X kaebus Harku Vallavalitsuse 01.02.2022 korralduse nr 80 „Detailplaneeringut täpsustavate projekteerimistingimuste andmine Tabasalu alevikus Punga tee 12 üksikelamu püstitamiseks ehitusprojekti koostamisel hoonestusala ja kinnistule juurdepääsu muutmiseks“ ja 29.04.2022 otsuse nr 97 „Ehitusloa andmine üksikelamu püstitamiseks Tabasalu alevikus Punga tee 12 maaüksusele“ tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Harku vald, volitatud esindaja Liina Sepp Kolmas isik I – A Kolmas isik II – B
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada avaldatavas otsuses kaebaja ja kolmandate isikute nimed tähemärkidega.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 21.09.2022 a.
Harku vallavalitsus andis 01.02.2022 korralduse nr 80, millega väljastati detailplaneeringut (DP) täpsustavad projekteerimistingimused (PT) Tabasalu alevikus Punga tee 12 üksikelamu püstitamiseks ehitusprojekti koostamisel hoonestusala ja kinnistule juurdepääsu muutmiseks. Punga tee 12 naaberkinnistu, Looduse 11 omanik X esitas korralduse peale vaide, mille Harku Vallavalitsus jättis 05.04.2022 vastusega rahuldamata. Vaideotsuse põhjendused:
1.Vallavalitsus on seisukohal, et vaide esitaja väide tema privaatsuse rikkumisest on meelevaldne ning otsitud. Vaide esitaja on ala kehtiva detailplaneeringust huvitatud isikuna teadnud selle kehtestamisest alates, et Punga tee 12 kinnistu saab tulevikus hoonestatud. Tiheasustusalal ei ole isikul õigust teda ümbritseva muutumatuna püsimisele. Oma eluhoone Punga tee 12 poolse külje maast laeni akendega kujundamine oli vaide esitaja teadlik valik. Vaide esitaja ja Punga tee 12 kavandatava hoonestuse vaheline kaugus on linnulennult 60 meetrit, mis tagab ka planeeritud juur1(6)
depääsutee asukohta arvestades piisava privaatsuse. Hoonestusala laiendati kirde suunas vaid 2 meetrit (1,3%). Ühepereelamu sissesõidutee ei ole ka võrreldav kortermaja teenindamiseks või avalikuks kasutamiseks mõeldud sissesõidutee või parklaga.
2.Kuigi Punga tee 12 kinnistul kehtib detailplaneering, on see kehtestatud pea 15 aastat tagasi ning seadus näeb selliseks puhuks ette võimaluse detailplaneeringut projekteerimistingimustega täpsustada. Varasemalt kehtestatud detailplaneering ei tekita isikutele abstraktset kaitstavat usaldust sellega kindlaks määratud tingimuste igavesena muutumatuna säilimiseks. Isikul tuleb leppida ning arvestada võimalusega, et ümbritsev keskkond võib muutuda, sh on võimalik juba kehtestatud detailplaneeringut täpsustada või muuta.
3.Väide vaide esitaja kinnistu väärtuse langemise kohta on paljasõnaline. Projekteerimistingimuste andmine ei mõjuta vaide esitaja kinnistut rohkem kui kehtiva detailplaneeringu alusel ehitusõiguse realiseerimine.
4.EhS § 27 lõige 4 punkt 7 annab võimaluse projekteerimistingimustega täpsustada mh liikluskorralduse põhimõtteid. Vallavalitsus selgitas vaide esitajale 08.12.2021 kirjas nr 12-3/6178-7, mis põhjustel ei ole võimalik detailplaneeringus ette nähtud lahendust realiseerida. Käesolevaga jääb vallavalitsus viidatud kirjas esitatud põhjenduste juurde.
