Roby Koik Baltic Barley OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 6. detsembri 2019. a otsuse nr 126/19/930 ja 9. detsembri 2019. a otsuse nr 12- 6/19/944 tühistamiseks, 24. jaanuari 2020. a. otsuse nr 12-6/20/92 osaliselt tühistamiseks, 20. märtsi 2020. a vaideotsuse nr 124/20/4-3 ja 25. märtsi 2020. a vaideotsuse nr 12-4/20/64-1 tühistamiseks ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kohustamiseks vaadata kaebaja suhtes tehtud otsused uuesti läbi Kaebaja – Baltic Barley OÜ, volitatud esindajad vandeadvokaat Villy Lopman ja advokaat Keidi Kõiv Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, volitatud esindaja Kärt Aavel 30. august 2021
Kohtuasi
Menetlusosalised
Kohtuistungi kuupäev Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 25. oktoober 2021. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui apellant või teised menetlusosalised ei ole avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
Kaebaja Baltic Barley OÜ esitas 2019. aastal Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse nr 110191100187 (tl 8–23), taotledes ühtset pindalatoetust, kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust 11-le põllule, kokku 22,92 ha-le, ning mahepõllumajandusele ülemineku toetust kümnele põllule, kokku 20,14 ha-le. Muuhulgas taotles kaebaja nimetatud toetuseid põllumassiivil nr 60943515249 asuvale 5,20
hektarilisele põllule nr 31 ning põllumassiivil nr 60943561927 asuvale 1,52 hektarilisele põllule nr 30, millel märkis kasvatatavaks põllumajanduskultuuriks musta kapsasrohu.
2.PRIA kontrollis vihje alusel 26.08.2019. a kaebaja majapidamise põlde nr 31 ja 30, mille tulemused vormistas kontrollaruandes nr 190324 (tl 25–28). Kontrollaruande kohaselt oli põldude nr 31 ja 30 puhul tegemist sööti jäetud maaga.
3.PRIA 06.12.2019. a otsusega nr 12-6/19/930 2019. aastal taotletud ühtse pindalatoetuse osaline määramine (tl 37–38) määrati kaebajale 2019. aasta eest ühtset pindalatoetust osaliselt, summas 596,39 eurot. Taotletud toetust vähendati 6,72 ha suuruse taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse võrra ning halduskaristusena tuvastatud pindala erinevuse 1,5-kordses ulatuses (s.o 10,08 ha võrra). Otsuse kohaselt ei arvestatud toetust põldude nr 31 ja nr 30 kohta, mis ei olnud
20.augustiks niidetud või hooldatud muul viisil, mis oleks andnud niitmisega sarnase tulemuse. PRIA 09.12.2019. a otsusega nr 12-6/19/944 2019. aastal taotletud kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse osaline määramine (tl 39–40) määrati kaebajale 2019. aasta eest kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust osaliselt, 16,2 ha eest 728,84 eurot. PRIA 24.01.2020. a otsusega nr 12-6/20/92 2019. aastal taotletud mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse osaline määramine (tl 41–42) määrati kaebajale 2019. aasta eest mahepõllumajandusele ülemineku toetust osaliselt, summas 1 616,82 eurot. Toetust ei määratud köögiviljade, maasika ning ravim- ja maitsetaimede ühikumääragrupis, milles oli taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus (6,72 ha) suurem kui 50% kindlaksmääratud pindalast. Otsuse kohaselt ei arvestatud toetust põldude nr 31 ja nr 30 kohta, kuna kohapealses kontrollis oli tuvastatud taotletuga võrreldes madalamasse ühikumääragruppi kuuluv kultuur. Lisaks kohaldati vaidlustatud otsusega kaebaja suhtes 4 435,20 euro suurust lisakaristust, mis tasaarvestatakse mis tahes toetuskavade alusel makstavate toetustega, millele kaebajal on õigus rikkumise avastamisele järgneva kolme kalendriaasta jooksul.
4.Kaebaja vaided kohustuslikus kohtueelses menetluses eelnimetatud PRIA otsustele jäeti PRIA 20.03.2020. a vaideotsusega nr 12-4/20/4-3 (tl 47–50) ja PRIA 25.03.2020. a vaideotsusega nr 124/20/64-1 (tl 55–58) rahuldamata.
5.Baltic Barley OÜ esitas 17.04.2020. a Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1–7) PRIA 06.12.2019. a otsuse nr 12- 6/19/930 tühistamiseks; PRIA 09.12.2019. a otsuse nr 12- 6/19/944 tühistamiseks; PRIA 24.01.2020. a otsuse nr 12-6/20/92 tühistamiseks osas, millega PRIA vähendas ja määras lisakaristuse Baltic Barley OÜ taotluse köögiviljade, maasika ning ravim- ja maitsetaimede kasvatamise eest mahepõllumajandusele ülemineku toetuse osas; PRIA 20.03.2020. a vaideotsuse nr 12-4/20/4-3 tühistamiseks; PRIA 25.03.2020. a vaideotsus nr 12-4/20/64-1 tühistamiseks; PRIA kohustamiseks asja uuesti otsustama.
6.Tartu Halduskohus võttis 21.04.2020. a määrusega (tl 106) kaebuse menetlusse ja 20.07.2021. a määruse (tl 155) alusel vaatas asja läbi kohtuistungil.
7.PRIA teavitas 19.08.2021. a halduskohut (tl 160–161), et kaevatavate haldusaktide asemel on antud uued haldusaktid – PRIA 10.11.2020. a otsus nr 12-6/20/742, mille p-ga 1 tunnistati kehtetuks PRIA 06.12.2019 otsus nr 12-6/19/930 2019. aastal taotletud ühtse pindalatoetuse osaline määramine ja toetuse tagasi nõudmata jätmine (tl 162–163), PRIA 10.11.2020. a otsus nr 12-6/20/776, mille p-ga 1 tunnistati PRIA 09.12.2019 otsus nr 12-6/19/944 2019. aastal taotletud kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse osaline määramine ja toetuse tagasi nõudmata jätmine (tl 164–165) ning PRIA 20.11.2020. a otsus nr 12-6/20/910, mille p-ga 1
tunnistati kehtetuks PRIA 24.01.2020 otsus nr 12 6/20/92 2019. aastal taotletud mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse osaline määramine ja tagasinõudmata jätmine (tl 166–168). PRIA selgituste kohaselt oli uute otsuste andmine tingitud põllumassiivide uuendamise käigus tuvastatud üledeklareerimisest. Kaebaja nõue
8.PRIA otsused on nii formaalselt kui ka sisuliselt õigusvastased. PRIA on lähtunud otsuste tegemisel tegelikkusele mittevastavatest asjaoludest, mistõttu on PRIA jõudnud kokkuvõttes valele arusaamisele kaebaja toetuse nõuetele vastavuses. PRIA otsused on vastuolus PRIA poolt antavate selgitustega. Lisaks on kaebaja jäetud PRIA poolt nõuetekohaselt ära kuulamata. PRIA otsused ei sisalda nõuetekohaseid põhjendusi ning järgitud ei ole ka haldusakti andmise faktilise ja õigusliku aluse märkimise nõuet. Kuivõrd PRIA otsused ei ole arusaadavad ning otsustest ei nähtu PRIA poolt põhjendamiskohustuse järgimist, sealhulgas haldusakti andmise faktilist ja õiguslikku alust, on PRIA otsused vastuolus HMS §-s 56 sätestatud nõuetega. Seega on otsused juba ainuüksi nimetatud põhjusel õigusvastased ja kuuluvad tühistamisele.
9.Kaebaja on täitnud kõik toetuse saamise kriteeriumid ning toetuse saamisega seotud kohustused. PRIA on otsustes heitnud kaebajale ette nii põllumajandustoodete kasvatamise ja tootmise nõuete rikkumist, kohalikele normidele mittevastavate agrotehniliste võtete kasutamist, madalamasse ühikumäära gruppi kuuluvate kultuuride kasvatamist ning põllumajandusmaa hooldamise kohustuse rikkumist. PRIA seisukohad on vastuolus asjas kogutud tõenditega. PRIA on seisukoha kujundamisel rikkunud uurimiskohustust ja kaebaja õiguspärast ootust. Lisaks on PRIA poolt esitatud põhjendused kogumis vastuolulised. Olemasolevate tõenditega on vastuolus kõik PRIA väited, mille kohaselt ei ole kaebaja külvanud põldudele nr 30 ja 31 kapsasrohu seemet või on põldudel nr 30 ja 31 kasvatanud madalamasse ühikumäära gruppi kuuluvat kultuuri.
