Majandushaldusõigus › Muu majandushaldusõigus

3-20-1684

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-20-1684 Riigikohus aga leidis üllatuslikult, et ebaseaduslikul riigiabil põhinevat kahjunõuet pole üldse esitatud. 5) EK ja EIK praktika kohaselt peab üksikisikul olema võimalus tugineda EL õigusele ka siis, kui seda rikub liikmesriigi kõrgeim kohus. Sarnaselt riigivastutuse üldalustega peab rikutud õigusnormi eesmärk olema üksikisikule õiguste andmine, rikkumine peab olema piisavalt oluline ning kahju ja rikkumise vahel peab esinema põhjuslik seos (vt nt otsus asjas C-6/90: Francovich). Lisaks peab EK praktikast tulenevalt olema tegemist piisavalt olulise rikkumisega (nt ilmselge vastuolu EK väljakujunenud praktikaga sarnastes asjades). Riigiabi reguleerivate EL õiguse aktide täitmist peavad efektiivselt tagama liikmesriigi kohtud (vt Euroopa Komisjoni teatis, ELT C 85, 09.04.2009, lk 1–22). 6) Vastavalt EK lahendile asjas C-173/03: Traghetti del Mediterraneo SpA võib riigiabi küsimustes EL õiguse rikkumiseks, mis toob kaasa riigivastutuse, olla mh siseriikliku kohtu poolt faktiliste asjaolude ebaõige kvalifitseerimine. Kui kohus praeguses asjas tuvastab, et Riigikohus on kaebuse eseme ebaõigesti määratlenud, s.o jätnud ebaseadusliku riigiabi andmisel põhineva kaebuse lahendamata, on ühtlasi tegemist piisavalt olulise rikkumisega, mis annab aluse kahjunõude esitamiseks riigi vastu. 7) Menetlus Euroopa Komisjonis (kes on 12.06.2019 andnud esialgse hinnangu kaebaja kaebusele) on praegusest asjast eraldiseisev ning komisjon ei saa võtta vastu lõplikku otsustust abi tagasinõudmiseks pelgalt riigiabi rakendamiskeelu rikkumise tõttu ega hinda seejuures konkurentidele kahju hüvitamise põhjendatust. 8) Kaebajale tekkinud kahju moodustub saamata jäänud tulust ja otsesest varalisest kahjust (pakkumuse esitamisega seotud kulud, õigusabikulu, audiitorbüroo teenuse ja tehniliste analüüside kulud).

3-20-1684 ringkonnakohus leidis praeguses asjas 14.01.2021 tehtud määruses, et halduskohtul ei ole õigust hinnata seda, kas Riigikohus on haldusasjas nr 3-16-1603 vaidluse eseme õigesti määratlenud. 3) Kaebaja põhjendab oma kahju hüvitamise nõuet sellega, et Riigikohus rikkus haldusasjas nr 3-16-1603 siseriikliku õiguse alusel kaebuse eset määratledes EL õigusest tulenevat kohustust tagada üksikisiku õiguste kaitse seoses konkurendile ebaseadusliku riigiabi andmisega. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 14.01.2021 määruse p-des 12 ja 15, et kaebaja tahte alusel vaidluse eseme määratlemine on riigisisest õigust puudutav õiguslik küsimus, mis kuulub menetlusautonoomia põhimõtte järgi liikmesriigi pädevusse. Vaidluse eset ei tehta kindlaks EL õiguse alusel ning selles küsimuses ei saanud EL õigust kohaldada. EK on korduvalt leidnud, et vaid asja menetleval liikmesriigi kohtul on pädevus kohtuasja konkreetseid asjaolusid arvestades otsustada, kas kohtuotsuse tegemiseks on vaja eelotsust ja kas EK-le esitatud küsimusel on kohtuasja suhtes tähtsust (otsused asjades C-437/97: EKW ja Wein & Co, C-448/01: EVN ja Wienstrom, C-415/93: Union Royale Belge des Sociétés de Football Association and Others v Bosman and Others). Seega sai selle üle, millistele sätetele tuginedes tuli vaidlus haldusasjas nr 3-16-1603 lahendada, otsustada vaid haldusasja nr 3-161603 lahendanud kohtud. 