5.Looduse tänav on valla omandisse kuuluv avalikult kasutatav tee, millel liikluskorralduse lahendamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne. Tegemist ei ole maanteega, vaid kohaliku tänavaga, mis ühendab piirkonna erinevaid elamualasid. On igati mõistetav ja lubatav, et Looduse tänavat kasutavad nii piirkonna elanikud, külalised kui ka teenindav transport. Looduspargi põik tänav on eelkõige ette nähtud ja kavandatud planeeringuala kinnistuomanike tarbeks, mitte transiitteeks, mille kaudu saaks autoga kiiremini nt Tammede alleele. Looduspargi põik tänava ehitamine ei puutu projekteerimistingimuste andmisse; projekteerimistingimustega ei ole Looduspargi põik teed tupiktänavaks muudetud.
6.Vaide esitajal puudub vajadus muretseda teiste kinnistuomanike huvide eest või õiguslik alus kaitsta nende õigusi. Seadus ei näe ette projekteerimistingimuste vaidlustamise võimalust populaarkaebusena.
2.X esitas 12.04.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Harku Vallavalitsuse 01.02.2022 korralduse nr 80 „Detailplaneeringut täpsustavate projekteerimistingimuste andmine Tabasalu alevikus Punga tee 12 üksikelamu püstitamiseks ehitusprojekti koostamisel hoonestusala ja kinnistule juurdepääsu muutmiseks“ tühistamiseks. Kohus võttis kaebuse 13.04.2022 määrusega menetlusse ja kaasas kolmandad isikud.
3.Vastustaja teavitas kohut 02.05.2022, et vaidlusalusele Punga tee 12 kinnistule on antud ehitusluba. Kaebaja esitas 17.05.2022 taotluse kaebuse täiendamiseks nõudega tühistada Harku Vallavalitsuse 29.04.2022 otsus nr 97 „Ehitusloa andmine üksikelamu püstitamiseks Tabasalu alevikus Punga tee 12 maaüksusele“. Kohus lubas 20.05.2022 määrusega kaebuse muutmist ja võttis ehitusloa tühistamise nõude menetlusse.
4.Kaebuse põhjendused:
1.Projekteerimistingimused
1.1.Punga tee 12 kinnistu juurdepääsutee asukoht rikub kaebaja privaatsust. Kaebaja koduks olev hoone on projekteeritud ja ehitatud arvestusega, et kinnistu lõunapoolse naabri sissesõit saab vastavalt kehtivale detailplaneeringule (DP) toimuma Looduspargi teelt. Kaebajal on kehtivast DP-st tulenev õigustatud ootus Punga tee 12 kinnistu juurdepääsutee asukohale. PT kohaselt tuleb juurdepääsutee aga vaid 16 meetri kaugusele kaebaja kinnistu lõunapiirist. Kaebaja hoone lõunapoolne külg on lahendatud suurte maast laeni akendega (sisuliselt kogu ulatuses klaasist sein) ja ajal, mil puudel ei ole lehti, on kaebaja privaatsus oluliselt häiritud. Kaebaja elamu köögi, elutoa, sauna ja sauna eesruumi kasutamine on Punga tee 12 kinnistu elanikele ja külalistele juurdepääsuteel liikumisel täielikult avatud. 2(6)
1.2.Kaebajal on DP-st tulenevalt Looduspargi põik tänava välja ehitamiseks õigustatud ootus ja huvi. Seejuures on valla kavatsus muuta Looduspargi põik tänav tupiktänavaks oluliselt planeeringut muutev. Ka tupiktänava puhul on võimalik Punga tee 12 juurdepääsutee asukoht säilitada DP-s ette nähtud Looduspargi põik tänaval Looduspargi põik 10 ja Punga tee 10 kinnistute piiride juurde planeeritud ümberpööramiskohas. Seeläbi tagataks DP-kohane autotranspordi liikumise võimalus. Looduspargi põik tänava väljaehitamine on võimalik olenemata sellest, et Punga tee 10 kinnistu abihoone ja betoonist piirdeaed on püstitatud eraomandis olevale Punga tee teekoridori alale. Planeeritud tee ulatuses ei asu ühtegi ehitist.
