X, Y ja C kaebus Saku Vallavalitsuse 12.07.2022 korralduse nr 404 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebajad X, Y, C, volitatud esindaja vandeadvokaat Kelli Ristal Vastustaja Saku vald, volitatud esindaja VG Kolmas isik Mittetulundusühing Trelli 3
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 26.06.2023 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X, Y ja C määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta X, Y ja C määruskaebus Tallinna Halduskohtu 26.06.2023 määruse resolutsiooni p 3 peale menetlusse.
Jätta X, Y ja C määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 26.06.2023 määruse resolutsiooni p 3 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X, Y ja C esitasid 09.08.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Saku Vallavalitsuse 12.07.2022 korraldusele nr 404, millega anti projekteerimistingimused nr PT-047-22 mänguväljaku ja külaplatsi ehitusprojekti koostamiseks Saku valla maatükil Talve tee L1. Kaebajad esitasid 27.06.2023 esialgse õiguskaitse taotluse. Vaidlustatud haldusakt mõjutab tuleohutust ja elanike, sh laste turvalisust. Rahvatervisega, s.o viirustõrjega seotud abinõud on poolikud. Tagada tuleb kaasatud isikutele oma arvamuse avaldamine. Vajalik on peatada omavoliline raietegevus. 40 aasta vanuste põlispuude raiumine kahjustab looduskeskkonda ja vähendab naaberkinnistute väärtust. Võsast ja puudest puhastatud maatüki hooldamine käib vastustajale selgelt üle jõu. Kehtestatud on Talve tee L1 hõlmav ringraudtee eriplaneering, mille raames on ette nähtud keskkonnamõjude hindamine, mille järel saab teha täpsemaid otsustusi
3-22-1693 projekteerimistingimuste osas. Vastustaja on jätkanud ehitusloa menetlusega, kuigi projekteerimistingimused on kohtus vaidlustatud. Kolmanda isiku juhatuse liige korraldas jaaniööl oma kinnistul olengu.
2.Vastustaja ja kolmas isik palusid jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
3.Tallinna Halduskohus jättis 26.06.2023 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 3). Esialgset õiguskaitset on võimalik kohaldada üksnes kaebajate õiguste kaitseks. Seetõttu ei ole esialgne õiguskaitse küsimuse lahendamisel oluline, kas see võiks olla avalikes huvides. Esialgse õiguskaitse vajadust ei saa tuletada sellest, et haldusakt (PT) on koostatud kiirustades, see on ebaselge ja seda ei ole võimalik täita ning tagada tuleb kõigi kaasatud isikute ärakuulamine. Need on sisulise kohtuliku kontrolli küsimused, mis aga ei kinnita seda, et kaebajatel on õiguskaitsevajadus kohtumenetluse kestel. Käesoleva vaidluse esemeks on ja saab olla üksnes vastustaja tegevus projekteerimistingimuste ja võimalik, et tulevikus, ehitusloa andmisel. Projekteerimistingimuste väljastamisega ning võimaliku ehitusloaga ei ole seotud kaebaja väide, et vastustaja ei pruugi jõuda võsast ja puudest puhastatud maatükki hooldada. Ka ei ole kaebuse esemega seotud kolmanda isiku juhatuse liikme käitumine. Kolmanda isiku juhatuse liikme kinnistul toimunud jaanituld ei ole võimalik samastada Talve tee L1 kinnistul plaanitavaga. Mistahes muu korrarikkumise korral on aga õigus mistahes isikul kutsuda politsei. Eeltoodu ei ole aga seotud esialgse õiguskaitsevajadusega projekteerimistingimuste või võimaliku tulevikus väljastatava ehitusloa osas. Projekteerimistingimused ei anna ehitustegevuse alustamiseks õigust, vaid selleks peab olema ehitusluba. Küll aga on PT-d käesoleval juhul kehtivad ning selle alusel võib vastustaja otsustada järgmiste haldusaktide andmise. PT kohtus vaidlustamine automaatselt ehitusloa andmist ei välista. Kaebaja etteheiteid PT-le on mõistlik lahendada ehitusloa menetluses. Alles algatatud eriplaneering ei mõjuta 12.07.2022 antud korralduse õiguspärasust. Projekteerimistingimustes on