Maksuõigus › Maksuotsused

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

kasutusele võetud. Tegemist on inimliku eksitusega, millele müüja ei pööranud tehingu ajal tähelepanu ning selle müüjale etteheitmine on meelevaldne. Meie ei nõustu sellega, et antud juhul võis olla tegemist inimliku eksitusega. Pigem antud asjaolu koosmõjus teiste maksumenetluses kogutud tõenditega viitavad müüja teadlikkusele sellest, et kui võõrandatakse kinnisasi enne selle esmast kasutuselevõttu, siis KMS § 16 lg 2 p 3 kohaselt kinnisasjale maksuvabastust kohaldada ei saa. 5.1.3 Eriarvamuse esitaja väidab, et rahaliste probleemide ettenägemine ei ole alati võimalik, sellega seoses võivadki korteriomandi võõrandamise või üürileandmise plaanid varieeruda ajas ja ruumis sõltuvalt sellest, milline on ettevõtte varaline seis ning tuleviku perspektiivid. Ettevõtte juhtkond peab olema paindlik ning langetama otsuseid, mis on majanduslikult otstarbekad ettevõttele. Kontrollimenetluse käigus meile esitatud 31.01.2017 Lennundus OÜ ja X. X. vahel sõlmitud eluruumi üürileping nägi ette, et üürnik kohustub tasuma üürileandjale eluruumi kasutamise eest kvartaalselt üüri summas 1 800,00 eurot, kusjuures üürnik tasub üüri maksustamisele kuuluva kvartali eest jooksva kvartali lõpus 31. kuupäevaks. Seega oleks X. X.l tulnud esimene üürimakse tasuda Lennundus OÜ-le alles 30.04.2017. Kui võtta arvesse asjaolu, et Lehise põik 9 – 2 korteriomandi üürileandmise tingis see, et teil tekkisid rahalised probleemid, oleks olnud loogiline, et üürnikul tekiks kohustus tasuda üüri korteri kasutamise eest igakuiselt. Samuti ei näinud üürileping ette tagatisraha tasumist üürniku poolt, mis samuti oleks leevendanud teie rahalisi probleeme. Tuginedes eelnevale, oleme seisukohal, et teie varaline seis ei olnud selline, mis oleks nõudnud Lehise põik 9 – 2 korteriomandi üürileandmise. 5.1.4 Eriarvamuse esitaja hinnangul ei tähenda X. X. ja Raith Rassi teineteise tundmine automaatselt üüritehingu näilikkust. Ettevõtte juhtkonnal puudus mistahes põhjendus ning alus keelduda korteriomandi üürimisest isikule, kes ei olnud võõras. Asjaolu, et X. X. ja Raith Rass olid tuttavad, ei tähenda automaatselt, et üüritehing oleks näilik. Samas võimaldas antud asjaolu X. X.l ja Raith Rassil kokku leppida Lehise põik 9 – 2 korteriomandi üüritehingu vormistamises ja muudes asjaoludes, jätmaks muljet tehingu tegelikust toimumisest. Märgime, et antud asjaolu viitab üüritehingu näilikkusele koosmõjus teiste maksumenetluses kogutud tõenditega. 5.1.5 Eriarvamuse esitaja väidab, et Lehise põik 9 – 2 korteriomand oli sisustatud Raith Rassi isikliku varaga, kuna puudus vajadus täiendavate investeeringute tegemiseks olukorras, kus esmatarbeks vajalik mööbel oli olemas. Igal juhul on J. J.i ütlustega tõendatud, et Lehise põik 9 – 2 korteriomand oli kasutuses. Juhime teie tähelepanu asjaolule, et J. J. väidab meile 14.08.2020 edastatud ekirjas, et tema koos F. F. leidsid Lehise põik 9 – 2 korteriomandi peretuttavate kaudu. Kui nemad 2017. a kevadel korteriga tutvumas käisid, siis elasid korteris nende peretuttavad. 27.08.2020 edastas J. J. meile e-kirja, kus ta täpsustab, et peretuttavateks olid P. P. ja tema pere ning korteris olid nende isiklikud asjad: madrats magamistoas, kastid toa nurgas, köögilaud ja toolid, padjad elutoas. Kontrollimenetluse käigus meile 07.08.2020 esitatud eluruumi üürilepingu kohaselt oli Lehise põik 9 – 2 korteriomand välja üüritud X. X.le, mitte P. P.ule. Tuginedes eelnevale, ei saa me Lehise põik 9 – 2 korteriomandi kasutuse hindamisel aluseks võtta J. J.i ütluseid. Samuti ei ole eriarvamuse esitaja edastanud meile täiendavaid tõendeid, mis kinnitaksid asjaolu, et Lehise põik 9 – 2 korteriomand oli üürileandmise ajaks sisustatud teie juhatuse liikme Raith Rassi