4) EK otsusest Köbleri asjas (C-224/01) tuleneb, et kohtulahendiga toime pandud ühenduse õiguse rikkumine toob riigivastutuse kaasa ainult erandjuhtudel, kui kohtunik eiras kohaldatavat õigust ilmselgelt. Praegusel juhul sellist olukorda ei esinenud. Seega ei esine praeguses asjas vajadust küsida EK-lt eelotsust. 5) Põhjendamatud on kaebaja väited RVastS § 15 vastuolu kohta PS §-ga 25. Õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamise nõude piiramise eesmärk on ära hoida olukord, kus sama kohtuasja lahendatakse kahel korral: esmalt primaarnõude läbivaatamisel ja seejärel õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamise taotluse lahendamisel. Sellise võimaluse avardamine tooks kaasa olukorra, kus õigusemõistmisega tekitatud kahjuks saaks pidada ka viimasena nimetatud nõude alusel kohtule esitatud kaebuse väidetavat ebaõiget rahuldamata jätmist, mis allutaks sama vaidluse lõputule ümbervaatamisele. RVastS § 15 lg-s 1 sätestatud piirangu eesmärk on tagada jõustunud kohtulahendite õiguskindlus. 6) Kaebaja on vaidlustanud kõik 2014. a saarte parvlaevaliiniide vedaja riigihanke hankija otsused ja toimingud alates 2014. a septembrist (kokku 10 kohtuasja). Kõik kaebaja vaidlustused ja kaebused jäid rahuldamata. Samuti on jäänud rahuldamata kaebaja taotlused järelevalvemenetluse algatamiseks hankija ja ühispakkujate tegevuse üle ning algatatud järelevalvemenetlused on lõpetatud RHS-i rikkumist tuvastamata. Kõikides vaidlustes on kaebaja esitanud läbivalt samu seisukohti ja argumente, mis on varasemate kohtuvaidluste käigus osutunud ebaõigeteks või asjakohatuteks. Mitte üheski varasemas vaidluses ei ole tuvastatud riigihankega seotud rikkumist, sh keelatud riigiabi andmist. Keelatud riigiabi andmist ei ole tuvastanud ka Euroopa Komisjon.

3-20-1684 järeldus tuleb teha õigusakti puhul, mis üldiselt välistab igasuguse riigivastutuse juhul, kui selle riigi kohtule omistatav rikkumine tuleneb faktiliste asjaolude ja tõendite hindamisest (samas, p 37). Seega ei pruugi RVastS § 15 lg-s 1 sätestatud piirang olla kooskõlas EL õigusega. Praeguse asja lahendamiseks pole aga vaja võtta seisukohta selle sätte kohaldamata jätmise kohta vastuolu tõttu EL õiguse ja EK praktikaga. 2) Kaebuse eseme kindlaksmääramine vastavalt HKMS § 41 lg-le 1 on siseriikliku menetlusautonoomia küsimus, mitte EL õiguse küsimus. Riigikohus on haldusasjas nr 3-161603 tehtud 17.10.2019 otsuses kaebuse eseme määratlemisel leidnud, et kaebaja kahju hüvitamise nõue pole esitatud keelatud riigiabi andmise alusel. Tallinna Ringkonnakohus selgitas praeguses asjas 14.01.2021 tehtud määruses, et kaebaja tahte väljaselgitamine nõude aluseks olevate asjaolude kohta on õigusliku hinnangu küsimus, millele Riigikohus on juba vastuse andnud. Halduskohtul