sätestatud, et ära tuleb näidata lähim tuletõrje veevõtukoht. Seega on tuleohutuse küsimus projekteerimistingimustele vajalikus ulatuses reguleeritud. Täpsem lahendus leitakse ehitusloa menetluse raames. Küsimus laste või teiste inimeste ohutuses ala kasutamisel ei ole seotud kaebajate õigustega, vaid on avaliku huviga. Ei ole arusaadav, milliseid viirustõrjega seotud abinõusid peaks ehitustegevuse kavandamise käigus otsustama, sh mis pidanuks olema määratletud juba projekteerimistingimuste käigus. Kaebajate õiguskaitsevajaduse olemasolu võib möönda haljastuse küsimuses, st raie korral on selle taastumine pikaajaline, kui mitte võimatu. Vastustaja ja ehitusloa taotluse seletuskirjast nähtub, et kavandatakse ennekõike harvendusraiet. Raie saab toimuda, kas ehitusloa alusel antava raieloa alusel või siis teatud tingimustel üldse ilma raieloata, nt väikesed ja noored puud. Seega ei sõltu projekteerimistingimuste kehtivusest see, kas kinnistul asutakse raietöid tegema. Laste mänguväljakul võib toimuda mäng ja kuulda kilkeid, ajuti ka nutmist või valjemalt rääkimist. Keeruline on pidada laste mänguväljakut, koos või ilma mängivate lasteta visuaalseks reostuseks. Kolmas isik on selgitanud, et ala on ette nähtud kasutamiseks kohalikele elanikele, mistõttu ei ole ette nähtud ka grilli. Alal on küll kavandamisel kaks piknikulauda koos pinkidega, millele vaate vähendamiseks on kavandatud punapaju põõsad. Kui kaebajad peavad toodud meetmeid ebapiisavaks, on neil võimalik oma seisukoht täiendava haljastuse ja/või häiringutõkete osas esitada ehitusloa menetluses. Olulises osas, milles kaebajad on esitanud vastuväiteid, toimub projekteerimistingimuste täpsustamine alles ehitusloa menetluse raames, kus kaebajatel on tagatud ärakuulamine. Kaebajatel on õigus esitada kaebus kohtule siis, kui ehitusluba antakse, kuid kohus ei asu enne 2(5)
3-22-1693 ehitusloa andmist vastustajale ette kirjutama, kuidas ja mis määral tuleb kaebajate võimalikke vastuväiteid arvesse võtta. Kohus ei pea kaebuse eduväljavaateid väga suureks. Vastustaja on selgitanud maakasutust üldkasutatava maana. Arvestades lähipiirkonda, ei ole tegemist hajaasustusega. Tiheasustuses tuleb teatud määral naabruskonnas igapäevaelulist müra taluda. Eeldada ei saa, et rikutakse korrakaitselisi norme ja asutakse toime panema õigusrikkumisi üleliigse, ühiskonnas aktsepteerimata tasemel müra ja häiringute näol. Mänguväljak asub kaardimaterjaliga tutvudes sisuliselt tupiktee ääres, mistõttu ei saa pidada ka tõenäoliseks, et mänguväljakut asuvad kasutama muud kui lähimad naabrid või kogukond. Küsimus sellest, kas kinnistu väärtus väheneb, tuleb lahendada sisulise arutelu käigus, sh kaebajatel tuleb tõendada, et laste mänguväljak on kinnistu väärtust vähendav, mitte kasvatav asjaolu. Kaebajatel on võimalik oma seisukohad esitada ehitusloa menetluses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4.Kaebajad paluvad määruskaebuses halduskohtu määruse resolutsiooni p 3 tühistamist ning uue määrusega peatada esialgse õiguskaitse korras Saku valla 12.07.2022 korralduse nr 404 ja selle alusel antud projekteerimistingimuste nr PT-047-22 kehtivus kuni asjas tehtava otsuse jõustumiseni. Kaebajate eesmärgiks esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel on takistada vastustajat lisaks juba õigusvastastele projekteerimistingimustele väljastamast ka õigusvastast ehitusluba ja ka kaitsehaljastuse hävimist puude raiumise kaudu vaidlusalusel alal. Korralduse nr 404 preambulis märgitu, et korralduse andmisel on arvestatud Saku valla üldplaneeringu tingimusi, ei vasta tõele. Saku ÜP kohaselt asub Talve tee L1 kinnistu tiheasustusalal ning nimetatud kinnistu osal, millele on väljastatud projekteerimistingimused, on Saku ÜP kohaselt haljasala ja parkmetsade