isikliku varaga. Kuna ka teised kontrollimenetluse käigus kogutud tõendid ei toeta asjaolu, et Lehise põik 9 – 2 korteriomandit oleks kasutanud üürnik enne müügilepingu sõlmimist, siis oleme endiselt seisukohal, et Lehise põik 9 – 2 korteriomand ei olnud selle müügi hetkel kasutusele võetud ning korteriomand võõrandati enne selle esmast kasutuselevõttu. 5.1.6 Eriarvamuse esitaja on seisukohal, et korteriomandi väiksem veetarbimine ei tõenda, et korteriomandit ei ole üldse kasutatud, pigem vastupidi viitab selle kasutamisele. Üürileandjal puudub kontrollivajadus selle järgi palju veetarbimine on üürniku poolt fikseeritud ning ta ei saa teha üürnikule ka mistahes etteheiteid selles osas. Samuti puudus tal mõistlik põhjus kahelda selles, kas üüripinda kasutatakse või mitte ning millises ulatuses. Selgitame, et tavapäraselt vee tarbimine suureneb siis, kui korteriomand võetakse kasutusele. Kontrollimenetluse käigus teie poolt meile esitatud Kiili KHV OÜ kuluarvete kohaselt veebruaris 2017, kui Lehise põik 9 – 2 korteriomand oli väidetavalt välja üüritud, puudus Lehise põik 9 – 2 korteriomandis vee tarbimine, ning märtsis 2017 oli Lehise põik 9 – 2 korteriomandis vee tarbimine 1 m3. Eluliselt ei ole usutav, et X. X.l oli võimalik elada Lehise põik 9 – 2 korteriomandis seal vett kuu aja jooksul üldse mitte tarbides. Antud asjaolu on samuti üheks tõendiks tõendite kogumis, mis seab kahtluse alla Lehise põik 9 – 2 korteriomandi üürileandmise enne selle võõrandamist. 5.1.7 Eriarvamuse esitaja selgitab, et üüri mitte küsimine üürnikult on tingitud sellest, et üürileandja ütles lepingu üles ennetähtaegselt. Kuna üürileandja sisuliselt rikkus lepingut, siis leppisid pooled kokku, et ei nõua teineteiselt mistahes hüvitisi ega esita kahjunõudeid ning üürileandja ei nõua üüritasu. Juhime teie tähelepanu asjaolule, et Lehise põik 9 – 2 korteriomandi üürileandmise tingis see, et teil tekkisid rahalised probleemid. Tuginedes eelnevale, oleks olnud tavapärane, vaatamata sellele, te katkestasite üürilepingu X. X.ga enne tähtaega, et selle aja eest, kui Lehise põik 9 – 2 korteriomand oli X. X. kasutuses, oleks ta teile ka üüri tasunud. Meil on pigem alust arvata, et kuna teil ei olnud võimalik tagantjärele muuta oma raamatupidamisarvestust selliselt, et selles kajastuks üüri tasumine üürniku poolt, siis esitasitegi kontrollimenetluse käigus meile teabe, et üürilepingu rikkumise tõttu ei nõudnud te üürnikult üüritasu. Üüri mittetasumine on samuti üheks tõendiks tõendite kogumis, mis seab kahtluse alla Lehise põik 9 – 2 korteriomandi üüritehingu tegeliku toimumise. 5.2 Lehise põik 9 – 1 seonduvad asjaolud 5.2.1 Eriarvamuse esitaja on seisukohal, et Lehise põik 9 – 1 korteriomand oli võõrandamise ajal uueväärne, ent mitte uus. Eriarvamuse esitaja väidab, et müügilepingu sõlmimise ajal võis olla korteriomand vaba kolmandate isikute õigustest, ent see ei muuda olematuks korteriomandi kasutamist üürniku poolt üürilepingus toodud ajal enne müügilepingu sõlmimist. Selgitame, et kontrollimenetluses on leidnud kinnitust asjaolu, et Lehise põik 9 – 1 korteriomandi näol oli tegemist uue kinnisasjaga, mis võõrandati enne selle esmast kasutuselevõttu. Kontrollimenetluses kogutud tõenditele tuginedes on meil alust väita, et Lehise põik 9 – 1 korteriomandit ei olnud müügilepingu sõlmimise ajal ega ka enne seda koormatud kolmandate isikute õigustega. Asjaolule, et Lehise põik 9 – 1 korteriomandit ei kasutanud

