CoinGrove OÜ, CoinJet OÜ, Cryptodash OÜ, Cryptolux OÜ, OÜ TechToken, Spacetoken OÜ, Tokencube OÜ ja Tokendrive OÜ kaebus Rahapesu Andmebüroo kohustamiseks väljastada vaikimisi tegevusload virtuaalvääringu teenuste osutamiseks ning teha sissekanded majandustegevuse registrisse
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 25. jaanuari 2022. a määrus
Menetlusosalised
Kaebajad – CoinGrove OÜ, CoinJet OÜ, Cryptodash OÜ, Cryptolux OÜ, OÜ TechToken, Spacetoken OÜ, Tokencube OÜ ja Tokendrive OÜ, esindaja adv Tõnis Loorits Vastustaja – Rahapesu Andmebüroo, esindaja Karin Kook
Menetluse alus ringkonnakohtus
Rahapesu Andmebüroo määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada Rahapesu Andmebüroo määruskaebus.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 25. jaanuari 2022. a määruse haldusasjas nr 3-212139 resolutsiooni punktiga 2 kohaldatud esialgne õiguskaitse.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.CoinGrove OÜ, CoinJet OÜ, Cryptodash OÜ, Cryptolux OÜ, OÜ TechToken, Spacetoken OÜ, Tokencube OÜ ja Tokendrive OÜ esitasid Rahapesu Andmebüroole (RAB) 30.04.2021 taotlused virtuaalvääringu teenuse tegevuslubade saamiseks. RAB võttis taotlused menetlusse ja pikendas 25.06.2021 taotluste läbivaatamise tähtaega kuni 20.08.2021. RAB teavitas taotlejaid 27.08.2021 e-kirjades, et RAB-l ei ole veel kujunenud veendumust taotlejate vastavusest rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) §-s 72 märgitud
3-21-2139 tegevusloa kontrollieseme asjaoludele, mistõttu tuleb menetlemiseks määrata täiendav tähtaeg. RAB selgitas, et kuigi majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 20 lg 4 kohaselt tuleb menetlustähtaegade täitumisel väljastada tegevusluba ning menetlustähtaeg on RahaPTS § 71 järgi täitunud, ei ole tegevusloa vaikimisi väljastamine siiski absoluutne, vaid tegevusloa vaikimisi kehtima hakkamisest on võimalik kalduda kõrvale olulise avaliku huvi või kolmanda isiku õiguste kaitseks või juhul, kui tegevusloa peab välja andma kõrvaltingimusega. Praegusel juhul ei ole võimalik tegevusloa taotlust vaikimisi rahuldada tulenevalt olulise avaliku huvi ja kolmanda isiku kaitse vajadusest, sest virtuaalvääringu teenuse pakkumine on riskihinnangust tulenevalt väga kõrge rahapesuriskiga valdkond. Avaliku huvi ja kolmandate isikute (klientide) kaitseks on oluline kontrollida tegevusloa taotleja vastavust kõigile kontrollieseme asjaoludele, sest vastasel juhul võib kaasneda oht Eesti rahandussüsteemile, majandusruumile ja tulevastele klientidele. RAB kutsus taotlejate juhatuse liikme, tegeliku kasusaaja, teenuse pakkumise eest vastutava isiku, kontaktisiku ning rahvusvahelise sanktsiooni rakendamise eest vastutava isiku HR asjaolude kontrollimiseks 21.09.2021 suulisele vestlusele, et hinnata tema korrektset ärialast mainet (RahaPTS § 72 lg 1 p 11). Kokkuvõttes märkis RAB, et ei nõustu MSÜS § 20 lg 4 alusel tegevusloa taotlusega 20.08.2021 vaikimisi ning ei kanna andmeid majandustegevuse registrisse (MTR), vaid plaanib lahendada tegevusloa taotluse 19.10.2021.