ei ole PS § 148 lg-s 1 ja § 149 lg-tes 1–3 sätestatud kohtusüsteemi astmelisuse ning res judicata põhimõtete kohaselt õigust uuesti hinnata, kas kaebaja siiski esitas haldusasjas nr 3-16-1603 kahju hüvitamise nõude ka keelatud riigiabi andmise alusel või mitte. Halduskohus saab selles küsimuses juhinduda üksnes Riigikohtu otsuses võetud õiguslikust hinnangust ja tehtud järeldusest. Seega tuleb praeguse asja lahendamisel lähtuda sellest, et kaebus kahju hüvitamiseks haldusasjas nr 3-16-1603 polnud esitatud keelatud riigiabi andmise alusel ning Riigikohus ei saanud sellest tulenevalt rikkuda EL õigust, mh eelotsuse küsimata jätmisega. Täidetud pole kahju hüvitamise esmane eeldus. Sellest omakorda tuleb järeldada, et Riigikohus ei saanud kaebajale kahju tekitada. 3) Isegi kui Riigikohtu seisukohtade ümber hindamine oleks võimalik, pole see praeguses asjas põhjendatud seetõttu, et kaebajalt ei võetud Riigikohtu otsusega võimalust siseriiklikus kohtus kaitsta temale EL õigusest tulenevaid subjektiivseid õigusi. EK otsusest Traghetti del Mediterraneo SpA asjas (p 41) tuleneb, et riigiabi valdkonnas riigivastutuse välistamine seeläbi, et liikmesriigi kohus paneb toime ühenduse õiguse rikkumise faktiliste asjaolude kvalifitseerimisel, võib nõrgendada üksikisikutele antud protsessuaalseid tagatisi. Seega on liikmesriigile vastutuse panemisel ka oluline, kas konkreetsel juhtumil oli üksikisikule kohtutee (ebaseadusliku riigiabi andmisel põhineva kahjunõude esitamisel) suletud. Praegusel juhul see nii ei olnud, kuna Riigikohus selgitas 17.10.2019 otsuses, et väljaspool hankemenetlust tehtud toimingutega seotud ja keelatud riigiabi andmisel põhineva kahjunõude osas peaksid olema vastustajad eelkõige AS Tallinna Sadam ja AS Saarte Liinid, kelle vastu haldusasjas nr 3-161603 kaebust ei esitatud. 4) Kaebaja märgib, et kahjunõue poleks pärast Riigikohtu 17.10.2019 otsust olnud tähtaegne (RVastS § 17 lg 3, HKMS § 46 lg 4). Kaebaja oleks saanud taotleda kaebetähtaja ennistamist, tuginedes madalama astme kohtute poolt selgitamiskohustuse rikkumisele seoses nõude aluse määratlemisega. Seda kaebaja ei teinud. Seega ei välistanud ebaseaduslikul riigiabil põhineva kahjunõude esitamist lõplikult Riigikohtu otsus, vaid kaebaja enda valik kahjunõuet mitte esitada. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-20-1684 ametiasutuste, sh kohtute jaoks siduv. Keelu rikkumine on liikmesriigi vastu kahjunõude esitamise aluseks (EK otsused asjades Francovich ja Brasserie du Pêcheur). Riigiabi rakendamiskeelu kohaselt on EL liikmesriigi kohtu ülesandeks kaitsta üksikisikute õigusi olukorras, kus komisjonile riigiabi andmisest eelneva teatamise kohustust on rikutud. EK praktika järgi lasub liikmesriigi kohtul ELTL art 108 lg 3 vahetust õigusmõjust tulenev kohustus selgitada välja, kas vaidlustatud meede on riigiabi ELTL art 107 lg 1 tähenduses, ning seejärel teha kindlaks, kas riigiabi kuulub keelatud riigiabi alla ehk kas see kahjustab ühelt poolt konkurentsi ja teiselt poolt liikmesriikide vahelist kaubandust (EK