üürnik enne müügilepingu sõlmimist, annavad kinnituse kontrollimenetluse käigus kogutud tõendid kogumis, mida oleme üksikasjalikult analüüsinud 07.09.2020 kontrollakti nr 12.23/052844-9 ptk 1.2.2 p-s 6. Tuginedes kõigile kontrollimenetluse käigus kogutud tõenditele kogumis, olemegi kontrollimenetluse käigus jõudnud seisukohale, et Lehise põik 9 - 1 korteriomand ei olnud selle müügi hetkel kasutusele võetud ning korteriomand võõrandati enne selle esmast kasutuselevõttu. 5.2.2 Eriarvamuse esitaja hinnangul ei ole asjaolu, et Lehise põik 9 – 1 korteriomandi võõrandamisel on märgitud, et korteriomandi müügihind sisaldab käibemaksu mingil juhul näitajaks, et tegemist on uue korteriomandiga, mida ei olnud enne võõrandamist kasutusele võetud. Tegemist on inimliku eksitusega, millele müüja ei pööranud tehingu ajal tähelepanu ning selle müüjale etteheitmine on meelevaldne. Juhime teie tähelepanu asjaolule, et eriarvamuse esitaja on siin teinud vea. Lehise põik 9 – 1 korteriomandi võõrandamisel on notariaalakti märgitud, et korteriomandi ostuhind ei sisalda ja sellele ei lisandu käibemaksu. Samas ei ole notariaalaktis kajastatu õige. Kontrollimenetluses oleme tuvastanud, et Lehise põik 9 – 1 korteriomandi võõrandasite te enne selle esmast kasutuselevõttu, mistõttu oleks korteriomandi võõrandamisel tulnud müügihinnale lisada käibemaks 20%. 5.2.3 Eriarvamuse esitaja väidab, et rahaliste probleemide ettenägemine ei ole alati võimalik, sellega seoses võivadki korteriomandi võõrandamise või üürileandmise plaanid võivadki varieeruda ajas ja ruumis sõltuvalt sellest, milline on ettevõtte varaline seis ning tuleviku perspektiivid. Ettevõtte juhtkond peab olema paindlik ning langetama otsuseid, mis on majanduslikult otstarbekad ettevõttele. Kontrollimenetluse käigus meile esitatud 31.01.2017 Lennundus OÜ ja P. P.u vahel sõlmitud eluruumi üürileping nägi ette, et üürnik kohustub tasuma üürileandjale eluruumi kasutamise eest kvartaalselt üüri summas 1 800,00 eurot, kusjuures üürnik tasub üüri maksustamisele kuuluva kvartali eest jooksva kvartali lõpus 31. kuupäevaks. Seega oleks X. X.l tulnud esimene üürimakse tasuda Lennundus OÜ-le alles 30.04.2017. Kui võtta arvesse asjaolu, et Lehise põik 9 – 1 korteriomandi üürileandmise tingis see, et teil tekkisid rahalised probleemid, oleks olnud loogiline, et üürnikul tekiks kohustus tasuda üüri korteri kasutamise eest igakuiselt. Samuti ei näinud üürileping ette tagatisraha tasumist üürniku poolt, mis samuti oleks leevendanud teie rahalisi probleeme. Tuginedes eelnevale, oleme seisukohal, et teie varaline seis ei olnud selline, mis oleks nõudnud Lehise põik 9 – 1 korteriomandi üürileandmise. 5.2.4 Eriarvamuse esitaja hinnangul ei tähenda P. P.u ja Raith Rassi teineteise tundmine automaatselt üüritehingu näilikkust. Ettevõtte juhtkonnal puudus mistahes põhjendus ning alus keelduda korteriomandi üürimisest isikule, kes ei olnud võõras. Asjaolu, et P. P. ja Raith Rass olid tuttavad, ei tähenda automaatselt, et üüritehing oleks näilik. Samas võimaldas antud asjaolu P. P.ul ja Raith Rassil kokku leppida Lehise põik 9 – 1 korteriomandi üüritehingu vormistamises ja muudes asjaoludes, jätmaks muljet tehingu tegelikust toimumisest. Märgime, et antud asjaolu viitab üüritehingu näilikkusele koosmõjus teiste maksumenetluses kogutud tõenditega. 5.2.5 Eriarvamuse esitaja väidab, et Lehise põik 9 – 1 korteriomand oli sisustatud Raith Rassi isikliku varaga, kuna puudus vajadus täiendavate investeeringute