2.CoinGrove OÜ, CoinJet OÜ, Cryptodash OÜ, Cryptolux OÜ, OÜ TechToken, Spacetoken OÜ, Tokencube OÜ ja Tokendrive OÜ esitasid Tallinna Halduskohtule 20.09.2021 kaebuse RAB-i kohustamiseks väljastada vaikimisi tegevusload virtuaalvääringu teenuste osutamiseks ning teha selle kohta sissekanded MTR-i. RahaPTS § 71 kohaselt tuli tegevusloa taotlus lahendada 60 päeva jooksul, mida võis pikendada kuni 120 päevani. Järelikult pidi RAB lahendama kaebajate taotlused hiljemalt 30.08.2021, kuid selleks ajaks ei olnud loamenetlused lõppenud. RahaPTS ei võimalda tähtaega rohkem pikendada ning seega tuleb tegevusload MSÜS § 20 lg 4 alusel lugeda vaikimisi antuks ja kanda tegevuslubade andmed MTR-i. RAB-i keeldumine on sisuliselt põhjendamata ja otsitud. RahaPTS §-s 71 sätestatut muudeti seejuures 2020. a-l nimelt põhjusel, et pikema menetlustähtajaga hoida ära lubade andmist vaikimisi ja sisulise kontrollita. MSÜS § 20 lg-s 4 sätestatud üldreegel kohaldub ka virtuaalvääringu teenuse tegevuslubade menetlemisele ning viide Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12.12.2006 direktiivile nr 2006/123/EÜ (teenuste direktiiv) ei ole asjakohane, sest see ei ole otsekohaldatav. Kaebajate juhatuse liikme korrektset ärialast mainet on kontrollitud üle 70 korra ja ta on hinnatud seaduses sätestatud nõuetele vastavaks. Kaebajate juhatuse liige on juhatuse liige veel mitmes äriühingus, millel on kehtiv tegevusluba virtuaalvääringu teenuste osutamiseks, ning kõige hilisemad tegevusload on väljastatud 31.05.2021 ehk kaebuse aluseks olevate loamenetluste ajal. Korrektse ärialase maine kontroll on sisult registripõhine toiming ja intervjuu ei anna sellele lisaväärtust. Kontrolliesemesse ei kuulu see, kuidas on korraldatud ettevõtte tegevus virtuaalvääringu teenuse pakkumisel.
3.Rahapesu Andmebüroo palus 21.10.2021 vastuses jätta kaebus rahuldamata. Kaebajad ei saa nõuda tegevuslubade vaikimisi väljastamist ja MTR-i sellekohaste sissekannete tegemist. Olukorras, kus RAB-l ei ole olnud võimalik seaduses sätestatud tähtaja jooksul viia lõpule virtuaalvääringu teenuse pakkumise nõuetele vastavuse sisulist kontrolli, ei saa selle tagajärjeks olla, et tegevusluba loetakse vaikimisi antuks. Vastasel juhul muutuksid RahaPTS §-s 72 sätestatud kohustuslikud kontrollieseme asjaolud sisutuks ja virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks võiksid tegevusload saada ka ettevõtted, kes sisuliselt ei vasta seaduses sätestatud tingimustele. MSÜS § 20 lg-s 4 sätestatud üldreegel ei kohaldu virtuaalvääringu teenuse osutamisele, sest tegemist on finantsteenusega ja virtuaalvääringu teenuste pakkujatele tuleks kohaldada samu nõudeid nagu finantseerimisasutustele. MSÜS-st ja teenuste direktiivist ei tulene kohustust anda tegevusluba vaikimisi olukordades, kus menetluse käigus on tekkinud pärast menetlustähtaja saabumist vajadus täiendavalt kontrollida tegevusloa andmise aluseks 2(7)
3-21-2139 olevate nõuete täitmist. MSÜS § 20 lg 4 kohaldub vaid juhul, kui loamenetluse sisuline osa on juba läbitud, kuid otsust ei ole veel jõutud vormistada. Oluline on arvestada, et virtuaalvääringu teenuste osutamine on kõrge riskiga ja haavatav sektor. HR-ga varem peetud vestlused ei välista hiljem uute asjaolude ilmnemist, mis nõuavad täiendavat kontrollimist.