10.Kaebaja on teinud põldudele nr 30 ja 31 2019. aastal musta kapsasrohu külvi 30.04.2019. a. Musta kapsasrohu külvi toimumine on fikseeritud kaebaja poolt e-agronoom süsteemis peetavas põlluraamatus ning tuvastatav ka külvamiseks kasutatud traktor liikumistrajektoori kaudu põldude asukohtadesse nii traktori sõidupäevikust kui ka kaebaja poolt kasutatava autopargi haldamise GPS süsteemi järgi. Lisaks on mustas kapsasrohu külvi ja kasvu kinnitanud Põllumajandusameti ametnik 11.07.2019. a toimunud kontrolli käigus. Külvatava seemne kasvatas kaebaja endale ise 2018. a ostetud seemnest. PRIA väited kaebaja poolt külvikohustuse rikkumisest ja seemne puudumisest on selgelt ebaõiged.
11.Märkimisväärne on PRIA seisukoht, mille kohaselt on kaebaja rikkunud enda tõendamiskohustust, esitades PRIA-le ebasobivaid tõendeid. Ebasobivaks tõendiks on PRIA lugenud muuhulgas põlluraamatu, pidades seda ebausaldusväärseks ja tähtsusetuks põhjusel, et tegemist on kaebaja enda poolt täidetud dokumendiga. Kaebaja hinnangul on PRIA sellekohased väited vastuolus seaduse ja PRIA enda poolt avaldatud juhistega. Rõhutamist vajab asjaolu, et juhul kui PRIA loeb ühtäkki põlluraamatu, kui põllumehe ühe kõige olulisema dokumendi asjakohatuks või mõtetuks, tekitab see põllumeeste jaoks olukorra, kus neil ei olegi võimalik edaspidi enda tegevusi tõendada. Põllumehel ei ole võimalik muul viisil enda tegevusi talletada, kui enda käsikirjaliste või süsteemidesse kantavate märkmetega. Seega olukorras, kus PRIA selliseid dokumente enam ei aktsepteeri, on põllumeestel võimalik enda tegevust sisuliselt tõendada üksnes igakordselt PRIA ametniku kohale kutsumisega.
12.Kokkuvõttes on tõendatud see, et kaebaja põldudel nr 30 ja 31 toimus 2019. aastal musta kapsasrohu külv ja taimede kasv. Seega on kõik PRIA väited nimetatud kohustuse rikkumisest asjakohatud. Arusaamatuks jääb, mida peab PRIA silmas väitega, et kaebaja ei ole külvi juures
kasutanud kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid. PRIA on vaideotsuses nr 12-4/20/64-1 selgitanud, et mahepõllumajanduses on nõuetekohased agrotehnilised võtted ravim- ja maitsetaimede kasvatamiseks näiteks istanduse rajamine külvamise teel. Vaideotsuses nr 12-4/20/4-3 ei ole PRIA ühtegi selgitust esitanud, millised on nõuetekohased agrotehnilised võtted kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustegevuste korral. Agrotehnika on maaviljeluse tehnoloogia, mis hõlmab kõiki põllumajanduskultuuri või metsakultuuri hooldamisega seotud tegevusi. Agrotehnikal ei ole kindlaks määratud norme või ainuõigeid võtteid. Kokkuvõttes jääb segaseks, millest tuleneb kaebaja väidetav rikkumine. PRIA ei ole viidanud mitte ühelegi normile, kust konkreetsed kohalikud normid peaksid tulenema. Samuti ei tulene sellekohaseid kohustuslikke nõudeid ka toetuse taotlemise tingimustest.
13.Täiendavalt peab kaebaja vajalikuks selgitada, et kaebaja on põllumajandusega kokku puutunud ligi 14 aastat ning tegutsenud põlluharimisega iseseisvalt 6 aastat, kasutades kogu aja vältel alati ühesuguseid agrotehnilisi võtteid. Kaebuse esitamiseni ei ole kasutatavate võtete osas ühelgi ametiasutusel, sh PRIA-l etteheiteid olnud. Seega on PRIA vaideotsuses toodud etteheited selgelt ebaõiged. Seega on ebaõiged kõik PRIA väited nõuetekohaste agrotehniliste võtete mittekasutamisest.
14.Põhjendatud ei ole ka PRIA etteheited põllumajandusmaa hooldamiskohustuse rikkumisest. PRIA on kohapealse kontrolli käigus tuvastanud, et põldudel 30 ja 31 on teostatud põldude hooldamine muul viisil, so toimunud on randaalimine kahel korral 01.08.2019. a ja 08.08.2019. a. Seega on PRIA ise tuvastanud põllumaade tähtaegse hooldamise fakti. Seega on põhjendamatud kõik PRIA seisukohad, mille kohaselt on kaebaja põllumaad hooldamata.
15.PRIA otsused ja nendes avaldatud põhjused väidetavate rikkumiste osas on kogumis vastuolulised. HMS § 55 lg 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. 14.10.2019. a kontrollakti osaks oleval põldude-kontroll lehel PRIA märkinud esmalt „eest leitud sööti jäetud maa“ ning seejärel „kohapealse kontrolli hetkel on niitmata hein maha randaalitud. Seega on PRIA kokkuvõtvalt tuvastanud üheaegselt nii sööti jäetud maa (ÕS 2018: söötis > harimata jäetud), kui ka hooldatud põllu (randaalitud > randaalimine on mullaharimisviis, kus purustatakse rohukamar, tükeldatakse kasvustki ning segatakse need mullaga. Seda tehakse nii külvi ja istutamise eel kui ka pärast) aga lisaks samas kohapealses kontrollis nii külvatud ja õitsemisfaasis taimestiku kui ka külvatud kultuuri puudumise.
16.PRIA kontroll on viidud läbi pärast kohustuse lõppemise tähtaega. PRIA on esitanud kaebajale kokkuvõttes etteheite, kuivõrd 26.08.2019. a kohapealse kontrolli teostamise hetkel oli 2019. a taimik kontrolli hetkel põldudel alles ja visuaalselt tuvastatav, oleks pidanud olema leitav kasvõi mõnigi musta kapsasrohu taimejäänud (vars, leht jne.). Määruse nr 32 § 4 lõikest 4 tulenevalt arvestanud toetust rohumaa põllu kohta, mis ei ole 20. augustiks niidetud või hooldatud muul viisil, mis annab niitmisega sarnase tulemuse. PRIA kontroll toimus 6 päeva pärast seda, kui määruse kohaselt olid kõik toetuse saajad kohustatud hilisemalt põllud niitma või muul viisil hooldama. PRIA tuvastas kohapealse kontrolli käigus, et kaebaja oli teostanud randaalimise juba kahel korral, so esmalt 01.08.2019. a ning nädal aega hiljem, so 08.08.2019. a. Nagu kaebaja eelnevates punktides selgitas, tähendab randaalimise muuhulgas kasvustiku segamist mullaga. Seega oli segamine toimunud kahel korral ning seda peaaegu kuu aega varem, kui PRIA kontroll toimus. Vaatamata eeltoodule on PRIA jätkuvalt seisukohal, et põllumaal oleks pidanud olema taimed visuaalselt tuvastatavad. PRIA sellekohane tõlgendus on aga selges vastuolus määruses sätestatud
kohustustega. Kuivõrd kaebaja poolt oli maade hooldus teostatud peaaegu kuu aega enne, kui PRIA viis läbi kohapealse kontrolli, siis on selge, et selleks hetkeks oli kogu põllul kasvanud taimestik 2 korda mulda segatud, mulda kuivanud ning paremal juhul vohama asunud lühikese kasvueaga umbrohi. Nimetatu on ka põhjuseks, miks PRIA ei saanudki kohapeal puhtalt põllule peale vaadates tuvastada taimede osi. Seega olukorras, kus PRIA on rikkunud ise enda kohustusi õigeaegsete kontrollide teostamiseks, ei saa sellest tulenevalt omistada rikkumist kaebajale. PRIA poolt kujundatud seisukoht on ka vastuolus PMA poolt läbi viidud kontrolltulemustega. Seega olukorras, kus faktiliselt on tuvastanud Maaeluministeeriumi teine allasutus nii taime külvi, kui ka kasvu fakti, puudub PRIA poolt igasugune mõistlik põhjendus nimetatud faktilisi asjaolusid mitte aktsepteerida ning lähtuda enda poolt hilinenult läbiviidud kontrolli tulemusel loodud vääradest seisukohtadest ja põhjendamatutest arusaamadest. Siinjuures on põhjendamatu ka PRIA püüd näidata PMA kohapealset kontrolli, kui asjakohatu kontrolli läbiviimist väitega, et PMA ametniku kontrolli eesmärgiks oli tuvastada kaebaja poolt tootmine mahepõllumajanduse nõudeid järgides, mitte aga seda, kas põllumaa on kasutatav taimede kasvatamiseks. Selline seisukoht on pahatahtlik, sest ka PRIA-le on arusaadav, et selleks, et kontrollida mahepõllumajanduse läbiviimist, peab PMA ametnik ka faktiliselt tuvastama, kas ka põllumaa on olemas ja kas seal ka mahetaimed kasvavad. Sellise faktilise asjaolu on PMA ametnik, viibides vaidlusalusel põllul isiklikult ja füüsiliselt ajal, mil seal must kapsasrohi kasvas, ka tuvastanud, seega lükkab PMA kontrollakt selgesti ümber PRIA hilinenud kontrollis „tuvastatud“ asjaolud.