tegemiseks olukorras, kus esmatarbeks vajalik mööbel oli olemas. Igal juhul on J. J.i ütlustega tõendatud, et Lehise põik 9 – 1 korteriomand oli kasutuses. Juhime teie tähelepanu asjaolule, et J. J. koos F. F. soetasid Lehise põik 9 – 2 korteriomandi ning käisid eelnimetatud korteriomandiga ka enne selle soetamist tutvumas. Tuginedes eelnevale, ei saa me Lehise põik 9 – 1 korteriomandi kasutuse hindamisel aluseks võtta J. J.i ütluseid. Lehise põik 9 – 1 korteriomandi soetajateks olid Y. Y. ja U. U.. 11.08.2017 on Y. Y. meile edastanud e-kirja, milles ta kinnitab, et käis enne Lehise põik 9 – 1 korteriomandi soetamist sellega kahel korral tutvumas. Esimene tutvumine eelnimetatud korteriomandiga toimus 28.02.2017 ning sellel ajal oli Lehise põik 9 – 1 korteriomand tühi, keegi seal ei elanud ning korter oli tühi (möbleerimata)53. Üürilepingu kohaselt oli aga sellel ajal Lehise põik 9 – 1 korteriomand välja üüritud P. P.ule. P. P., tuginedes tema poolt meile 11.08.2020 edastatud ekirjale, kasutas Lehise põik 9 – 1 korteriomandit alates üürilepingu sõlmimisest kuni 2017. a märtsikuu lõpuni. Kui Lehise põik 9 – 1 korteriomand oleks tegelikkuses olnud välja üüritud P. P.ule, siis oleks Y. Y. korteriga 28.02.2017 tutvudes, pidanud seal kohtuma ka väidetava üürnikuga või vähemalt oleks pidanud korteriomandis olema märgid (nt mööbliesemed) sellest, et korter on kasutuses. Eelnevalt kajastatu ei toeta asjaolu, et Lehise põik 9 – 1 korteriomandit oleks kasutanud üürnik enne müügilepingu sõlmimist, mis annab meile alust väita, et Lehise põik 9 – 1 korteriomand ei olnud selle müügi hetkel kasutusele võetud ning korteriomand võõrandati enne selle esmast kasutuselevõttu. 5.2.6 Eriarvamuse esitaja on seisukohal, et korteriomandi väiksem veetarbimine ei tõenda, et korteriomandit ei ole üldse kasutatud, pigem vastupidi viitab selle kasutamisele. Üürileandjal puudub kontrollivajadus selle järgi palju veetarbimine on üürniku poolt fikseeritud ning ta ei saa teha üürnikule ka mistahes etteheiteid selles osas. Samuti puudus tal mõistlik põhjus kahelda selles, kas üüripinda kasutatakse või mitte ning millises ulatuses. Selgitame, et tavapäraselt vee tarbimine suureneb siis, kui korteriomand võetakse kasutusele. Kontrollimenetluse käigus teie poolt meile esitatud Kiili KHV OÜ kuluarvete kohaselt veebruaris 2017, kui Lehise põik 9 – 1 korteriomand oli väidetavalt välja üüritud, puudus Lehise põik 9 – 1 korteriomandis vee tarbimine, ning märtsis 2017 oli Lehise põik 9 – 1 korteriomandis vee tarbimine 1 m3. Eluliselt ei ole usutav, et P. P.ul oli koos perega võimalik elada Lehise põik 9 – 1 korteriomandis seal vett kuu aja jooksul üldse mitte tarbides. Antud asjaolu on samuti üheks tõendiks tõendite kogumis, mis seab kahtluse alla Lehise põik 9 – 1 korteriomandi üürileandmise enne selle võõrandamist. 5.2.7 Eriarvamuse esitaja selgitab, et üüri mitte küsimine üürnikult on tingitud sellest, et üürileandja ütles lepingu üles ennetähtaegselt. Kuna üürileandja sisuliselt rikkus lepingut, siis leppisid pooled kokku, et ei nõua teineteiselt mistahes hüvitisi ega esita kahjunõudeid ning üürileandja ei nõua üüritasu. Juhime teie tähelepanu asjaolule, et Lehise põik 9 – 1 korteriomandi üürileandmise tingis see, et teil tekkisid rahalised probleemid. Tuginedes eelnevale, oleks olnud tavapärane, vaatamata sellele, et te katkestasite üürilepingu P. P.uga enne tähtaega, et selle aja eest, kui Lehise põik 9 – 1 korteriomand oli P. P.u kasutuses, oleks ta teile ka üüri tasunud. Meil on pigem alust arvata, et kuna teil ei olnud võimalik tagantjärele muuta oma raamatupidamisarvestust selliselt, et selles kajastuks üüri tasumine üürniku poolt, siis esitasitegi kontrollimenetluse käigus meile teabe, et üürilepingu rikkumise tõttu ei nõudnud te üürnikult üüritasu. Üüri mittetasumine on samuti