otsus asjas Traghetti del Mediterraneo SpA). Seega lasub siseriiklikel kohtutel kohustus kohaldada EL materiaalõigust sisuliselt ja tagada EL õiguse rikkumise korral isikute õiguste kaitse sobivate ja mõjusate õiguskaitsevahendite kaudu. Halduskohus ei selgitanud välja, kas Riigikohus jättis vastuolus EL õigusega ebaseadusliku riigiabi andmisel põhineva kahju hüvitamise nõude lahendamata. Sellega jättis halduskohus täitmata ELTL art 108 lg-st 3 tuleneva kohustuse. Köbleri asjas tehtud EK lahendi kohaselt ei seata lõpliku kohtulahendi seadusjõudu küsimuse alla sellega, et kaebuse rahuldamise korral mõistetakse kaebaja kasuks välja kahjuhüvitis. Ühenduse õiguskorrale omane riigivastutuse põhimõte nõuab igal juhul kahju hüvitamist, kuid see ei nõua kahju tekitanud kohtulahendi uut läbivaatamist (otsuse p-d 39–40). Võimalus, et ühenduse õigusega vastuolus olevad kohtulahendid toovad teatud tingimustel kaasa riigivastutuse, ei kujuta endast erilist ohtu viimase astmena asja lahendava kohtu sõltumatusele (samas, p-d 42– 43). Seega ei saanud halduskohus res judicata põhimõttele tuginedes jätta kaebaja nõuet sisuliselt lahendamata. 2) Kohus on rikkunud menetlusõigust (HKMS § 158 lg 4), kohaldades EL õigusega vastuolus olevat Eesti õigust (HKMS § 41 lg 1). EL õiguse ülimuslikkuse põhimõttest tulenevalt oleks kohus pidanud tuvastama, kas Riigikohus on jätnud vastuolus EL õigusega kaebaja esitatud ebaseadusliku riigiabi andmisel põhineva kahju hüvitamise nõude lahendamata ning jätma vajadusel HKMS § 41 lg 1 kohaldamata. Seisukoht, mille kohaselt on kaebuse eseme kindlaksmääramine siseriikliku menetlusautonoomia, mitte EL õiguse küsimus, muudab EL õiguse rikkumisel põhinevate kahjunõuete menetlemise riigi vastu sisutühjaks ning eirab tõhusa õiguskaitse põhimõtet. EK seisukoha kohaselt võib siseriikliku kohtu toimepandud EL õiguse rikkumine seisneda faktiliste asjaolude ebaõiges tuvastamises, s.o menetlusõiguse vääras kohaldamises. Faktiliste asjaolude ebaõige tuvastamine võib nõrgendada seega üksikisikutele antud protsessuaalseid tagatisi, sest asutamislepingu sätetest tulenevate õiguste kaitse sõltub suurel määral faktiliste asjaolude kvalifitseerimisest. Kaebuse eseme määratlemine on faktiliste asjaolude kindlaksmääramise esimene samm. Kaebajale kohtuliku kaitse tagamiseks oleks halduskohus pidanud jätma vajadusel HKMS § 41 lg 1 vastuolu tõttu EL õigusega kohaldamata ning määratlema kaebuse eseme EL õiguse alusel, sh kohaldades õiguse üldiseid põhimõtteid. 3) Kohus on jätnud otsuses põhjendamata, miks kaebuses viidatud EK lahendid ei ole asjakohased (HKMS § 157 lg 1, § 165). Traghetti del Mediterraneo SpA lahendist ei tulene, et riigivastutuse eelduseks on muude õiguskaitse võimaluste puudumine. Kõrgeima kohtu poolt EL õiguse rikkumisest tuleneva liikmesriigi vastutuse eeldused on järgmised: rikutud EL õigusnorm annab õigusi isikutele; liikmesriigi kõrgeima kohtu poolne EL õiguse rikkumine on piisavalt tõsine; kohustuste rikkumise ja kahjustatud isikule tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Kaebuses on näidatud, et need eeldused on praegusel juhul täidetud. Seega piisab riigivastutuse tekkimiseks protsessuaalsete tagatiste nõrgenemisest. Halduskohtu viidatud võimalust esitada uus kahju hüvitamise nõue saab pidada üksnes teoreetiliseks, arvestades, et kaebajal tulnuks taotleda kaebetähtaja ennistamist ning sellise taotluse lahendamine poleks senist kohtupraktikat arvestades olnud tõenäoline. 