17.PRIA on otsuste tegemisel jätnud kõrvale kõik tegelikud faktilised asjaolud ning PRIA enda ja kaebaja poolt edastatud tõendid ning otsustanud otsuste tegemisel lähtuda üksnes kohapealse kontrolli käigus vääralt ja moonutatult tuvastatud asjaoludest. Seega on PRIA rikkunud uurimispõhimõtet ja lähtunud enda otsuste tegemisel valedest asjaoludest. See on kokkuvõttes toonud kaasa kaebaja suhtes ebaõige ja õigusvastase otsuse tegemise.
18.PRIA poolt kaebajale määratud lisasanktsioonide määramine on ebaproportsionaalne. Kaebaja on seisukohal, et kuivõrd õigusvastased on kõik PRIA otsused toetuse vähendamiseks, milles PRIA tuvastas kaebaja poolt toetuse taotlemise tingimuste mittevastavuse, on õigusvastased ka PRIA otsused osas, millega PRIA on määranud kaebajale lisasanktsioonid. Isegi, kui asuda seisukohale, et PRIA poolt tuvastatud mittevastavused ei ole õigusvastased, siis on kaebaja seisukohal, et lisasanktsioonide määramine otsustes toodud ulatuses ka põhjendamatu, ebaproportsionaalne ja täielikult vastuolus taotlemise eesmärgiga.
19.PRIA ei ole kaebajat nõuetekohaselt ära kuulanud. Kaebaja on esitanud PRIA-le kõik musta kapsasrohu külvi ja muid tegevusi tõendavad dokumendid 14.10.2019. a ning selgitanud külviga seotud asjaolusid lisaks ka 14.11.2019. a ja 28.11.2019. a vastustest, millest tulenevalt on kaebaja täitnud kõik toetuskõlbulikkuse kriteeriumid ja sellega seotud kohustused, mistõttu puudub PRIAl alus jätta kaebajale toetus osaliselt määramata. PRIA ei ole enda otsuses võtnud arvesse ühtegi kaebaja poolt esitatud selgitust ega tõendit. PRIA ei ole enda otsuste tegemisel arvestanud, et tegelikult on kaebaja põldudel nr 30 ja 31 toimunud musta kapsasrohu külvamine ja kasvatamine ning selline asjaolu on faktilistelt tuvastatud 11.07.2019. a toimunud Põllumajandusameti poolt toimunud kontrollis ning tuvastatav ka muude tõendite alusel. Samuti ei sisaldu PRIA otsuses põhjendusi, miks kaebaja poolt esitatud põhjendusi ja tõendeid ei ole arvestatud või miks nendega ei nõustutud.
20.PRIA on esitanud pärast otsuste tegemist kaebajale täiendavaid seisukohti. Pärast PRIA otsuste nr 12-6/19/630 ja 12-6/19/644 tegemist, s.o 17.12.2019. a edastas PRIA vaide esitajale vastuse nr
12-1/19/7080-6 vaide esitaja 28.11.2019. a seisukohale. Nimetatud vastuses tugines PRIA esmakordselt asjaolule, et lisaks kultuuri külvamisele, tuleb seda ka kasvatada ning nimetatud asjaolude kontrollimisel lähtub PRIA üksnes kohapealse kontrolli käigus tuvastatud asjaoludel. Täiendavate seisukohtade esitamine pärast haldusakti andmist tähendab olulist ärakuulamisõiguse rikkumist. PRIA on muutnud vaidemenetlusega enda varasemat praktikat põlluraamatute kui tõendite lubatavuse ja usaldusväärsuse osas. Kui PRIA lähtus otsuse tegemisel muudetud praktikast, oleks PRIA pidanud sellisele asjaolule viitama enne otsuse tegemist ning märkima, milliseid tõendeid soovib PRIA mustkapsa külvi tõendamise osas saada ning andma kaebajale võimaluse nõuetekohaseid tõendeid esitada. Nimetad võimalust ei ole PRIA kaebajale andnud.
21.Seega on PRIA otsuste tegemisel rikkunud haldusmenetluse läbiviimise kohustuslikke nõudeid. Järelikult on PRIA otsused formaalselt õigusvastased. Vastustaja vastuväited
22.PRIA taotleb kaebuse rahuldamata jätmist. PRIA tuvastas kohapealses kontrollis, et põldudel nr 30 ja nr 31, mille osas oli kaebaja märkinud kasvatatavaks kultuuriks musta kapsasrohu, ei kasvatatud tegelikkuses musta kapsasrohtu, vaid tegemist oli sööti jäetud põldudega, millel kasvas looduslik taimestik. Ehkki kohapealse kontrolli hetkel, s.o 26.08.2019. a oli 2019. aasta taimik põldudel nr 31 ja nr 30 alles ja visuaalselt tuvastatav, ei leitud kohapealses kontrollis põldudelt musta kapsasrohu taimi ega taimejäänuseid (varsi, lehti vms). Kontrollaruandest nähtub üheselt, et põldudel tuvastati õitsemisfaasi jõudnud rohttaimestik, mis oli randaaliga pikali sõidetud. PRIA lisab, et põldudel eest leitud olukorda ilmestavad kohapealse kontrolli käigus tehtud fotod, seejuures nähtuvad fotode tegemise asukohaskeemidelt täpsed fotode tegemise asukohad ja suunad. PRIA märgib siinkohal, et fotode suure mahu tõttu ei esitatud kõiki fotosid, ent vajadusel on PRIA valmis need esitama. Ilmestamiseks seda, milline näeb välja musta kapsasrohu põld, esitab PRIA näitena ka ühe foto musta kapsasrohu kasvatamiseks kasutatavast maast. Vastustaja hinnangul ei olnud kaebaja 2019. aastal põldudele nr 31 ja nr 30 musta kapsasrohu seemet külvanud või isegi, kui kaebaja oli põldudele teataval määral musta kapsasrohu seemet külvanud, ei olnud seda tehtud kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid kasutades. Kui kaebaja oleks 2019. aastal külvanud põldudele musta kapsasrohu seemne väidetavat külvinormi (10 kg/ha) kasutades ning teinud külvamiseks vajalikud ja tavapärased maaharimistööd, ei oleks olnud eluliselt võimalik olukord, kus 26.08.2019. a kohapealses kontrollis ei leitud põldudelt jälgi musta kapsasrohu taimedest. Arvestades, et 2019. aasta taimik oli kontrolli hetkel põldudel alles ja visuaalselt tuvastatav, oleks pidanud olema leitav mõnigi musta kapsasrohu taimejäänus.
23.Vastustaja selgitab, et agrotehnika hõlmab kõiki kasvatatava põllumajanduskultuuri hooldamisega seotud tegevusi – mullaharimine, väetamine, seemnete ettevalmistus, külvamine, istutamine, kastmine, umbrohutõrje, taimehaiguste tõrje, taimekahjurite tõrje, saagikoristus jne. Ehkki agrotehnilisi nõudeid ja võtteid ei ole normatiivselt reguleeritud, ei tähenda see seda, et kaebaja ei peaks neid täitma. Kohalikele normidele vastavate agrotehniliste võtetena mõistetakse kohalike põllumajandustootjate poolt tavapäraselt konkreetse põllukultuuri kasvatamiseks tehtavaid tegevusi ja võtteid. On ilmne, et kuivõrd kaebaja ei olnud käesoleval juhul saanud üldse musta kapsasrohu saaki, ei ole võimalik, et kaebaja on kasutanud kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid. Seejuures ei ole vajalik ega võimalikki kindlaks teha seda, milliste
agrotehniliste nõuete vastu kaebaja täpselt eksinud on. Vastustaja selgitab, et kontrollaruandest nähtub, et põldudel nr 31 ja nr 30 kasvanud puitunud ja õitsemisfaasis olnud taimestik (ohakas, puju, heintaimed) oli pikali sõidetud ja vaid osaliselt mullaga segunenud. Seega oli põldudel kasvanud taimestik, sealhulgas musta kapsasrohu taimede puudumine, kontrolli hetkel visuaalselt tuvastatav. Seda, et põldudel oleva taimestiku koosseisu oli võimalik kohapealses kontrollis näha ja hinnata, kinnitavad ka kontrolli käigus tehtud fotod.