üheks tõendiks tõendite kogumis, mis seab kahtluse alla Lehise põik 9 – 1 korteriomandi üüritehingu tegeliku toimumise. 5.3 Sausti tee 6 seonduvad asjaolud 5.3.1 Eriarvamuse esitaja selgitab, et renoveeritud Sausti tee 6 kinnisasi võõrandati peale selle parendamisele järgnevat taaskasutuselevõttu. 31.01.2018 ehituse töövõtulepingu kohaselt pidid Sausti tee 6 kinnistul asuva elamu renoveerimistööd olema lõppenud hiljemalt 31.12.2019. Suurem ehitustegevus oli selleks ajaks Lennundus OÜ poolt ka lõpetatud. Kuna kinnistu uus omanik G. G. oli huvitatud kinnistu kasutama asumisest hiljemalt 01.01.2020, siis puudus põhjendus seda talle mitte võimaldada. Tegemata jäänud väiksemad vaegtööd ning pisipuudused, mille kõrvaldamise eest Lennundus OÜ vastutas, otsustati teostada hiljemalt 1 kuu jooksul. Kuna tellija ei esitanud töövõtulepingu alusel leppetrahvi nõudeid töövõtja vastu, siis ei küsinud Lennundus OÜ ka üüritasu kinnistu kasutamise eest kuni kinnistu faktilise omandiõiguse ümbervormistamiseni. Juhime teie tähelepanu asjaolule, et Sausti tee 6 kinnisasi võõrandati enne selle parendamisele järgnevat taaskasutuselevõttu, kinnitab 03.02.2020 kinnisasja võõrandamisel sõlmitud notariaalse asjaõiguslepingu p-s 2.5 kajastatu, mille kohaselt müüja ja ostja avaldavad, et lepingu eseme otsene valdus, samuti kõik lepingu eseme juurdepääsu võimaldavad võtmed ning lepingu eseme päraldisteks olevad dokumendid on müüja poolt ostjale üle antud enne käesoleva lepingu sõlmimist käesoleva lepingu sõlmimise päeval. Samas väidate te, et kinnistu uus omanik G. G. hakkas kinnisasja kasutama alates 01.01.2020, s.o enne kinnistu faktilise omandiõiguse ümbervormistamist. Kuigi 03.02.2020 notariaalsele asjaõiguslepingule tuginedes toimus Sausti tee 6 kinnisasja valduse üleandmine lepingu sõlmimise päeval, kuid teie väite kohaselt anti kinnisasi G. G. kasutusse 01.01.2020, siis ei saa seda tehingut lugeda üüritehinguks teie ja G. G. vahel, vaid tegemist oli Sausti tee 6 kinnisasja omandiõiguse üleminekuga G. G.le enne notariaalse asjaõiguslepingu sõlmimist. Tuginedes eelnevale on meil alust väita, et Sausti tee 6 kinnisasi ei olnud peale selle parendamist kasutusele võetud ning kinnisasi võõrandati enne selle esmast kasutuselevõttu. 5.4 Varasem väidetav kinnisasjade müükide deklareerimata ning arvestatud käibemaksu tasumata jätmine 5.4.1 Eriarvamuse esitaja väidab, et MTA viited Raith Rassi varasemale käitumisele väidetava maksustatava käibe deklareerimata ning sellelt arvestatud käibemaksu tasumata jätmise kohta ei ole asjakohased ning tegemist on erinevate isikule etteheidetavate väidetavate õigusrikkumistega, mis ei viita isiku teadlikkusele ega tahtlikkusele. Lisaks sellel ei ole tuvastatud, et tegemist oleks varasemalt mingite kinnisasjade müükidega, millisel juhul oleks pidanud käibemaksu lisama. Raith Rassi selgituste kohaselt sai eelnevast menetlusest teise äriühinguga selgitatud, et käibemaksuarvestust ei pidanud ta ehituse käigus, vaid alles ehitusperioodi lõpus, tasudes ka siis riigile tasumisele kuuluva käibemaksu. Asjaolu, et üks tema poolt tänaseks müüdud firma ei suutnud käibemaksu tasumata osa ära tasuda, oli äriline ebaõnnestumine. Selgitame, et teie juhatuse liikme Raith Rassiga seotud äriühingu Anteluus OÜ (registrikood 12784290, kuni 09.04.2020 ärinimi Anteelia Arendus OÜ) osas läbiviidud kontrollimenetluse käigus on tuvastatud, et äriühingu poolt perioodil august 2019 – detsember 2019 võõrandatud 5 korteriomandi näol oli tegemist uute korteriomanditega, mille müügihinnale kuulub lisamisele