maa, kaitsehaljastuse maa juhtotstarve. Saku ÜP punkt 2.3.3. sätestab ehituskeelu alad. Nimetatud punkti kohaselt on ehituskeeluala ala, kus uute ehitiste rajamine on keelatud. Ehituskeeluala on muuhulgas − endiste aiandusühistute territooriumidel asuvad haljasalad. Saku ÜP p 2.4.1 kohaselt olid detailplaneeringu koostamise kohustusega alad: üldplaneeringus märgitud tiheasustusalad ja suvila- ja aiandusühistute maaalad. Detailplaneeringu koostamine on seadustest või teistest õigusaktidest tulenevalt kohustuslik ka nendel aladel ja juhtudel, mida ei ole üldplaneeringus loetletud. Saku Vallavolikogu võib põhjendatud vajaduse korral algatada detailplaneeringu koostamise ka aladel ja juhtudel, mida ei ole üldplaneeringus loetletud. Saku Vallavalitsuse 12.07.2022 korraldusega nr 404 väljastatud projekteerimistingimused ei vasta Saku ÜP tingimustele ning on seetõttu õigusvastased. Korralduse nr 404 andmise ajal võrsus neile kehtivast Saku ÜP-st iseseisev subjektiivne õigus – õigus nõuda, et piirkonna arendamine, muutmine, kaitsehaljastuse maa likvideerimine toimub kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga. Oluline avalik huvi seisneb selles, et peetaks kinni üldplaneeringust, õigusnormidest ja vastustaja ei annaks õigusvastaseid haldusakte, mis saavad omakorda olla aluseks täiendavate õigusvastaste haldusaktide andmisele ja uute kohtuvaidluste tekkimisele. Vastustaja ja kolmanda isiku huvi ehitada Saku ÜP-st tulenevalt ehituskeelualale rajatised ning hävitada kaitsehaljastus õigusakte järgimata ei saa olla kaalukam piirkonnas elavate isikute huvist olla kaasatud neid puudutavate otsuste langetamisse – seda eriti olukorras, kus kaebajad saavad tugineda projekteerimistingimuste andmise alal kehtinud Saku ÜP-le kui ühiskondlikule kokkuleppele. Projekteerimistingimuste kehtivuse peatamiseta satuvad kaebajad olukorda, kus vastustaja väljastab ehitusloa, mis tugineb õigusvastase projekteerimistingimustega antud ehitusõigusele. 3(5)
3-22-1693 Ehitusloa väljastamine sellises olukorras kahjustab olulisel määral kaebajate õigusi ning muudab oluliselt raskemaks või võimatuks kaebajate õiguste kaitse pärast ehitusloa väljastamist, kuna ehitusloa menetluses saab vastustaja sellel järgnevalt tugineda projekteerimistingimustele. Kaebajad rõhutavad, et kui projekteerimistingimused hiljem tühistatakse, kuid välja on antud juba ehitusluba rajatiste püstitamiseks ja seeläbi ka kaitsehaljastuse hävitamiseks, ei ole kaebajatel võimalik enam enda õigusi edukalt kaitsta. Seda seetõttu, et ehitusloa menetluse ajal olid projekteerimistingimused formaalselt õiguspärased, seega on õiguspärane ka selle alusel antud ehitusluba. Halduskohus on põhjendamatult väitnud, et kaebajad saavad oma väiteid esitada ehitusloa vaidlustamisel, kuna samade argumentide esitamine ehitusloa vaidlustamisel oleks vastuolus kohturessursi efektiivse ärakasutamise põhimõttega ning isiku tõhusa kohtusse pöördumise õigusega.
5.Vastustaja palub jätta määruskaebus rahuldamata. Saku Vallavalitsuse 12.07.2022 korraldusega nr 404 antud projekteerimistingimused ei riku kaebajate õigusi ega piira nende õigust oma kinnistut kasutada. Kaebajate esitatud ettepanekute alusel projekteerimistingimuste muutmine või muutmata jätmine ei too kaasa sellised tagajärgi, mis võivad ebaproportsionaalselt piirata kaebajate õigusi või mida ei oleks vajadusel võimalik hiljem kõrvaldada. Kaebajate poolt taotletud esialgse õiguskaitse abinõu ei ole proportsionaalne ega sobiv. Puudub vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ehitustegevuse ja ehitusloa menetluse peatamiseks ning raie keelamiseks. Asjaolu, et kaebajad soovivad projekteerimistingimusi muuta või täiendada, ei saa olla esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks.