24.Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja esitanud tõendeid, mis tõendaksid usaldusväärselt, et ta tõepoolest külvas 2019. aasta kevadel põldudele nr 31 ja nr 30 kohalike normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid kasutades musta kapsasrohu seemne. Ükski kaebaja poolt esitatud tõend ei lükka ümber kohapealses kontrollis tuvastatud asjaolusid. Vastustaja käsitleb järgnevalt kaebuses viidatud tõendeid ning selgitab, miks vastutaja ei pea võimalikuks neid arvestada. Asjaolu, et musta kapsasrohu külv põldudele nr 31 ja nr 30 on fikseeritud põlluraamatus, ei tõenda, et nimetatud põldudele oleks musta kapsasrohtu ka tegelikkuses külvatud. Vastustaja märgib esmalt, et vaidlus puudub selles, et põllumajandusega tegelevad isikud on kohustatud põlluraamatut pidama. Põlluraamatu pidamise kohustuslikkuse nõue ei tähenda, et sinna kantud andmed tuleb lugeda kahtlusteta tõeseks. Seega, olukorras, kus kohapealses kontrollis kindlaks tehtud objektiivne olukord põllul on põlluraamatu kannetega vastuolus, ei ole võimalik pidada põlluraamatut usaldusväärseks tõendiks.
25.Vastustajale jääb arusaamatuks, millel põhineb kaebuses esitatud arvamus, mille kohaselt on PRIA muutnud vaidemenetlusega enda varasemat praktikat põlluraamatute kui tõendite lubatavuse ja usaldusväärsuse osas. Vastustaja kontrollib ja peabki kontrollima teatud nõuete täitmise osas põlluraamatuid, kuid PRIA ei ole ka varem lähtunud põlluraamatu kannetest, kui kohapealses kontrollis tuvastatud olukord on põlluraamatu kannetega vastuolus. Vastustaja juhib seoses kaebaja esitatud põlluraamatu väljavõtetega tähelepanu ka asjaolule, et põlluraamatusse on tehtud mõlema põllu osas kanne seemne külvamise kohta 30.04.2019. a, seejuures on materjali nimetus: „Must kapsasrohi (must sinep) (Alles otsustamisel)“; ka põllukultuurina on märgitud :“Must kapsasrohi (must sinep) (Alles otsustamisel)“. Seega võib põlluraamatust mõista, et musta kapsasrohu kasvatamine ei ole otsustatud. Lisaks osundab PRIA, et põlluraamatus puuduvad ka külvinormid jms andmed, mis võimaldaksid anda hinnangut kasutatud agrotehnilistele võtetele.
26.Ka Põllumajandusameti 11.07.2019. a teostatud kontroll ei tõenda seda, et kaebaja oleks põldudele nr 31 ja nr 30 musta kapsasrohu külvanud, kasutades kohalike normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid, nagu nõuab määruse nr 32 § 4 lg 3, või et kaebaja oleks seal musta kapsasrohtu kasvatanud, nagu nõuab määruse nr 53 § 3 lg 1 p 3. Vastustaja hinnangul ei saa musta kapsasrohu külvamise fakti ega seda, et seemet külvati kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid kasutades, tõendada ka traktori liikumistrajektoor, traktori sõidupäevik ega autopargi haldamise GPS-süsteem. Lisaks – võttes arvesse, et kaebaja väitel ning põlluraamatu andmetel toimus väidetav külv 30.04.2019. a, jääb arusaamatuks, miks on esitatud väljavõtted 28.04.2019. a tehtud sõitudest. Kokkuvõtlikult leiab vastustaja, et ükski kaebaja poolt esitatud tõend ei lükka ümber kohapealses kontrollis tuvastatud asjaolusid. Vastustaja rõhutab, et musta kapsasrohu nõuetekohase külvamise ning taime kasvatamise fakti ning rohumaa hooldamist hinnatakse kohapeal visuaalselt kontrollides.
27.Ehkki põldudel nr 31 ja nr 30 kasvasid heintaimed, ei olnud kaebaja põlde nr 31 ja nr 30 määruse nr 32 § 4 lõigetes 2 ja 4 sätestatud nõuete kohaselt hooldanud. Kontrollaruande kohaselt oli põldudel kasvanud õitsemisfaasis olnud rohttaimestik pikali sõidetud. Vastav asjaolu nähtub ka fotodelt. Pika rohttaimestiku pikali sõitmine ei ole määruse nr 32 § 4 lõigetega 2 ja 4 kooskõlas olev rohumaade hooldusvõte, kuivõrd see ei anna arusaadavatel põhjustel niitmisega sarnast tulemust. Seega on leid, mille kohaselt ei olnud põlde nr 31 ja nr 30 niidetud või hooldatud muul viisil, mis annaks niitmisega sarnase tulemuse, õigustatud. PRIA lisab, et ei ole mis tahes menetluse etapis „tuvastanud põllumaade tähtaegse hooldamise fakti“ nagu on märgitud kaebuses.
28.Seoses väidetavalt „ebaproportsionaalselt suure lisasanktsiooni määramisega“ selgitab PRIA, et komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikli 2 lõike 1 punkti 23 (a) kohaselt on kindaksmääratud pindala selline pindala, mille puhul on täidetud kõik toetuskõlblikkuse tingimused või muud toetuse andmise tingimustega seotud kohustused. Ühtse pindalatoetuse ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse osas on kohalduvad normid ja nõuded samasugused. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikli 23 lõike 2 kohaselt arvutatakse kliima- ja keskkonnasäästlike põllumajandustavade toetus ühtse pindalatoetuse jaoks kindlaksmääratud pindala alusel. Seega on nimetatud toetusliigi osas oluline vaid ühtse pindalatoetuse osas kindlaksmääratud pindala. Samas puuduvad kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse osas täiendavad halduskaristused.
29.Et mahepõllumajandusele ülemineku toetuse raames sõltub toetuse ühikumäär kasvatatavast kultuurist (määruse nr 53 § 3 lg 1), siis teeb PRIA pindalatoetuste taotlusel ja maksetaotlusel deklareeritud andmete põhjal kindlaks igasse ühikumääragruppi kuuluvad põllud ning grupeerib põllud vastavalt. Kui kontrolli tulemusel selgub, et taotlusel põllul deklareeritud põllumajanduskultuur ja sellest johtuv taotlemine konkreetses ühikumääragrupis ei vasta tegelikkusele, moodustab selline pindala selles põllukultuuri rühmas / ühikumääragrupis taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse. PRIA tuvastas kohapealses kontrollis, et põldudel nr 30 ja nr 31, mille osas oli kaebaja märkinud kasvatatavaks kultuuriks musta kapsasrohu, ei kasvatatud tegelikkuses musta kapsasrohtu, s.t tegemist ei olnud määruse nr 53 § 3 lõike 1 punktis 3 nimetatud põllukultuuri rühma kuuluva põllumajandusmaaga. Tegemist oli sööti jäetud põldudega, mis ei ole määruse nr 53 § 8 lõike 5 kohaselt mahepõllumajandusele ülemineku toetuse jaoks üldse toetusõiguslikud.
30.Seoses kaebuses esitatud väitega, mille kohaselt on „lisasanktsiooni määramine samas ulatuses toetussummaga põhjendamatu, ebaproportsionaalne ja täielikult vastuolus taotlemise eesmärgiga“, selgitab vastustaja, et PRIA-l puudub üledeklareerimisjuhtude korral rakendatavate halduskaristuste osas kaalutlusõigus.
31.Vastustaja hinnangul ei esine asjas ka uurimispõhimõtte eiramist. Vastustaja on selgitanud asjas välja kõik olulise tähtsusega asjaolud. See, et vastustaja on kaevatavate otsuste tegemisel jätnud kõrvale kaebaja poolt esitatud tõendid, ei too endaga kaasa uurimispõhimõtte rikkumist. Vastustaja on kaebajale menetluse kestel ning ka vaideotsustes selgitanud, miks vastustajal ei olnud võimalik kaebaja esitatud tõenditega arvestada.
32.Kaevatavates otsustes on toodud põhjendused ja õiguslikud alused, millest nähtuvad asjaolud, mis tingisid toetuste osalise määramise. Kaebaja esitatud vaietest ning kaebusest nähtuvalt on kaevatavad otsused, sh nii nende faktiline kui ka õiguslik alus, olnud kaebajale ka arusaadavad. Lisaks ei too otsuste mõnevõrra puudulik põhjendamine alati kaasa PRIA otsuste õigusvastasust.
33.Vastustaja ei nõustu ka etteheitega, mille kohaselt ei ole vastustaja kaebajat nõuetekohaselt ära kuulanud. PRIA andis kontrollaruande edastamisel kaebajale võimaluse esitada kohapealse kontrolli läbiviimise ja selle tulemuste kohta pretensioone (vt kontrollaruanne nr 190324). Kaebaja on seda võimalust ka kasutanud ning esitanud kontrolli tulemuste peale vastuväiteid 14.10.2019. a, 14.11.2019. a ja 28.11.2019. a, millele vastustaja on ka vastanud.