käibemaks 20% ning võõrandatud elamumaa näol oli tegemist krundiga planeerimisseaduse tähenduses, mille müügile ei rakendu maksuvabastust. Kuna teie juhatuse liige Raith Rass on korduvalt jätnud kinnisasjade müügist tekkinud ja deklareerimisele kuuluva maksustatava käibe deklareerimata ning sellelt arvestatud käibemaksu õigeaegselt või üldse tasumata, saame me väita, et tegemist on isiku teadliku ja tahtliku käitumisega, vältimaks maksude tasumist, mitte aga ärilise ebaõnnestumisega“ (dtl 49-54).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Korteriomandid Lehise põik 9-1 ja 9-2 oli sisustatud Raith Rassi isikliku varaga, kuna puudus vajadus täiendavate investeeringute tegemiseks olukorras, kus esmatarbeks vajalik mööbel oli olemas. Üürilepingu lõppedes korter mööblist vabastati ning uutele omanikele anti üle möbleerimata kujul. Igal juhul on J. J.i ütlustega tõendatud, et mõlemad korterid olid kasutuses: madrats magamistoas, kastid toa nurgas, köögilaud ja toolid, padjad elutoas. Korteriomandi väiksem veetarbimine ei tõenda, et korteriomandit ei ole üldse kasutatud, pigem vastupidi viitab selle kasutamisele. Üürileandjal puudub kontrollivajadus selle järgi palju veetarbimine on üürniku poolt fikseeritud ning ta ei saa teha üürnikule ka mistahes etteheited selles osas. Lennundus OÜ hoolsuskohustus ei hõlma veetarbimise tegelikku õigsuse kontrollimist. Samuti puudus tal mõistlik põhjus kahelda selles, kas üüripinda kasutatakse või mitte ning millises ulatuses. Üüri mitte küsimine üürnikult on tingitud sellest, et üürileandja ütles lepingu ennetähtaegselt. Tähtajalise üürilepingu korral on üürnikul võimalus nõuda üürilepingu jätkumist kuni tähtaja lõppuni. Kuna üürileandja sisuliselt rikkus lepingut (lõpetas üürilepingu enneaegselt), siis leppisid pooled kokku, et ei nõua teineteiselt mistahes hüvitisi ega esita kahjunõudeid ning üürileandja ei nõua üüritasu. 4.3 Sausti tee 6 seonduvad asjaolud Renoveeritud Sausti tee 6 kinnistu koos selle oluliste osadega võõrandati peale selle parendamisele järgnevat taaskasutuselevõttu. Kontrollakti koostaja etteheide Raith Rassile osas, mis puudutavad Lehise põik 9-2, Lehise põik 9-1 ja Sausti tee 6 kinnistute müüki teadvalt maksuvabalt maksueelise saamise eesmärgil on väär ning põhjendamatu. 31.01.2018 ehituse töövõtulepingu kohaselt pidid Sausti tee 6 kinnistul asuva elamu renoveerimistööd olema lõppenud hiljemalt 31.12.2019. Suurem ehitustegevus oli selleks ajaks Lennundus OÜ poolt ka lõpetatud. Kuna kinnistu uus omanik G. G. oli huvitatud kinnistu kasutama asumises hiljemalt 01.01.2020, siis puudus põhjendus seda talle mitte võimaldada. Tegemata jäänud väiksemad vaegtööd ning pisipuudused, mille kõrvaldamise eest Lennundus OÜ vastutas otsustati teostada jooksvalt hiljemalt 1 kuu jooksul. Kuna tellija ei esitanud töövõtulepingu alusel leppetrahvi nõudeid töövõtja vastu, siis ei küsinud Lennundus OÜ ka üüritasu kinnistu kasutamise eest kuni kinnistu faktilise omandiõiguse ümbervormistamiseni.