1.3.Looduspargi põik tänava väljaehitamine vähendaks liikluskoormust Looduse tänaval. Looduse tänavat kasutatakse praegu nii Punga teele kui ka Tammede alleele liikudes, sh nii elanikud, külalised kui ka kõikvõimalik teenindav transport. Looduspargi põik tänava väljaehitamisel valiksid need liiklejad paarsada meetrit lühema tee. Seejuures ei ole sõidukiga liiklemiseks Looduspargi teelt DP-ga ette nähtud ainult Looduse tänav, vaid DP liikluslahendus on planeeritud ühtse tervikuna ning piirkonnas juurdepääsuteede tagamiseks ja liikluskoormuse hajutamiseks on DP-s ette nähtud ka Looduspargi põik tänav.
1.4.Juurdepääsutee asukoha muutmine ja sellega kaasnev Looduspargi põik tänava välja ehitamata jäämisega leevendamata jääv liiklustihedus Looduse tänaval toob kaasa kaebajale kuuluva kinnistu väärtuse langemise.
1.5.Planeeringuala keskkond on kaebaja kinnistut ümbritsevas osas oluliselt välja kujunenud (kolmest kinnistust on hoonestatud kaks). Kui detailplaneeringut on asutud ellu viima, peab kohalik omavalitsus tagama, et planeeringuga ettenähtu viiakse ellu nii, nagu planeering naabrite õigusi või avalikke huve kaitsvaid tingimusi silmas pidades kindlaks määras.
1.6.PT on kehtiva detailplaneeringuga vastuolus. PT muudavad olemuslikult kehtivat DP-t, kuivõrd Looduspargi põik tänav muudetakse tupikteeks. Lisaks ei ole olemasoleva teemaa peale võimalik mahutada Päästeameti nõutavat vähemalt 24 meetrise diameetriga ümberpööramiskohta ning tagada tuleb maksimaalselt iga 150 meetri järel vähemalt 12 meetri raadiusega ümberpööramiskoht. Nende nõuete täitmiseks tuleks teemaad eraomandis olevate naaberkinnistute arvelt juurde saada. Samuti piirab Looduspargi põik tänava tupikteeks muutmine Looduspargi põik 4, 6 ja 8 kinnistute omanike õigusi, kuna nad avastavad end järsku tupiktänava ääres asuvatena ilma, et neid oleks vastavasse menetlusse kaasatud.
1.7.Kehtiva DP-ga paika pandud kinnistu juurdepääsutee muutmine on DP oluline põhimõtteline muutmine. Juurdepääsutee asukoha muutmise vajadust ei ole kaalutud ega naabrite, sh kaebaja õigustega arvestatud.
1.8.Valla kaalutlusprotsessi hindamisel tuleb arvesse võtta ka kolmanda isiku A positsiooni vallaametnikuna ja seda, et kolmandal isikul oli otseselt või kaudselt protsessi mõjutamiseks omakasu motiiv. Seejuures suunati kaebaja 02.03.2022 esitatud vaie vastamiseks kolmandale isikule ja vaide lahendamise ajal toimus juba ehitusloa menetlus. Kaebajal ei ole seetõttu usku, et avalik võim toimis erapooletult ja kõigi asjaosaliste põhjendatud huve arvestades.
2.Ehitusloa osas jääb kaebaja juba PT osas esitatud põhjenduste juurde.