34.Vastustaja ei nõustu väitega, mille kohaselt on PRIA esitanud pärast otsuste nr 12-6/19/930 ja nr 12-6/19/944 tegemist „täiendavaid seisukohti“. PRIA rõhutab, et peamised kaevatavate otsuste andmise aluseks olevad kaalutlused nähtuvad kontrollaruandest.
Kohtu seisukoht
35.Kaebaja pindalatoetuste taotluse ja maksetaotlusega nr 110191100187 (tl 8–23) on tõendatud, kaebaja taotles 11-le põllule 22,92 ha-le ühtset pindalatoetust, samuti kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust ning kümnele põllule 20,14 ha-le mahepõllumajandusele ülemineku toetust. Muuhulgas taotles kaebaja neid toetusi põllumassiivil nr 60943515249 asuvale 5,20 hektarilisele põllule nr 31 ning põllumassiivil nr 60943561927 asuvale 1,52 hektarilisele põllule nr 30, millel märkis kasvatatavaks põllumajanduskultuuriks musta kapsasrohu. Taotluse põldude loetelu (tl 9p) kohaselt on seoses põldudel 31 ja 30 musta kapsarohu kasvatamisega kaebaja märkinud taotletavateks toetusteks KSM/MAH ja ÜPT ja ROH toetused.
36.Käesolevas kohtuasjas on vaidluse esemeks: kaebaja nõue tühistada PRIA 06.12.2019. a otsus kaebajale 2019. aastal ühtse pindalatoetuse osalisest määramisest (tl 37–38) põhjusel, et PRIA tuvastas 6,72 ha suuruse taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse, mis tingis ka halduskaristuse määramise tuvastatud pindala erinevuse 1,5 kordses ulatuses (s.o 10,08 ha võrra). Seoses PRIA poolt põldudel nr 30 ja 31 musta kapsarohuga seonduva probleemi tuvastamisega on vaidluse esemeks ka kaebaja nõue tühistada PRIA 09.12.2019. a otsus kaebajale 2019. aastal taotletud kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse osalisest määramisest (tl 39– 40) 16,2 ha eest (taotletud pindala 22,92 – 6,72= 16,2 ha). Samuti kaebaja nõue tühistada PRIA 24.01.2020. a otsus 2019. aastal taotletud mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse osalisest määramisest (tl 41–42) ja toetuse määramata jätmisest köögiviljade, maasika ning ravim- ja maitsetaimede ühikumääragrupis, taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse (6,72 ha) tõttu rohkem kui 50% kindlaksmääratud pindalast, samuti kaebaja suhtes 4 435,20 euro suuruse lisakaristuse määramisest.
37.Seega on kaebuse aluseks kõigi vaidluse esemeks olevate PRIA otsuste puhul musta kapsarohu puhul põldudel nr 31 ja 30 tuvastatud erinevus taotletud ja toetuste kõlbulikuks loetud põldude pindalas 6,72 ha.
38.PRIA on ca kümme päeva enne kohtuistungit kohut teavitanud (tl 160–161), et kaevatavate haldusaktide asemel on antud uued haldusaktid –
PRIA 10.11.2020. a otsus nr 12-6/20/742, mille p-ga 1 tunnistati kehtetuks PRIA 06.12.2019. a otsus nr 12-6/19/930 2019. aastal taotletud ühtse pindalatoetuse osaline määramine ja toetuse tagasi nõudmata jätmine (tl 162–163), PRIA 10.11.2020. a otsus nr 12-6/20/776, mille p-ga 1 tunnistati PRIA 09.12.2019. a otsus nr 126/19/944 2019. aastal taotletud kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse osaline määramine ja toetuse tagasi nõudmata jätmine (tl 164–165), PRIA 20.11.2020. a otsus nr 12-6/20/910, mille p-ga 1 tunnistati kehtetuks PRIA 24.01.2020. a otsus nr 12 6/20/92 2019. aastal taotletud mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse osaline määramine ja tagasinõudmata jätmine (tl 166– 168). PRIA selgitas teavituses ja kohtuistungil, et uute otsuste andmine oli tingitud põllumassiivide uuendamise käigus tuvastatud üledeklareerimisest, mis ei puuduta otseselt käesolevas asjas vaidluse alust, pealegi ei ole üledeklareerimisega seonduva summa väiksuse tõttu uued otsused kaebaja õigusi riivanud, sest kaebajale väljamakstud toetuste suurust 10. ja 20. novembri 2020. a otsused ei mõjutanud.
39.Haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti (HMS § 61 lg 2). Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas vaidluse all olevad PRIA 2019. aasta detsembris ja 2020. a jaanuaris antud haldusaktid kehtisid kuni PRIA poolt nende alusel toetuste kaebajale välja maksmiseni ja sellega kaebaja õiguste realiseerimiseni ja vastustaja poolt otsuste kohaste kohustuste täitmiseni, sest poolte vahel ei ole vaidluse all, et kaebajale maksti toetused välja enne vaidlustatud haldusaktide asemel PRIA poolt 2020. a novembris seniste asemele uute haldusaktide andmist. Seetõttu on kohus seisukohal, et PRIA poolt vaidlusaluste haldusaktide nn ületühistamine 2020. a novembris ei puuduta vaidluse eseme ja aluse suhtes käesoleva vaidluses tehtavat kohtuotsust. Kohus märgib vahemärkusena, et õigusselgem oleks olnud PRIA 2019. aasta detsembris ja 2020. a jaanuaris antud haldusaktide osaline muutmine üksnes seoses 2020. a novembris avastatud üledeklareerimise reguleerimisega.
40.Kaebaja on kaebusele tõenditena lisanud haldusmenetluse menetlusdokumendid ja tõendid, kohtumenetluses on 03.11.2020. a menetlusdokumendiga esitatud pildid põldudest (tl 148–149) ja tunnistaja Ülle Raadiku ütlused (tl 182p–184).
41.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus.
42.Kaebaja poolt 2019. aastal PRIA-le esitatud pindalatoetuste taotluse ja maksetaotlusega (tl 8– 23), milles kaebaja taotles ühtset pindalatoetust, kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust ning mahepõllumajandusele ülemineku toetust, on tõendatud, et käesoleval juhul on tegemist isiku taotluse alusel algatatud haldusmenetlusega (HMS § 35 lg 1 p 1).
43.PRIA algatatud haldusmenetluses lõppes (HMS § 43 lg 1 p 1) kaebaja kolme toetustaotluse kolme erineva haldusaktiga lahendamisega: PRIA 06.12.2019. a otsus nr 12-6/19/930 2019. aastal kaebaja taotletud ühtse pindalatoetuse osalise määramise ja toetuse vähendamise (tl 37–38) kohta; PRIA 09.12.2019. a otsus nr 12-6/19/944 2019. aastal kaebaja taotletud kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse osalise määramise (tl 39–40) kohta; PRIA 24.01.2020. a otsus nr 12-6/20/92 2019. aastal taotletud mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse osaline määramise, köögiviljade, maasika ning ravim- ja maitsetaimede ühikumääragrupis toetuse määramata jätmise ja lisakaristuse kohaldamise (tl 41–42) kohta. Kuna seaduse kohaselt (ELÜPS § 110) on käesolevas asjas kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus on PRIA kaebaja vaiete alusel andnud ka kaks vaideotsust (tl 47–50, 55–58).
44.Kohus märgib vastuseks kaebaja väidetele haldusaktide motiveerimatusest, et vaidlustatud otsused vastavad osahaldusakti (HMS § 52 lg 1 p 1) tunnustele, mille tõttu tuleb kaebaja taotluse lahendamise kohta antud haldusaktide faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (HKMS § 56 lõiked 2 ja 3) vaadelda kogumis. Seda põhjusel, et haldusaktidega on otsustatud kaebaja kolme toetuse taotlemisega seonduv. Kusjuures haldusaktide andmise faktilised ja õiguslikud asjaolud on omavahel põhjuslikus seoses, s.o ühe toetustaotluse suhtes tehtav otsustus mõjutab otseselt teiste toetustaotlusesuhtes tehtavaid otsuseid. Kohtupraktikas ei ole PRIA poolt vaideotsustes suurearvuliste taotluste suhtes antud haldusaktid täiendavat põhjendamist peetud taotlejate õigusi rikkuvaks (nt RKHKo 3-3-1-77-12, p 16-18, o 33-1-16-14, p 18).