4.CoinGrove OÜ, CoinJet OÜ, Cryptodash OÜ, Cryptolux OÜ, OÜ TechToken, Spacetoken OÜ, Tokencube OÜ ja Tokendrive OÜ esitasid halduskohtule 18.01.2022 esialgse õiguskaitse taotluse keelata RAB-l kuni kohtuotsuse jõustumiseni paralleelsete haldusmenetluste läbiviimine või alternatiivselt keelata RAB-l kaebajate juhatuse liikmega intervjuu läbiviimine või alternatiivselt kohaldada esialgset õiguskaitset kohtu äranägemisel. Kaebuse eesmärk ei ole saavutatav, kui RAB viib vaidluse eseme suhtes kohtumenetlusega paralleelset läbi haldusmenetlust, mis võib lõppeda uue haldusakti andmisega, millega muutuks senine kohtumenetlus sisutuks. Kuna RAB ei lahendanud taotlusi RahaPTS §-s 71 sätestatud tähtaja jooksul, siis on MSÜS § 20 lg-st 4 tulenev kohustus muutunud sissenõutavaks. Vaidluse esemeks on ka HR-ga intervjuu korraldamise õigusvastasuse tuvastamine, kuid sellele vaatamata on HR kutsutud RAB-i intervjuule 21.01.2022. Esialgse õiguskaitse abinõu ei kahjusta avalikku huvi ja kolmandate isikute õigusi. RAB-l on pärast kohtuotsuse jõustumist ja täitmist jätkuvalt õigus teha kaebajate suhtes järelevalvet RahaPTS § 54 lg 1 p 4 alusel.
5.Tallinna Halduskohus rahuldas 25.01.2022 otsusega kaebuse ja kohustas RAB-i tegema kaebajate virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevuslubade kohta kanded MTR-i, lugedes virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusload kaebajate 30.04.2021 taotluste alusel vaikimisi antuks. Kohus leidis kokkuvõtlikult, et MSÜS § 20 lg 4 kohaldub mh virtuaalvääringu teenuse osutamise tegevusloa taotlemisel ja RAB-i 27.08.2021 teavitustes esitatud kaalutlused olid MSÜS § 20 lg-s 4 toodud erandi kohaldamiseks ebapiisavad ning neid ei olnud seostatud konkreetsete juhtumite asjaoludega. Halduskohtu hinnangul vastustaja lihtsalt ei jõudnud 120 päeva jooksul kõiki olulisi asjaolusid välja selgitada ja on püüdnud seda otsitult paigutada MSÜS § 20 lg 4 erandite alla, et mitte lugeda tegevuslube vaikimisi antuks.
6.Tallinna Halduskohus jättis 25.01.2022 määrusega kaebajate 18.01.2022 taotluse rahuldamata, kuid kohaldas samas esialgset õiguskaitset kohtu äranägemisel ja kohustas RAB-i tegema MTR-i kanded kaebajate taotletud virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevuslubade vaikimisi andmise kohta. Kaebajate taotletud esialgse õiguskaitse abinõud ei lähtu põhivaidluse esemest ja on seega lubamatud. Arvestades, et kaebus kuulub rahuldamisele, kohaldab kohus esialgset õiguskaitset omal algatusel ning kohustab HKMS § 251 lg 1 p 3 alusel RAB-i viivitamatult tegema kaebajate taotletud kanded. Kaebajatel on esialgse õiguskaitse vajadus, sest kohus tuvastas, et RAB viivitas alates 31.08.2021 õigusvastaselt kaebajate tegevuslubade kohta registrikannete tegemisega. Kaebajad ei ole sellest tulenevalt saanud ligi viie kuu jooksul tegevust alustada ja tegutseda ning seda tagajärge ei saa hiljem kõrvaldada. Esialgse õiguskaitse kohaldamine hoiab ära selle, et kaebajad peaksid tegevuslubasid ootama veel aastaid. Kuna MSÜS § 20 lg 4 eesmärk on ettevõtlust põhjendamatult mitte takistada, siis esineb ka esialgse õiguskaitse vajadus MTR-i kannete koheseks tegemiseks. Kaebusel on esialgse õiguskaitse kohaldamiseks piisavad eduväljavaated ning kaebajate õigused kaaluvad üles avaliku huvi ja kolmandate isikute kaitse vajaduse, sest RAB ei ole esitanud kaebajate kohta konkreetseid ja sisulisi põhjendusi, miks ta kahtlustab neist lähtuvat ohtu. MTR-i kannete tegemisega saab loamenetlus läbi ja selle raames ei ole enam võimalik teha menetlustoiminguid. See ei välista siiski RAB-i võimalust alustada uusi menetlusi tegevuslubade kehtetuks tunnistamiseks, kui selleks esineb alus, ning kutsuda selle menetluse raames kaebajate juhatuse liiget vestlusele. Halduskohus ei keela kaebajate osas uute haldusmenetluste läbiviimist või menetlustoimingute tegemist ning uute haldusaktide andmisel on kaebajatel võimalus neid vaidlustada.