5.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Lisaks vaideotsuses märgitule, selgitas vastustaja järgmist:
1.Kolmandal isikul on kinnistu omanikuna samasugused õigused kui teistel ja asjaolu, et kolmas isik on vallavalitsuse teenistuja ei tähenda, et tal puudub elanikuna õigus esitada taotlusi kohalikule omavalitsusele. Kolmas isik ei ole PT menetlust kaudselt ega otseselt mõjutanud ega menetluses vastustaja esindajana osalenud. PT taotlusi menetleb arhitekt ning PT annab vallavalitsus korraldusega. Kuigi tavapäraselt kooskõlastab PT eelnõud ametijuhendist tulenevalt jurist, siis vaidlusaluses menetluses on vastavaid ülesandeid täitnud vallakantselei jurist. Kaebaja vaie suunati dokumendihaldussüsteemis kolmandale isikule vastamiseks ekslikult ja eksliku töövoo ilmnemisel suunati kaebaja vaie koheselt vastamiseks teisele juristile.
2.Kinnistule juurdepääs ei ole võrdsustatud juurdepääsuteega tänava või avaliku tee mõistes, vaid tegemist on tänavalt mahasõiduga selleks, et kinnistu omanik pääseks avalikult teelt oma kinnis3(6)
tule. Detailplaneeringu olemuslikku põhilahendust juurdepääsutee osas ei ole muudetud. EhS § 27 lõige 4 punkti 7 kohane liikluskorralduse põhimõtete muudatus ei tähenda detailplaneeringu ettenähtud juurdepääsuteede ümberkorraldamist. See võib tähendada liiklussuundade muudatusi, kinnisasjale ning sellelt väljasõidu reegleid jm tingimusi, mis ei muuda olemuslikult planeeringulahendust.
3.Ühe perekonna lisandumine piirkonda ei too kaasa olulist liikluse intensiivistumist, heitgaase ega ka müra, mis saaks tiheasustusalal rikkuda nii naabri õigustatud huve kui privaatsust suuremas ulatuses, mis heast tavast, usust ja naabrusõigusest üldiselt tuleneb. Naaberkinnisasjade omanikel tuleb arvestada teatava talumiskohustusega ning naabrite elutegevuse mõjudega, seda eriti tiheasustusaladel.
4.Looduspargi põik tänava ehitamine või mitte ehitamine ei puutu käesoleva kaebuse raames kaebaja subjektiivsetesse õigustesse ning tuleb kogu ulatuses tähelepanuta jätta. Vastustaja 01.02.2022 korraldusega nr 80 ei otsustatud ega puudutatud Looduspargi põik tänava ehitust. Kaebajal puudub vajadus muretseda, kuidas saab tagatud Looduspargi põik tänava tee-ehitus – kui vastustaja ei ole nimetatud kohustust planeerimisseaduse (või varasemalt kehtinud ehitusseaduse) alusel üle andnud, tuleb see kohustus täita vastustajal endal. Detailplaneeringu terviklahenduse elluviimine on endiselt võimalik.
5.Väär on kaebaja arusaam nagu oleks planeeringuala elukeskkond välja kujunenud. See, et planeeringualas mõni kinnistu hoonestatud, ei ole käsitletav tervikliku ruumilahendusena või veelgi enam planeeringu olulises osas ellu viimisena.
6.Kolmandad isikud paluvad jätta kaebuse rahuldamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus ei nõustu kaebaja väidetega vastustaja kui avaliku võimu kandja usaldusväärsuse puudumise ja erapoolikluse kohta. Kolmandat isikut ei saa käsitleda haldusmenetluses vastustaja esindajana, sh ei ole ta teinud haldusmenetluses ühtegi toimingut. Vastustaja on ka põhjalikult selgitanud ja tõendanud, et kolmas isik PT ja ehitusloa menetluses ei osalenud, kaebaja vaie saadeti kolmandale isikule vastamiseks ekslikult ning viga parandati. Kaebaja vaides (kaebuse lisa 12) puudub viide, et üks kolmandatest isikutest on vallaametnik, mistõttu on ka eluliselt usutav, miks sisulise pädevuse järgi vaiet edastades jõudis see esmalt kolmanda isikuni. Kohtule ei nähtu haldusmenetluse toimiku materjalidest tervikuna ühtegi asjaolu, millest saaks mõistlikult järeldada, et kolmanda isiku algatatud haldusmenetlus on olnud kallutatud tema kasuks tema ametist lähtuvalt.