45.PRIA ei ole vaidlustatud otsustes viidanud kõigile õigusnormidele, mida ta kaebaja taotlust lahendades igas üksikus otsuses on kohaldanud. Halduskohus nõustub seetõttu kaebajaga vaidlustatud haldusaktide vormigadest (HMS § 56 lg 2), sest üksikutes otsustes ja kahes vaideotsuses ei ole märgitud ka kohtu hinnangul kõiki õigusnorme, mis andsid vastustajale aluse kaebajale toetuste määramata jätmiseks köögiviljade, maasika ning ravim- ja maitsetaimede ühikumääragrupis taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse (6,72 ha) tõttu rohkem kui 50% kindlaksmääratud pindalast ja seetõttu teiste taotletud toetuste osaliselt määramiseks ja halduskaristuse kohaldamiseks (vrdl nt RKHKo 3-18-305, p 9). Viidatud kohtulahendis on Riigikohtu halduskolleegium mh sedastanud, et põllumajandustoetuste valdkonnas, kus kehtib arvukalt mahukaid ja keerulise struktuuriga riigisiseseid ja Euroopa Liidu õigusakt, ei tohi haldusakti adressaati panna olukorda, kus ta peab asuma ise asjakohast õigusnormi otsima. Kusjuures Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et haldusakti õigusliku ja faktilise aluse otsimine ei tohi kanduda ulatuslikus mahus üle kohtumenetlusse (RKHK o 3-18-1740, p 18.4). Halduskohus on seisukohal, et ei lähe käesolevat vaidlust lahendades vastuollu Riigikohtu viimati viidatud juhtnööriga.
46.PRIA ühtse pindalatoetuse osalise määramise otsuses (tl 37p) ja PRIA kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse osalise määramise otsuses (tl 39p) on tuginetud mh ELÜPS
4.peatüki 1. jao sätetele. ELÜPS § 13 lg 1 kohaselt peab otsetoetuse saamiseks kõlbulik põllumajandusmaa olema karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras. Käesoleva vaidluse kontekstis on osundatud õigusnormid olulised ja kohaldatavad, kuna mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse kaebajale osalise määramise järgselt asus PRIA seisukohale, et kaebaja ei ole järginud ka ühtse pindalatoetuse ja kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse saamise nõudeid, sest randaalitud on niitmata hein.
60.PRIA mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse osalise määramise otsuses (tl 41 p) on tuginetud mh ELÜPS 6. peatüki 1. jao sätetele. ELÜPS § 67 lg 1 kohase toetuse andmise tingimuste kohaselt tuleb toetuse saamiseks järgida asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides, arengukavas ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud toetuse saamise nõudeid. Riigikohtu halduskolleegium on sedastanud, et PRIA-l on kohustus märkida viitenormi kõrval ka volitusnorm, mille alusel ta toetustega seonduvat otsustab (RKHKo 3-18-305, p 9).
47.Halduskohus on seisukohal, et kolme vaidlusalust PRIA otsust nende koostoimes kontrollides, on otsuste andmise faktilised ja õiguslikud asjaolud tuvastatavad (HMS § 56 lg 2). Seega on otsused nii nende adressaadi kui kohtu poolt kontrollitavad, mis on haldusaktide põhjendamise põhieesmärgiks. Kaebaja on kaebusega samasisulise vaide esitanud ka kohustuslikuks kohtueelses menetluses, millele viitab kaebuses kohati kaebaja nimetamine vaide esitajaks. Seega on kaebajale vastustaja motiivid olnud arusaadavad juba ka kohtueelselt. Seetõttu ei nõustu kohus kaebajaga, et PRIA on otsuste tegemisel rikkunud põhjendamiskohustust määras, mis tingiks otsuste tühistamise.
48.Taotluse põldude loetelu (tl 9p) kohaselt taotles kaebaja seoses põldudel 31 ja 30 musta kapsarohu kasvatamisega KSM/MAH ja ÜPT ja ROH toetusi olles teinud ristid vastavatesse lahtritesse.
49.Mahepõllumajandusega jätkamise toetust makstakse määruse nr 1305/2013 art 29 ja ELÜPS 6. peatüki 1. jao sätete alusel. Toetusõiguslikkuse nõuded on reguleeritud maaeluministri määruses nr
53.Kuna mahepõllumajanduse toetust taotletakse ja makstakse pindalatoetuste raames laienevad mahepõllumajanduse toetusele kohtu hinnangul ka ELÜPS-i ja määruse nr 32 asjakohased sätted.
50.Kohus nõustub vastustajaga, et juhul, kui toetustaotluses märgitud põllumajanduskultuurid põldudel ei domineeri ning on segunenud olulisel määral hein- ja rohttaimedega, siis ei ole mahepõllumajandusega jätkamise toetuse määramine nende põllukultuuride osas õigustatud. Sellist põllumajanduskultuuri ei saa käsitleda põhikultuurina, millele mahepõllumajandusega tegelemise toetust vastavalt ühikumäärale määratakse. Taotleja peab põllumajanduskultuurid külvama ja kasvatama viisil, et tagatud oleks toetustaotluses märgitud põllumajanduskultuuride valdav osakaal põllul. Määruse nr 53 ning määruse nr 1305/2013 art 29 lg 4 järgi on seetõttu oluline, millised põllumajanduskultuurid toetustaotluses märgitud alal ja millises ulatuses kasvavad, sest toetusega hüvitatakse toetusesaajale võetud kohustustest tingitud lisakulud ning saamata jäänud tulu.
51.Mahepõllumajanduse toetust makstakse „Eesti maaelu arengukava 2014-2020“ meetme 11 „Mahepõllumajandus“ tegevuse liigi „Toetus mahepõllumajandusliku tootmise tavade ja meetodite säilitamiseks“ raames mahepõllumajandusega jätkamiseks. Arengukava kohaselt aitab põllumajandusliku tootmise toetamine kaasa loodusvarade tõhusamale kasutamisele ja soodustab üleminekut vähem CO2 heiteid tootvale ja kliimamuutuse suhtes vastupidavale põllumajandusele ning toidutootmisele. Arengukavas põhjendatakse toetuste andmist ka sellega, et näiteks köögiviljakasvatus on valdkond, mille puhul on lisakulud ja saamata jäänud tulu mahetootmisega alustamisel Eesti klimaatiliste tingimuste tõttu tunduvalt suuremad kui teiste kultuuride puhul. Arengukavas rõhutatakse, et meetme eesmärgiks on mahepõllumajandust arendada ning selle konkurentsivõimet tugevdada. Toetust antakse, kui taotleja järgib kogu kohustuseperioodi jooksul ettevõtte mahepõllumajandusmaal mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõudeid. Seega on mahepõllumajandusele ülemineku ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse eesmärgiks hüvitada toetuse taotlejale mahepõllumajanduslikust tootmisest tulenevad lisakulud ja saamata jäänud tulu. Selliste kulude tekkimist ei saa põhjendada üksnes põllumajanduskultuuri tähtaegse külvamisega, vaid ka põllumajanduskultuuri nõuetekohase hooldamisega õigete agrotehniliste võtetega viisil, mis tagab põllumajanduskultuuri domineeriva seisundi toetustaotlusega hõlmatud põllul. Kui toetustaotluses märgitud põllumajanduskultuur ei ole põllul domineeriv, ei saa seda pidada ka kultuuriks, millele toetust taotletakse.
52.Poolte vahel ei ole vaidluse all, et must kapsasrohi kuulub määruse nr 53 lisa kohasesse ravimja maitsetaimede loetellu. Määruse nr 53 § 3 lõike 1 punkti 3 kohaselt mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ühikumäär ühe hektari maa kohta kohustuseperioodi kalendriaastas köögivilja, maasika ning ravim- ja maitsetaimede kasvatamise korral 660 eurot. Ravim- ja maitsetaimede loetellu kuuluvate kultuuride toetusmäär oletab vastustaja esindaja kohtuistungil antud selgituse (01:24:00) kohaselt nt rohttaimede põllu 27 eurost toetusmäära rohkem kui 24 kordselt.
53.PRIA 24.01.2020. a otsusega nr 12-6/20/92 2019. aastal taotletud mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse osaline määramine (tl 41–42) määrati kaebajale 2019. aasta eest mahepõllumajandusele ülemineku toetust osaliselt, summas 1 616,82 eurot. Toetust ei määratud köögiviljade, maasika ning ravim- ja maitsetaimede ühikumääragrupis, milles oli taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus (6,72 ha) suurem kui 50% kindlaksmääratud pindalast. Otsuse kohaselt ei arvestatud toetust põldude nr 31 ja nr 30 kohta, kuna kohapealses kontrollis oli tuvastatud taotletuga võrreldes madalamasse ühikumääragruppi kuuluv kultuur. Lisaks kohaldati vaidlustatud otsusega kaebaja suhtes 4 435,20 euro suurust lisakaristust, mis tasaarvestatakse mis tahes toetuskavade alusel makstavate toetustega, millele kaebajal on õigus rikkumise avastamisele järgneva kolme kalendriaasta jooksul.