3(7)
3-21-2139
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Rahapesu Andmebüroo palub 09.02.2022 määruskaebuses esialgse õiguskaitse määrus tühistada. Halduskohus on rikkunud oluliselt menetlusnorme, sest kohaldatud abinõu ei ole olemuselt ajutine, vaid sisuliselt on 25.01.2022 otsus tunnistatud viivitamata täidetavaks. Halduskohus pidanuks lahendama esialgse õiguskaitse taotluse kohtuotsuses, kuid mitte eraldi määrusega (vt ka Riigikohtu 11.11.2019 määrus nr 3-19-681). Halduskohus tekitas olukorra, kus vastustajal tuli määruskaebus esitada 15 päeva jooksul, vaidlustades selles sisuliselt otsust tervikuna. See ei ole kooskõlas menetlusökonoomika põhimõttega. Esialgse õiguskaitse määrus on lisaks allkirjastatud pärast sama kuupäeva kandva kohtuotsuse tegemist. Määrus on oluliste põhjendamispuudustega, sest avalikku huvi ja kolmandate isikute kaitse vajadust puudutavas osas on suuresti viidatud samal päeval tehtud otsusele. RAB ei ole õigusvastaselt viivitanud kaebajate tegevuslubade kohta MTR-i kannete tegemist, sest tegevuslubasid ei ole alust lugeda vaikimisi antuks. Tegevusloa vaikimisi andmine, kui ilmneb vajadus kontrollida täiendavaid asjaolusid, oleks vastuolus seadusandja eesmärkidega. Avaliku huvi ja kolmandate isikute kaitse vajadusele tuginedes võis RAB kalduda MSÜS § 20 lg 4 teise lause alusel kalduda kõrvale samas sättes toodud üldreeglist. Kaebajate juhatuse liige HR on seotud 43 kehtiva tegevusloaga ettevõttega (neist 39 pakuvad virtuaalvääringu teenust ning 4 pakuvad virtuaalvääringu rahakoti ja raha vastu vahetamise teenust). 02.02.2022 seisuga on neist 18 ettevõtte suhtes esitatud tegevusloa muutmise taotlused (reeglina HR ettevõtted võõrandatakse pärast tegevusloa saamist). HR ettevõtte Wasp Project OÜ veebilehe kohaselt on põhitegevuseks ettevõtete (riiulifirmade, valmis osaühingute) asutamine ja müük, abistamine litsentside ja tegevuslubade taotlemisel ning neid tegevusalasid toetavad teenused (mh aadressiteenus ja virtuaalkontori teenus). RAB-l on haldusasjades nr 3-20-1750 ja nr 3-201752 pooleli vaidlused, kus HR on samuti taotlenud virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks tegevusluba veel 49 ettevõttele. Sellest tulenevalt soovis RAB vestluse käigus kontrollida, milline on kaebajate äriplaan ja mis eesmärkidel virtuaalvääringu tegevuslubasid taotletakse. Kui HR-l oleks reaalne kavatsus asuda osutama virtuaalvääringu teenust, siis ei oleks tal selleks vaja veel 8 identse äriplaani ja tegevusloaga äriühingut. Eeltoodu viitab kahtlusele, et HR tegelik eesmärk ongi ettevõtted pärast tegevusloa saamist võõrandada. Sellist tegevust ei saa pidada seadusandja tahtega kooskõlas olevaks ning see viitab kahtlusele, et tegevusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid või püüdnud vastustajat eksitada. RAB-le on läbiviidud menetluste käigus saanud teatavaks ka muud asjaolud, mis võivad viidata HR korrektse ärialase maine puudumisele (isik on seotud suure hulga ettevõtetega, kellest osa ei ole esitanud õigeaegselt majandusaasta aruandeid või on pankrotistunud, kuid sellele vaatamata soovib isik endiselt juhtida kolmandate isikute vara hoidvaid ja käsutavaid ettevõtteid). RAB ei saanud taktikalistel eesmärkidel kõiki oma positsioone kaebajatele avada, sest vastasel korral muutuks menetlustoimingu tegemine sisutuks. RAB-i kavandatud vestlus HR-ga on edasi lükkunud isikust endast tulenevatel põhjustel. RAB on alates 31.08.2021 kutsunud HR vestlusele 7 korral. Halduskohus ei ole põhjendanud, kuidas saavad kaebajate õigused rikutud olukorras, kus nende soovi ja eesmärki majandustegevusega tegeleda ei ole üldse kontrollitud. Olukorras, kus ühelgi kaebajal ei olnud aktiivset majandustegevust, puudus alus neile esialgse õiguskaitse korras tegevusluba anda.