8.Kohus ei käsitle kaebaja väiteid, mis on seotud menetlusse kaasamata kolmandate isikute õigustega. Menetlusse kaasamata kolmandate isikute õiguste või avaliku huvi kaitseks kaebuse esitamiseks puudub kaebajal kaebeõigus (HKMS § 44 lg 2). Muude isikute õiguste kaitseks saavad kohtusse pöörduda isikud ise (HKMS § 44 lg 1). Avaliku huvi kaitseks saab isik kohtusse pöörduda juhul, kui seadus seda võimaldab (nt PlanS § 141). Detailplaneeringu kehtestamise suhtes seadusandja poolt antud populaarkaebuse õigust ei ole lubatav laiendada detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisele (Riigikohtu otsuse nr 3-19-1627 p 11) ega ka projekteerimistingimustega detailplaneeringu täpsustamisele (EhS § 27).
9.Projekteerimistingimustega (dtl 50-61) suurendati Punga tee 12 kinnistul hoonestusala kuni 1,3% ulatuses ja muudeti kinnistule juurdepääsu. Ehitusloaga anti luba püstitada Punga tee 12 kinnistule elamu ja selle teenindamiseks vajaliku hoone ehitusaluse pinnaga üle 60 m2 püstitamiseks (dtl 268272).
4(6)
PT-ga ega ehitusloaga ei ole DP-t Looduspargi põik tänava osas kehtetuks tunnistatud ega selle lahendust muudetud. See, et Punga tee 12 kinnistu sissepääsutee on lahendatud DP-s ettenähtust teisiti, ei tähenda, et vald on DP Looduspargi põik tänava osas kehtetuks tunnistanud. Sellist otsust ei nähtu ühestki asjas vaidlustatud haldusaktist. Asjaolu, et vastustaja on PT-s selgitanud 2018. aastal Looduspargi põik tänava tupikteena lahendamiseks projekti tellimist (vt PT p E 1 ja E 2.1), ei tähenda, et kehtivat DP lahendust oleks selles osas muudetud, kuivõrd puudub vastav haldusakt. Vastustajal on õigus tellida uuringuid, projekte jms tuvastamaks, kas kehtestatud lahenduste elluviimine on jätkuvalt võimalik ja otstarbekas. Vaidlus ei puuduta ega saa vaidlustatud haldusaktide raames puudutada seda, kas, kes ja millal on Looduspargi põik tänava väljaehitamiseks kohustatud. Juhul, kui vastustaja asub tulevikus kehtivat detailplaneeringut (osaliselt) kehtetuks tunnistama, muutma või muul viisil võtab vastu otsuseid, mis kaebaja õiguseid rikuvad, on kaebajal võimalik vastavate otsuste vaidlustamiseks kohtusse pöörduda. Kui kehtiva detailplaneeringuga on ette nähtud KOVi kohustus ehitada välja kindel taristu ja selle taristu väljaehitamata jätmine rikub kaebaja õiguseid, saab kaebaja pöörduda oma õiguste kaitseks (s.o mitte avalikes huvides ega teiste isikute õiguste kaitseks) kohtusse.
10.Asjaolu, et kehtiv DP on osaliselt ellu viidud (vastustaja kinnitusel on hoonestatud 3 kinnistut planeeritud 12-st hoonestatavast kinnistust, dtl 179, 19, 28), ei tähenda, et kinnistute osas, millel DP-t ei ole hakatud veel ellu viima, ei võiks DP-t projekteerimistingimustega vajadusel täpsustada. Vananenud (käesoleval juhul 15 aastat vana) DP täpsustamiseks ongi EhS §-s 27 ette nähtud võimalus anda põhjendatud juhul projekteerimistingimusi.