54.Ühise põllumajanduspoliitika kohaste maaelu arengu toetustega seonduv on reguleeritud ELÜPS
6.peatüki 1. jaos. Määrust nr 53 kehtestades on minister tuginenud ELÜPS § 67 lg-st 2 tulenevale volitusnormile. Määruse nr 53 § 23 lg 1 kohaselt kontrollib PRIA taotluses esitatud andmete õigsust ja toetuse saamise nõuete vastavust, lähtudes komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artiklites 24–41 sätestatust. Määrus nr 53 ega rakendusmäärus ei näe konkreetsemalt ette kohapealse kontrolli tegemise aega. Rakendusmääruse nr 809 art 26 p 2 kohaselt teostatakse ühtse süsteemiga hõlmatud maaeluarengumeetmete puhul kohapealseid kontrolle kogu aasta jooksul iga meetme raames võetud eri kohustuste suhtes tehtud riskianalüüsi põhjal. Kohapealsete kontrollide käigus kontrollitakse, kuidas on täidetud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, siduvad kohustused ja muud kohustused selliste toetuskavade puhul, mille raames toetusesaaja on kooskõlas artikliga 34 välja valitud (p 3).
Kui teatavaid rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, siduvaid kohustusi või muid kohustusi saab kontrollida üksnes kindlal ajavahemikul, võib kohapealse kontrolli raames tekkida vajadus teha täiendavaid kontrollkäike hilisemal kuupäeval. Sellisel juhul peavad kohapealsed kontrollid olema korraldatud nii, et kontrollkäikude arv ja nende kestus piirdub vajaliku miinimumiga. Vajaduse korral võib selliseid kontrollkäike teha kaugseire teel kooskõlas artikliga 40 (p 4).
55.Osundatud õiguslikul alusel ei nõustu kohus ühe kaebaja põhiväitega, et PRIA eiras kohapealset kontrolli läbiviies määruse nr 32 § 4 lg 4 kohast 20. augusti tähtaega. Nimetatud sätte kohane tähtaeg on kohtu hinnangul kehtestatud taotlejale, kes peab põllumajandusmaa niitma või hooldama muul viisil, mis annab niitmisega sarnase tulemuse ning niite kokku koguma hiljemalt 20. augustil (v.a hekseldatud rohi). Tegemist ei ole PRIA kohapealsete kontrollide läbiviimise õigust lõpetava tähtajaga. Määruse nr 32 § 4 lg-s 4 nimetatud tähtaeg ei piira seetõttu rakendusmääruse nr 809 kohaselt PRIA kohapealse kontrolli tegemise aega 20. augustiga.
56.PRIA 26.08.2019. a kontrollaruande (tl 25-28) kohaselt tuvastati põldudel nr 31 ja 30 taotluse kohase musta kapsasrohu asemel sööti jäetud maa. Kusjuures kontrolli hetkel oli niitmata jäetud hein maha randaalitud, mille tulemusel rohukamar läbi lõigatud ja põllul olev õitsemisfaasis taimestik pikali sõidetud. Visuaalselt oli tuvastatud puitunud ja õitsemisfaasi jõudnud taimestik (ohakas, puju, heintaimed). Põlluraamatu kohaselt oli teostatud: 17. aprillil randaalimine, 30. aprillil musta kapsarohukülv 10 kg/ha, 1. ja 8. augustil randaalimine.
57.Määruse nr 32 § 3 lg 2 kohaselt põllumajandusmaal, millel tegeletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punktis c nimetatud põllumajandusliku tegevusega, peab olema välistatud ebasoovitava taimestiku ulatuslik levik ning seda maad peab olema võimalik kasutada järgmisel kasvuperioodil põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta.
58.Kohus ei nõustu kaebajaga PRIA otsuste vastuolulisusest seoses põldude nr 31 ja 30 puhul sööti jäetud maana kvalifitseerimisega ja samaaegselt kaebaja poolt randaalimise, s.o harimise tunnistamisega. Pooled ei vaidle, et kaebaja oli põlluraamatu andmetel, millest on lähtud ka PRIA kontrollaruandes, põllud 1. ja 8. augustil randaalinud, vaatamata, millele on kontrollaruande koostajal olnud võimalik tuvastada, et põllud oli enne randaalimist olud niitmata. Üheselt arusaadavalt on PRIA taoliste järelduste põhjuseks olnud kaebaja poolt erinevate toetuste taotlemine (KSM/MAH ja ÜPT ja ROH). Seega pidi PRIA kontrolli läbi viies ka tuvastama, kas ja milliste toetuste tingimustele kaebaja põllud 2019. aastal ja sh kontrollimise ajal vastavad. Kohus märgib siinkohal vahemärkusena, et nõustuda ei saa kaebaja väidetega PRIA poolt põlluraamatu tähenduse minimeerimisest. PRIA ei ole kohtu hinnangul eitanud põlluraamatu tähendust, vaid on hinnanud põlluraamatut ja selle kandeid tõendina. Kaebajast tõenditele erineva hinnangu andmine ei tähenda halduspraktika muutmist.
59.Tulenevalt määruse nr 32 § 4 lõikest 2 vastab põllumajandusmaa, millel tegeletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punkti c alapunktis ii nimetatud põllumajandusliku tegevusega, § 3 lõikes 2 sätestatud nõudele, kui seda niidetakse, hoitakse kesas või hooldatakse muul viisil, mis annab niitmisega sarnase tulemuse. Määruse nr 32 § 4 lõike 4 kohaselt peab selline põllumajandusmaa olema niidetud või hooldatud muul viisil, mis annab niitmisega sarnase tulemuse, ning niide peab olema kokku kogutud hiljemalt 20. augustil.
Kohtu hinnangul ei ole kaebaja kummutanud PRIA poolt kontrollaruandes tuvastatut seoses niitmata põllumajandusmaa randaalimisega kaebaja poolt.
60.Kaebaja põlde on seoses mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõuetele vastavuse kontrollimisega kontrollinud ka Põllumajandusamet.
61.Põllumajandusameti 11.07.2019. a mahepõllumajanduse kontrolli protokolli nr KP 1915495 (tl 101–103) kohaselt tuvastati mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõuetele vastavus. Protokolli lisa (tl 104) kohaselt on põldudel 30 ja 31 kapsasrohi külvatud, kuid põldudel on kapsasrohu taimestik väga hõre, rohkesti on kesalille ja puju. PRIA 26.08.2019. a kontrollaruande nr 190324 (tl 25–28) kohaselt oli põldudel kasvanud õitsemisfaasis olnud rohttaimestik pikali sõidetud. Põldude nr 31 ja 30 puhul on tuvastatud sööti jäetud maa (niitmata hein maha randaalitud, põldudel õitsemisfaasis taimestik). PRIA 20.03.3030. a vaideotsuse p-s 11 (tl 47p) on PRIA asunud kohapealse kontrolli tulemuste alusel vaiet rahuldamata jättes seisukohale, et musta kapsasrohu külvamine ei olnud kontrolli läbiviimise ajal tuvastatav. Vaideotsuses on mööndud, et kui kaebaja oli põldudele teataval määral musta kapsasrohu seemet külvanud, ei olnud seda tehtud kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid kasutades, Kui kaebaja oleks teinud külvamiseks vajalikud ja tavapärased maaharimistööd, ei oleks eluliselt võimalik olukord, kus 26.08.2019. a ei olnud musta kapsarohu taimed põldudel tuvastatavad. Sisulised sama seisukoht kajastub PRIA 25.03.2020. a vaideotsuse p-s 12.2 (tl 56).
62.Kohus on Põllumajandusameti 11.07.2019. a mahepõllumajanduse kontrolli protokolli nr KP 1915495 (tl 101–103) ja protokolli lisa (tl 104) alusel seisukohal, et asjas on 11.07.2019. a seisuga tõendatud, et kaebaja toetustaotluses märgitud põllumajanduskultuur must kapsasrohi põldudel nr 31 ja 30 ei domineerinud ning oli segunenud olulisel määral hein- ja rohttaimedega, mille tõttu ei olnud mahepõllumajanduse toetuse määramine nende põllukultuuride osas õigustatud. Sellist põllumajanduskultuuri ei saa käsitleda põhikultuurina, millele mahepõllumajandusega tegelemise toetust ja sellega seonduvaid toetusi köögiviljade ning ravim- ja maitsetaimede vastavalt ühikumäärale määratakse. Kohus nõustub PRIA kaalutlusega, et taotleja peab põllumajanduskultuurid külvama ja kasvatama viisil, et tagatud oleks toetustaotluses märgitud põllumajanduskultuuride valdava osakaalu põllul. PRIA 26.08.2019. a kontrollaruandega loeb kohus tõendatuks, et 26. augusti seisuga ei olnud kaebaja põldudel nr 31 ja 30 musta kapsasrohu taimed enam tuvastatavad. Kohus nõustub seetõttu PRIA-ga, et ehkki põldudel nr 31 ja nr 30 kasvasid heintaimed, ei olnud kaebaja põlde nr 31 ja nr 30 määruse nr 32 § 4 lõigetes 2 ja 4 sätestatud nõuete kohaselt hooldanud. Pika rohttaimestiku pikali sõitmine ei ole ka määruse nr 32 § 4 lõigetega 2 ja 4 kooskõlas olev rohumaade hooldamise hooldusvõte, kuivõrd see ei anna arusaadavatel põhjustel niitmisega sarnast tulemust.