8.CoinGrove OÜ, CoinJet OÜ, Cryptodash OÜ, Cryptolux OÜ, OÜ TechToken, Spacetoken OÜ, Tokencube OÜ ja Tokendrive OÜ paluvad 25.02.2022 seisukohas jätta halduskohtu määrus muutmata. Halduskohus ei ole rikkunud menetlusnorme ja RAB on ise möönnud, et esialgse õiguskaitse taotlus lahendatakse üldjuhul eraldi määrusega. Kohtu valitud esialgse õiguskaitse abinõu ei muuda põhivaidlust eesmärgipäratuks, sest kui ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse, tooks see kaasa ka tegevuslubade tühistamise. Põhjendamatud on 4(7)
3-21-2139 etteheited seoses halduskohtu määruse allakirjutamise hetkega, sest tähtaegade kulgemine ei sõltu dokumendi allkirjastamise kellaajast. Olukorras, kus vastustajale toimetati samal ajal kätte nii halduskohtu määrus kui ka otsus, millele oli määruses osaliselt tuginetud, jäävad etteheited määruse põhjendamisele arusaamatuks. Halduskohus kohaldas MSÜS § 20 lg-t 4 õigesti. Kaebaja äriplaan ja tegevuse eesmärgid ei kuulu RahaPTS § 72 järgi tegevusloa kontrolliesemesse. Haldusasjades nr 3-20-1750 ja nr 320-1752 tehtud kohtuotsused, millega HR-ga seotud ettevõtete kaebused rahuldati, on praeguseks jõustunud. Ringkonnakohus leidis otsustes, et isegi kui kaebajate juhtorgani liikme üheks tegevuseks peaks olema ettevõtete hilisem võõrandamine kolmandatele isikutele ja selle kaudu tulu teenimine, ei ole see õigusvastane ning vastustajal puudub õigus sellel alusel jätta tegevusload väljastamata. Seadusandja on sellised olukorrad reguleerinud, kohustades mistahes võõrandamistehingust vastustajat eelnevalt teavitama ning võimaldama vastustajal viia uute juhtorgani liikmete ja omanike osas läbi vastavuskontroll. Põhjendamatu oli ka vastustaja poolt osade asjaolude varjamine taktikalisel eesmärgil, kuna tegevusloa taotluse menetluse puhul ei ole tegemist süüteomenetlusega. Kokkuvõttes on RAB käitunud kaebajate ja teiste HR-ga seotud ettevõtete suhtes pahatahtlikult. Kuna kaebajate osas pidi menetlus RahaPTS §-st 71 tulenevalt lõppema hiljemalt 30.08.2021, siis olid õigusvastased ka kutsed pärast seda kuupäeva kavandatud menetlustoimingutele. RAB ei ole jätkuvalt põhjendanud kaebajatest lähtuvat ohtu avalikule huvile ja kolmandatele isikutele. Seejuures on riikliku järelevalvega sektorites riskide maandamise peamiseks vahendiks järelevalve teostamine.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Määruskaebuse eesmärgist lähtudes tõlgendab ringkonnakohus RAB-i taotlust selliselt, et vastustaja soovib Tallinna Halduskohtu 25.01.2022 määruse resolutsiooni p-ga 2 kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu tühistamist. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