4) Asjas on vaja küsida EK-lt eelotsust, kuivõrd vaidluse lahendamine (vaidluse eseme määratlemine) eeldab aluslepingu tõlgendamist ja kohaldamist. Eelotsust tuleb taotleda 6(9)

3-20-1684 järgmistes küsimustes: 1) kas liikmesriigi vastutus üksikisiku ees võib tekkida tulenevalt sellest, et liikmesriigi kõrgeima astme kohus on vaidluse eseme ebaõigesti kindlaks määranud, s.o leidnud ebaõigesti, et EL õiguse rikkumisel põhinevat kahju hüvitamise nõuet ei ole esitatud; 2) kas Euroopa Liidu riigiabi reeglitest, sh ELTL art 108 lg-st 3 liikmesriigi kohtule tulenevat kohustust menetleda üksikisiku kahju hüvitamise nõuet seoses konkurendile ebaseadusliku riigiabi andmisega on rikutud, kui kohus leiab ebaõigesti, et ebaseadusliku riigiabi andmisel põhinevat kahju hüvitamise nõuet ei ole kohtule esitatud, sh kas sellisel juhul võib olla rikutud EL õiguse üldpõhimõteteks olevaid lojaalse koostöö ja tõhususe põhimõtteid?

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-20-1684 vaidlustuskomisjonis ega halduskohtus RHS v.r § 117 lg 3 alusel õigust nõuda kahju hüvitamist vahetult riigiabi õigusvastasusele tuginedes. RHS v.r § 117 lg 3 alusel saab riigiabi tõttu kahju hüvitamist nõuda vaid siis, kui keelatud riigiabi tõi kaudselt kaasa hankemenetluse otsuse, toimingu või dokumendi õigusvastasuse. Õigusvastase riigiabi väitega on kaebaja kahju hüvitamise taotluses ja kaebuses üksnes kaudselt põhjendanud hankemenetluse õigusvastasust. Kaebaja pole riigiabi andmist määratlenud kaebuse iseseisva alusena HKMS § 41 lg-te 1 ja 2 mõttes.

3-20-1684 kohtuvõimu kui õigusvaidluse lõpliku lahendaja legitiimsust ja autoriteeti. Lisaks võib kahjunõude riigi vastu (ja võimalik et ka kohtuniku vastu regressnõude) esitamise võimaldamisel tekkida olukord, kus kohtunikud pelgavad teha oma siseveendumusele ja õigusmeelele vastavaid julgeid lahendeid, eelistades lahendusi, mis kahjunõudeid riigi vastu ei põhjusta. See kahjustaks omakorda igaühe põhiõigust ausale ja sõltumatule kohtupidamisele ning ka avalikku huvi, et õigusvaidlused lahendataks vastavalt õigusele ja õiglusele. Riigisisese riigivastutusõiguse erinevus EL õiguse analoogsetest sätetest on põhjendatud, kuna Köbleri kahjunõue on spetsiifiline nõudeõigus, mille olemasolu õigustab vajadus tagada Euroopa Liidu õiguse tõhusus ja Euroopa Liidu Kohtu lõplik sõnaõigus Euroopa Liidu õiguse tõlgendamisel. Olukord pole samasugune riigisisestes menetlustes, kus igas menetlusliigis on võimalik põhiasja lahendamine viia õiguse tõlgendamise küsimustes lõplikku sõnaõigust omava kõrgeima astme kohtuni, s.o Riigikohtuni.

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.