63.Kohtu hinnangul tõendavad PRIA poolt haldusmenetluses kogutud tõendid - pildid põldudest nr 30 (tl 119–129) ja nr 31 (tl 130–142) PRIA poolt seoses põldudega nr 30 ja 31 kontrollaruande alusel tuvastatud faktilisi asjaolusid.
64.Kaebaja poolt 03.11.2020. a menetlusdokumendiga esitatud pildid on kaebaja kinnitusel tehtud 01.05.2020. a, mistõttu saavad pildid tõendada kapsarohu külvamist, kuid ei saa tõendada põldude olukorda 2019. a juulis–augustis, mil PMA ja PRIA ametnikud tuvastasid põldudel kapsasrohu asemel teise kultuuri (umbrohu) valitsemise.
65.Nagu eelpoole käsitletud, määrus nr 53 ega rakendusmäärus ei anna taotlejale õigust valida endale kontrolliks sobivaimat aega. Samas on halduskohtu jaoks vastustaja poolt esitatud fotodele tuginedes usutav, et ka juhul, kui kohapealne kontroll oleks aset leidnud ca kümme päeva varem, ei oleks see kontrolli tulemust muutnud. Kui taotlusalune kultuur oli augusti lõpu seisuga selges vähemuses võrreldes muude heintaimedega, on ebausutav, et ka nädal või paar varem oleks olukord teistsugune. Määruse nr 53 § 11 lõikest 2 tuleneb, et taotleja peab täitma mahepõllumajanduslikul maal mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõudeid kogu kohustuseperioodi kestel. Seega pidi kaebaja vastavaid nõudeid täitma nii PMA kui PRIA kohapealse kontrolli teostamise ajal.
66.Kaebuse põhistamiseks taotles kaebaja PMA kontrolli läbi viinud Ülle Raadiku tunnistajana kohtus ülekuulamist. Tunnistaja Ülle Raadiku ütluste kohaselt töötas ta 2019. a PMA-s ja teostas 11. juulil plaanilist kontrolli. Põldudele 31 ja 30 pidi olema külvatud kapsasrohi. Põld oli umbrohtunud, mille tõttu pidi minema põllule, siis oli näha musta kapsasrohu taimi aga hõredalt. Põldudel ei olnud domineerivat kultuuri, seal ei olnud ühte konkreetset umbrohtu oli mitmeid liike. Kapsas oli alarindes, umbrohi oli temast üle kasvanud. Must kapsasrohi on ristõieline ja peaks olema kuskil 50-60 cm kõrgune ja oleks pidanud juulis kontrolli ajal õitsema. Enam-vähem selline põld ka oli. Tunnistaja täpselt ei mäleta, kui kõrge võis olla umbrohi põllul. Tunnistaja arvates oli kaebajal külvatud vastavalt nõuetele. Kuna tegemist oli kaebaja oma seemnega, võis umbrohtumine olla tingitud seemne kehvast idanemisest, sest loodus tühja kohta ei salli. Tunnistaja ei oleks umbrohtumist ja kapsasrohu taimestiku hõredust protokolli märkinud, kui põld oleks täiesti korras olnud. Kui tunnistaja silmis on kontrolli läbi viies midagi valesti, siis ta fikseerib selle.
67.Halduskohtu hinnangul on tunnistaja Ülle Raadiku ja Põllumajandusameti 11.07.2019. a mahepõllumajanduse kontrolli protokolli ja selle lisaga tõendatud, et 11.07.2019. a seisuga on tõendatud kaebaja poolt põldudele nr 31 ja 30 musta kapsasrohu külvamine. Samas oli kapsarohi idanenud hõredalt, tegemist ei olnud domineeriva kultuuriga. Umbrohi oli protokolli koostamiseks kasvanud kõrgemaks kui must kapsasrohi, mille taimed on juulis tavapäraselt u 50-60 cm kõrgused. Kohus loeb tunnistaja ütlustega tõendatuks, et umbrohu domineerimine põllust sai olla tingitud kaebaja kasvatatud seemne kvaliteedi puudulikkusest. Tunnistaja Ü. Raadiku ütluste ja Põllumajandusameti protokolliga on kohtu hinnangul tõendatud PRIA kaalutlus, et must kapsasrohi põldudel nr 31 ja 30 ei domineerinud ning oli segunenud olulisel määral hein- ja rohttaimedega, mille tõttu ei ole PRIA keeldumine mahepõllumajandustoetuse määramisest nende põllukultuuride osas kaebaja õigusi rikkuv. Kohus nõustub ka osundatud tõenditele tuginedes PRIA kaalutlusega, et kaebaja ei ole põllumajanduskultuuri külvanud ja kasvatanud viisil, et tagatud oleks toetustaotluses märgitud põllumajanduskultuuri valdav osakaal põllul. Tunnistaja Ü. Raadiku ütlused lükkavad ümber küll PRIA seisukoha kaebaja poolt musta kapsasrohu mittekülvamisest, kuid kummutatud ei ole PRIA kaalutlust selles osas, et isegi kui kaebaja külvi teostas, siis ei ole seda tehtud selliselt, et kultuur domineeriks põldudel.
68.PRIA on kontrollaruandes neil asjaoludel õigesti tuvastanud põldudel looduliku rohttaimestiku kasvu ja vohamise, mistõttu ei olnud kaebaja sellise taimestiku randaalimise eest toetusele, mis on ettenähtud ravim- ja maitsetaimede kasvatamise kategoorias. Kuna randaalitud oli niitmata rohttaimestik, mis oli tunnistaja ütluste kohaselt kasvanud kõrgemaks kui 50 cm, siis ei olnud kaebaja õigustatud ka pindala-ja kliimat- ja keskkonda säästvate põllumaandustavade toetusele vaidlusaluste põldude puhul koos sellest tulenevate õiguslike järelmitega teiste toetuste puhul.
69.Kohus loeb kaebaja esitatud 14.10.2019. a PRIA kohapealsest kontrollist teavitamisega (tl 24) ja PRIA 14.11.2019. a vastusega (tl 117–118), kaebaja 14.11.2019. a e-kirjaga (tl 31) ja PRIA 19.11.2019. a vastusega (tl 32–33), kaebaja 28.11.2019. a e-kirja (tl 34) ja PRIA 17.12.2019. a
vastusega (tl 35–36) täidetuks PRIA kohustuse kaebaja ärakuulamiseks haldusmenetluses. Kaebaja vaided (tl 29–30, 51–54) on suuresti samasisulised kaebusega (tl 1–7), mistõttu ei ole kohtule äratuntav, mida oleks kaebaja veelkordne ärakuulamine PRIA poolt haldusmenetlusele juurde andnud. Kaebaja on 14.10.2019. a vaides tuginenud sõnaselgelt musta kapsasrohu külvamisele. Kaebajal oli koos vaidega võimalik esitada ka pildid, mille ta esitas kohtule 2020. a novembris. Kaebaja seda võimalust ei kasutanud, kuigi tal oli alates PRIA kontrollaruande saamisest 2019. a oktoobris teada, et PRIA käsitleb põlde sööti jäetud maana, millel kasvas üksnes looduslik taimestik ja millele musta kapsasrohtu PRIA käsitluses külvatud ei olnud.
70.Eeltoodud faktilistel asjaoludel loeb kohus tõendatuks kaebaja poolt taotluses põldude nr 31 ja 30 osas ravim- ja maitsetaimede osas üledeklareerimise. Kohtul puudub alus nõustuda kaebajaga vaidlustatud otsuste ebaproportsionaalsusest. Kohus nõustub vastustajaga, et PRIA-l puudub selles osas kaalutlusõigus (Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikkel 19 lõige 2) üledeklareerimise puhuks ettenähtud halduskaristuste osas. PRIA on asjakohaselt ja õigesti vastuses kaebusele osundanud hoiatavuse ja proportsionaalsuse põhimõttele, millele komisjon on delegeeritud määruses (EL) nr 640/2014 preambula p-s 19 viidanud.
71.Eelpool toodud põhjendustel ei riku PRIA otsused, millega lahendati kaebaja pindalatoetuste taotlus ja maksetaotlus ühtse pindalatoetuse, kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse ning mahepõllumajandusele ülemineku toetuse saamiseks ning vaideotsused kaebaja subjektiivseid õigusi.
72.Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jätab kohus kaebuse rahuldamata.
73.Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Ka vastustaja menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1) korrakohase taotluse puudumisel.
(allkirjastatud digitaalselt) Kohtuotsuse põhjendusi on muudetud Tartu Ringkonnakohtu 24. mai 2022. a otsusega. Tartu Ringkonnakohtu 24. mai 2022. a otsus Resolutsioon
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 24.09.2021. a otsuse resolutsioon muutmata, muutes ja täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.