tõendeid, jõudis maksuhaldur järeldusele, et Lehise põik 9-1, Lehise põik 9-2 ja Sausti tee 6 puhul ei olnud tegemist enne müüki kasutusele võetud kinnisvaraga. Vastustaja leiab, et maksumenetluses kogutud tõendite kogumist nähtub, et kaebaja korraldas oma tegevust selliselt, et saada vaidlusaluste objektide müügilt käibemaksuvabastust KMS § 16 lg 2 p 3 alusel. Sama säte kohaselt käibemaksuvabastust ei kohaldata muuhulgas kinnisasjale, mille oluline osa on ehitis ehitusseadustiku tähenduses või ehitise osa ja mis võõrandatakse enne ehitise või selle osa esmast kasutuselevõttu ja enne ehitise või selle osa parendamisele järgnevat taaskasutuselevõttu. Vastustaja leiab, et kaebaja tegevuses (näilike üürilepingute esitamine, üürnike väidetav elamine) ei väljendu tahe korteriomandeid üürile anda, vaid eesmärgiks oli KMS § 16 lg 2 p-st 3 tuleneva käibemaksuvabastuse saamine. Ka Sausti tee 6 kinnistuga seotud tehingu puhul leiab vastustaja, et G. G. elama asumine enne kinnistu müüki oli korraldatud üksnes käibemaksuvabastuse saamise eesmärgil. Maksumenetluse käigus kogutud tõenditest nähtub, vastupidiselt kaebaja väidetele, et Sausti tee 6 kinnistut ei ole enne võõrandamist taaskasutusele võetud. Sellist kaebaja tegevust ei saa, vastustaja hinnangul, pidada õiguspäraseks, mistõttu see ei vasta KMS § 16 lg 2 p-s 3 sätestatud maksuvabastuse eeldustele.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kiili vald) ja võõrandas neli korteriomandit (Kuklase 14-59 Tallinn, Mardi 6/Mardi 4-244, Lasteaia 2-5 Kiili vald ja Põllu 14-1 Kiili vald). Seega oli kaebaja tagantjärele käibemaksukohustuslaseks registreerimine õige. 7.2 Kaebaja väide, et tema eesmärgiks oli vaidlusaluseid Lehise põik 6 korteriomandeid ehitades ja Sausti tee 6 kinnistul asuvat hoonet renoveerides need üürile anda, ei ole usutav. Asjas kogutud tõendid lubavad järeldada, et kaebaja eesmärgiks ei olnud neid üürile anda või muul viisil oma majandustegevuses kasutada, vaid need võõrandada. Et Lehise põik 9 kinnistu omandamisel ja korteriomanditeks jagamisel oli kaebaja eesmärgiks korteriomandid pärast elamu valmimist võõrandada, mitte üürile anda, nähtub asjaolust, et kõnesolevate korteriomandite müügikuulutused olid kv.ee müügiportaalis üleval juba siis, kui toimusid Lehise põik 9 arendustööd ja kaksikelamule ei olnud veel väljastatud kasutusluba. Nimelt on esimene kuulutus müügiportaali lisatud kaebaja juhatuse liikme poolt 24.07.2016 ning kuulutuses on välja toodud, et Lehise põik 9 paarismaja valmib sügisel. Seda, et kaksikelamu ehitus oli pooleli, kinnitab ka müügikuulutusele lisatud fotod (puuduvad uksed, aknad ja katus). Teine kuulutus on müügiportaali lisatud 1Partner Kinnisvara maakleri poolt 02.11.2016 ning eemaldatud sealt 01.04.2017. Et Sausti tee 6 puhul oli kaebaja sooviks pärast elamu renoveerimist see võõrandada G. G.le kinnitab muuhulgas ka kaebaja ja G. G. vahel 31.01.2018 sõlmitud töövõtuleping, mille p-st 1.3 nähtub, et G. G. eesmärgiks on renoveerida ehitis ja lõppastmes Sausti tee 6 kinnistu koos sellel asuva renoveeritud elamuga omandada. Töövõtulepingu p-st 2 nähtub, et lepingu esemeks on Sausti tee 6 kinnistul oleva elamu täielik renoveerimine ja kaasajastamine. 