11.EhS § 27 lg 4 p 7 kohaselt võib projekteerimistingimustega täpsustada detailplaneeringus käsitletud liikluskorralduse põhimõtteid. EhS § 27 lg 3 kohaselt ei tohi projekteerimistingimusi anda aga detailplaneeringus kehtestatud planeeringulahenduse olemuslikuks muutmiseks. Kohus leiab, et kolmandate isikute kinnistule sissesõidutee asukoha muutmine ei ole DP olemuslik muutmine EhS § 27 lg 3 mõttes. Kohus nõustub siinkohal käesolevas asjas tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 16.05.2022 määruse seisukohtadega, mille kohaselt ei tähenda liikluskorralduse põhimõtete muudatus juurdepääsuteede ümberkorraldamist, vaid näiteks liiklussuundade muudatusi, kinnisasjalt väljavõidu reegleid ja muid selliseid tingimusi. Krundisisese sissesõidutee asukoha muutmine on kinnisasjalt väljasõidu reeglite muutmine, mitte kogu planeeringuala puudutava juurdepääsutee ümberkorraldamine (p 15.1).
12.Kohus möönab, et projekteerimistingimused ja ehitusluba võivad kaebaja privaatsust riivata, sest faktiliselt olemasolev olukord naaberkinnistul muutub. Küll aga on selline riive minimaalne ega välju tiheasustusalal elamisega kaasnevast tavapärasest privaatsusriivest ega talumiskohustusest. Arvestada tuleb ka sellega, et kehtiv DP näeb ette kõigi 12 kinnistu hoonestamist, mistõttu pidi kaebaja eeldama, et tema senine privaatsus, mis seisneb hoonestamata naaberkruntides, võib aja jooksul väheneda. Sealjuures oli kaebaja ise detailplaneeringu tellija (kaebuse lisa 1), mistõttu nõustub kohus vastustajaga, et kaebaja, olles ise kehtivast detailplaneeringust huvitatud isik, pidi teadma, et tulevikus Punga tee 12 kinnistu hoonestatakse. Kaebajal ei ole tiheasustusalal subjektiivset õigust ümbruskonna ja miljöö muutumatuna püsimisele (Riigikohtu 24.05.2010 otsuse nr 3-3-1-29-10 p 20, 22 ja seal viidatud praktika). Kaebaja eluhoone ja Punga tee 12 planeeritud hoone vahekaugus on 60 meetrit (vt PT p E 2.5) ja tulevane sissesõidutee asub kaebaja kinnistu piirist 16 meetri kaugusel (vt PT p F 1). Tegemist on tiheasustusalal tavapärasest suuremate vahemaadega. Kaebaja ei vaidle vastu kinnistule ehitatavale eluhoonele ega selle asukohale. Samuti ei ole kaebaja asjas vastu vaielnud sillutise olemasolule või asukohale Punga tee 12 kinnistul. Kaebaja vastuväited on olnud suunatud sellele, millist tänavat mööda Punga tee 12 kinnistule sisenetakse, mis taandub küsimusele, kus on värav, kuivõrd muid asukohti kaebaja vaidlustanud ei ole. 5(6)
Olukorras, kus kaebaja on soetanud kinnistu tiheasustusalale, kus on ka kehtiv (kaebaja enda tellitud) detailplaneering, peab kaebaja ka taluma seda, et elumaast naaberkrundil toimub elukondlik tegevus. Väljapool AÕS-st tulenevaid naabrusõiguseid ja KorSist tulenevaid avalikus kohas käitumise üldnõudeid, ei ole kaebajal võimalik naabritel keelata naabrite enda kinnistu põhjaküljel viibimist või tegutsemist, sh ka juhul, kui kaebajal on naaberkinnistu poole suured aknad. Soovi korral võib kaebaja enda privaatsust tagada kõrge piirdega (õigusaktides ja haldusaktides lubatud piirides) ning haljastusega. Selliste meedete