10.Ehkki olukorras, kus halduskohus kohaldab esialgset õiguskaitset alles koos kohtuotsuse tegemisega, oleks sama eesmärki võimalik iseenesest saavutada ka kohtuotsuse HKMS § 168 lg 2 ja § 247 lg 3 alusel viivitamata täidetavaks tunnistamisega, ei välista see asjaolu iseenesest esialgse õiguskaitse rakendamist, sest seda on HKMS § 249 lg 1 kohaselt võimalik teha igas menetlusstaadiumis. Muu hulgas oli halduskohtul võimalik esialgset õiguskaitset rakendada nii kohtuotsusega (HKMS § 162 lg 3, § 168 lg 1) kui ka teha taotluse kohta eraldi määrus pärast otsuse tegemist ja enne edasikaebuse esitamist (HKMS § 172 lg 1). Seejuures on kohtulahendi viivitamata täidetavaks tunnistamine, kui see kohustus ei tulene vahetult seadusest, lubatav vaid menetlusosalise taotluse alusel, kuid esialgset õiguskaitset saab halduskohus rakendada ka omal algatusel. Praegusel juhul ei ole halduskohus tegelikult siiski rakendanud esialgset õiguskaitset omal algatusel, vaid rahuldas 25.01.2022 määrusega sisuliselt kaebajate 18.01.2022 taotluses toodud kolmanda alternatiivi, kohaldades kohtu arvates sobivaimat esialgse õiguskaitse abinõu. RAB on ebaõigesti leidnud, et tegemist pole ajutise abinõuga, sest HKMS § 249 lg 4 kohaselt kehtib esialgse õiguskaitse abinõu üksnes kohtumenetlust lõpetava lahendi jõustumiseni (vt ka HKMS § 253 lg 3). Erandina on võimalik kohtuotsuses HKMS § 168 lg 1 alusel määrata, et esialgset õiguskaitset kohaldatakse kuni otsuse täitmiseni, kuid praegusel juhul ei ole tegemist sellise olukorraga. Kuna esialgne õiguskaitse on üksnes ajutine abinõu, siis ei muuda selle kohaldamine ka põhivaidlust eesmärgipäratuks. Kui kaebus jääb rahuldamata, tuleb esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine lõpetada ning esialgse õiguskaitse määrus tagasi täita või kõrvaldada selle tagajärjed, milleks saab kohus vajaduse korral anda kohtuotsuses juhiseid (vt HKMS § 254 lg 2). 5(7)
3-21-2139
11.Põhjendatud ei ole RAB-i etteheide, et halduskohus ei võinud teha esialgse õiguskaitse taotluse kohta eraldi määrust, vaid see tulnuks lahendada kohtuotsuses. Riigikohtu 11.11.2019 määruses nr 3-19-681 (p 12) on üksnes selgitatud, et kui esialgset õiguskaitset on kohaldatud otsusega, siis kohaldub sellele ka kohtuotsuse vaidlustamise regulatsioon. Samas on märgitud, et esialgse õiguskaitse küsimus tuleb üldjuhul otsustada määrusega (HKMS § 252 lg 1). See, kumba varianti konkreetsel juhul eelistada, on kohtu otstarbekusotsus, millesse kõrgema astme kohus ei sekku. Kuigi ringkonnakohus möönab, et asjaolusid arvestades võinuks olla mõistlik lahendada esialgse õiguskaitse küsimus kohtuotsuses (st kuna esialgse õiguskaitse määrus tehti paralleelselt kohtuotsusega ja rakendatud abinõu langeb kokku otsuses tehtud ettekirjutusega, samuti tugineb esialgse õiguskaitse määrus eelkõige kohtuotsuse põhjendustele), ei saa eraldi määruse tegemist pidada õigusvastaseks. Halduskohtu otsuse ja esialgse õiguskaitse määruse allkirjastamise hetk ei oma sisulist tähtsust, sest esialgse õiguskaitse määruse võinuks teha nii enne kui ka pärast kohtuotsuse tegemist. Pidades silmas, et määrus tugineb otsusele ja viitab perspektiivikuse osas kaebuse rahuldamisele, oleks pigem ebaloogiline see, kui määrus oleks allkirjastatud enne otsusele allakirjutamist. Vaidlust ei ole selles, et halduskohtu 25.01.2022 otsus ja esialgse õiguskaitse määrus toimetati menetlusosalistele kätte samaaegselt.