6.Kolmas isik jääb varem esitatud seisukohtade juurde ja palub jätta määruskaebus rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus võtab kaebajate määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine määruse peale, millega esialgse õiguskitse taotlus jäeti rahuldamata, on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7). Määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu määruse resolutsiooni p 3 tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2). Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Esialgse õiguskaitse kohaldamise tingimused on sätestatud HKMS § 249 lg-tes 1 ja 3. Esialgse õiguskaitse eesmärk on hoida ära selliste kahjulike tagajärgede saabumine kohtumenetluse ajal, mille hilisem kõrvaldamine oleks kaebuse rahuldamise korral võimatu või oluliselt raskendatud (HKMS § 249 lg 1). Kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).
10.Kaebajad on vaidlustanud mänguväljaku ja külaplatsi ehitusprojekti koostamiseks antud projekteerimistingimused eesmärgiga vältida nende alusel ehitusloa väljastamist ja kaitsehaljastuse hävitamist. Väljastatud projekteerimistingimused on küll ehitusprojekti koostamise aluseks (ehitusseadustiku (EhS) § 14 lg 1 p 3, § 26 lg 1) ja ehitusloa tohib anda üksnes projekteerimistingimustega kooskõlas olevale ehitusprojektile (EhS § 42 lg 1, § 44 p 1), 4(5)
3-22-1693 kuid ehitustegevuse aluseks on siiski ehitusluba (EhS § 38 lg 1). Raietegevuse aluseks on üldjuhul raieluba, kuid vastustajat teavitamata on õigus raiuda kinnistul alla 3 meetri kõrguseid puid või põõsaspuid, mille tüve läbimõõt on kuni 8 cm 1,3 m kõrguselt (vt Saku Vallavolikogu 08.11.2007 määruse nr 11 „Raieloa andmise tingimused ja kord“ § 1). Projekteerimistingimuste kinnitamine ei too vältimatult kaasa ehitusloa ja raieloa andmist ning projekteerimistingimused ei anna õigust Talve tee L1 kinnistule mänguväljakut ehitada ega harvendusraiet teha. Kaebajate subjektiivseid õigusi saaks rikkuda eelkõige ehitustegevus ja ehitatavad rajatised, mitte aga nende projekteerimine. Puudub vaidlus selle üle, et ehitustegevust ja raiet pole alustatud. Halduskohus on õigesti leidnud, et projekteerimistingimuste väljastamine ei too kaebajatele vahetult kaasa pöördumatuid tagajärgi nende õigustele.
11.Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei anna alust kaebajate väide, et projekteerimistingimuste kehtivuse peatamata jätmise korral on vastustajal võimalik väljastada õigusvastasele projekteerimistingimustele tuginev ehitusluba. Asjaolu, et projekteerimistingimuste alusel võidakse anda ehitusluba, millega kaebajad ei nõustu, ei ole üldjuhul esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks. Kaebajad on projekteerimistingimuste kinnitamise korralduse vaidlustanud ja asunud enda õigusi kohtu teel kaitsma. Nimetatud asjaolu on vastustajale teada ning tal on võimalus arvestada kohtumenetluses esitatud väidete kui ka võimalike tulemustega.
12.Täiendava haldusakti (ehitusloa) vaidlustamise vajadus ei ole selline pöördumatu tagajärg, mis õigustaks ehitusloa andmise küsimuses haldusmenetluse edasilükkamist kuni projekteerimistingimuste osas kohtuvaidluse lõppemiseni (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27.09.2018 määrus asjas nr 3-18-1117, p 10; Tallinna Ringkonnakohtu 16.05.2022 määrus asjas nr 3-22-829, p 14; Tallinna Ringkonnakohtu 08.09.2022 määrus asjas nr 3-22-1564, p 7). Kui ehitusluba väljastatakse esimese astme kohtumenetluse ajal, on kaebajatel võimalik praegust kaebust muuta (täiendada ehitusloa tühistamise nõudega) ning seeläbi vältida uue kohtumenetluse algatamist. Kaebajad saavad seejuures jätkuvalt tugineda projekteerimistingimuste õigusvastasuse väitele.
13.Halduskohus ei ole tõendeid hindamata jätnud, vaid jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata eelkõige esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu. Kaebajate väiteid projekteerimistingimuste vastuolust Saku ÜP-ga hindab halduskohus asjas sisulisel läbivaatamisel.
14.Eeltoodust lähtudes jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26.06.2023 määruse resolutsiooni p 3 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.