7.3 Kohus nõustub vastustajaga, et maksumenetluses kogutud tõendite kogum viitab sellele, et kaebaja korraldas oma tegevuse selliselt, et saada vaidlusaluste objektide müügilt käibemaksuvabastust KMS § 16 lg 2 p 3 alusel. Kaebaja 17.05.2022 menetlusdokumendi lisana 4-8 esitatud tõendeid kohus käesoleva vaidluse lahendamisel ei arvesta. Kaebaja pole selgitanud, miks ta esitas need dokumendid alles kohtumenetluses (ja seda ligi 1,5 aastat peale kaebuse esitamist). Juba maksumenetluse ajal üksnes kaebaja valduses olnud tõendite maksuhaldurile tahtlik või hooletu esitamata jätmine viitab kaebaja poolt talle seadusega pandud kaasaaitamiskohustuse rikkumisele, mistõttu on täidetud MKS § 102 lg 1 p 2 kohaldamise eeldused (vt RKHKo 14.11.2007, nr 3-3-1-47-07, p 12-13; 19.05.2009, nr 3-3-1-32-09, p 27; 15.12.2016, nr 3-3-1-56-16, p 21). Ka väite, et Sausti tee 6 elamu oli katkematult G. G. ja Raith Rassi perekonna kasutuses juba alates 31.05.2018, on kaebaja esmakordselt esitanud alles kohtumenetluses, täpsemalt 17.05.2022 menetlusdokumendis. Nimetatud asjaolu ei ärata selle väite suhtes usaldust. Lisaks pole selline väide kooskõlas asja materjalidega. Esiteks, kaebaja ja G. G. vahel 31.01.2018 sõlmitud ehituse töövõtulepingu (Sausti tee 6 kinnistul asuva elamu täielikuks renoveerimiseks ja kaasajastamiseks) kohaselt pidid tööd lõppema hiljemalt 31.12.2019. Teiseks nähtub 03.02.2020 koostatud ehitustööde üleandmise-vastuvõtmise aktist, et kaebaja võttis tehtud tööd vastu 03.02.2020, s.o samal päeval, kui toimus Sausti tee 6 kinnistu võõrandamine G. G.le. Kolmandaks, nähtuvalt 03.02.2020 kaebaja ja G. G. vahel sõlmitud Sausti tee 6 kinnistu võõrandamise lepingu p-st 2.5 on pooled avaldanud, et lepingu eseme otsene valdus, samuti kõik lepingu esemele juurdepääsu võimaldavad võtmed ning lepingu eseme päraldisteks olevad dokumendid on müüja poolt ostjale üle antud enne lepingu sõlmimist lepingu sõlmimise päeval. Tunnistaja G. G. kohtumenetluses antud

eelviidatud dokumentaalsete tõenditega mitteriimuvaid ütlusi ei pea kohus abielusideme tõttu kaebaja seadusliku esindajaga usaldusväärseteks. 7.4 Kokkuvõtvalt on maksuhaldur õigesti jõudnud järeldusele, et Lehise põik 9-1, Lehise põik 9-2 ja Sausti tee 6 puhul ei olnud võõrandamise ajal tegemist kasutusele võetud kinnisvaraga, mistõttu puudus KMS § 16 lg 2 p-s 3 sätestatud maksuvabastuse kohaldamiseks alus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andreas Paukštys Osaliselt jõustunud Riigikohtu 21.06.2024 määrusega

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.