12.Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel peab kohus HKMS § 249 lg‐te 1 ja 3 järgi arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi kaebajale, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (nt Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 15). Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine ei ole välistatud ka olukorras, kus kaebaja saavutaks sellega sisuliselt oma eesmärgi (sh osaliselt) juba enne asja sisulist lahendamist, kuid sellisel juhul peaks esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esinema ülekaalukas vajadus ning samas ei tohiks pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine tekitada avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju (nt Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 19). Kohustades vastustajat HKMS § 251 lg 1 p 3 alusel andma taotletud haldusakti või tegema taotletud toimingut (s.o praegusel juhul kandma MTR-i andmed kaebajatele virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevuslubade andmise koha, mille RAB on teinud 26.01.2022), ei otsusta halduskohus põhivaidluse tulemust ette ära, sest tegemist on vaid ajutise abinõu kohaldamisega (nt Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p-d 24 ja 29).
13.Kuna halduskohtu valitud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine tähendab sisuliselt, et kaebajad saavutavad oma eesmärgi vähemasti ajutiselt juba enne kohtuotsuse jõustumist, peaks kaebajate esialgse õiguskaitse vajadus olema ülekaalukas. Esialgse õiguskaitse kohaldamist ei saa iseseisvalt õigustada ainuüksi hinnang, et kaebus on perspektiivikas. See läheks vastuollu üldpõhimõttega, et kohtulahend täidetakse pärast selle jõustumist (HKMS § 246 lg 1). Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise vältimatu eeldus on esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu (vt HKMS § 249 lg 1 ja lg 3 teine lause). Kaebajate 18.01.2022 taotluses oli esialgse õiguskaitse vajadust seostatud üksnes sellega, et nad peaksid vastasel korral osalema RAB-i läbiviidavas haldusmenetluses, mis on kaebajate hinnangul muutunud tegevuslubade vaikimisi andmisest tulenevalt ainetuks. Halduskohus hindas kaebajate selle eesmärgi kaebuse piiridest väljuvaks (selle järeldusega nõustub ka ringkonnakohus), kuid leidis, et kaebajatele võib kaasneda HKMS § 249 lg 1 tähenduses pöördumatu kahjulik tagajärg seeläbi, et neil ei ole kohtumenetluse ajal ja kuni otsuse jõustumiseni võimalik asuda tegutsema virtuaalvääringu teenuse pakkujatena. Halduskohus on esialgse õiguskaitse vajadust seega seostanud esmajoones kaebajatele tekkida võiva majandusliku kahjuga (saamata jäänud tulu).
14.Äriregistrist nähtuvalt on kõigi kaebajate ainuosanikuks Wasp Consult OÜ ja juhatuse liikmeks HR, kes on ka Wasp Consult OÜ juhatuse liige ja ainuosanik. RAB on usutavalt selgitanud, et Wasp Consult OÜ ei plaani asuda kaebajate kaudu pakkuma virtuaalvääringu 6(7)
3-21-2139 teenuseid, vaid tema eesmärk on pärast tegevuslubade saamist üksnes äriühingud võõrandada. Kaebajad ei ole 25.02.2022 seisukohas väitnud vastupidist, vaid üksnes rõhutanud, et isegi kui HR äriplaaniks on ettevõtete hilisem võõrandamine kolmandatele isikutele ja selle kaudu tulu teenimine, ei ole see õigusvastane ning vastustaja ei saanud sellel alusel jätta tegevuslube väljastamata. Olukorras, kus puuduvad andmed, et kaebajatel oleks üldse kavatsus alustada virtuaalvääringu teenuse pakkumist, ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjust eeldada, et kaebajatel on ülekaalukas esialgse õiguskaitse vajadus. Iseenesest on õige, et loakohustusega majandustegevuse alustamise piirangu intensiivsus on ajas kasvav, kuid õiguskaitsevajadust ei saa siiski sisustada abstraktselt. Olenemata sellest, kas äriplaan peaks kuuluma virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusloa kontrolliesemesse või mitte, saab äriplaani või selle puudumist arvestada esialgse õiguskaitse kohaldamisel. Samuti ei saaks esialgse õiguskaitse kohaldamist õigustada Wasp Consult OÜ või äriühingute võimalike ostjate huvid, sest esialgse õiguskaitse abinõude rakendamine on nähtud ette üksnes kaebaja õiguste kaitseks. Praegusel juhul on halduskohus heitnud vastustajale ette, et avaliku huvi ja kolmandate isikute õiguste kaitse vajadust ei ole põhjendatud piisavalt konkreetselt, kuid sama etteheite võib teha ka halduskohtu määrusele seoses kaebajate esialgse õiguskaitse vajaduse põhistusega.