kasutamine tiheasustuses enda privaatsuse tagamiseks on tavapärane. Arvestades ka kohtule esitatud fotomaterjali, ei nähtu kohtule, kuidas nimetatud vahemaad kaebaja privaatsust oluliselt vähendavad. Kolmandate isikute kinnistule juurdepääsutee algusest on võimalik näha kaebaja eluhoone olemasolu, kuid mitte detaile (dtl 107), ja ka kolmandate isikute planeeritud eluhoone kaebajapoolseimast otsast tehtud fotolt näeb samuti kaebaja eluhoone olemasolu, kuid mitte detaile (dtl 119). Seejuures ei näe fotodelt kaebaja eluhoonet detailselt ka ajal, mil puud lehes ei ole. Pelgalt teadmine, et naaberkinnistu on hoonestatud ja seal elatakse, ei saa rikkuda isiku privaatsust, kui naaberkinnistult ei ole võimalik kaebaja eluhoones toimuvat tegevust näha. Eluhoone kaebaja kinnistupoolne külg kulgeb aga nii PT kui ka ehitusprojekti kohaselt pea paralleelselt sissesõiduteega (vastavalt dtl 61 ja 312), sj asub eluhoone nimetatud osas garaaž (dtl 303). Arvestades ka tiheasustusalal tavapärasest suuremaid kinnistuid ja hoonetevahelisi kauguseid, ei nähtu kohtule, kuidas kaebaja kinnistu väärtus juurdepääsutee asukoha muutumisega väheneda saaks. Seega ei riiva sissesõidutee asukoht ilma eluhoone asukohata kaebaja õiguseid täiendavalt sellise intensiivsusega, mis muudaks vaidlustatud haldusaktid õigusvastaseks. Liugväravast tulenevad riived (vt dtl 308) saavad olla üksnes minimaalsed, kui mitte olematud ning sellised riived on tiheasustusaladele iseloomulikud. Punga tee 12 kinnistu sissesõidutee asetamine DP-järgsesse kohta ei vähendaks Punga tee 12 hoonestamisest tulenevat minimaalset kaebaja privaatsuse häiringut. Garaaži samasse planeeritud asukohta jäämisel toimuks kaebaja kinnistupoolses küljes endiselt tavapärase elutegevusega seotud sõidukite liikumine ja parkimine. Sissesõidutee asumine kehtiva DP järgses asukohas ei vähendaks ka liikluskoormust Looduse tänaval. Vaidlust ei ole selles, et Looduspargi põik tänav on tervikuna välja ehitamata, mistõttu käiks vähemalt esialgu (ehitades välja Looduspargi põik tänava ulatuses, et oleks võimalik pääseda kinnistu edelaküljest Punga tee 12 kinnistule) Punga tee 12 kinnistule juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt ikkagi läbi Looduse tänava. Kolmandatel isikutel puudub ka kohustus Looduspargi põik tervikuna välja ehitada ning kaebajal ei ole subjektiivset õigust suunata kolmandaid isikuid neid kulusid katma (kaebaja 01.08.2022 seisukoha p 5). Ka ei saa kolmandate isikute õigust oma elamumaad eesmärgipäraselt kasutada seada pikaaegselt sõltuvusse sellest, kas Looduspargi põik välja ehitatakse. Üks perekond ja nende külalised, sh aeg-ajalt teenindav transport, ei tõsta ka oluliselt olemasolevat liikluskoormust Looduse tänaval.
13.Eelneva tõttu jääb kaebus rahuldamata. Kuna kohus jättis kaebuse rahuldamata, jäävad menetluskulud poolte endi kanda (HKMS § 108 lg 1). Kolmandad isikud ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.
14.Kohus asendab avaldatavas otsuses kaebaja ja kolmandate isikute nimed HKMS § 175 lg 3 alusel tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.