piiratud vĂ”imalusi, sh asjaolu, et lube pole vĂ”imalik leida nĂ€iteks kohaliku omavalitsuse pĂ”hise otsinguga. Praegusel juhul see aga nii ei ole, kuna loodud on toimiv sĂŒsteem (WFS-teenus), mille kaudu metsateatisi otsida ja sĂŒstematiseerida. Lisaks ei saa praegusel juhul kaebajat pidada n-ö Ă”igusteadmistega isikuks, kes ei pea olema teadlik, erinevad keskkonnaload on avalikest registritest leitavad, ja oskama neid andmebaase ka vilunult kasutada. Kaebaja on keskkonnaorganisatsioon, kelle puhul eeldatakse siiski aktiivsust ning oskust keskkonnaalase info leidmisel. Kohus ei nĂ”ustu ka sellega, et pelgalt keskkonnaorganisatsiooniks olemine annab kaebajale HMS § 11 lg-st 3 tulenevad puudutatud isiku Ă”igused.
20.2.Kohtu hinnangul ei ole asjakohane ka viide Riigikohtu mÀÀrusele 3-20-580, kuna ka selles asjas oli kaebuse esitajaks eraisik, mitte keskkonnaorganisatsioon. Kuigi Riigikohus mÀrkis lahendis nr 3-20-580, et efektiivse Ôiguskaitse ja Ôiguskindluse tagamiseks on oluline, et Keskkonnaamet teeks otsuse metsateatis heaks kiita Ôigel ajal ja nÔuetekohaselt teatavaks kÔigile kaebeÔigust omavatele isikutele, siis ei saa sellest jÀreldada, et tÀnaseks loodud infotehnoloogilised lahendused seda ei taga.
21.Eelnevat tulenevalt on kohus seisukohal, et metsateatised on kaebajale teatavaks tehtud nende metsaregistris avaldamisega ning sellest kuupĂ€evast hakkas kulgema ka nende 30-pĂ€evane vaidlustamise tĂ€htaeg. Seda jĂ€reldust ei muuda ka asjaolu, et metsateatiste nr 50000520647 ja 50000520651 osas on metsateatistele tehtud mĂ€rge, et need vĂ”ivad kattuda Soomaa rahvuspargiga, kui kaitstava loodusobjektiga2. Vastustaja esitatud tĂ”enditest nĂ€htub, et ĂŒkski vĂ€ljastatud metsateatis ei asu linnualal3. Seega on kaebus menetlusse vĂ”etud nĂ”uetes esitatud kaebetĂ€htaja rikkumisega ning kaebaja ei ole tĂ”endanud, et tal ei olnud Ă”igeaegselt vĂ”imalik metsateatistega tutvuda ning neid tĂ€htaegselt vaidlustada. Keskkonnaorganisatsioon peab nĂ€itama ĂŒles samuti aktiivsust, et teda huvitavat keskkonnainfot kĂ€tte saada ja seda analĂŒĂŒsida. Metsaregistri kasutamine WFS-teenusena nĂ”uab kĂŒll sĂŒvenemist, kuid arvestades, et kaebaja on keskkonnaorganisatsioon, kes peab vĂ”imalikuks oma tegevuse eesmĂ€rgi saavutamiseks vajadusel suurel hulgal metsateatiste vaidlustamist, siis tuleks tal WFS-teenuse kasutama Ă”ppimisse panustada. See on keskkonnaorganisatsioonile eelduslikult jĂ”ukohane ning samuti vĂ”ib temalt eeldada vastavat aktiivsust (vĂ”rreldes n-ö tavalise fĂŒĂŒsilise isikuga, kes nt vaidlustab ĂŒhekordselt metsateatist, mis anti tema kodu kĂ”rvale ja millest ta saab teada siis, kui metsa asutakse raiuma).
22.HKMS § 152 lg 1 punkti 2 kohaselt lĂ”petatakse menetlus kaebetĂ€htaja ĂŒletamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2 sĂ€testab, et kohus lĂ”petab mÀÀrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tĂ€htaega rikkudes ja tĂ€htaeg ei kuulu ennistamisele. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kaebus on menetlusse vĂ”etud metsateatiste nr 50000519837, 50000520647 ja 50000520651 tĂŒhistamise nĂ”uetes esitatud kaebetĂ€htaja rikkumisega ning kaebetĂ€htaja ennistamise taotlus ei kuulu rahuldamisele. Kohus lĂ”petab haldusasja menetluse.
Metsateatistel on mÀrge: Hoiatus! Tööala vÔib kattuda kaitstava loodusobjektiga: KRP; Soomaa rahvuspark. Tööde teostamisel jÀlgige seadusandlust ja kaitstava loodusobjekti piirjooni. Abi saamiseks vÔib pöörduda Keskkonnaameti poole.
Vastustaja kaebuse vastuse lisa 6.
Menetluskulud
23.Kuna kohus lĂ”petab menetluse, tuleb otsustada ka menetluskulude vĂ€ljamĂ”istmine. Menetluse lĂ”petamisel jÀÀvad ĂŒldreeglina menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg-d 4 ja 8). Erandi sellest teeb HKMS § 108 lg 11 ning samuti vastustaja menetluskulude hĂŒvitamist puudutav kohtupraktika. Kohus ei ole ennetavalt vahepealses etapis, enne kĂ€esoleva mÀÀrusega analĂŒĂŒsiga lĂ”puni jĂ”udmist otstarbekuse alusel menetluskulude taotlusi kĂŒsinud. KĂŒll aga annab kohus menetlusosalistele, s.o ennekĂ”ike kolmandale isikule tĂ€htaja menetluskulude vĂ€ljamĂ”istmise taotluse esitamiseks. Kohus teeb selle alusel tĂ€iendava mÀÀruse (HKMS § 170 lg 1 punkt 3 ja § 178 lg 3). Kohus mĂ€rgib, et tĂ€iendava lahendi taotlemise ja tegemise aeg on ajaliselt piiratud, mistĂ”ttu vĂ”ib taotluste esitamisega viivitamine tuua kaasa selle, et kohtul ei ole enam lubatav tĂ€iendavat mÀÀrust teha.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.