15.Vaidluse põhiküsimus on see, kas olukorras, kus RAB ei jõudnud kaebajate 30.04.2021 taotlusi virtuaalvääringu teenuse tegevuslubade saamiseks lahendada enne RahaPTS §-s 72 sätestatud pikendatud tähtaja (120 päeva) lõppu, tuleb taotletud tegevusload lugeda MSÜS § 20 lg 4 kohaselt kaebajatele vaikimisi antuks. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa vastust sellele küsimusele pidada ilmselgeks. Muu hulgas vajab RAB-i 25.02.2022 apellatsioonkaebuse sisulise läbivaatamise käigus hindamist, kas tegevusloa vaikimisi antuks lugemise regulatsioon on MSÜS § 2 lg 4 p-st 1 tulenevalt üldse laiendatav virtuaalvääringu teenuse pakkumisele kui RahaPTS § 70 lg 1 p 4 järgi loakohustuslikule tegevusalale või peaks RahaPTS sisaldama selleks konkreetset viidet MSÜS § 20 lg-le 4. Kui kõnealune säte on siiski kohaldatav, tuleb täiendavalt analüüsida, kas MSÜS § 20 lg 4 teise lause rakendamine on võimalik ka olukorras, kus eriseadus seda otseselt ette ei näe. Kuivõrd esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise seisukohalt omab eelkõige tähtsust, et kaebust ei ole põhjust pidada perspektiivituks, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks asuda praeguses määruses analüüsima poolte sisulisi väiteid.
16.Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et halduskohtu esialgse õiguskaitse määrus tuleb tühistada, sest kaebajad ei ole oma esialgse õiguskaitse vajadust usutavalt põhistanud (HKMS § 250 lg 2). Olukorras, kus kaebajatel puudub ülekaalukas õiguskaitsevajadus, oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine selges vastuolus avaliku huviga, sest puudub mõistlik alus kahelda, et virtuaalvääringu teenuse pakkumine on kõrge rahapesuriskiga valdkond (vt nt Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise siseriiklik riskihinnang 2020, kokkuvõte ja 13. ptk; samuti Riigikogus 23.02.2022 vastu võetud RahaPTS-i ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Riigikogu XIV koosseisu 507 SE seletuskiri) ning Eesti finantssüsteemi ja majandusruumi rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks kasutamise tõkestamise vastu esineb äärmiselt kaalukas avalik huvi. Kaebajatega ei saa nõustuda selles, et riskide maandamise peamiseks vahendiks peaks olema järelevalve, sest seadusandja on mh virtuaalvääringu teenuse pakkumise puhul näinud selgelt ette tegevusloa olemasolu nõude, mille üks eesmärke on võimaldada ka tõhusat järelevalvet (st eelkontrolli käigus kogutakse andmed, mis on olulised ka hilisema järelkontrolli kavandamisel). Pole alust arvata, et kohtumenetlus praeguses asjas kestaks aastaid.
17.Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus RAB-i määruskaebuse ja tühistab Tallinna Halduskohtu 25.01.2022 määruse resolutsiooni p-ga 2 kohaldatud esialgse õiguskaitse. (allkirjastatud digitaalselt) 7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.